R.K. hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
10 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.K. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): R.K. (ik: XXXXXXXX), esindaja advokaat Andrei Matvejev Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu), esindajad Eve Kangro ja Agu Rillo
esindajad
Viru Maakohtu 30. mai 2016 otsus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 30. mai 2016 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus R.K. kanda ning vabastada R.K. apellatsioonkaebuse esitamisega seotud riigi õigusabi kulude ja tasu riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.R.K. (hageja) esitas 08.07.2014 maakohtule Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt viibib hageja vangistuses Viru Vanglas. Hagejal on diagnoositud XXX. Et vältida haiguse arenemist, peab hageja võtma vastavalt arsti ettekirjutustele regulaarselt ravimeid. Kostja on korduvalt viivitanud hagejale ravimite andmisega, millega on kahjustanud hageja tervist ja põhjustanud valude sagenemist ning tekitanud hagejale olulise mittevaralise kahju. 28.04.2016 esitatud lõppseisukohtades märkis hageja lisaks, et talle antavad ravimid ei ole efektiivsed. Tervise arengu instituudi arvamuse kohaselt tuleb XXX ravimeid regulaarselt muuta ja kombineerida. Hagejale on vangla andnud ühte ja sama ravimit.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hagi on tõendamata. Hageja väited tema tervise kahjustamisest ei vasta tegelikkusele. Vastupidi, analüüside põhjal on hageja tervis paranenud. Hagejale on vanglas tagatud asjakohane ja kvaliteetne meditsiiniteenus. Hageja ei ole märkinud, millal tal XXX (XXX) ravimid saamata jäid. Ravimid paigutab kinnipeetava ravimipinalisse vastavalt arsti ettekirjutusele meditsiiniõde. Seejärel edastatakse ravimipinal üksusesse, kus kinnipeetav asub, ning valvurid väljastavad ravimid kinnipeetavale vastavalt ravimi manustamiskorrale. Lisaks kontrollib üksuses töötav meditsiiniõde igapäevaselt ravimipinali sisu. Arvestades eeltoodut, on välistatud, et hagejal jäi mõni ravim saamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 30. mai 2016 otsusega R.K. hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning mõistis hagejalt välja riigituludesse riigi õigusabi kulud 564 eurot (mis tuleb tasuda alates lahendi jõustumisest kuue 94-eurose osamaksena) ja viivise menetluskuludelt (564 eurot) lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt peab tervishoiuteenus VÕS § 762 järgi vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Hageja on esitanud hagi lepingulisel alusel. Hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostja tervishoiuteenuse osutajana rikkus
kohustust, ta on süüdi kohustuse rikkumises, hagejal on tekkinud mittevaraline kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 770 lg-d 1, 3, 4). Hageja ei ole tõendanud, et talle vanglas osutatud tervishoiuteenus (ravi) ei olnud nõuetekohane. Hageja tervisekaardist nähtub, et hageja on XXX-positiivne 2001. aastast, saab XXX ravi 2005. aastast ning hageja on ravi katkestanud 2010. a (I kd, tl 152). Viru Vangla meditsiiniosakonna 04.03.2015 tõendi kohaselt on infektsionist määranud hagejale 2011. a detsembrist järgmise XXX ravi: Tbl Kivexa (toimeaine abakaviir/lamivudiin) 1×1 õ, Tbl Norvir (toimeaine ritonaviir) 1×2, Tbl Telzir (toimeaine fosamprenaviir) 1×2. Vajadusel saab Tbl Cinie 50 mg, Tbl Palderjan 3×1 (I kd, tl 142). Hageja tugineb sellele, et kostja on ravimite andmisega viivitanud, mille tagajärjel on hageja tervis halvenenud. Kostja väitel saab hageja ravimeid korrapäraselt. Kostja selgitas, et igal kinnipeetaval on oma ravimipinal ja ettenähtud seitsme päeva ravimid paigutab ravimipinalisse meditsiiniõde, kes kontrollib ka igapäevaselt ravimite olemasolu. Ravimid toimetab kinnipeetavani vanglaametnik. Toimiku materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada, milliste ravimite andmisega on viivitatud. Hageja peab olema teadlik, millised ravimid talle on määratud ning mis ajal ja mis ravimid on tal jäänud saamata. Eeltoodut hageja tõendanud ei ole. Samas nähtub kostja selgitusest, et on olnud olukordi, kus ravimite andmisega on hilinetud. Samuti ei ole hageja välja toonud, milles tema tervise halvenemine seisneb. Hageja tervisekaardist nähtub, et hagejal on diagnoositud migreen (I kd, tl 153), hagejal on olnud pidevad kaebused peavalu osas (nt I kd, tl 155–178) ning hagejale on antud ravimeid ja tehtud valuvaigistavaid süste (I kd, tl 157). Hageja arvates on kostja viivitanud XXX raviks ette nähtud ravimite andmisega (XXX ravi), kuid hageja ei ole välja toonud, kas tema arvates on XXX ravimite andmisega viivitamine ja peavalud seotud või mitte. Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja 06.03.2015 tõendi kohaselt on hageja vereanalüüsi tulemused võrreldes varasemate näitajatega paranenud ning paranemine on seotud järjepideva XXX raviga (I kd, tl 146). Seega kostja on tõendanud, et hageja tervislik seisund on vastupidiselt hageja väidetule vanglas paranenud. Hageja tervise paranemine vanglas on ka usutav, kuna vabaduses viibimise ajal 2010. a on hageja ravi katkestanud, mille järel on vanglas saanud korrapärast ravi. Kohus leidis, et isegi raviga viivitus ei tõenda, et kostja oleks rikkunud tervishoiuteenuse osutajana kohustust ning et rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Samuti ei tõenda kostja kohustuse rikkumist asjaolu, et hagejal esinevad peavalud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.R.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. mai 2016 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei andnud kohus hagejale võimalust piisaval määral tõendada, et tema tervis halveneb ebaregulaarse ravimite andmise tõttu. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse menetlusse asjatundja kaasamiseks (ekspertiisi tegemiseks). Sisuliselt soovis hageja saada asjatundja arvamust selle kohta, kas on põhjendatud väide, et hageja haigestumise puhul omab tähendust ravimite tähtaegne võtmine. Kohtunikul puuduvad meditsiinialased teadmised. Kohus rajas oma järeldused Viru Vangla meditsiiniosakonna 04.03.2015 tõendile, millest tuleneb, et hageja terviseseisund on muutunud kinnipidamise ajal paremaks. Tõendi on väljastanud kostja struktuuriüksus ning see ei ole piisavalt usaldusväärne. Ilma eksperdi arvamuseta pole võimalik objektiivselt tuvastada, kas ravimite andmisega hilinemine võib põhjustada tulevikus terviseriket või mitte. Kostja meditsiinosakonna arvamus ei kajasta haiguse arenemise perspektiive. Samuti jättis kohus tähelepanuta hageja taotluse enda vande all ärakuulamiseks.
Hageja väitis, et tema tervise halvenemine väljendub ka peavalus. Subjektiivse tunnuse olemasolu ei saa tõendada teisiti, kui poole vande all ärakuulamisega; 2) on kohtu järeldus, et isegi kui viivitamine ravimite kättetoimetamisega on aset leidnud, siis ei ole selles vangla süüd, kuna tervishoiuteenuse osutaja on meditsiiniosakond, vastuolus seadusega. Vangistusseaduse § 52 lg-st 1 järeldub, et vangistuses osutatava tervishoiuteenuse puhul on teenuse osutajaks vangla tervikuna, mitte vangla osakonnad eraldi (nt meditsiiniosakond). Seega on vangla kohustus tagada see, et ravimid jõuaksid kinnipeetavani tähtaegselt ja regulaarselt, muu hulgas valvurite kaudu; 3) on ravimite edastamisega hilinemine TsMS § 231 lg 2 alusel tõendatud, kuna kostja võttis omaks, et ravimid võivad jõuda hagejani hilinemisega; 4) ei andnud kohus hinnangut hageja viidetele tervise arengu instituudi arvamusele, mille järgi XXX haigestumisega seotud ravimeid tuleb regulaarselt muuta ja kombineerida, samuti tuleb ravimeid tarvitada korrapäraselt.
5.Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) oli hagejal soovi korral võimalik kõik omapoolsed tõendid esitada, kuid hageja ei ole tõendanud oma väiteid tervise kahjustamisest; 2) on Viru Vangla meditsiiniosakonna 04.03.2015 tõendi kohaselt hagejale määratud XXX ravi 2005. aastast, hageja paigutati Viru Vanglasse 02.08.2012. Alates 2011. a detsembrist on infektsionisti poolt ordineeritud järgmine XXX ravi: Tbl Kivexa (toimeaine abakaviir/lamivudiin) 1×1 õ; Tbl Norvir (toimeaine ritonaviir) 1×2, Tbl Telzir (toimeaine fosamprenaviir) 1×2. Vajadusel saab Tbl Cinie 50 mg, Tbl Palderjan 3×1. XXX ehk XXX ravimid on Eesti Vabariigis ravi vajavatele isikutele tasuta. Ravimid tellitakse vanglateenistuses tsentraalsest Harku-Murru Vangla apteegist. Tarneprobleeme XXX ravimitega ei ole olnud. Vanglatel on teada ravi vajavate isikute hulk ja seetõttu on vanglas alati piisaval hulgal ravimeid. Vangla arsti J.K. 17.03.2015 tõendi kohaselt on hageja tervisenäitajad paranenud. Seega on vastupidiselt hageja paljasõnalistele väidetele leidnud tõendamist, et hageja tervis on paremaks muutunud ning seda ilmselt kostja poolt järjepideva ravi osutamise tulemusel (I kd, tl 146). Hageja ei ole vabaduses näidanud üles soovi ennast ravida, sest tervisekaardi XXX nr 126 kande järgi on hageja vabaduses 2010. a ravi katkestanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. mai 2016 otsus muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea ringkonnakohus käesolevas otsuses vajalikuks korrata kõiki maakohtu põhjendusi.
7.Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt on hageja endiselt seisukohal, et kostja poolt osutatav tervishoiuteenus ei ole nõuetekohane, selle tulemusena on hageja tervis halvenenud ja hagejale on tekkinud mittevaraline kahju. Hageja viibib vangistuses Viru Vanglas ning tal on diagnoositud XXX. VangS § 52 lg 1 esimese lause kohaselt tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Sama paragrahvi lg 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit,
ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Hageja on oma nõudes tuginenud lepingulisele alusele ning maakohus on õigesti leidnud, et hagi rahuldamiseks on vaja tuvastada, kas kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju, ning kas kostja vastutab selle kahju tekkimise eest.
8.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hagejale osutatav tervishoiuteenus vastab vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele. Seejuures on maakohus tuginenud Viru Vangla meditsiiniosakonna 04.03.2015 tõendile, Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja 06.03.2015 tõendile ja väljavõttele hageja tervisekaardist (I kd, tl 142, 146, 147-229). Tulenevalt VangS §-s 52 sätestatust otsustab ravivajaduse ja –viisi vanglas arst ning hageja ei saa nõuda, et vangla arst muudaks talle XXX raviga antavaid ravimeid. Viru Vangla arstide K.I. 06.03.2015 ja J.K. 17.03.2015 tõenditest (I kd, tl 146, II kd, tl 3) nähtuvalt hagejale määratud XXX-ravi toimib, kuna hageja analüüsides esines positiivne dünaamika ja immuunsuse kasv. Seega on põhjendamatu hageja väide, et kostja poolt osutatav tervishoiuteenus ei ole nõuetekohane.
9.Hageja on tuginenud sellele, et kostja on talle ravimite andmisega viivitanud ning see on oluliselt kahjustanud tema tervist. Kostja on kohtuistungil võtnud omaks (II kd, tl 98 pöördel), et on esinenud juhtumeid, kus hagejale ravimi andmisega on viivitatud. Samuti nähtub kostja seisukohast, et hagejale seoses XXX raviga määratud ravimit tuleb anda igapäevaselt. Ringkonnakohus leiab, et ravimi õigeaegne andmine on osa vangla poolt osutatud tervishoiuteenusest ning kohustuse rikkumise seisukohalt ei ole tähtsust sellel, kuidas on vangla poolt ravimi andmine vangidele korraldatud. Sellest tulenevalt on ebaõige maakohtu see seisukoht, mille kohaselt kostja poolse kohustuse rikkumise välistab asjaolu, et hagejale pidi ravimi andma vangivalvur, mitte vangla tervishoiutöötaja. Samas ei ole nimetatud ebaõige maakohtu seisukoht toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit. VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. TTKS § 2 lg 1 järgi on tervishoiuteenuse osutamise eesmärgiks ära hoida hageja tervise seisundi halvenemine või haiguse ägenemine ning taastada hageja tervis. Nimetatud sätetest tuleneb, et tervishoiuteenuse osutaja varalise vastutuse toob kaasa üksnes selline rikkumine, mille tagajärjel tekib hagejale kahju. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 8 märkis, on kostja arstide K.I. ja J.K. tõenditega tuvastatud, et hageja tervislik seisund on kostja poolse ravi tulemusena paranenud. Seetõttu on paljasõnaline hageja väide, et ravimite andmisega viivitamine on kahjustanud oluliselt tema tervist ja toonud kaasa mittevaralise kahju. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kostja oleks ravimi andmisega viivitanud süstemaatiliselt. Hageja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt on hagejale peavalu korral antud ravimeid ja tehtud valuvaigistavaid süste ning puuduvad tõendid, et mõningane XXX ravimi andmisega viivitamine oleks seostatav hagejal esinenud peavaluga. Kuivõrd on tõendamata kostja poolt hagejale kahju tekitamine, puudus maakohtul alus hageja nõude rahuldamiseks.
10.Põhjendatud ei ole hageja väide, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata tema taotluse ekspertiisi määramiseks.
Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoha kohaselt soovis hageja saada eksperdilt arvamust, kas ravimite andmisega viivitamine võib kahjustada tulevikus tema tervist. Nimetatud hageja seisukohast järeldub, et hageja tervis ei ole käesoleval ajal kahjustada saanud ning võimalik tulevikus tekkiv tervise kahjustus ei kuulu tuvastamisele käesolevas menetluses. Hagejal esineb peavalu on nähtav tema tervisekaardi väljavõttest ning põhjendamatu on väide, et peavalu kindlakstegemiseks oleks tulnud hageja maakohtu menetluses vande all üle kuulata.
11.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Viru Maakohtu 13.01.2015 määrusega määrati hagejale esindaja riigi kulul kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja majanduslikku seisundit, tuleb ta TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada riigi õigusabi kulude ja tasu hüvitamisest, mis on seotud apellatsioonkaebuse esitamisega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.