Otsuse avalikult teatavaks 30. mai 2016, kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohtuasi
R. K. hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Hagi hind
10 000 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja: R. K. (IK xxx, viibimiskoht xxx) Hagejale määratud esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev (Advokaadibüroo Sven Sillar, e-post [email protected] ) Kostja: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu), epost [email protected]) Kostja esindajad volikirja alusel: Eve Kangro ja Agu Rillo (e-post [email protected]; [email protected] ) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta R. K. hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud R. K. kanda.
3.Välja mõista R. K.ilt riigituludesse riigi õigusabi kulud 564 eurot.
Kulud tuleb tasuda alates lahendi jõustumisest kuue osamaksena (6x94 eurot) Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt otsusele lisatud makseinfole (unikaalne viitenumber). Selgitusse märkida „R. K., tsiviilasi nr 2-14-54161, esindaja kulud“.
2-14-54161
5.Välja mõista R. K.ilt viivis menetluskuludelt (564 eurot) lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt viibib hageja vangistuses Viru Vanglas. Hagejal on diagnoositud (HIV). Hageja peab võtma regulaarselt ravimeid haiguse arenemise vältimiseks. Samuti tuleb jälgida ravimite doseerimist ja arsti ettekirjutusi. Ravi katkestus ei ole soovitav isegi lühiajaliselt, kuna viirus võib ohtlikult paljuneda. Ravi võib olla ebaefektiivne, kui vahele on jäetud üks doseering nädalas. Kuna kostja ei ole hagejale andnud tähtaegselt ravimeid andnud, st. viivitas ravimite andmisega, kahjustati oluliselt hageja tervist ja tekitati hagejale oluline mittevaraline kahju. Kostja tegevuse ja hageja tervise halvenemise vahel on olemas põhjuslik seos (juhul kui kostja ei oleks süstemaatiliselt rikkunud ravimite andmise režiimi ja doseeringut, siis ei oleks hageja tervis halvenenud ja kahju tekkinud).
2.Hageja ei saa vanglas vabalt valida arste ega ravimimeetmeid. Ravimite andmine on ebaregulaarne. Talle antavad ravimid ei ole efektiivsed. Viivitused võivad olla põhjustatud valvurite poolt. Tervise arengu instituudi arvamuse kohaselt tuleb HIV haigestumisega seotud ravimeid regulaarselt muuta ja kombineerida ning ravimite tarvitamine peab olema korrapärane. Kinnipidamise ajal on hagejale vangla poolt esitatud tõendite ja kohtuistungil antud seletuste kohaselt antud ühte ja sama ravimit. Hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 127 lg 1 ja 4, 758 lg 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-de 1 lg 21, 2 lg 1, 5, 6 lg 1 ja 2 alusel mittevaraline kahju 10 000 eurot. Jätta menetluskulud riigi kanda.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 49 lõikele 1 on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamiseseaduse alusel. VangS § 52 lõike 1 kohaselt tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Ravivajaduse ja -viisi üle otsustab vanglas arst, mitte kinnipeetav. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, millal konkreetselt tal ARV (HIV) ravimid saamata jäid. ARV, ehk HIV, ravimid on Eesti Vabariigis ravivajajatele isikutele, s.h ka kinnipeetavatele, tasuta. Nimetatud ravimid tellitakse vanglateenistuses tsentraalsest Harku-Murru Vangla apteegist. Tarneprobleeme seoses ARV ravimitega ei ole olnud. Vanglatel on teada ravivajajate hulk ning seetõttu on alati vanglas piisaval hulgal ravimeid
4.Kinnipeetavale ettenähtud ravimid paigutab ravimipinalisse vastavalt arsti ettekirjutusele meditsiiniosakonna med.õde. Igal ravi saaval kinnipeetaval on individuaalne ravimipinal. Ravimipinalisse paigutatakse kinnipeetavale ettenähtud seitsme päeva ravimid, mis on omakorda paigutatud lahtritesse, s.o ühte lahtrisse paigutatakse ravimid, mis kuuluvad manustamisele ühe manustamiskorra ajal. Seejärel edastatakse ravimipinal üksusesse, kus kinnipeetav asub ning üksuse valvurid väljastavad ravimid kinnipeetavale vastavalt ravimi
2-14-54161 manustamiskorrale. Vältimaks ravimite ebaõiget või mittesihtotstarbelist tarvitamist ravimipinalit kinnipeetavale kambrisse ei anta, ravimi(d) väljastab vanglaametnik, kinnipeetav on kohustatud ravimi(d) manustama vanglaametniku juuresolekul ja vanglaametnik peab kontrollima ning veenduma, et kinnipeetav ravimi manustas. Lisaks kontrollib üksuses töötav med.õde igapäevaselt ravimipinali sisu ehk ravimite olemasolu. Seega, arvestades eeltoodut, on välistatud, et hagejal jäi mõni ravim saamata.
5.Hageja väited tervise kahjustamisest ei vasta tegelikkusele. Väidete kinnitamiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu on hageja haigus progresseerunud. Väide, et osutatud ravi on ebapiisav, ei tähenda, et Viru Vangla oleks jätnud midagi vajalikku tegemata või rikkunud hoolsuskohustust. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et hageja ravimine ei ole mitte ainult Viru Vangla kohustus, vaid hageja peab ka ise sellele kaasa aitama. Hageja ei ole vabaduses viibides näidanud üles mingisugust initsiatiivi ega soovi enda ravimiseks, sest tervisekaardi RVL nr 126 kande kohaselt on hageja vabaduses viibides 2010. aastal ravi katkestanud. Hageja nõue saaks teoreetiliselt põhineda VÕS § 770 lõikes 1 sätestatud alusel, kuid hagiavaldusest ei nähtu, milles seisneb hageja väidetav raviviga või muu kostja vastutuse aluseks olev asjaolu. Hagejale on tagatud vanglas asjakohane ning kvaliteetne meditsiiniteenus. Vastupidise väite tõendamiskoormis on tulenevalt VÕS § 770 lõikest 3 hagejal. Kuna hagi on täielikult tõendamata, tuleb see jätta rahuldamata.
III KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled avaldasid 06.04.2016 eelistungil, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse kohaselt viibib hageja vangistuses Viru Vanglas alates 02.08.2012 ja kostja rikkus hagejale tervishoiuteenust osutades nii tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-e 1 lg 21, 2 lg 1, 5, 6 lg 1 ja 2 kui ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 762, st. ei osutanud hagejale lepingust ega seadusest tulenevatele nõuetele vastavat tervishoiuteenust, kuna viivitas ravimite andmisega.
7.Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa ning tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. TTKS § 1 lg 21 järgi käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest tulenevate erisustega. TTKS § 2 lg 1 alusel on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. TTKS § 21 lg 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli kohustatud osutama hagejale tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel, seega kohaldub asjas VÕS § 758 lg 1, mille kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.
2-14-54161
9.VÕS § 762 kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosija ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Sama paragrahvi lg 3 järgi tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata; ning lg 4 kohaselt kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient.
10.Hageja on esitanud hagi lepingulisel alusel ning kuigi lepinguline regulatsioon ei välista deliktiõiguse paralleelset kohaldamist, ei ole antud juhul hageja taotlenud alternatiivselt kahju hüvitamist deliktiõiguslikul alusel. Hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostja tervishoiuteenuse osutajana rikkus kohustust, ta on süüdi kohustuse rikkumises, hagejal on tekkinud mittevaraline kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et talle vanglas osutatud tervishoiuteenus (ravi) ei olnud nõuetekohane. Toimiku materjalides olevast hageja tervisekaardist nähtub, et hageja on HIV positiivne alates 2001 aastast, saab AVR ravi alates 2005 aastast ning hageja on ravi katkestanud 2010 (I kd, tl 152). Viru Vangla meditsiiniosakonna 04.03.2015 tõendi kohaselt on infektsionist määranud hagejale alates detsembrist 2011 järgmise ARV-ravi: Tbl Kivexa (toimeaine abakaviir/lamivudiin) 1x1 õ ; Tbl Norvir (toimeaine ritonaviir) 1x2, Tbl Telzir (toimeaine fosamprenaviir) 1x2. Vajadusel saab Tbl Cinie 50 mg, Tbl Palderjan 3 x1 (I kd, tl 142). Hageja talle määratud ravi õigsust ei vaidlusta.
11.Hageja tugineb sellele, et kostja on ravimite andmisega viivitanud, mille tagajärjel on tema tervis vanglas halvenenud. Kostja väitel saab hageja ravimeid korrapäraselt. Kostja on nii vastuses hagile, kui ka kohtuistungil selgitanud, et igal kinnipeetaval on oma individuaalne ravimipinal ja kinnipeetavale ette nähtud seitsme päeva ravimid (iga päeva jaoks on eraldi lahter) paigutab ravimipinalisse meditsiiniosakonna med.õde, kes kontrollib ka igapäevaselt ravimite olemasolu. Ravimid toimetab kinnipeetavani vanglaametnik. Kohtu hinnangul ei ole toimiku materjalide põhjal võimalik tuvastada, milliste ravimite andmisega on viivitatud ning kelle tegevusetusest tulenevalt (vangla meditsiiniosakond või vanglaametnikud) on väidetav viivitus tekkinud. Ka hageja on leidnud, et viitused võivad olla põhjustatud valvurite poolt. Viimasel juhul ei saa aga väita, et ravimite andmisega on viivitanud tervishoiu osutaja, st. vangla meditsiiniosakond ning järelikult ei saa olla tegemist tervishoiuteenuse (sh. mittenõuetekohase) osutamisega. Hageja peab olema teadlik millised ravimid talle on määratud ja mis ajal ning mis ravimid on tal jäänud saamata. Eeltoodut hageja tõendanud ei ole. Olukorda ei muuda ka kostja selgitus, et on olnud olukordi, kus ravimite andmine on hilinenud.
12.Samuti ei ole hageja välja toonud milles tema väidetav tervise halvenemine seisneb, st. milline on väidetava viivitusega kaasnenud terviserike. Eelistungil selgitas hageja esindaja, et hageja soovib saada teada saada kas tema tervis on vanglas viibimise ajal halvenenud ja et hageja ei oska oma tervise halvenemise kohta anda täpsemaid selgitusi. Hageja tervisekaardist nähtub, et hagejal on diagnoositud migreen (I kd, tl 153), hagejal on olnud pidevad kaebused peavalu osas (nt. I kd, tl-d 155-178) ning hagejale on ravimid antud ja tehtud valuvaigistavaid süste (I kd, tl 157). Toimiku materjalidest saab järeldada, et hageja arvates on kostja viivitanud HIV raviks ette nähtud ravimite andmisega (AVR ravi), kuid hageja ei ole välja toonud, kas tema arvates on HIV ravimite andmisega viivitamine ja peavalud omavahel seotud või mitte. Tõendatud on, et hageja on ravi 2010 aastal ise katkestanud (I kd, tl 152). Viru
2-14-54161 Vangla meditsiiniosakonna juhataja 06.03.2015 tõendi kohaselt teostati hagejale vereanalüüsi uuringud ning võrreldes varasemate näitajatega on analüüsi tulemused paranenud ning paranemine on seotud järjepideva ARV-raviga (I kd, tl. 146). Seega on kostja tõendanud, et hageja tervislik seisund on vastupidiselt hageja väidetule vanglas viibimise ajal paranenud. Hageja tervise paranemine vanglas on ka usutav, kuna vabaduses viibimise ajal on hageja enda ravi katkestanud, mille järel on vanglas saanud korrapärast ravi.
13.Kohus leiab, et isegi raviga viivitus ja kahju tekkimine ei tõenda, et kostja oleks rikkunud tervishoiuteenuse osutajana kohustust ja on süüdi kohustuse rikkumises, ning rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Samuti ei tõenda kostjapoolset kohustuse rikkumist asjaolu, et hagejal esinevad peavalud. Kuna pole tõendamist leidnud, et kostja tervishoiuteenuse osutajana rikkust VÕS §-st 762 tulenevat kohustust, ei ole ka võimalik hinnata kas tervishoiuteenuse osutamisel tehtud raviviga on põhjustanud hagejale kahju, st. ilma selle veata ei oleks kostjal kahjulikke tagajärgi saabunud, sh. raviveata ei oleks kostja füüsilist ega hingelist valu ega kannatusi kui mittevaralist kahju tekkinud. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilasja hind Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hageja palub välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitise 10 000 eurot. Järelikult on käesolevas asjas hagi hinnaks 10 000 eurot. Menetluskulud ja nende kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu 13.01.2015 määrusega rahuldati hageja riigi õigusabi taotlus ja määrati hagejale esindaja riigi kulul kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, kui lahend kohtumenetluses tehakse riigi õigusabi saaja kahjuks. Riigi õigusabi kulud tuleb sellisel juhul tasuda osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul (I kd, tl 124). Kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja (TsMS § 190 lg 4). Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis (TsMS § 179 lg 1). Hagejale riigi õigusabi osutanud vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevile on riigieelarve vahenditest hüvitatud hagejale osutatud riigi õigusabi eest kokku 564 eurot koos käibemaksuga (II kd, tl 129). Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja (TsMS 179 lg 5).
2-14-54161 Kohus leiab, arvestades hageja piiratuid võimalusi raha teenimiseks, et hagejal tuleb õigusabi kulud (564 eurot) tasuda võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul, so. 94 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest arvates. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis (TsMS 179 lg 9).
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.