Margo Klaar (eesistuja), Indrek Parrest, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.05.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-24226
Tsiviilasi
OÜ Vikk-Ko hagi Interior Ehitus OÜ vastu kahju hüvitise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.01.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
5669,90 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Interior Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ Vikk-Ko (registrikood 10825185, asukoht Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Nikolai Dõrlov, lepinguline esindaja advokaat Arina Liskmann-Getsu Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Interior Ehitus OÜ (registrikood 11332202, asukoht Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Aleksandr Tkatšenko, lepinguline esindaja Vladimir Kolga
Kohtuistungi toimumise aeg
11.05.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja advokaat Arina Liskmann-Getsu ja kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Aleksandr Tkatšenko ning lepinguline esindaja Vladimir Kolga
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 26.01.2016 otsus jätta muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud täpsustusi.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Interior Ehitus OÜ kanda.
1(9)
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.20.05.2013 esitas OÜ Vikk-Ko (hageja) maakohtule Interior Ehitus OÜ (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhivõla 5117,60 eurot ja ehitusekspertiisi kulu 480 eurot hüvitamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt ei vastanud kostja tehtud töö lepingutingimustele ning hageja oli maksnud kostjale 1940 eurot ebakvaliteetse töö eest ja 3177,60 eurot oli rikutud ehitusmaterjali maksumus.
2.18.07.2013 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks 5669,60 eurot.
3.2012. aasta detsembri alguses saavutasid pooled kokkuleppe ehitustööde (naturaalparketi ja põrandaliistude paigaldamine, paigaldatud parketi õlitamine koos materjaliga ning astmete paigaldamine) teostamises elamus asukohaga Pirnipuu pst 166 Maardus. Seejärel esitas kostja hagejale 12.12.2012 koostatud hinnapakkumise nr 95, mille kohaselt oli tööde maksumus kokku 2400 eurot (koos käibemaksuga). Hageja aktsepteeris hinnapakkumise ning tasus kostjale esitatud arvete nr 87 ja nr 91 alusel ettemaksuna kokku 1940 eurot. 12.12.2012 koostatud hinnapakkumises nr 95 toodud tööde teostamiseks soetas hageja Lincona põrandakeskusest ehitusmaterjali 3177,60 euro väärtuses.
4.Kostja lõpetas 12.12.2012 hinnapakkumises nr 95 märgitud tööde tegemise 2012/2013 aastavahetuse paiku, millest teavitas ka hagejat. Hageja tuli Pirnipuu pst 166 Maardus asuvale objektile ja vaatas kostja tehtud töö üle ning palja silmaga oli näha, et töös esinevad puudused – paigaldatud parkett vajus läbi. Hageja juhtis sellele kostja tähelepanu, kuid kostja vastas, et kõik on korras ning parketilauad peavad kohanema ruumi kliimaga. Hiljem, ligikaudu 1-2 kuu järel, hakkasid kostja paigaldatud lauad lahti lööma. Pärast seda võttis hageja koheselt ühendust kostjaga ja teatas temale tekkinud probleemist, kuid viimane vastas kategoorilises vormis, et tema poolt tehtud töö on kvaliteetne ning hagejal tuleb veel tasuda 460 eurot. Samas telefonikõnes teatas hageja kostjale, et ta ei ole rahul kostja tööde kvaliteediga ehk poolte vahel tekkis selles osas vaidlus ja sellel põhjusel ei ole hageja tasunud kostjale järelejäänud 460 eurot. Peale selle tegi hageja samas telefonikõnes kostjale ettepaneku kõrvaldada puudused või teha vaidlusalune töö uuesti, kuid kostja keeldus sellest alusetult. Kostjale oli teada, et parkett paigaldatakse köetavale betoonpinnale.
2(9)
5.Lahendamaks olukorda, kas kostja tehtud töö on kvaliteetne või mitte, tellis hageja ekspertiisi Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ-lt, mille maksumus on 552 eurot. 15.04.2013 ekspertiisis toodud arvamus on järgmine: „Ebakvaliteetne töö on põhjustatud põrandalaudade paigaldaja vähestest kogemustest ja tööd nõustava inseneri teenuse puudumisest. Lahtitulnud põrandalaudu ettenähtud otstarbeks enam kasutada pole võimalik“. Enne ekspertiisiakti valmimist sai hageja kostja poolt 25.03.2013 koostatud võlateatise-meeldetuletuse 460 euro nõudes, millele esitas ka omapoolse 05.04.2013 koostatud vastuse, kus ei tunnistanud kostja nõuet, sest tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 641 tähenduses. Vastus edastati kostjale tähitud postiga 08.04.2013. Vastusega taganes hageja töövõtulepingust VÕS § 188 alusel.
6.Kostja tekitas oma tegevusega hagejale kahju kokku 5669,60 eurot, s.o ebakvaliteetse töö eest eelnevalt makstud 1940 eurot, rikutud hageja materjali maksumus 3177,60 eurot ja ekspertiisi maksumus 552 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Pretensioonid töö kvaliteedi ja kasutatud tehnoloogia osas ei vasta tegelikkusele. Kostjal on mitmeaastased töökogemused naturaalparkettide paigaldamisel, kus on kasutatud erinevaid paigaldamise meetodeid ja tehnoloogiaid. Antud juhul aga tegeles naturaalparketi ning selle paigaldamiseks vajalike materjalide hankimisega hageja vastavalt poolte kokkuleppele. Kostja kohustuseks vaid kokkulepitud tööde teostamine. Massiivlaudade paigaldamise juhendi üldtingimustest järeldub, et massiivpuidust põrandalaudu ei ole soovitatav paigaldada köetavale aluspõrandale, sest oht puidu kõmmeldumiseks ja pragude tekkeks kütteperioodil on äärmiselt suur. Kostja eelnevalt teavitas hagejat krunt BONA R410 kasutamises vajadusest.
9.Eksperthinnang nr 1304P14 on koostatud lähtudes vaid hageja ütlusest ning ekspert ei ole välja selgitanud massiivlaudade paigaldamise tehnoloogiat, mida ehitaja kasutas. Kostja ei ole krundina kasutanud vahendit AQUASTOP.
10.Juhiste andmine on tellija kohustus, s.t koostöökohustusest tulenevalt peab tellija õigeaegselt vastama kõigile ehitaja päringutele, mis on seotud hetkeolukorraga, sh ka tellija poolt ehitusobjektile muretsetud ehitusmaterjalide kasutamise lahendustega. Kostja on teinud kõik endast võimalikku, et vältida võimaliku kahju tekkimist. Kostja on piisavalt kontrollinud hageja poolt ehitusobjektile muretsetud materjale.
11.Hageja ei saa lepingutingimuste mittevastavusele tugineda. Kostja informeeris hagejat viivitamatult, et liimi BONA R850 tootja juhise mittetäitmine võib põhjustada puudusi ja kahjulikke tagajärgi töö kvaliteedis. Pärast kostjalt vastava informatsiooni saamist hageja kinnitas, et hageja jääb LINCONA müüja-konsultandilt saadud juhise juurde, mille kohaselt massipõranda paigaldamisel puudub vajadust aluspinna kruntimiseks, s.o BONA R410 (parkettliimi krunt) kasutamiseks. Kostja tegi kõik kokkulepitud tööd nõuetekohaselt ja vastavalt tellimusele. Paigaldatud naturaalparkett võib olla kasutuskõlbmatu kostjast sõltumatutel põhjustel.
12.Tööde lõpetamisel andis kostja objekti hagejale üle. Tööde tegemise käigus ning ka enne hagiavalduse esitamist ei ole hageja esitanud kostjale ühtegi pretensiooni.
3(9)
Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
13.Harju Maakohus 26.01.2016 otsusega rahuldas hagiavalduse, mõistis välja kostjalt hageja kasuks 5669,60 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda.
14.Vastavalt 12.12.2012 hinnapakkumisele nr 95 pidi kostja teostama hagejale Maardu linnas aadressil Pirnipuu pst 166 asuvas elamus järgnevaid töid: naturaalparketi ja põrandaliistude paigaldamine, paigaldatud parketi õlitamine (koos materjalidega) ning astmete paigaldamine (edaspidi nimetatud ka tööd). Tööde maksumus oli kokku 2400 eurot (koos käibemaksuga). Pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid tööde tegemiseks töövõtulepingu (I kd, tl 63, 134, 167) (VÕS § 635 lg 1). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et töö ei vastanud lepingutingimustele (I kd, tl 162).
15.Kohus selgitas pooltele, mis asjaolud peab kostja VÕS § 641 lg-le 3 tuginedes välja tooma ja et kostja peab neid tõendama. Tunnistaja AD ütluste (I kd, tl 193-195) kohaselt ei ole hageja andnud kostjale juhiseid tööde tegemiseks ning kostja ei ole andnud materjalide osas hagejale tagasisidet. Tunnistaja ja kostja juhatuse liikme vande all antud ütlused on otseselt vastuolus. Asjas kogutud muud tõendid ei kõrvalda ütluste vastuolu. Seetõttu ei saa muude tõendite põhjal hinnata, kas usaldusväärsemad on tunnistaja ütlused või kostja juhatuse liikme vande all antud seletus. Eeltoodust tingituna puuduvad kostjal tõendid selle kohta, et hageja on andnud kostjale juhised tööde tegemiseks, kostja on juhtinud tähelepanu hageja juhiste puudustele, hageja on jäänud enda juhiste juurde ja nõudnud kostjalt hageja juhiste täitmist.
16.Kostjal puuduvad tõendid ka selle kohta, et kostja on hageja tähelepanu juhtinud materjalide puudustele ja võimalikele tagajärgedele puudustega materjalide kasutamisel, mistõttu kostja ei kontrollinud piisaval määral materjale ja nende sobivust.
17.Isegi juhul, kui eeldada hageja poolt juhiste andmist kostjale (sh liimi kasutamise osas) vaidlusaluste tööde tegemiseks, ei vabaneks kostja vastutusest tööde lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 641 lg 3 alusel. Kostja (töövõtja) ei või küsimuses, millele vastamine eeldab kostjalt (töövõtja) oodatavate eriteadmiste olemasolu, hageja (tellija) juhiseid järgida.
18.Hageja on avaldanud ja kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja helistas pärast paigaldatud laudade lahti löömist kostjale ja tegi ettepaneku kõrvaldada puudused või teha vaidlusalune töö uuesti, kuid kostja keeldus sellest (I kd, tl 62). Tööde lepingutingimustele mittevastavusest teatamine on toimunud mõistliku aja jooksul. Asja lepingutingimustele mittevastavuse iseloomust tuleneb, et need esinesid riisiko ülemineku ajal hagejale.
19.Hageja on välja toonud ja kostja ei ole vastu vaielnud, et 05.04.2013 vastusega kostja koostatud 25.03.2013 võlateatisele-meeldetuletusele taganes hageja töövõtulepingust (I kd, tl 63). Hageja on avaldanud ja kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja helistas pärast paigaldatud laudade lahti löömist kostjale ja tegi ettepaneku kõrvaldada puudused või teha vaidlusalune töö uuesti, kuid kostja keeldus sellest (I kd, tl 62). Eeltoodust tulenevalt on kostja VÕS § 647 lg 1 alusel lepingut oluliselt rikkunud ja hageja poolt töövõtulepingust taganemine on kehtiv.
4(9)
20.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esile toodud kulude ja nende kandmise osas hageja poolt. Lepingurikkumise ja hageja kahju vahel esineb põhjuslik seos, sest lepingutingimustele vastavate tööde tegemisel ei oleks hageja pidanud esitama kostjale kohtu kaudu kahju hüvitamise nõuet ega kandma kahju (VÕS § 127 lg 4). Selline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, sest asja lepingutingimustele mittevastavuse korral peab kostja (töövõtja) arvestama tema suhtes õiguskaitsevahendite kasutamisega (VÕS § 127 lg 3). Kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
21.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asja uueks arutamiseks maakohtule.
22.Maakohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid. Maakohus on jätnud arvestamata 04.12.2016 kohtuistungil kostja esindaja A. Tkatšenko öeldu. 20.11.2015 esitatud tõendite alusel oleks maakohus pidanud nägema, et LINCONA põrandakeskusest antud juhised ja materjalide loetelu on sarnane hagejale müüduga. See tähendab, et kostja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses vajaliku hoolsusega. Maakohus on jätnud tähelepanuta poolte üksmeelsed kinnitused, et see põrandalaudade osa, kus kostja kasutas oma materjale, s.o liimi Kiilto, oli kinni ja on siiani paigal. See tähendab, et kostja töö oli kvaliteetne. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hagejat esindanud AD kinnitas, et hakkas ise tegelema materjalide ostmisega.
23.Maakohus on eiranud LINCONA põrandakeskusest hagejale antud juhiseid põrandalaudade paigaldamiseks kasutavate materjalide osas ja AD ütlusi 04.12.2016 kohtuistungil. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja väited eksperthinnangu kohta. Eksperthinnangut nr 1304P14 ei saa kasutada põhjendatud tõendina, sest hinnang tugineb ainult hageja ütlustele. Seda kinnitas tunnistaja AD.
24.Maakohus on leidnud valesti, et kostja ei kontrollinud piisavalt materjale ja nende sobivust. Materjalide sobivust on korduvalt kontrollitud. Hageja teavitas kostjat juhendist. Seega on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et kostja ei juhtinud hageja tähelepanu materjali puudustele ja kasutamise võimalikele tagajärgedele.
25.Maakohus on jätnud tähelepanuta LINCONA põrandakeskuse 27.11.2012 ja 18.11.2015 hinnapakkumised, mille kohaselt ei näe LINCONA põrandakeskus vajadust küttega betoonpõrandale parkettliimi paigaldamisel aluskrunti kasutada. Kuna hageja hankis ehitusobjektile puuduliku materjali, ei vastuta kostja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS § 641 lg 3).
26.Maakohus on valesti asunud seisukohale, et hageja taganes töövõtulepingust 05.04.2013 vastusega ja taganemine on kehtiv. Hageja 05.04.2013 vastusest ei tulene taganemisavalduse tegemist. Lepingust taganemine toimus hagi esitamisega kohtusse. Kui hageja esitas 5669,60 euro tagastamise nõude, peab ka hageja tagastama kostjale väidetavalt rikutud põrandalauad (VÕS § 189 lg 1, lg 5, § 190 lg 1). 05.04.2013 vastusest ei nähtu, et hageja tegi kostjale ettepaneku kõrvaldada puudused või teha töö uuesti ja kostja keeldus sellest. Maakohus on jõudnud ekslikule järeldusele, et kostja on VÕS § 647 lg 1 järgi lepingut oluliselt rikkunud.
5(9)
27.Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid kulude ja nende kandmise osas. Vastuses hagile kostja märkis, et ei nõustu hagis esitatud nõudega.
28.Maakohus ei ole võtnud põhjendatud seisukohta kõigi poolte esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta ega seletanud, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust (TsMS § 438 lg 1). Maakohus on jätnud põhjendamata, miks olukorras, kus kostja on esitanud kohtule tõendid, mis kinnitavad kostja seisukohta, on maakohus hagi rahuldanud. Maakohus on rikkunud menetluspõhimõtteid ja –nõudeid. Maakohus on rikkunud tõendite analüüsil igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise nõuet. Hageja ja maakohus ei ole kostja vastuväiteid ümber lükanud. Vastustaja seisukoht
29.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, kuulanud istungil ära menetlusosalised ja tutvunud apellatsioonkaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, küll aga tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi, osas, milles maakohus leidis, et hageja nõue töövõtulepingu järgse ettemaksu tagastamiseks on kahju hüvitamise nõue ja kuulub rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda.
31.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged.
32.Pooled ei vaielnud, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping ja teostatud töö, milleks oli massiivsetest tammelaudadest parkettpõranda ja astmete paigaldamine (liimimine betoonalusele), oli lepingutingimustele mittevastav, kuna liimitud lauad lõid betoonaluselt lahti. Vajalikud materjalid, sh ka liimi, tõi kostjale hageja. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja kui töövõtja vabaneb VÕS § 641 lg 3 järgi vastutusest töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. VÕS § 641 lg 3 sätestab, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenevad tellija juhistest või tellija poolt muretsetud materjali puudustest, kui töövõtja juhiseid või materjali piisavalt kontrollis. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et ta piisava hoolsusega kontrollis hageja poolt toodud materjalide paigaldamisega seonduvat tehnoloogiat. Kostja esindaja kinnitas, et põranda paigaldamisel kasutas ta hageja poolt toodud materjale, kusjuures BONA liimiga töötas ta esmakordselt. Hageja oli liimiga kaasa pannud LINCONA põrandakeskusest antud juhendi. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks põranda paigaldamise kohta andnud muid juhiseid.
6(9)
33.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega tõendite ebaõige hindamise kohta. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas väide on tõendatud või mitte. Apellant on maakohtule ette heitnud kostja seadusliku esindaja A. Tkatšenko seletuse mitteusaldusväärseks pidamist. Maakohus leidis, et kostja seadusliku esindaja A. Tkatšenko ja hageja tunnistaja AD ütlused on omavahel vastuolus ja muud tõendid ei kõrvalda seda vastuolu, mille tõttu pidas maakohus tunnistaja ütlusi ja kostja juhatuse liikme vande all antud seletust mitteusaldusväärseks. Kolleegiumi arvates on maakohus hinnanud kõiki poolte poolt esitatud tõendeid koosmõjus ja kujundanud nende põhjal arvamuse asjaolude tõendatuse kohta ning ringkonnakohtul ei ole alust esitatud tõendeid hinnata maakohtust erinevalt.
34.Kolleegium ei nõustu apellandiga, et hageja poolt esitatud Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ arvamus ei ole usaldusväärne tõend, kuna arvamuse andmisel olid aluseks ainult hageja selgitused. TsMS § 272 lg 2 järgi on dokumentaalseks tõendiks eriteadmistega isikute arvamus. Arvamuse on koostanud ehitusinsenerid AJ ja AT, kes teostasid 02.04.2013 objekti ülevaatuse. Kostja vaidles vastu arvamuses esitatud asjaolule, et niiskustõkkena oli kasutatud vesialuselist vahendit AQUASTOP, mille kasutamist pidasid arvamuse andnud isikud halva nakkumise põhjuseks, kuna vesialuselise niiskustõkke ja sünteetilise liimi koos kasutamist ei ole paigaldamisjuhendites peetud võimalikuks. Kolleegiumi arvates ei ole niivõrd oluline, see, kas niiskustõket oli kasutatud või mitte, vaid see, et asjatundjad on tuvastanud, et liim ei ole betoonpõrandaga nakkunud ja liimiga BONA R850 liimitud põrand on täies ulatuses alusbetoonist lahti tulnud. Lisaks ei ole kostja väidet, et AQUASTOPI ei kasutatud, tõendanud ja ta väide on jäänud paljasõnaliseks.
35.Kolleegium märgib, et põranda paigaldamise kohta selgitas kostja seaduslik esindaja A. Tkatšenko ringkonnakohtu istungil, et pind, kuhu lauad liimiti, oli kuiv. Eelnevalt puhastati pind mehaaniliselt. Liimi betoonile kandes hakkas see rulluma ja ei nakkunud betooniga. Kostja arvates oli kasutatava liimi jaoks pind liiga kuiv, mistõttu pritsiti betoonile vett ja pandi uuesti liimi, mis kattis siis liimitava pinna korralikult. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et veega liimi ei segatud. Kolleegium märgib, et tulenevalt liimi BONA R850 kasutusjuhendist (I kd tl 180) ja massiivsete põrandalaudade paigaldamisjuhendist (I kd tl 112) on liimimisel oluline, et aluspind on kuiv ja selle niiskusesisaldus väike. Eeltoodust järeldub, et kostja, niisutades aluspinda veega, ei järginud hageja poolt materjaliga kaasa pandud juhendeid. Juhul, kui liimimisel ilmnes, et liim ei nakku korralikult aluspinnaga, oleks kolleegiumi arvates kostja korraliku töövõtja hoolsusega pidanud küsima täiendavaid juhiseid materjali müüjalt või tellijalt. Kostja kogemused liimi Kiilto SOLID kasutamisel, millega liimitud lauad püsisid, ei tähenda, et samad töövõtted on kohased ka liimi BONA R850 kasutamisel. Tegemist on erineva koostisega toodetega. Tootekirjelduse kohaselt on liim BONA R850 lahustivaba, kuid liim Kiilto SOLID vedeldajaks on vesi (vesialuseline). Eeltoodu tõttu on erinevad ka viisid pinna ettevalmistamiseks ja liimi puhul, kus vedeldajaks on vesi, võib pinna liimimisele eelnev niisutamine veega olla asjakohane, kuid sünteetilise liimi, mis kõvastub vastavalt toote kirjeldusele niiskuse mõjul, kasutamisel mitte.
36.Õige on kaebuse väide, et LINCONA põrandakeskuse hinnapakkumise kohaselt ei ole liimile BONA R850 sobivat aluskrunti müüdud. Kuid sellest ei saa järeldada, et
7(9)
aluskrundi kasutamata jätmine tingis töö ebaõnnestumise. Massiivlaudadest põranda paigaldamise juhendi järgi on aluskrunt vajalik ainult juhul, kui tegemist on aluspõrandaga, mis on niiske või millesse võib niiskus tungida. Vaidlust ei ole, et paigaldatav põrand oli kuiv ja selles paiknes põrandaküttesüsteem. Seega ei saa väita, et hageja poolt toodud materjalid ja antud juhised oleksid olnud puudulikud.
37.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et 05.04.2013 kirjaga on hageja lepingust VÕS § 188 järgi taganenud. Kostja hageja sellekohasele väitele, mille hageja esitas 21.08.2013 hagiavalduse täpsustustes (I kd tl 63), vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja on 05.04.2013 kirjas (I kd tl 85) kostjale teatanud, et töö ei vasta lepingutingimustele, mistõttu ta ei tasu lepingus kokkulepitud tasu ja soovib kahjude hüvitamist. Seega on hageja kostjale teatanud, et ta soovib vabaneda lepingu täitmisest. Kostja ei ole maakohtu menetluses hageja väidetele lepingust taganemise kohta vastuväiteid esitanud. TsMS § 393 lg 1 ja § 394 lg 2 p 3 järgi tuleb kostjal vastuväited hageja nõudele esitada eelmenetluses vastuses hagile või vähemalt maakohtu menetluse vältel. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks ta esitas vastuväite alles apellatsioonkaebuses. TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 järgi jätab kolleegium esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud vastuväite tähelepanuta. Samuti on kostja väite, et kahju hüvitamisel peab hageja talle tagastama põrandalauad, esmakordselt esitanud apellatsioonkaebuses. Kolleegiumi arvates oleks ka eeltoodud taotlus tulnud esitada maakohtule ja kuna kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks tal seda esitada ringkonnakohtule, siis jätab kolleegium ka selle väite TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 järgi tähelepanuta.
38.Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse järeldused osas, milles maakohus leidis, et ta pole esitanud vastuväiteid hageja kulutustele ja kahjule. Kolleegium nõustub maakohtuga. Sellest, et kostja vaidleb kogu nõudele vastu, ei saa järeldada konkreetseid vastuväiteid hageja kahju hüvitise ja kulutuste hüvitamise nõude suuruse osas. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kostja esile toonud, millises osas ta vaidlustab hageja kulutuste ja kahju suurust.
39.Maakohus on aga ebaõigesti kogu hageja nõude rahuldanud VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi kui lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Kolleegium leiab, et ettemaksuna tasutud töötasu tagasinõude 1940 eurot rahuldamise aluseks on VÕS § 189 lg 1, mille kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsust täpsustada. Ülejäänud nõue, s.o hageja poolt töö tegemiseks üleantud materjali rikkumisega tekitatud kahju 3177,60 eurot hüvitamise ja kahju põhjuste kindlakstegemiseks tellitud ekspertiisi maksumuse 552 eurot hüvitamise nõue, on õigesti välja mõistetud lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitisena.
40.Kostja ei vaielnud maakohtus vastu ka sellele asjaolule, et hageja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja ei ole puuduseid kõrvaldanud. Hageja on 21.08.2013 menetlusdokumendis vastavad asjaolud esile toonud ja kostja on möönnud, et töö parandamiseks puuris ta laudadesse augud, et nende kaudu täiendavalt liimi lisada, mis oleks kostja arvates pidanud tagama laudade kinnitumise aluspinnale. Seega on kostja ise tunnistanud, et hageja nõudis puuduste kõrvaldamist ja kostja üritas seda teha.
8(9)
41.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi (kostja) kanda. Maakohus on seoses hagi rahuldamisega jätnud õigesti menetluskulud kostja kanda.
42.Vaidlustatud otsuses ei ole maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. Seega kuulub menetluskulude rahaline suurus TsMS § 174 lg 4 järgi kindlaksmääramisele maakohtu poolt pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.