Rahuldada Advokaadibüroo VARUL AS-i hagi Xxxx vastu.
2.Välja mõista Xxxx’lt Advokaadibüroo VARUL AS-i kasuks põhivõlg 5594,79 eurot, seisuga 27.05.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 1072,40 eurot ja edasi viivis 0,1% päevas põhinõudest (736,56 eurot) kuni põhinõude täitmiseni ja viivis 0,05% päevas põhinõudest (4858,23 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta rahuldamata Xxxx vastuhagi Advokaadibüroo VARUL AS-i vastu kahjuhüvitise 19 498,06 euro nõudes.
7.Välja mõista Xxxx’lt Advokaadibüroo VARUL AS-i kasuks menetluskulud 650 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (27.05.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Advokaadibüroo VARUL AS (hageja) esitas 08.10.2015 maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu põhivõla 4858,23 eurot, seisuga 08.10.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 333,75 eurot ning lisanduva viivise määraga 0,05% päevas kuni kohustuse täitmiseni väljamõistmiseks. 05.11.2015 esitas hageja kostja vastu täiendava nõude põhivõla 736,56 eurot, seisuga 04.11.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 27,25 eurot ning lisanduva viivise määraga 0,1% päevas kuni kohustuse täitmiseni väljamõistmiseks. Esitatud hagiavaldus liideti menetluses oleva tsiviilasjaga. 08.10.2015 hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 02.04.2014 sõlmitud kliendileping nr XXXX õigusteenuse osutamiseks. Õigusteenuse sisuks oli kostja esindamine tema hagis Elektrilevi OÜ vastu tsiviilasjas nr 2-14-52920. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ühegi arve osas, kuid on jätnud õigusteenuse eest esitatud arved tasumata kogusummas 4858,23 eurot. Hageja ütles kostjaga kliendilepingu üles 06.10.2015. Teise nõude aluseks on hageja 04.01.2013 sõlmitud kliendileping nr XXXXWAM estimpeks OÜ-ga, mille alusel on osutatud WAM estimpeks OÜ-le õigusteenust tsiviilasjas nr 2-1411495. Hageja esindas WAM estimpeks OÜ-d kostja isiklikul korraldusel ja teadmisel. 26.06.2015 lepingu alusel on kostja võtnud üle kõik WAM estimpeks OÜ õigused ja kohustused, saades nimetatud äriühingu õigusjärglaseks ning äriühing ise on registrist kustutatud. Hageja esitas arve WAM estimpeks OÜ-le, kuna hagejale ei olnud teatatud õiguste ja kohustuste üleminekust kostjale. See arve tühistati ja esitati uus arve kostjale summas 736,56 eurot.
2-15-15013 Hageja saatis kliendilepingu projekti kostjale 02.06.2014, kuid kostja ei esitanud lepingu sisu kohta küsimusi. Kostja palvel saatis hageja kliendilepingu projekti 04.12.2014 kostja nõustajale xxxx, kes valdab eesti keelt emakeelena ning kes saatis lepingu samal päeval tagasi kostja poolt allkirjastatuna. Tihe suhtlus kostjaga oli tingitud kostjast enesest, sest kostja muutis oma seisukohti Elektrilevi OÜ-ga peetava õigusvaidluse eesmärkide ja taktika osas, andes ebaselgeid tegevusjuhiseid, ebaõigeid faktilisi andmeid ning esitas palveid rõhutada samu asjaolusid kohtule. Kostja eelistas anda informatsiooni hagejale telefoni teel, mitte kirjalikult, ja kostja antud teave oli tihti puudulik. Arve nr 150327 osas selgitab hageja, et 0,5 tundi kulus kostja palvel kostja esitatud kompromissettepaneku tõlkimisele eesti keelde. Kaks tundi kulus 6 leheküljelise vastuse koostamiseks Elektrilevi OÜ-le. Kuna nimetatud seisukoht käsitles uusi asjaolusid ja faktilisi põhjendusi seoses tunnistaja ülekuulamise taotlusega, oli vajalik kostjaga suhtlemine. Arve nr 151017 osas toob hageja välja, et istungil osalemise aeg 1,8 tundi sisaldab 18 minutit sõiduaega kohtuistungile ja tagasi, milles on kokku lepitud kliendilepingus. Mõlema advokaadi ettevalmistus kohtuistungiks oli vajalik seetõttu, et tegemist oli põhiistungiga, mille käigus kuulati üle kaks tunnistajat ja toimus asja sisuline arutamine. Mõlema advokaadi ettevalmistus kohtuisatungiks oli vajalik, sest kostja soovis Xxxx osalemist istungil, kus advokaat Xxxx oli juba ettevalmistuse teinud. Vandeadvokaat Ants Mailend on kostjale esitanud korduvaid meeldetuletusi arvete tasumiseks. Hageja ei ole kostja maksekohustust edasi lükanud. Kostjale on osutatud õigusteenust alates 2012. a, kuid kuni hagi esitamiseni ei ole kostja õigusabikulude suuruse osas kunagi pretensioone esitanud. Kostja poolt tasumata arved 150327, 151016 ja 151017 on kostja esitanud tsiviilasjas nr 2-14-52920 kohtule tema poolt kantud menetluskuludena ning sellega on kostja tõdenud kulude vajalikkust. Hageja selgitab, et kahe advokaadi osalemine kostjale õigusteenuse pakkumisel oli kostja enda soov. Kostja oli alates 2013. a teadlik sellisest töökorraldusest ja ei ole sellele varem vastu vaielnud. Kahe advokaadi tegevus on kirjas kliendilepingus ning töötati selge tööjaotuse alusel, tööde ja selle eest tasustamise dubleerimist ei olnud. Kostja käsitlus seoses arvetega nr 151538 ja 151725 on ebaõige, sest hageja viivisenõue on seotud tasunõude sissenõutavaks muutumise hetkega, mitte arve esitamise ega kehtivusega. Samuti on ebaõige kostja arvestus telefonikõnede pikkuse osas, sest kostja on nende sisse arvestanud ka muid tegevusi, mis olid tehtud telefonikõnedega samal päeval. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et kliendilepingust nr XXXX tuleneva nõude esitamine kostja vastu on ebaselge. Tegemist on tarbijaga sõlmitud lepinguga. Kostja ei valda eesti keelt mahus, mis võimaldaks aru saada keerulisest juriidilisest tekstist või kliendilepingu nüanssidest. Kliendileping oleks pidanud olema kakskeelne ning hageja oleks pidanud kliendilepingu sisu kostjale selgitama ning andma piisavalt teavet. Kuna kliendilepingus on
2-15-15013 kasutatud „õigusteenuse“ mõiste asemel „õigusabi“, siis on hageja kostjat eksitanud, sest õigusabi on tasuta. Kostja esitab vastuväited hageja esitatud arvetele, sest kostjale on arveid esitatud pelgalt telefonikõnede eest 38 tunni eest, kohtuasi ei olnud keeruline ja kahe advokaadi kaasamine ei olnud asja parema lahendamise huvides vajalik. Arvetel on mitmed tegevused koondatud kokku, mistõttu ei ole võimalik hinnata, palju millelegi aega kulus, kohtuistungi aeg ei vasta protokollis fikseeritule, kaks advokaati valmistasid eraldi ette kohtuistungiks (kokku 4,7 tundi), kuid istungil sellest lisaväärtust ei tulenenud. Esitatud arvete spetsifikatsioon ei ole ülevaatlik, ei anna täpset pilti tegevustest ning sisaldab põhjendamata tegevusi nagu telefonikõned ja kahe advokaadi paralleelne tegevus. Kostjat ei teavitatud, et teda teenindavad kaks või enam advokaati, kes teineteise tööd dubleerivad, peavad eraldi ajaarvestust ja nõuavad mõlemad tasu. Kliendilepingu tingimus, kus küsitakse tasu õigusteenuse osutamise sihtkohta jõudmiseks ja tagasi tulekuks on Tallinna piires ebamõistlik ja koormav. Kostja leiab, et arved nr 151538 ja 151725 on üksteist dubleerivad, viivist ei saa tühistatud arvelt arvestada ja seetõttu ei tuleks arvet nr 151725 summas 736,56 eurot hagiavalduses üldse käsitleda. Arves nr 150327 teostatud tööd on alusetult kokku koondatud, mistõttu ei ole arusaadav, millisele tööle kui palju aega konkreetselt on kulunud. Kostja palub selle arve summas 684 eurot hagiavalduse nõudest välja arvata. Kostja leiab, et kuna hageja ei ole kostjaga teinud koostööd, vaid esitanud hagi kohtusse, siis on hageja käitunud pahatahtlikult. Kliendilepingu oleks võinud peatada, mitte kohe üles öelda. Hageja käitumine on ebamõistlik ja vastuolus hea tavaga. Kostja leiab, et kliendilepingu ülesütlemise õigus oli ainult kostjal, mitte hagejal. Kostja ei olnud teadlik kliendilepingu ülesütlemisest. Pooltel oli suuline kokkulepe maksetähtaja pikendamise osas. Ühtlasi leiab kostja, et kliendilt keerulises olukorras koheselt arvete tasumise nõudmine on vastuolus heade kommetega. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
3.Kostja esitas 16.02.2016 vastuhagi, sest hageja on rikkunud kliendilepinguid ning tekitanud kostjale kahju. Kahju seisneb hageja poolt ebakvaliteetse õigusteenuse osutamisega tekitatud varalises kahjus kokku summas 19 498,06 eurot. Kahju 888 eurot tekkis 04.01.2013 nr XXXX kliendilepingu alusel. Kostja tasus arve nr 140008 summas 888 eurot. Kostja leiab, et selles osas on tekkinud kahju. Kostja heidab hagejale ette, et ta teavitas kostjat apellatsioonkaebuse edukusest tsiviilasjas nr 2-13-15884, kuid jättis teavitamata apellatsioonimenetlusega seonduvatest võimalikest riskidest. Kahju 3125,06 eurot tekkis 04.01.2013 kliendilepingu nr XXXX alusel. Hageja osutas õigusteenust tsiviilasjas nr 2-14-11495 ning kostja tasus selle eest 3756,76 eurot. Kohus on leidnud, et põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 631,70 eurot. Seega on kostja kahjuks (3756,76-631,70) 3125,06 eurot. Kostjale ei olnud selgitatud sätet, mis on seotud kohtu- ja kohtuväliste kuludega ja seetõttu tasus kostja arveid lootuses, et saab need hiljem kohtu poolt hüvitatud. Kahju 6984,60 eurot on tekkinud kostjale alusetutest arvetest 02.06.2014 kliendilepingu nr XXXX alusel. Kostja on teinud omapoolse arvestuse ajakulust ning leiab, et selles osas ei ole arved põhjendatud.
2-15-15013
Kahju 8500 eurot tekkis sellest, et kostja eest maksis hagejale 8500 eurot WAM estimpeks OÜ, et tõendada kostja krediidivõimekust. Kostja ei olnud osade hageja poolt esitatud arvetega nõus, kuid hageja luges sellest summast arved tasutuks kostja nõusolekuta. Hageja seisukoht vastuhagile
4.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Vastuhagi on tõendamata, kuna kostja ei ole tõendanud hageja poolt kohustuste rikkumist, kahju tekkimist ega põhjuslikku seost. Tsiviilasjas nr 2-13-15884 ei ole hageja andnud valehinnangut apellatsioonkaebuse perspektiivikuse kohta. Kostja õiguseelnejale selgitati, millistel alustel saab kohtuotsust vaidlustada. Hageja on kostja õiguseelnejat teavitanud, et apellatsioonkaebuse esitamisel ei pruugi õigusabikulud olla tulemiga proportsionaalsed. Riski maandamiseks lepiti kostja õiguseelnejaga kokku fikseeritud tasus 500 eurot. Tasu suurus apellatsioonkaebuse koostamise eest oli 490 eurot, millele lisandus riigilõiv 300 eurot. Kostja õiguseelneja ei ole arve alusel osutatud teenustele vastuväiteid esitanud. Kliendilepingus oli kokku lepitud vaidlustamise kord, mida kostja õiguseelneja ei ole järginud. Vastuväited on esitatud 2,5 aastat hiljem. Samuti oli tasutud arve sees 20% käibemaksu, mille kostja õiguseelneja pidi riigilt tagasi saama. Hageja osutas kostja õiguseelnejale õigusteenust siviilasjas nr 2-14-11495. Asjaolu, et kohus jättis õigusabikulud täies ulatuses välja mõistmata, ei põhjenda kuidagi seda, et õigusteenuse osutamisel oleks hageja kostjale kahju tekitanud. Hageja ei ole ühe ja sama asja eest esitanud mitut arvet. Arve nr 151538 tühistati ja esitati kostjale uus arve nr 151725. Arve nr 151725 on tasumata ja tasumata arve ei saa kostjale varalist kahju tekitada. Kostja kahjuhüvitise arvestuses on arvestatud mõlema arvega. Kliendilepingus oli sätestatud vaidlustamise kord, mida kostja õiguseelneja ei ole järginud. Samuti sisaldab tasu 20% käibemaksu, mille kostja õiguseelneja pidi riigilt tagasi saama. 02.06.2014 kliendilepingust nr XXXX tuleneva kahjuhüvitise osas ei ole kostja esitanud konkreetseid etteheiteid, et hageja saaks nendele vastata. Kostja on oma arvestuses välja võtnud ajakulu seoses telefoninõupidamise või -suhtlusega. Hageja osutas kostjale teenust arvete spetsifikatsioonides toodud mahus. Samuti on kahjuhüvitise arvutuse sees arved nr 150327, 151106 ja 151538, mis on kostja poolt tasumata. WAM estimpeks OÜ tasus kostja eest arveid ning kostja on äriühingu õigusjärglane. Kostja on arvutanud kahjuhüvitises mitmeid summasid topelt. Maakohtu põhjendused
5.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • Poolte vahel on 02.06.2014 sõlmitud kliendileping nr XXXX, mille alusel osutas hageja kostjale õigusteenust tsiviilasjas nr 2-14-52920 (I kd tl 5-8, edaspidi leping 1); • Hageja ja WAM estimpeks OÜ vahel on 04.01.2013 sõlmitud kliendileping nr XXXX(edaspidi leping 2), mille alusel osutas hageja äriühingule õigusteenust tsiviilasjades nr 2-14-11495 ja nr 2-13-15884; • 26.06.2015 ühinemislepinguga on WAM estimpeks OÜ ühinenud kostja kui füüsilise isikuga ning WAM estimpeks OÜ ühinemise tulemusel lõppes (I kd tl 32-35).
2-15-15013
7.Mõlemad vaidlusalused kliendilepingud on vaadeldavad käsunduslepingutena, mille alusel hageja osutas õigusteenust advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 1 alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja nõuab kostjalt lepingutest tulenevate kohustuste täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hageja on lepingust 2 tuleneva nõude esitanud õige kostja vastu. Kostja on äriühingu õigusjärglane ja temalt saab hageja nõuda lepingust 2 tuleneva kohustuse täitmist. Äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 esimese lause järgi ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Ühinemislepingu p 4.2 järgi ühinemise tulemusel lõppeb ühendatav ühing ning ühendav isik saab ühendatava ühingu õigusjärglaseks.
8.Esmalt hindab kohus lepingust 1 tulenevat nõuet. Hageja nõuab kostjalt osaliselt arve nr 150327 tasumist ja täies ulatuses arvete nr 151016, 151017 ja 151539 tasumist kokku summas 4858,23 eurot (I kd tl 9-17). Hageja esindas kostjat tsiviilasjas nr 2-14-52920. Tsiviilasjas nr 2-14-52920 on Harju Maakohus teinud 29.06.2015 otsuse, millega rahuldas kostja hagi Elektrilevi OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt (I kd tl 80-90). Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2015 määrusega on nimetatud tsiviilasjas sõlmitud kompromiss (I kd tl 109-110). Kuna kostja jättis arved tasumata, on hageja kliendilepingu üles öelnud 28.09.2015 avaldusega (I kd tl 18-19). Kuigi kostja vastuhagis esitatud kahjuhüvitamise nõue ei tulene lepingu ülesütlemisest, peab kohus selguse huvides vajalikuks anda hinnang lepingu 1 ülesütlemise kehtivusele. Kohtu hinnangul on hagejapoolne kliendilepingu ülesütlemine nõuetekohane. Kostja ei vaidle vastu, et arved olid maksmata. Samuti ei ole kostja tõendanud, et pooled leppisid kokku maksetähtaegade pikendamises. VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja teavitas kostjat võlgnevusest, andes kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja (I kd tl 142-163, ülevaade lepingu täitmisest, I kd tl 119). Kuna kostja kohustust ei täitnud, ütles hageja lepingu VÕS § 196 lg 2 alusel üles.
9.Kostja tugineb sellele, et teda kui tarbijat ei informeeritud kõigist lepinguga seotud asjaoludest. VÕS § 14 lg 1 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. VÕS § 14 lg 2 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kuna kostja vastuväited arvete tasumata jätmisele on vastuhagi nõude aluseks olevate asjaoludega samad, siis hindab kohus koos nii hageja nõuet kui kostja vastuhagi. Käesoleval juhul sõlmisid pooled lepingu 1. Seega tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-84-14, p 14, kohtu selgitus pooltele, II kd tl 188): • advokaadibüroo on lepingut rikkunud (VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1); • lepingu rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 ja § 115 lg 1); • kliendile on tekkinud või tekib kahju tulevikus (VÕS § 127 lg 1, § 128); • lepingurikkumise ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);
2-15-15013 • •
kliendil lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kliendil lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3).
Hageja vastutuse aluseks on AdvS § 47, mille kohaselt õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt. Pooltel on lepingu sõlmimise vabadus. Pooltel on kohustus käituda läbirääkimistel teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt, arvestada üksteise õiguste ja huvidega. Vaatamata üldisele teatamiskohustuse tunnustamisele on lepingupoolel endal samuti kohustus teavet hankida, et oma huve kaitsta. Puudub vaidlus, et hageja oli kostjaga või tema poolt esindatava äriühinguga lepingulistes suhetes alates 2012. a. Kohus ei loe usutavaks kostja väidet, et ta ei saanud aru, et hageja poolt osutatud teenuse (lepingus nimetatud õigusabi) eest tuleb tal hagejale tasuda. Hageja esitas kostjale õigusteenuse eest arveid, kostja aktsepteeris neid ning kuni käesoleva menetluseni ei vaidlustanud nende sisu. Hageja kohustuste täitmise hindamisel tuleb arvestada VÕS-is sätestatud hoolsuskohustust, AdvS ja Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi vastavaid sätteid. VÕS § 620 sätestab käsundisaaja hoolsuskohustuse käsundi täitmisel. VÕS § 620 lg 1 järgi käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 järgi käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 teise lause kohaselt kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Samuti omab tähtsust VÕS § 624 lg 1, mille kohaselt käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. VÕS § 624 lg 2 järgi käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega.
10.Kostja on tuginenud asjaolule, et leping 1 sisaldab tüüptingimusi. Kohtuistungil on kostja täpsustanud, et tühised on kliendilepingu p 3.1 ja kõik, mis on seotud teenuse eest maksmisega. Samuti asjaolu, et ta ei teadnud, kuidas ta saab tasunõudeid vaidlustada. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3. Pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS
2-15-15013 § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena (tema suhtes kasutatud lepingutingimus oli eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks, s.t lepingutingimus oli välja töötatud kavatsusega kasutada seda mitmes tulevikus sõlmitavas lepingus, või lepingutingimust on tema suhtes kasutatud mõnel muul põhjusel selliselt, et tingimuse üle ei olnud läbirääkimine ja selle sisu mõjutamine reaalselt võimalik). Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja nõudmisel toimus lepingu 1 täitmine kahe advokaadi poolt (tunnistaja Xxxx’i ütlused, II kd tl 223). Kliendilepingus on täpselt välja toodud, kuidas toimub kahe advokaadi tasustamine (lepingu 1 p 3.1). Eeltoodust tulenevalt ei olnud tegemist tüüptingimusega, sest poolte läbirääkimiste käigus lepiti kokku, et kliendi esindajaks on vandeadvokaat Ants Mailend ja advokaat Xxxx. Pooled olid eelnevalt läbi rääkinud tasustamise korra. Arvete spetsifikatsioonide ja tunnistaja Xxxx’i ütlustega on tõendatud, et kahe advokaadi vahel oli selge tööjaotus ning teenuse osutamise dubleerimist ei toimunud. Puudub vaidlus, et kostjale saadeti koos arvetega ka kulude aruanded, mille järgi sai kostja teenuse osutamise mahtu hinnata (kostja on ise kulude aruanded kohtule esitanud, vt II kd tl 9 nimekiri). Hagejal oli õigus nõuda tasu sõiduaja eest. Selles on pooled lepingu 1 p-s 3.1 kokku leppinud ning selline kokkulepe on praktikas tavaline. Samuti on hageja nõudnud tegeliku sõiduaja eest tasu vaid 50% ulatuses. Kohtu hinnangul oli kostjal võimalik tingimuse üle läbi rääkida ja selle sisu mõjutada. Tüüptingimuse tühisuse hindamisel tuleb arvestada ka VÕS § 42 lg 2 teises lauses sätestatuga, mille kohaselt tüüptingimust ei vaadelda ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. Hageja saatis kostjale lepingu projekti 02.06.2014 ja kostja ei esitanud hagejale lepingu sisu kohta küsimusi. Eeltoodu on tõendatud tunnistaja Xxxx’i ütlustega (II kd tl 223). Kostjal oli võimalik kõikide tingimuste osas küsida selgitusi vene keeles (II kd tl 223). Lisaks sellele saatis hageja lepingu projekti ka kostja eesti keelt emakeelena valdavale nõustajale xxxx, kes saatis lepingu hagejale tagasi kostja poolt allkirjastatuna (II kd tl 112-116). Kostjaga suhtles vene keelt emakeelena valdav advokaat ning kostja viited keeleprobleemile on alusetud (tunnistaja Xxxx’i ütlused). Isegi kui eeldada, et kostja ei saanud aru lepingu 1 sisust ega saanud sisu mõjutada, siis leping ei sisalda ebamõistlikult kahjustavaid tingimusi, mida tuleks hinnata hagi või vastuhagi nõude läbivaatamisel. Samuti tuleb arvestada, et vaidlustamata ajaoludel olid pooled lepingulistes suhetes alates 2012. a. Lepingu 1 p-s 8.2 on märgitud pooltevaheliste vaidluste lahendamise kord. Kohtu hinnangul ei saa kostjale kahju tekkida sellest, et talle ei olnud teavitatud alternatiivne võimalus tasuvaidluste lahendamiseks. Samuti ei välista lepingu 1 p 8.2 alternatiivset lahendamise korda advokatuuri aukohtus AdvS § 64 alusel. Kostja on ise tunnistanud, et ei esitanud pretensioone talle esitatud dokumentatsioonis kajastatud teenuse mahu osas. Seega ei teadnud hageja, et kostja jätab arved maksmata seetõttu, et ta ei ole nõus kulude aruandes märgitud ajakuluga. Lepingu 1 p-s 3.4 on sätestatud viivisemäär 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest (18,25% aastas). VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.
2-15-15013 Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Riigikohtu praktika kohaselt tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-2516, p 13). Lepingu 1 p-s 3.4 sätestatud viivisemäär on seadusjärgse viivisemääraga võrreldes kohane ning ei kahjusta kostjat ebamõistlikult.
11.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kulude aruannetes (spetsifikatsioonis) kajastatud ajakulu on õige ning kostjale sellises mahus õigusteenust osutati. Iga kostjale esitatud arve juures oli üksikasjalik aruanne arve aluseks olevate tööde kohta ning arve saamisel ei ole kostja esitanud ühtegi etteheidet tööaruannete sisu kohta. Hageja on tõendanud, et õigusteenuse suurem maht oli tingitud: kostja ebaselgetest juhistest, mh kostja esitas seisukohti, muutis õigusvaidluse eesmärke ja taktikat, esitas uusi asjaolusid ja dokumente, esitatud andmed olid puudulikud ja ebaõiged, lähteinformatsiooni esitas kostja telefoni teel ning kostja palvel tuli rõhutada vaidluse põhilisi asjaolusid uuesti. Konkreetse näitena toob hageja välja, et kostja soovis osaleda menetlusdokumendi sisuliste seisukohtade koostamises, kuid venitas tagasiside andmisega ja lõpuks ei esitanud mingit kasutuskõlbulikku lähteinformatsiooni (I kd tl 91-108, tõlge 188-197). Kohtu hinnangul on tõendatud, et arve nr 150327 aluseks olevaid teenuseid on hageja kostjale osutanud ning tegemist oli nõuetekohase lepingu täitmisega. Töö „kompromissiettepaneku tõlkimine, suhtlemine kliendiga, vastuse koostamine Elektrilevi 15.01 seisukohale“ koosnes mitmest toimingust mitme päeva jooksul. 0,5 tundi kulus kostja poolt koostatud kompromissiettepaneku teksti tõlkimisele eesti keelde kostja palvel (I kd tl 120-122). Kostja saatis samal päeval kolm e-kirja (I kd tl 123-127). Ülejäänud kaks tundi kulus vastuse koostamisele Elektrilevi OÜ 15.01.2015 seisukohale kohtuasjas. Kohtu hinnangul on nimetatud ajakulu põhjendatud, arvestades dokumendi mahtu ja sisu (I kd tl 129-134). Hageja on välja toonud, et seisukoht käsitles põhiosas vaidluse faktilisi asjaolusid, sh uusi asjaolusid, lisatud oli neli uut dokumentaalset tõendit ja faktilisi põhjendusi seoses tunnistaja ülekuulamise taotlusega. Kohus loeb põhjendatuks hageja väite, et see eeldas suhtlust kostjaga nii telefoni teel kui kirjalikult. Kohtu hinnangul on tõendatud, et arve nr 151017 aluseks olevaid teenuseid on hageja kostjale osutanud ning tegemist on nõuetekohase lepingu täitmisega. 09.06.2015 kohtuistung kestis üks tund ja 30 min (I kd tl 135-141). Kostja nõudmisel osalesid kohtuistungil nii vandeadvokaat Ants Mailend kui ka advokaat Xxxx (tunnistaja Xxxx’i ütlused). Täiendav ajakulu 18 min on sõiduaeg kohtuistungile ning vastavalt lepingu 1 p-le 3.1 on kostjal kohustus see hüvitada. Hageja vähendas ühepoolselt tasunõuet ja on esitanud arve üksnes poole ulatuses kummagi advokaadi poolt kohtuistungil osalemiseks kasutatud aja eest. Enne kohtuistungit on vajalik ettevalmistus ja see ajakulu on samuti kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja on saatnud meeldetuletusi arvete nr 151017, 151016 ja 150327 tasumiseks (I kd tl 142163). Kostja ei ole ühtegi arvet kohtuväliselt vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal on kohustus tasuda arved nr 151016, 151017, 151539 ja 150327 kokku summas 4858,23 eurot. Hagejal on õigus nõuda tasumata arvetelt viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja lepingu p 3.4 alusel 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest (vt otsuse p 10 seisukohta). Seisuga 11.05.2016 on viivis põhinõudelt 4858,23 eurot 858,45 eurot (II kd tl 210).
2-15-15013 Sellele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis kuni otsuse tegemiseni (27.05.2016) 36,44 eurot, kokku on viivis 894,89 eurot.
12.Järgnevalt hindab kohus lepingu 1 alusel esitatud kostja vastuhagi, mis ületab hageja hagis esitatud tasunõude. Kostja leiab, et talle on tekkinud lepingu 1 rikkumise tagajärjel kahju 6984,60 eurot. Kahju koosneb kostja hinnangul põhjendamatutest telefonikonsultatsioonidest 36 tundi summas 4953,60 eurot ja konsultatsioonide eest 36,40 tundi summas 4955,60 eurot. Kostja on teinud omapoolse arvestuse, mille kohaselt on lepingu 1 tasud kokku 9980,20 eurot, sellest on kostja maha arvestanud lepingu 1 alusel esitatud nõude ja saanud kahju suuruseks 6984,60 eurot (II kd tl 10-13, 17-122). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud hagejapoolne lepingu 1 rikkumine. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja täitis käsundit nõuetekohaselt ning arvete aluseks olevates spetsifikatsioonides märgitud mahus. Tunnistaja Xxxx’i ütlustega on tõendatud, et kostjale oli teada, et telefonivestuste eest tuli tasuda ning enamus suhtlemist toimus kostja initsiatiivil (II kd tl 223). Tunnistaja Xxxx sisestas kostja teenindamiseks seotud ajakulu süsteemi ning ta on kinnitanud, et ajakulu vastab tegelikult õigusteenusele kulutatud ajale (II kd tl 223). Samuti on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas selles mahus õigusteenuse kulu kajastatud (I kd tl 164-168). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja vastuhagi summas 6984,60 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kuna puudub lepingu rikkumine, jätab kohus teised kahju hüvitamise eeldused käsitlemata ja kahju hindamata.
13.Kostja nõuab tulenevalt lepingu 1 rikkumisest hagejalt kahju 8500 eurot, mis tekkis väidetavalt sellest, et kostja eest maksis hagejale 8500 eurot WAM estimpeks OÜ, et tõendada kostja krediidivõimekust. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud lepingu 1 rikkumist, mille tagajärjel saaks kostjale tekkida kahju 8500 eurot. Samuti märgib kohus, et kuna nimetatud summa eest on loetud tasutuks lepingust 1 tulenevaid kohustusi, siis nõue on hõlmatud juba eelmise vastuhagi nõudega 6984,60 eurot. Kohus on tuvastanud, et kostjale oli teada, et 8500 euro eest loetakse tasutuks lepingust 1 tulenevad sissenõutavaks muutunud kohustused. Kostja WAM estimpeks OÜ juhatuse liikmena on ise määranud kohustuste täitmise WAM estimpeks OÜ tasutud summast kostja kohustuste katteks (I kd tl 169-171). Nimetatu on kooskõlas VÕS § 88 lg 1 sätestatud korraga. Samuti ei olnud kostja sissenõutavaid kohustusi vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja vastuhagi summas 8500 eurot tuleb jätta rahuldamata.
14.Järgnevalt hindab kohus 04.01.2013 kliendilepingust nr XXXX(leping 2) tulenevat hageja nõuet kostja vastu. Nimetatud lepingu alusel osutas hageja õigusteenust WAM estimpeks OÜle, kelle õigusjärglaseks on kostja (I kd tl 37-41). Harju Maakohtu 05.06.2014 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-14-11495 hagi rahuldati ja WAM esitmpeks OÜ kasuks mõisteti välja võlgnevus ja viivis. Menetluskuludena mõisteti WAM estimpeks OÜ kasuks välja menetluskulud 1431,70 eurot, millest riigilõiv 800 eurot ja lepingulise esindaja kulud 631,70 eurot (II kd tl 15-16).
2-15-15013 Lepingu 2 alusel on hageja esitanud kostjale arve nr 151538 summas 736,56 eurot. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja on selgitanud, et esimene arve nr 151538 esitati esmalt WAM estimpeks OÜ-le, kuid kuna kostja muutus äriühingu õigusjärglaseks, siis see arve tühistati ja esitati uus arve nr 151725 kostjale (I kd tl 42). Seega on tõendatud, et hageja ei ole kostjale ega tema õiguseelnejale esitanud ühe ja sama teenuse eest kahte arvet. Kohus märgib, et tegemist ei ole tarbijalepinguga. Võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsioon laieneb ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele. VÕS § 36 lg 3 kohaselt tuleb võlaõigusseaduse tüüptingimuste kohta käivaid sätteid kohaldada ka juhul, kui lepingupooled tegutsevad majandus- või kutsetegevuses ja nende tüüptingimustega lepinguga või selle täitmisega seotud tegevuskohad on Eestis. VÕS § 44 sätestab, et kui sama seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-150-06, p 18). Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mille alusel on mõni lepingust 2 tulenev tingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena.
15.Kohus on varasemalt tuvastanud, et WAM estimpeks OÜ poolt tasutud summadest loeti osaliselt kaetuks ka lepingust 1 tulenevad nõuded ning seda äriühingu juhatuse liikme, e kostja nõusolekul (I kd tl 169-171). Kostja leiab, et hageja on lepingut 2 rikkunud, sest tööde maht on üle paisutatud ja sellises mahus ei olnud vaja õigusteenust kostja õiguseelneja huvide kaitseks vaja osutada. Lepingu 2 p 5.7 sätestab, et kui kliendil on vastuväiteid esitatud arve suhtes (s.h osutatud teenuste tegeliku osutamise ja teenuste mahu suhtes), teatab ta sellest büroole kohe pärast arve saamist. Vastuväite kohesel mitteesitamisel eeldatakse, et kliendil ei ole arvele (s.h arvel märgitud teenuste tegelikule osutamisele ja mahule) vastuväiteid. Kuni käesoleva asja arutamiseni ei olnud kostja ega tema õiguseelneja esitanud vastuväiteid arvel märgitud teenuste tegelikule osutamisele ega mahule. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud hagejapoolset lepingu 2 rikkumist, mis välistaks hageja lepingu täitmise nõude kostja vastu. Asjaolu, et kohus mõistis menetluskuludena välja väiksema summa, kui hageja poolt esitatud õigusteenuse tasu, ei tähenda lepingu rikkumist. Hagejal on õigus nõuda tasumata arvelt viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja lepingu p 5.6 alusel 0,1% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seisuga 11.05.2016 on viivis põhinõudelt 736,56 eurot 166,46 eurot (II kd tl 210). Sellele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis kuni otsuse tegemiseni (27.05.2016) 11,05 eurot, kokku on viivis 177,51 eurot. Kostja on esitanud hageja vastu kahjuhüvitamise nõude summas 3125,06 eurot, mis seisneb õigusteenuse tasus 3756,76 eurot, millest on maha võetud kohtu poolt väljamõistetud menetluskulud 631,70 eurot. Kuna tõendamata on lepingu 2 rikkumine, siis jääb kostja vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõue 3125,06 eurot rahuldamata.
16.Lepingu 2 alusel on kostja esitanud hagejale vastuhagi kahjuhüvitamise nõudes 888 eurot. Kostja leiab, et hageja rikkus lepingut 2, sest ei seletanud kostjale apellatsioonimenetlusega seonduvaid võimalikke riske tsiviilasjas nr 2-13-15884 (II kd tl 30).
2-15-15013 Kohtu hinnangul ei ole lepingu 2 rikkumine tõendatud. Pooled leppisid kokku apellatsioonkaebuse koostamise eest tasus 500 eurot. Arve nr 140008 koosneb õigusteenuse tasust ja riigilõivust (II kd tl 31). Lepingu 2 p 5.4 kohaselt tuleb lisaks tasule õigusabi eest tasuda vajalike kulutuste eest (näiteks riigilõiv). Hageja on teavitanud vaidlusaluses elektronkirjas, et õigusabikulud ei pruugi olla tulemiga proportsionaalsed. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõue 888 eurot jätta rahuldamata.
17.Kostja esitas kohtuvaidlustes kirjalikud teesid (II kd tl 211-218). Nendes sisalduvad uued asjaolud jätab kohus tähelepanuta TsMS § 329 lg 1, § 330 lg 3 ja § 402 lg 2 alusel. Kostja esitas 16.05.2016 taotluse protokolli parandamiseks TsMS § 53 lg 2 tulenevalt (II kd tl 229-231). Kohus ei nõustu protokolli parandamise taotlusega, sest protokolli sisu vastab TsMS § 50 sätestatule ning kohtuistungil toimunule. Kohtuvaidlustes on kajastatud: „Mul on telefonioperaatorite väljatrükk ja selle oleks pidanud välja nõudma hageja, et kinnitada oma väiteid telefonivestluste kohta“. Seega on kostja avaldatu protokollitud. Menetluskulud
18.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagis ja vastuhagis kantud menetluskulud jäävad kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohtukuluks on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu (450+200) 650 eurot (I kd tl 20, 45). Kuna tegemist on liidetud hagidega, siis tuleb riigilõivu arvestada samuti vastavalt eraldi esitatud hagide hinnale. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 650 eurot.
20.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.