Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ele Liiv ja Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.12.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-15013
Tsiviilasi
Advokaadibüroo VARUL AS-i hagi VM vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks ning VM vastuhagi Advokaadibüroo VARUL AS-i vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.05.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsiooni- 17 830,06 eurot menetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VM apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): Advokaadibüroo VARUL AS (registrikood 10288628, asukoht Ahtri 6a, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martti Peetsalu Kostja (apellant): VM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Stanislav Tšerepanov
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta uute tõenditena vastu võtmata VM esitatud telefonikõnede eristus, VŠ ekiri „tehtud tööde aruanne“ 04.04.2013 ning VŠ 16.02.2015 14.50, 16.02.2015 17.25 ja 20.01.2015 e-kirjad.
2.Jätta uute tõenditena vastu võtmata Advokaadibüroo VARUL AS esitatud VM ja VŠ kirjavahetus 10.02.2014-17.02.2014 koos 10.02.2014 e-kirja tõlkega, VM 16.02.2015 e-kiri VŠ-le, 04.04.2013 lisa 2 04.01.2013 kliendilepingu juurde OÜ WAM estimpeks ja Advokaadibüroo VARUL AS vahel ja VM 16.02.2015 seisukoht kohtuasjas nr 2-14-52920.
Jätta Harju Maakohtu 27.05.2016 otsus muutmata ja VM apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud VM kanda.
5.Advokaadibürool VARUL AS menetluskulude puudumise tõttu jätta apellatsiooniastme menetluskulud kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Advokaadibüroo VARUL AS (hageja) esitas 08.10.2015 Harju Maakohtule hagi VM (kostja) vastu põhivõla 4858,23 eurot, seisuga 08.10.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 333,75 eurot ning lisanduva viivise määraga 0,05% päevas kuni kohustuse täitmiseni, väljamõistmiseks. 05.11.2015 esitas hageja kostja vastu täiendava nõude põhivõla 736,56 eurot, seisuga 04.11.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 27,25 eurot ning lisanduva viivise määraga 0,1% päevas kuni kohustuse täitmiseni, väljamõistmiseks. Esitatud hagiavaldus liideti menetluses oleva tsiviilasjaga.
2.08.10.2015 hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 02.04.2014 sõlmitud kliendileping nr TL-3304 õigusteenuse osutamiseks. Õigusteenuse sisuks oli kostja esindamine tema hagis Elektrilevi OÜ vastu tsiviilasjas nr 2-14-52920. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ühegi arve osas, kuid on jätnud õigusteenuse eest esitatud arved tasumata kogusummas 4858,23 eurot. Hageja ütles kostjaga kliendilepingu üles 06.10.2015.
3.Teise nõude aluseks on hageja 04.01.2013 kliendileping nr TL-3023 WAM estimpeks OÜ-ga, mille alusel on osutatud WAM estimpeks OÜ-le õigusteenust tsiviilasjas nr 214-11495. Hageja esindas WAM estimpeks OÜ-d kostja isiklikul korraldusel ja teadmisel. 26.06.2015 lepingu alusel on kostja võtnud üle kõik WAM estimpeks OÜ õigused ja kohustused, saades nimetatud äriühingu õigusjärglaseks ning äriühing ise on registrist kustutatud. Hageja esitas arve WAM estimpeks OÜ-le, kuna hagejale ei olnud teatatud õiguste ja kohustuste üleminekust kostjale. See arve tühistati ja esitati uus arve kostjale summas 736,56 eurot.
4.Hageja nõuab kostjalt lepingutest tulenevate kohustuste täitmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel.
5.Hageja saatis kliendilepingu projekti kostjale 02.06.2014, kuid kostja ei esitanud lepingu sisu kohta küsimusi. Kostja palvel saatis hageja kliendilepingu projekti 04.12.2014 kostja nõustajale VV-le, kes valdab eesti keelt emakeelena ning kes saatis lepingu samal päeval tagasi kostja poolt allkirjastatuna.
6.Tihe suhtlus kostjaga oli tingitud kostjast enesest, sest kostja muutis oma seisukohti Elektrilevi OÜ-ga peetava õigusvaidluse eesmärkide ja taktika osas, andes ebaselgeid tegevusjuhiseid, ebaõigeid faktilisi andmeid ning esitas palveid rõhutada samu asjaolusid kohtule. Kostja eelistas anda informatsiooni hagejale telefoni teel, mitte kirjalikult, ja kostja antud teave oli tihti puudulik.
7.Arve nr 150327 osas selgitab hageja, et 0,5 tundi kulus kostja palvel kostja esitatud kompromissettepaneku tõlkimisele eesti keelde. Kaks tundi kulus 6 leheküljelise vastuse koostamiseks Elektrilevi OÜ-le. Kuna nimetatud seisukoht käsitles uusi asjaolusid ja faktilisi põhjendusi seoses tunnistaja ülekuulamise taotlusega, oli vajalik kostjaga suhtlemine.
8.Arve nr 151017 osas toob hageja välja, et istungil osalemise aeg 1,8 tundi sisaldab 18 minutit sõiduaega kohtuistungile ja tagasi, milles on kokku lepitud kliendilepingus. Mõlema advokaadi ettevalmistus kohtuistungiks oli vajalik seetõttu, et tegemist oli põhiistungiga, mille käigus kuulati üle kaks tunnistajat ja toimus asja sisuline arutamine. Mõlema advokaadi ettevalmistus kohtuistungiks oli vajalik, sest kostja soovis AMi osalemist istungil, kus advokaat VŠ oli juba ettevalmistuse teinud.
9.Vandeadvokaat AM on kostjale esitanud korduvaid meeldetuletusi arvete tasumiseks. Hageja ei ole kostja maksekohustust edasi lükanud. Kostjale on osutatud õigusteenust alates 2012. aastast, kuid kuni hagi esitamiseni ei ole kostja õigusabikulude suuruse osas kunagi pretensioone esitanud. Kostja poolt tasumata arved nr 150327, 151016 ja 151017 on kostja esitanud tsiviilasjas nr 2-14-52920 kohtule tema poolt kantud menetluskuludena ning sellega on kostja tõdenud kulude vajalikkust.
10.Hageja selgitab, et kahe advokaadi osalemine kostjale õigusteenuse pakkumisel oli kostja enda soov. Kostja oli alates 2013. aastast teadlik sellisest töökorraldusest ja ei ole sellele varem vastu vaielnud. Kahe advokaadi tegevus on kirjas kliendilepingus ning töötati selge tööjaotuse alusel, tööde ja selle eest tasustamise dubleerimist ei olnud.
11.Kostja käsitlus seoses arvetega nr 151538 ja 151725 on ebaõige, sest hageja viivisenõue on seotud tasunõude sissenõutavaks muutumise hetkega, mitte arve esitamise ega kehtivusega. Samuti on ebaõige kostja arvestus telefonikõnede pikkuse osas, sest kostja on nende sisse arvestanud ka muid tegevusi, mis olid tehtud telefonikõnedega samal päeval. Kostja vastuväited hagile
12.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Kliendilepingust nr TL-3023 tuleneva nõude esitamine kostja vastu on ebaselge. Tegemist on tarbijaga sõlmitud lepinguga. Kostja ei valda eesti keelt mahus, mis võimaldaks aru saada keerulisest juriidilisest tekstist või kliendilepingu nüanssidest. Kliendileping oleks pidanud olema kakskeelne ning hageja oleks pidanud kliendilepingu sisu kostjale selgitama ning andma piisavalt teavet. Kuna kliendilepingus on kasutatud „õigusteenuse“ mõiste asemel „õigusabi“, siis on hageja kostjat eksitanud, sest õigusabi on tasuta.
14.Kostja esitab vastuväited hageja esitatud arvetele, sest kostjale on arveid esitatud pelgalt telefonikõnede eest 38 tunni eest, kohtuasi ei olnud keeruline ja kahe advokaadi kaasamine ei olnud asja parema lahendamise huvides vajalik. Arvetel on mitmed tegevused koondatud kokku, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kui palju millelegi aega kulus, kohtuistungi aeg ei vasta protokollis fikseeritule, kaks advokaati valmistasid eraldi ette kohtuistungiks (kokku 4,7 tundi), kuid istungil sellest lisaväärtust ei tulenenud. Esitatud arvete spetsifikatsioon ei ole ülevaatlik, ei anna
täpset pilti tegevustest ning sisaldab põhjendamata tegevusi nagu telefonikõned ja kahe advokaadi paralleelne tegevus.
15.Kostjat ei teavitatud, et teda teenindavad kaks või enam advokaati, kes teineteise tööd dubleerivad, peavad eraldi ajaarvestust ja nõuavad mõlemad tasu. Kliendilepingu tingimus, kus küsitakse tasu õigusteenuse osutamise sihtkohta jõudmiseks ja tagasi tulekuks on Tallinna piires ebamõistlik ja koormav.
16.Arved nr 151538 ja 151725 on üksteist dubleerivad, viivist ei saa tühistatud arvelt arvestada ja seetõttu ei tuleks arvet nr 151725 summas 736,56 eurot hagiavalduses üldse käsitleda.
17.Arves nr 150327 teostatud tööd on alusetult kokku koondatud, mistõttu ei ole arusaadav, millisele tööle kui palju aega konkreetselt on kulunud. Kostja palub selle arve summas 684 eurot hagiavalduse nõudest välja arvata.
18.Kuna hageja ei ole kostjaga teinud koostööd, vaid esitanud hagi kohtusse, siis on hageja käitunud pahatahtlikult. Kliendilepingu oleks võinud peatada, mitte kohe üles öelda. Hageja käitumine on ebamõistlik ja vastuolus hea tavaga. Kliendilepingu ülesütlemise õigus oli ainult kostjal, mitte hagejal. Kostja ei olnud teadlik kliendilepingu ülesütlemisest. Pooltel oli suuline kokkulepe maksetähtaja pikendamise osas. Ühtlasi on kliendilt keerulises olukorras koheselt arvete tasumise nõudmine vastuolus heade kommetega. Kostja vastuhagi
19.Kostja esitas 16.02.2016 vastuhagi, sest hageja on rikkunud kliendilepinguid ning tekitanud kostjale kahju. Kahju seisneb hageja poolt ebakvaliteetse õigusteenuse osutamisega tekitatud varalises kahjus kokku summas 19 498,06 eurot.
20.Kahju 888 eurot tekkis 04.01.2013 nr TL-3023 kliendilepingu alusel. Kostja tasus arve nr 140008 summas 888 eurot. Kostja leiab, et selles osas on tekkinud kahju. Kostja heidab hagejale ette, et ta teavitas kostjat apellatsioonkaebuse edukusest tsiviilasjas nr 2-13-15884, kuid jättis teavitamata apellatsioonimenetlusega seonduvatest võimalikest riskidest.
21.Kahju 3125,06 eurot tekkis 04.01.2013 kliendilepingu nr TL-3023 alusel. Hageja osutas õigusteenust tsiviilasjas nr 2-14-11495 ning kostja tasus selle eest 3756,76 eurot. Kohus on leidnud, et põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 631,70 eurot. Seega on kostja kahjuks 3125,06 eurot (3756,76-631,70). Kostjale ei olnud selgitatud sätet, mis on seotud kohtu- ja kohtuväliste kuludega ja seetõttu tasus kostja arveid lootuses, et saab need hiljem kohtu poolt hüvitatud.
22.Kahju 6984,60 eurot on tekkinud kostjale alusetutest arvetest 02.06.2014 kliendilepingu nr TL-3304 alusel. Kostja on teinud omapoolse arvestuse ajakulust ning leiab, et selles osas ei ole arved põhjendatud.
23.Kahju 8500 eurot tekkis sellest, et kostja eest maksis hagejale 8500 eurot WAM estimpeks OÜ, et tõendada kostja krediidivõimekust. Kostja ei olnud osade hageja poolt esitatud arvetega nõus, kuid hageja luges sellest summast arved tasutuks kostja nõusolekuta.
Hageja vastuväited vastuhagile
24.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuhagi on tõendamata, kuna kostja ei ole tõendanud hageja poolt kohustuste rikkumist, kahju tekkimist ega põhjuslikku seost.
25.Tsiviilasjas nr 2-13-15884 ei ole hageja andnud valehinnangut apellatsioonkaebuse perspektiivikuse kohta. Kostja õiguseelnejale selgitati, millistel alustel saab kohtuotsust vaidlustada. Hageja on kostja õiguseelnejat teavitanud, et apellatsioonkaebuse esitamisel ei pruugi õigusabikulud olla tulemiga proportsionaalsed. Riski maandamiseks lepiti kostja õiguseelnejaga kokku fikseeritud tasus 500 eurot. Tasu suurus apellatsioonkaebuse koostamise eest oli 490 eurot, millele lisandus riigilõiv 300 eurot. Kostja õiguseelneja ei ole arve alusel osutatud teenustele vastuväiteid esitanud. Kliendilepingus oli kokku lepitud vaidlustamise kord, mida kostja õiguseelneja ei ole järginud. Vastuväited on esitatud 2,5 aastat hiljem. Samuti oli tasutud arve sees 20% käibemaksu, mille kostja õiguseelneja pidi riigilt tagasi saama.
26.Hageja osutas kostja õiguseelnejale õigusteenust tsiviilasjas nr 2-14-11495. Asjaolu, et kohus jättis õigusabikulud täies ulatuses välja mõistmata, ei põhjenda kuidagi seda, et õigusteenuse osutamisel oleks hageja kostjale kahju tekitanud. Hageja ei ole ühe ja sama asja eest esitanud mitut arvet. Arve nr 151538 tühistati ja esitati kostjale uus arve nr 151725. Arve nr 151725 on tasumata ja tasumata arve ei saa kostjale varalist kahju tekitada. Kostja kahjuhüvitise arvestuses on arvestatud mõlema arvega. Kliendilepingus oli sätestatud vaidlustamise kord, mida kostja õiguseelneja ei ole järginud. Samuti sisaldab tasu 20% käibemaksu, mille kostja õiguseelneja pidi riigilt tagasi saama.
27.02.06.2014 kliendilepingust nr TL-3304 tuleneva kahjuhüvitise osas ei ole kostja esitanud konkreetseid etteheiteid, et hageja saaks nendele vastata. Kostja on oma arvestuses välja võtnud ajakulu seoses telefoninõupidamise või -suhtlusega. Hageja osutas kostjale teenust arvete spetsifikatsioonides toodud mahus. Samuti on kahjuhüvitise arvutuse sees arved nr 150327, 151106 ja 151538, mis on kostja poolt tasumata. WAM estimpeks OÜ tasus kostja eest arveid ning kostja on äriühingu õigusjärglane. Kostja on arvutanud kahjuhüvitises mitmeid summasid topelt. Esimese astme kohtu otsus
28.Harju Maakohtu 27.05.2016 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 5594,79 eurot, seisuga 27.05.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 1072,40 eurot ja edasi viivis 0,1% päevas põhinõudelt (736,56 eurot) kuni põhinõude täitmiseni ja viivis 0,05% päevas põhinõudelt (4858,23 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 650 eurot.
29.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: - Poolte vahel on 02.06.2014 sõlmitud kliendileping nr TL-3304, mille alusel osutas hageja kostjale õigusteenust tsiviilasjas nr 2-14-52920 (I kd tl 5-8); - Hageja ja WAM estimpeks OÜ vahel on 04.01.2013 sõlmitud kliendileping nr TL3023, mille alusel osutas hageja äriühingule õigusteenust tsiviilasjades nr 2-14-11495 ja nr 2-13-15884; - 26.06.2015 ühinemislepinguga on WAM estimpeks OÜ ühinenud kostja kui füüsilise isikuga ning WAM estimpeks OÜ ühinemise tulemusel lõppes (I kd tl 32-35).
30.Hageja on lepingust nr TL-3023 tuleneva nõude esitanud õige kostja vastu. Kostja on äriühingu õigusjärglane ja temalt saab hageja nõuda lepingust 2 tuleneva kohustuse täitmist. Äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 esimese lause järgi ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Ühinemislepingu p 4.2 järgi ühinemise tulemusel lõppeb ühendatav ühing ning ühendav isik saab ühendatava ühingu õigusjärglaseks.
31.Maakohtu hinnangul on hagejapoolne kliendilepingu nr TL-3304 ülesütlemine nõuetekohane. Kostja ei vaidle vastu, et arved olid maksmata. Samuti ei ole kostja tõendanud, et pooled leppisid kokku maksetähtaegade pikendamises. Hageja teavitas kostjat võlgnevusest, andes kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja (I kd tl 142-163, ülevaade lepingu täitmisest, I kd tl 119). Kuna kostja kohustust ei täitnud, ütles hageja lepingu VÕS § 196 lg 2 alusel üles.
32.Kostja tugineb sellele, et teda kui tarbijat ei informeeritud kõigist lepinguga seotud asjaoludest. Kuna kostja vastuväited arvete tasumata jätmisele on vastuhagi nõude aluseks olevate asjaoludega samad, siis hindas kohus koos nii hageja nõuet kui kostja vastuhagi. Lepingu nr TL-3304 rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-84-14, p 14, kohtu selgitus pooltele, II kd tl 188): - advokaadibüroo on lepingut rikkunud (VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1); - lepingu rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 ja § 115 lg 1); - kliendile on tekkinud või tekib kahju tulevikus (VÕS § 127 lg 1, § 128); - lepingurikkumise ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); - kliendil lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kliendil lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3).
33.Hageja vastutuse aluseks on advokatuuriseaduse (AdvS) § 47, mille kohaselt õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt. Hageja kohustuste täitmise hindamisel tuleb arvestada VÕS-is sätestatud hoolsuskohustust, AdvS ja Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi vastavaid sätteid.
34.Puudub vaidlus, et hageja oli kostjaga või tema poolt esindatava äriühinguga lepingulistes suhetes alates 2012. aastast. Kohus ei loe usutavaks kostja väidet, et ta ei saanud aru, et hageja poolt osutatud teenuse (lepingus nimetatud õigusabi) eest tuleb tal hagejale tasuda. Hageja esitas kostjale õigusteenuse eest arveid, kostja aktsepteeris neid ning kuni käesoleva menetluseni ei vaidlustanud nende sisu.
35.Kostja on tuginenud asjaolule, et leping nr TL-3304 sisaldab tüüptingimusi. Kohtuistungil on kostja täpsustanud, et tühised on kliendilepingu p 3.1 ja kõik, mis on seotud teenuse eest maksmisega. Samuti asjaolu, et ta ei teadnud, kuidas ta saab tasunõudeid vaidlustada. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja nõudmisel toimus lepingu 1 täitmine kahe advokaadi poolt (tunnistaja VŠ ütlused, II kd tl 223). Kliendilepingus on täpselt välja toodud, kuidas toimub kahe advokaadi tasustamine (lepingu 1 p 3.1). Eeltoodust tulenevalt ei olnud tegemist tüüptingimusega, sest poolte läbirääkimiste käigus lepiti kokku, et kliendi esindajateks on vandeadvokaat AM ja advokaat VŠ. Pooled olid eelnevalt läbi rääkinud tasustamise korra. Arvete spetsifikatsioonide ja tunnistaja VŠ ütlustega on tõendatud, et kahe advokaadi vahel oli selge tööjaotus ning teenuse osutamise dubleerimist ei toimunud. Puudub vaidlus, et kostjale saadeti koos arvetega ka kulude aruanded, mille järgi sai kostja teenuse osutamise mahtu hinnata (kostja on ise kulude aruanded kohtule esitanud, vt II kd tl 9 nimekiri).
36.Hagejal oli õigus nõuda tasu sõiduaja eest. Selles on pooled lepingu nr TL-3304 p-s 3.1 kokku leppinud ning selline kokkulepe on praktikas tavaline. Samuti on hageja nõudnud tegeliku sõiduaja eest tasu vaid 50% ulatuses.
37.Kostjal oli võimalik tingimuse üle läbi rääkida ja selle sisu mõjutada. Hageja saatis kostjale lepingu projekti 02.06.2014 ja kostja ei esitanud hagejale lepingu sisu kohta küsimusi. Eeltoodu on tõendatud tunnistaja VŠ ütlustega (II kd tl 223). Kostjal oli võimalik kõikide tingimuste osas küsida selgitusi vene keeles (II kd tl 223). Lisaks sellele saatis hageja lepingu projekti ka kostja eesti keelt emakeelena valdavale nõustajale VV-le, kes saatis lepingu hagejale tagasi kostja poolt allkirjastatuna (II kd tl 112-116). Kostjaga suhtles vene keelt emakeelena valdav advokaat ning kostja viited keeleprobleemile on alusetud (tunnistaja VŠ’i ütlused). Isegi kui eeldada, et kostja ei saanud aru lepingu nr TL-3304 sisust ega saanud sisu mõjutada, siis leping ei sisalda ebamõistlikult kahjustavaid tingimusi, mida tuleks hinnata hagi või vastuhagi nõude läbivaatamisel. Samuti tuleb arvestada, et vaidlustamata ajaoludel olid pooled lepingulistes suhetes alates 2012. aastast.
38.Lepingu nr TL-3304 p-s 8.2 on märgitud pooltevaheliste vaidluste lahendamise kord. Kostjale ei saa kahju tekkida sellest, et talle ei olnud teavitatud alternatiivne võimalus tasuvaidluste lahendamiseks. Samuti ei välista lepingu nr TL-3304 p 8.2 alternatiivset lahendamise korda advokatuuri aukohtus AdvS § 64 alusel. Kostja on ise tunnistanud, et ei esitanud pretensioone talle esitatud dokumentatsioonis kajastatud teenuse mahu osas. Seega ei teadnud hageja, et kostja jätab arved maksmata seetõttu, et ta ei ole nõus kulude aruandes märgitud ajakuluga.
39.Lepingu nr TL-3304 p-s 3.4 sätestatud viivisemäär on seadusjärgse viivisemääraga võrreldes kohane ning ei kahjusta kostjat ebamõistlikult.
40.Hageja on tõendanud, et kulude aruannetes (spetsifikatsioonis) kajastatud ajakulu on õige ning kostjale sellises mahus õigusteenust osutati. Iga kostjale esitatud arve juures oli üksikasjalik aruanne arve aluseks olevate tööde kohta ning arve saamisel ei ole kostja esitanud ühtegi etteheidet tööaruannete sisu kohta. Hageja on tõendanud, et õigusteenuse suurem maht oli tingitud kostja ebaselgetest juhistest, mh kostja esitas seisukohti, muutis õigusvaidluse eesmärke ja taktikat, esitas uusi asjaolusid ja dokumente, esitatud andmed olid puudulikud ja ebaõiged, lähteinformatsiooni esitas kostja telefoni teel ning kostja palvel tuli rõhutada vaidluse põhilisi asjaolusid uuesti. Konkreetse näitena toob hageja välja, et kostja soovis osaleda menetlusdokumendi sisuliste seisukohtade koostamises, kuid venitas tagasiside andmisega ja lõpuks ei esitanud mingit kasutuskõlbulikku lähteinformatsiooni (I kd tl 91-108, tõlge 188-197).
41.Tõendatud on, et arve nr 150327 aluseks olevaid teenuseid on hageja kostjale osutanud ning tegemist oli nõuetekohase lepingu täitmisega. Töö „kompromissiettepaneku tõlkimine, suhtlemine kliendiga, vastuse koostamine Elektrilevi 15.01 seisukohale“ koosnes mitmest toimingust mitme päeva jooksul. 0,5 tundi kulus kostja poolt koostatud kompromissiettepaneku teksti tõlkimisele eesti keelde kostja palvel (I kd tl 120-122). Kostja saatis samal päeval kolm e-kirja (I kd tl 123-127). Ülejäänud kaks tundi kulus vastuse koostamisele Elektrilevi OÜ 15.01.2015 seisukohale kohtuasjas. Kohtu hinnangul on nimetatud ajakulu põhjendatud, arvestades dokumendi mahtu ja sisu (I kd tl 129-134). Hageja on välja toonud, et seisukoht käsitles põhiosas vaidluse faktilisi asjaolusid, sh uusi asjaolusid, lisatud oli neli uut dokumentaalset tõendit ja faktilisi põhjendusi seoses tunnistaja ülekuulamise taotlusega. Kohus luges põhjendatuks hageja väite, et see eeldas suhtlust kostjaga nii telefoni teel kui kirjalikult.
42.Tõendatud on, et arve nr 151017 aluseks olevaid teenuseid on hageja kostjale osutanud ning tegemist on nõuetekohase lepingu täitmisega. 09.06.2015 kohtuistung kestis 1 tund ja 30 min (I kd tl 135-141). Kostja nõudmisel osalesid kohtuistungil nii vandeadvokaat AM kui ka advokaat VŠ (tunnistaja VŠ ütlused). Täiendav ajakulu 18 min on sõiduaeg kohtuistungile ning vastavalt lepingu nr TL-3304 p-le 3.1 on kostjal
kohustus see hüvitada. Hageja vähendas ühepoolselt tasunõuet ja on esitanud arve üksnes poole ulatuses kummagi advokaadi poolt kohtuistungil osalemiseks kasutatud aja eest. Enne kohtuistungit on vajalik ettevalmistus ja see ajakulu on samuti põhjendatud.
43.Hageja on saatnud meeldetuletusi arvete nr 151017, 151016 ja 150327 tasumiseks (I kd tl 142-163). Kostja ei ole ühtegi arvet kohtuväliselt vaidlustanud.
44.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostjal on kohustus tasuda arved nr 151016, 151017, 151539 ja 150327 kokku summas 4858,23 eurot. Lisaks on hagejal õigus nõuda tasumata arvetelt viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja lepingu p 3.4 alusel 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Seisuga 11.05.2016 on viivis põhinõudelt 4858,23 eurot 858,45 eurot (II kd tl 210). Sellele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis kuni otsuse tegemiseni (27.05.2016) 36,44 eurot, kokku on viivis 894,89 eurot.
45.Järgnevalt hindas kohus 04.01.2013 kliendilepingust nr TL-3023 tulenevat hageja nõuet kostja vastu. Hageja on selgitanud, et lepingu nr TL-3023 alusel esitati esimene arve nr 151538 summas 736,56 eurot esmalt WAM estimpeks OÜ-le, kuid kuna kostja muutus äriühingu õigusjärglaseks, siis see arve tühistati ja esitati uus arve nr 151725 kostjale (I kd tl 42). Seega on tõendatud, et hageja ei ole kostjale ega tema õiguseelnejale esitanud ühe ja sama teenuse eest kahte arvet.
46.Lepingu nr TL-3023 puhul ei ole tegemist tarbijalepinguga.
47.Lepingu nr TL-3023 p 5.7 sätestab, et kui kliendil on vastuväiteid esitatud arve suhtes (sh osutatud teenuste tegeliku osutamise ja teenuste mahu suhtes), teatab ta sellest büroole kohe pärast arve saamist. Vastuväite kohesel mitteesitamisel eeldatakse, et kliendil ei ole arvele (sh arvel märgitud teenuste tegelikule osutamisele ja mahule) vastuväiteid. Kuni käesoleva asja arutamiseni ei olnud kostja ega tema õiguseelneja esitanud vastuväiteid arvel märgitud teenuste tegelikule osutamisele ega mahule.
48.Kostja ei ole tõendanud hagejapoolset lepingu nr TL-3023 rikkumist, mis välistaks hageja lepingu täitmise nõude kostja vastu. Asjaolu, et kohus mõistis menetluskuludena välja väiksema summa, kui hageja poolt esitatud õigusteenuse tasu, ei tähenda lepingu rikkumist.
49.Hagejal on õigus nõuda tasumata arvelt nr 151725 viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja lepingu p 5.6 alusel 0,1% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seisuga 11.05.2016 on viivis põhinõudelt 736,56 eurot 166,46 eurot (II kd tl 210). Sellele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis kuni otsuse tegemiseni (27.05.2016) 11,05 eurot, kokku on viivis 177,51 eurot.
50.Maakohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata.
51.Kostja on vastuhagis esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõude summas 3125,06 eurot, mis seisneb õigusteenuse tasus 3756,76 eurot, millest on maha võetud kohtu poolt väljamõistetud menetluskulud 631,70 eurot. Kuna tõendamata on lepingu nr TL3023 rikkumine, siis jättis maakohus kostja vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõude 3125,06 eurot rahuldamata.
52.Maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi summas 6984,60 eurot. Tõendatud ei ole hagejapoolne lepingu 1 rikkumine. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja täitis käsundit nõuetekohaselt ning arvete aluseks olevates spetsifikatsioonides märgitud mahus. Tunnistaja VŠ’i ütlustega on tõendatud, et kostjale oli teada, et telefonivestuste eest tuli tasuda ning enamus suhtlemist toimus kostja initsiatiivil (II kd tl 223). Tunnistaja VŠ sisestas kostja teenindamiseks seotud ajakulu süsteemi ning ta on kinnitanud, et ajakulu vastab tegelikult õigusteenusele kulutatud ajale (II kd tl 223). Samuti on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas selles mahus õigusteenuse kulu
kajastatud (I kd tl 164-168). Kuna puudub lepingu rikkumine, jätab kohus teised kahju hüvitamise eeldused käsitlemata ja kahju hindamata.
53.Maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi summas 8500 eurot. Kostja ei ole tõendanud lepingu nr TL-3304 rikkumist, mille tagajärjel saaks kostjale tekkida kahju 8500 eurot. Kuna nimetatud summa eest on loetud tasutuks lepingust nr TL-3304 tulenevaid kohustusi, siis nõue on hõlmatud juba eelmise vastuhagi nõudega 6984,60 eurot. Kostjale oli teada, et 8500 euro eest loetakse tasutuks lepingust nr TL-3304 tulenevad sissenõutavaks muutunud kohustused. Kostja WAM estimpeks OÜ juhatuse liikmena on ise määranud kohustuste täitmise WAM estimpeks OÜ tasutud summast kostja kohustuste katteks (I kd tl 169-171). Nimetatu on kooskõlas VÕS § 88 lg-s 1 sätestatud korraga. Samuti ei olnud kostja sissenõutavaid kohustusi vaidlustanud.
54.Maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi summas 888 eurot. Lepingu nr TL-3023 rikkumine ei ole tõendatud. Pooled leppisid kokku apellatsioonkaebuse koostamise eest tasus 500 eurot. Arve nr 140008 koosneb õigusteenuse tasust ja riigilõivust (II kd tl 31). Lepingu nr TL-3023 p 5.4 kohaselt tuleb lisaks tasule õigusabi eest tasuda vajalike kulutuste eest (näiteks riigilõiv). Hageja on teavitanud vaidlusaluses elektronkirjas, et õigusabikulud ei pruugi olla tulemiga proportsionaalsed.
55.Kostja esitas kohtuvaidlustes kirjalikud teesid (II kd tl 211-218). Nendes sisalduvad uued asjaolud jättis kohus tähelepanuta TsMS § 329 lg 1, § 330 lg 3 ja § 402 lg 2 alusel.
56.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja kohtukuluks on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu (450+200) 650 eurot (I kd tl 20, 45). Kuna tegemist on liidetud hagidega, siis tuleb riigilõivu arvestada samuti vastavalt eraldi esitatud hagide hinnale. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 650 eurot. Apellatsioonkaebus
57.20.06.2016 apellatsioonkaebuse ja 15.07.2016 apellatsioonkaebuse täienduse kohaselt palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus ning esimese alternatiivina mõista hagejalt kostja kasuks välja 12 235,27 eurot ja teise alternatiivina mõista hagejalt kostja kasuks välja 11 113,67 eurot. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas taotluse tõendite vastuvõtmiseks, milles palub asja lahendamise juurde võtta: 1) kostja telefonikõnede eristuse; 2) VŠ 04.04.2013 e-kirja; 3) VŠ 16.02.2015 e-kirja (kell 14.50); 4) VŠ 16.02.2015 e-kirja (kell 17.25); 5) VŠ 20.01.2015 e-kirja.
58.Apellatsioonkaebuses esitatud I alternatiivi kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista 12 235,27 eurot. Nimetatud summa saamiseks on kostja tasaarvestanud hagis nõutava summa 3375,19 eurot (mida ta tunnistab) tema poolt vastuhagis nõutava summaga 15 610,46 eurot. Kostja hinnangul on hagis esitatud arvetest (summas 5594,79 eurot) alusetult esitatud arved summas 2219,60 eurot. Seega tunnistab kostja hagi summas 3375,19 eurot. Hageja on kostjale esitanud alusetult arveid summas 15 610,46 eurot, mis on ka kostja poolt vastuhagis nõutav summa.
59.Hagis nõutav summa 2219,60 eurot, mida kostja ei tunnista, koosneb järgnevast. Arve nr 151725 puhul on alusetud SS poolt teostatud õigusteenused summas 405,60 eurot. Arve nr 150327 puhul on alusetud õigusabiteenused 12,4 h ulatuses, summas 1698,80 eurot (tõlketeenused, telefoninõupidamised ja kirjavahetus kliendiga, suhtlus Elektrilevi OÜ-ga). Arve nr 151016 puhul on alusetud õigusabiteenused 0,6 h ulatuses, summas 115,20 eurot (telefonikõned).
60.Vastuhagi summa 15 610,46 koosneb järgnevast: Hageja ja kostja lepingulised suhted algasid 02.06.2014, seega on enne seda kuupäeva esitatud arved alusetud summas
1566 eurot (arved nr 121471, 131309, 140009, 140010). Alusetud on hageja poolt WAM estimpeks OÜ nimele väljastatud arved seoses tsiviilasjaga nr 2-13-15884, milles ei olnud sõlmitud kliendilepingut (arved nr 130460, 130462, 130807, 131664, 131968, 140008) summas 6199,20 eurot. Alusetud on WAM estimpeks OÜ-le ja kostjale esitatud arved, mis on olnud kliendilepingu välised summas 5380,46 eurot (arved nr 130463, 131662, 131663, 140656, 130462, 130238, 130239, 130806, 140993, 141928, 141258). Seoses tsiviilasjaga nr 2-14-11495 (vaidlus UM-ga) on kostjale esitatud alusetuid arveid summas 652,80 eurot (arvetel nr 140398, 140941, 151725 on põhjendamatud SS poolt õigusteenuse eest osutatud summad). Seoses tsiviilasjaga nr 2-14-52929 (vaidlus Elektrilevi OÜ-ga) on hageja esitanud kostjale alusetuid arveid summas 1812 eurot (arve nr 140994 – 708 eurot, tõendamata telefonikõned; arve nr 141403 - 170,40 eurot, tõendamata telefonikõned; arve nr 141929 – 933,60 eurot, kulude aruanne ei vasta arvele).
61.Apellatsioonkaebuses esitatud teise alternatiivi kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista 11 113,67 eurot. Nimetatud summa saamiseks on kostja tasaarvestanud hagis nõutava summa 1920,39 eurot (mida ta tunnistab) tema poolt vastuhagis nõutava summaga 13 034,06 eurot. Kostja hinnangul on hagis esitatud arvetest summas (5594,79 eurot) alusetult esitatud arved summas 3674,40 eurot. Seega tunnistab kostja hagi summas 1920,39 eurot. Hageja on kostjale esitanud alusetult arveid summas 13 034,06 eurot, mis on ka kostja poolt vastuhagis nõutav summa.
62.Hagis nõutav summa 3674,40 eurot, mida kostja ei tunnista, koosneb järgnevast: Arve nr 151725 puhul on alusetud SS poolt teostatud õigusteenused summas 405,60 eurot. Arve nr 150327 puhul on alusetud õigusabiteenused 21,1 h ulatuses, summas 2985,60 eurot (tõlketeenused, telefoninõupidamised ja kirjavahetus kliendiga, suhtlus Elektrilevi OÜ-ga). Arve nr 151016 puhul on alusetud õigusabiteenused 1,2 h ulatuses, summas 187,20 eurot (suhtlus kliendiga, tunnistajatega, kohtuga). Arve nr 151539 puhul on alusetud õigusabiteenused 0,5 h ulatuses, summas 96 eurot (suhtlus kliendiga).
63.Vastuhagi summa 13 034,06 koosneb järgnevast: Esitatud arved tõendamata telefonikõnede eest summas 4953,60 eurot (tl 89-106, II kd). Esitatud arved tõendamata ja lepinguväliste õigusteenuste eest summas 4955,40 eurot (tl 107-122, II kd). Tsiviilasjas nr 2-14-11495 (vaidlus UM-ga) kohtu poolt põhjendatuks peetud menetluskulude ja hageja poolt esitatud arvete vahe 3125,06 eurot (3756,76-631,70 eurot).
64.Apellatsioonkaebuses esitatud alternatiivide puhul ei ole tegemist vastuhagi muutmisega. Riigikohtu poolt lahendis nr 3-2-1-30-10 väljendatu lubab arvata, et hagejal on õigus valida, kas esitada oma nõue korraga või ositi. Kuna hagejal on nõude ositi esitamise õigus, siis peaks olema aktsepteeritav ka see, et olenemata esialgu nõutud summa suurusest võib hageja TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes oma nõuet menetluse vältel suurendada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-41-05 p-s 11 leidnud, et kahju hüvitamise nõuete korral ainuüksi kahju arvestamise metoodika muutmine, kui jätkuvalt tuginetakse samale kahjule, ei ole hagi eseme muutmine. Ainuuksi faktiliste ja õiguslike väidete täiendamine ei ole TsMS § 376 lg 4 p 1 kohaselt hagi muutmine.
65.Kostja poolt alternatiivselt esitatud nõuded ei pea põhinema samal alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-59-09 p-s 12 öelnud, et TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Sellest sättest ei tulene, et alternatiivsed nõuded peavad põhinema samadel asjaoludel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-59-09 p-s 13 leidnud, et alternatiivse nõude võib esitada ka lisaks juba menetluses olevale nõudele. See tähendab, et hageja võib hagi täiendada alternatiivse
nõudega, mida tingimata ei pea menetlema esialgse nõudega samas menetluses, kuid arvestades alternatiivsete nõuete omavahelist seotust, on üldjuhul otstarbekas neid samas menetluses menetleda.
66.Ebaõige on maakohtu järeldus, et „vaidlustamata asjaoludel olid pooled lepingulistes suhetes alates 2012. aastast.“ Hageja ja kostja lepingulised suhted algasid 02.06.2014 (tsiviilasi nr 2-14-52920, vaidlus Elektrilevi OÜ-ga). Hageja ja WAM estimpeks OÜ lepingulised suhted algasid 04.01.2013 (tsiviilasi nr 2-14-11495, vaidlus UM-ga). Enne kliendileping nr TL-3304 sõlmimist 02.06.2014 (vaidlus Elektrilevi OÜ-ga) on hageja esitanud kostjale arve nr 130238, kus märgitud töötunnid on alusetud (tl 85-86, II kd).
67.Ebaõige on maakohtu järeldus, et 04.01.2013 sõlmitud kliendilepingu nr TL-3023 alusel esindas hageja WAM estimpeks OÜ-d tsiviilasjas nr 2-13-15884 (vaidlus Hansakivi OÜ-ga). Kliendilepingu nr TL-3023 alusel esindas hageja WAM estimpeks OÜ-d hoopis tsiviilasjas nr 2-14-11495 (vaidlus UM-ga).
68.Maakohus leidis, et tulenevalt ÄS § 391 lg-st 4 on hageja esitanud lepingust nr TL3023 tuleneva nõude õige kostja vastu, kuna kostja on WAM estimpeks OÜ õigusjärglane. Kostja ja WAM estimpeks OÜ ühinemisleping sõlmiti 26.06.2015. WAM estimpeks OÜ kustutati äriregistris 10.08.2015 ning seega läksid WAM estimpeks OÜ kohustused kostjale üle ka sellel kuupäeval. Enne 10.08.2015 kostjale nõuete esitamine, tasaarvestamine jm on alusetu.
69.Õiguslik alus arvete esitamiseks õigusteenuse eest oli ainult kahes kohtuvaidluses: 1) kliendilepingu nr TL-3304 alusel seoses tsiviilasjaga nr 2-14-52920 (vaidlus Elektrilevi OÜ-ga), esindajaks AM ja VŠ; 2) kliendilepingu nr TL-3023 alusel seoses tsiviilasjaga 2-14-11495 (vaidlus UM-ga), esindajaks AM. Teiste advokaatide ja juristide õigusteenuse eest arvete esitamine on alusetu. Kaks esindajat oli kostjal ainult vaidluses Elektrilevi OÜ-ga. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja nõudmisel toimus lepingu nr TL-3304 täitmine kahe advokaadi poolt.
70.Tunnistaja VŠ ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja VŠ on 11.05.2016 istungil väitnud, et „kostja ilmtingimata soovis, et istungil osaleks esindajana ka AM. Kuna mina teadsin vaidluse asjaolusid paremini, siis pidime istungil mõlemad osalema.“ Selline väide ei ole õige. AM tegeles nimetatud Elekrilevi OÜ vaidlusega 2 aastat. VŠ osalus istungil seisnes ainult ühes lauses. Ebaõige on tunnistaja VŠ ütlus, mille kohaselt „kliendi sooviks oligi, et temaga suhtleks vene keelt emakeelena valdav advokaat.“ Kostja toob välja, et ka AM valdab vene keelt.
71.Tunnistaja VŠ on 11.05.2016 istungil andnud ütlusi selle kohta, et „tööjaotus õigusteenuse osutamisel tulenes sellest, et kliendiga oli vaja suhelda vene keeles, seda tegin mina. Mina olen tõlkinud elektronkirjavahetust osaliselt, mis oli kostja ja AM’i vahel. Nende omavahelistes vestlustes ma ei osalenud. AM valdab vene keelt.“ Tunnistaja VŠ ütlustest nähtub, et ta oli kaasatud tõlgina kostja ja vandeadvokaat AM vahel. Kostjale ei teatatud, et VŠ osutab tõlgiteenust. Arvete peal on VŠ tõlgiteenused märgitud õigusteenustena. Kuna VŠ osutas õigusteenuse asemel tõlgiteenust, siis on hageja võltsinud arvete spetsifikatsioone ning rikastunud alusetult kostja arvelt.
72.Paljasõnalised on hageja väited selle kohta, et VV oli kostja nõustaja/tõlk. Tunnistaja VŠ on öelnud, et ta osales õigusteenuse osutamisel, kuna ta valdab vene keelt emakeelena ning pidi tõlkima kostjale vajalikud dokumendid vene keelde. Seega on ebaselge, miks pidi kliendilepingut kostjale tõlkima hoopis VV.
73.Tunnistaja VŠ ütluste ümberlükkamiseks esitab kostja apellatsioonkaebuses järgnevad tõendid: Kostja palub asja lahendamise juurde võtta: 1) kostja telefonikõnede eristuse; 2) VŠ 04.04.2013 e-kirja „tehtud tööde aruanne“; 3) VŠ 16.02.2015 e-kirja (kell 14.50), kus VŠ pakub kompromissi ettepaneku tõlkimist 60 eurose tunnihinnaga. Kuid
arve 150328 selgituses (I kd lk 10) märgib hoopis, et 16.02.2015 tõlke hind on 112 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega õigusabiteenuse hinnaga ning kaks korda suuremas mahus, kui varem oli kostjaga kokku lepitud; 4) VŠ 16.02.2015 e-kirja (kell 17.25), tõlgitud eesti keelest vene keelde kompromissi tekstiga, milline oli kantud arve 150327 (toimikus) spetsifikatsiooni õigusteenuste loetelus ja hinnaga; 5) VŠ 20.01.2015 e-kirja Elektrilevi OÜ kompromissi ettepaneku tõlkega.
74.Kostjale arves nr 150327 märgitud telefonikõne aeg ei vasta telefonikõnede eristusele. Hageja ei täitnud kohtu 27.01.2016 nõuet (tl 184, I kd) ning ei esitanud arves märgitud telefonikõnede aja tõendamiseks operaatori telefonikõnede eristust.
75.Hagejal ei olnud õigust kasutada 11.11.2014 ja 05.06.2015 WAM estimpeks OÜ poolt tasutud raha (8500 eurot) kostjaga sõlmitud lepingu täitmiseks. Ühinemislepingu järgi läksid WAM estimpeks OÜ kohustused kostjale üle alles 10.08.2015. Tegemist ei ole maakohtu poolt viidatud VÕS § 88 lg-s 1 sätestatud juhtumiga, kuna nimetatud säte käsitleb ühe ja sama võlgniku erinevaid kohustusi. Ebaõiged on maakohtu viited, et kostja WAM estimpeks OÜ juhatuse liikmena on ise määranud kohustuste täitmise WAM estimpeks OÜ poolt tasutud summast kostja kohustuste katteks. Maakohtu poolt viidatud toimiku lehekülgedel 169-171 (I kd) ei ole mingit tõendite selle kohta.
76.Maakohus jättis ebaõigesti tähelepanuta kostja poolt maakohtule esitatud teesid. Kostja ei nõustu maakohtuga, et teesides sisaldusid uued asjaolud. Vastustaja seisukoht
77.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata; juhul, kui kohus ei jäta apellatsioonkaebust läbi vaatamata, siis palub hageja jätta 15.07.2016 menetlusdokumendis toodu arvestamata; juhul, kui kohus ei jäta apellatsioonkaebust läbi vaatamata ja arvestab 15.07.2016 menetlusdokumendis toodut, siis palub hageja jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub jätta rahuldamata kostja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
78.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 27.05.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kolleegium on seisukohal, et maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, on otsust põhjendanud ja hinnanud õigesti tõendeid, mistõttu ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). VM apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
79.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja apellatsioonkaebus on esitatud hilinenult ja tuleks jätta seetõttu läbi vaatamata. Maakohtu otsus on kostjale kätte toimetatud 02.06.2016. Apellatsioonkaebus on esitatud 20.06.2016, seega apellatsioonkaebuse esitamise 30-päevast tähtaega arvestades (TsMS § 632 lg 1). Kuna apellatsioonkaebus oli puudustega, jäeti apellatsioonkaebus ringkonnakohtu 22.06.2016 määrusega käiguta. Apellant kõrvaldas apellatsioonkaebuse puudused tähtaegselt. TsMS § 637 lg 1 p 2 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Riigikohus on selgitanud, et viidatud säte ei võimalda jätta apellatsioonkaebust menetlusse võtmata, kui see on esitatud tähtaegselt (RKTKm 3-2-1-63-14, p 11). Kuna apellant kõrvaldas apellatsioonkaebuse puudused tähtaegselt, siis puudub alus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
80.Hageja on esitanud kostja vastu hagi tulenevalt poolte vahel 02.06.2014 sõlmitud kliendilepingust nr TL-3304 ning hageja ja WAM estimpeks OÜ vahel 04.01.2013
sõlmitud kliendilepingust. Nende lepingute alusel on kostja jätnud hagejale tasumata arveid summas 5 594,79 eurot (08.10.2015 hagis nõutud põhivõlg 4 858,23 eurot ja 05.11.2015 hagi täienduses nõutud 736,56 eurot), millele lisandub viivis. Kostja on vaielnud vastu esitatud nõudele, viidates sellele, et temale ei olnud teada kliendilepingu sisu ning arvetes nõutud summad on põhjendamatud. Lisaks on kostja esitanud vastuhagi kliendilepingute rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudes. Apellatsioonkaebuses tunnistab kostja hagi summas 3375,19 eurot ja vaidleb nõudele vastu põhinõude 2219,60 euro ulatuses. Kostja on seisukohal, et hageja on kostjale esitanud alusetult arveid summas 15 610,46 eurot, mis on ka kostja poolt vastuhagis nõutav summa.
81.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti rahuldanud hagi ning jätnud vastuhagi rahuldamata. Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel 02.06.2014 sõlmitud kliendileping nr TL-3304 ning hageja ja WAM estimpeks OÜ vahel 04.01.2013 sõlmitud kliendileping on kvalifitseeritavad käsunduslepingutena VÕS § 619 mõttes. Alusetud on kostja väited, et talle ei olnud teada kliendilepingu sisu. Maakohus on õigesti viidanud lepingu sõlmimise vabadusele. Seejuures ei oma tähtsust see, millisest aastast alates on hageja ja kostja vahel lepingulised suhted.
82.Vastuseks kostja vastuväidetele hagi rahuldamise osas märgib kolleegium järgmist. Kostja võttis kliendilepingute sõlmimisel kohustuse tasuda osutatud teenuse eest vastavalt väljastatud arvele. Arvega mittenõustumisel oli kostjal võimalus arve vaidlustada. Samuti tuleneb advokatuuriseaduse §-st 64, et juhul kui klient leiab, et advokaaditasu või õigusteenuskulu nõue ei ole põhjendatud, võib ta selle vaidlustada advokatuuri aukohtus. Kostja seda võimalust ei kasutanud. Seega tuli lähtudes kliendilepingust lugeda, et klient on arvega nõustunud ja ülesande täitmine on kliendi poolt vastu võetud. Vaidlustamistähtaja möödudes tekkis hagejal ka õigustatud ootus, et tema poolt osutatud teenuse maht ja arve on kostja poolt heaks kiidetud ning väljastatud arve kuulub kostja poolt tasumisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejale etteheidetav lepingust tuleneva tasu sissenõudmine kliendilt. Ebaõige on ka kostja seisukoht, et advokaadibürood võlglastelt tasu kohtu kaudu tavapäraselt ei nõua. Hageja on teavitanud kostjat võlgnevusest ning pärast võlgnevuse tasumata jätmist oli hagejapoolne kohtusse pöördumine kostja vastu mõistlik viis võla kättesaamiseks.
83.Maakohus on põhjendanud iga hageja arve ja kululiigi põhjendatust ning vastanud selles osas kostja väidetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Kostja väited apellatsioonkaebuses on otsitud ega anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Muuhulgas on kolleegium seisukohal, et kostja esitatud väited ei sea kahtluse alla VŠ ütluste usaldusväärsust, samuti ei ole kostja VŠ ütlusi ümber lükanud.
84.Samuti ei ole apellant lükanud ümber kohtuotsuse põhjendusi seoses vastuhagi rahuldamata jätmisega. Maakohus on õigesti toonud välja lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude eeldused. Kostja esitatud väidete ja tõendite alusel ei saa asuda seisukohale, et hageja oleks rikkunud kliendilepingutest tulenevaid kohustusi. Vastuhagi rahuldamise eeldused ei ole täidetud ja puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks selles osas. Ringkonnakohus ei anna ka hinnangut apellatsioonkaebuses muudetud vastuhagile. Vastuhagile kohaldatakse hagi kohta sätestatut (TsMS § 373 lg 3). Õige on hageja seisukoht, et antud juhul ei ole tegemist nõuete täpsustamisega, mida TsMS § 376 lg 4 p 1 mõttes ei loeta hagi muutmiseks. Lisaks ei ole ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul mõjuvat põhjust vastuhagi muutmiseks.
85.Algselt 16.02.2016 esitatud vastuhagis oli VM nõudeks välja mõista hagejalt kostja kasuks 19 498,06 eurot. Nimetatud kahju summa koosnes järgmistest komponentidest:
1) kahju 888 eurot, mis tekkis 04.01.2013 nr TL-3023 kliendilepingu alusel tulenevalt arvest nr 140008, sest hageja jättis kostjat teavitamata tsiviilasjas nr 2-13-15884 apellatsioonimenetlusega seonduvatest võimalikest riskidest; 2) kahju 3125,06 eurot, mis tekkis 04.01.2013 kliendilepingu nr TL-3023 alusel tsiviilasjas nr 2-14-11495 määratud põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid 631,70 eurot ületavas summas; 3) kahju 6984,60 eurot, mis tekkis kostjale alusetutest arvetest 02.06.2014 kliendilepingu nr TL-3304 alusel; 4) kahju 8500 eurot, mis tekkis sellest, et kostja eest maksis hagejale 8500 eurot WAM estimpeks OÜ, et tõendada kostja krediidivõimekust, kuid kostja ei olnud osade hageja poolt esitatud arvetega nõus.
86.Maakohus on vastanud kostja väidetele seoses eelnimetatud vastuhagi nõuete rahuldamata jätmisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
87.Vastuseks kostja väidetele vastuhagis esitatud nõuete osas märgib ringkonnakohus veel järgmist. Asja materjalidest ei nähtu, et poolte vahel oleks olnud täiendav kokkulepe, et õigusabi teenuse eest tasumine toimub kohtu poolt menetluskulu rahalise kindlaksmääramise määruse alusel või et lepingu järgi advokaadi poolt osutatava teenuse maksumus sõltuks sellest, missuguses ulatuses loeb kohus õigusabile tehtud kulutused vajalikuks ja põhjendatuks. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses hindab kohus küll menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, kuid seda kontekstis, missuguses ulatuses tuleb vastaspoolel menetluskulud hüvitada. Järelikult ei saanud kostjal tekkida kahju ulatuses, milles hageja poolt esitatud arvel märgitud summa ületas kohtu poolt UMasjas põhjendatud ja vajalikuks peetud menetluskulu, mida kostjale tuli hüvitada.
88.Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud mitmeid uusi asjaolusid ja tõendeid. Hageja on vaielnud vastu kostja uute väidete ja tõendite vastuvõtmisele. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonimenetluses uute asjaolude ja tõendite esitamise võimalused on piiratud. TsMS § 652 lg 3 näeb ette, et ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui: 1) asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.
89.Kolleegium on seisukohal, et kostja väited, millega ta tõendite lubatavust põhjendab, ei anna alust tõendite vastuvõtmiseks. Kostjal oli võimalik esitada tõendeid vastuseks VŠ ütlustele või nende ümbelükkamiseks juba maakohtu menetluses, kuid kostja nimetatud võimalust ei kasutanud. Kostja ei ole ka põhjendanud, miks ei olnud võimalik esitada apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid juba maakohtus. Ringkonnakohus ei leia ka, et kostja esitatud uued tõendid on ilmselt vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Seega jätab ringkonnakohus uute tõenditena vastu võtmata kostja esitatud telefonikõnede eristuse DIIL, VŠ e-kirja „tehtud tööde aruanne“ 04.04.2013 ning VŠ 16.02.2015 14.50, 16.02.2015 17.25 ja 20.01.2015 e-kirjad. Kuna hageja on esitanud omapoolsed tõendid vastuseks kostja uutele väidetele ja tõenditele, tuleb ka hageja uued tõendid jätta vastu võtmata. Kolleegium jätab vastu võtmata hageja esitatud VM ja VŠ kirjavahetuse 10.02.2014-17.02.2014 koos 10.02.2014 e14
kirja tõlkega, VM 16.02.2015 e-kirja VŠ-le, 04.04.2013 lisa 2 04.01.2013 kliendilepingu juurde OÜ WAM estimpeks ja AS Advokaadibüroo Varul vahel ja VM 16.02.2015 seisukoha kohtuasjas nr 2-14-52920. Kuna kõik tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis tõendite tagastamist ei toimu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
90.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
91.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta.
92.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
93.Advokaadibüroo VARUL AS on teatanud, et hagejal ei ole selliseid apellatsioonimenetluse kulusid, mille väljamõistmist ta taotleks vastaspoolelt. Kuna hagejal kui õigustatud isikul menetluskulud puuduvad, siis menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei toimu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.