2-24-4079
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
09.05.2024. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-4079
Tsiviilasi
A. V. hagi J. V. vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Kostja: J. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx; e-post:)
Menetlustoiming
Hagist loobumise avalduse lahendamine
Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
kaudu
Tartu
A. V. esitas 13.03.2024. a kohtule hagiavalduse J. V. vastu abielu lahutamise nõudes. Kohus võttis hagi 21.03.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja, J. V. , esitas 24.04.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ta ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja märgib, et nad on hagejaga kull alates 2022. aastast elanud eraldi, aga kostja arvates ei ole nende olukord lootusetu ja hea tahtmise korral saaksid nad
abielu päästa. Kostja palus kohtul menetlus kuni kuueks kuuks peatada ja anda pooltele aega leppimiseks ning perenõustamiseks. 08.05.2024. a esitas hageja, A. V. , kohtule taotluse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja põhjendab, et poolte abielu on taotluse esitamise seisuga lahutatud.
Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Kohtule ei ole teada TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mille esinemisel tuleb hagist loobumine jätta vastu võtmata. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus kontrollis, et rahvastikuregistris on tehtud kanne, et poolte abielu on 08.05.2024. a Tartu Linnavalitsuses lahutatud ja see kanne on kehtiv. Seega puudub vajadus edasiselt menetleda abielu lahutamise nõuet kohtus. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Antud juhul lõpetab kohus menetluse, põhjusel, et hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et seetõttu tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtule ei ole teada kostjal menetluskulude tekkimist, seega puudub vajadus määrata kindlaks hageja hüvitatavate menetluskulude suurust. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud 13.03.2024. a hagilt riigilõivu summas 100 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Kuna hageja on hagist loobunud, siis TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastab kohus hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.