2.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus.
3.Kohustada Ainar Vätsingut esitama hiljemalt 27.06.2016 kohtule ja võlausaldajale aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Edaspidi esitada aruanne iga aasta 1. juuniks.
4.Toimetada määrus kätte võlgnikule, nõustajale ja võlausaldajatele. Määrus teha ka avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.
6.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning nõustaja võimalikud kulud Ainar Vätsingu kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ainar Vätsing esitas 22.02.2016 Tartu Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajal kohustusi enam kui 12 000 euro ulatuses. Avaldaja igakuise töötasu suuruseks on XXX eurot. Avaldaja ülalpidamisel on XXX alaealist last. Avaldaja taotles nõustaja määramist. 26.02.2016 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et suudaks tasuda võlausaldajatele kokku 150 eurot kuus ning nõustaja tasu tasuda osamaksetena.
2.Kohus võttis avalduse menetlusse, määras nõustaja ning avaldajale kohustuse tasuda nõustaja tasu osamaksetena 1.03.2016 määrusega ning 4.03.2016 määrusega kohustas kohtutäitureid vabastama arestist Ainar Vätsingule 2015. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel tagastamisele kuuluv enammakstud tulumaks.
3.Avaldajale määratud nõustaja esitas kohtule 4.04.2016 ümberkujundamiskava. Kavas toodud võlgade ümberkujundamine on menetlusosaliste õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ja ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini, võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnevused tasutakse kuue aastaga, v.a Revekor AS, kellele makstakse võlg kolme aastaga tulenevalt võlgnevuse olemusest. Vähendatud on nõudeid kõrvalnõuete arvel. Ümberkujundamiskava kinnitamisel ei satuks võlausaldajad halvemasse olukorda, kui nad oleksid pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses läheks kogu eluaseme müügist saadav tulu pandipidaja nõude katteks (eluaseme väärtus 11 000 – 12 000 eurot, pandipidaja nõude suuruse 16 130,57 eurot).
4.Kohus edastas kava 14.10.2015 võlausaldajatele seisukoha esitamiseks. Kohus selgitas võlausaldajatele, et kui võlausaldajad ei nõustu kavas märgituga, tuleb võlausaldajatel selgitada, kas nad nõustuksid võla ümberkujundamisega muul viisil. Kui võlausaldajad ei nõustu võlgniku esitatud andmetega, tuleb neil kahe nädala jooksul materjalide saamisest esitada seisukoht selle osas, millega võlausaldajad ei nõustu ja esitada omapoolsed tõendid. Kohus selgitas ka, et kui avaldust kohtule tähtaegselt ei esitata, loeb kohus, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud.
5.Võlausaldajad Sissenõudja OÜ, Credit.ee OÜ, IPF Digital Estonia OÜ, Omaraha OÜ, Telia Eesti AS, Placet Group OÜ nõustusid kohtule esitatud kava kinnitamisega. Ülejäänud võlausaldajad vastuväiteid ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
6.Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.
7.Antud juhul on kõik võlausaldajad nõustunud kava kinnitamisega. Kohus on seisukohal, et ümberkujundamiskava on võimalik VÕVS § 24 lg 1 järgi kinnitada.
8.Ainar Vätsingul on kohustusi kogusummas 20 025,44 eurot, millest ümberkujundamiskava alusel tasutakse enam kui 10 740 eurot. Kohus nõustub avaldaja ja nõustajaga selles, et ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat ebaõiglaselt võrreldes teiste võlausaldajatega. AS-i Revekor nõude rahuldamine lühema aja jooksul on põhjendatud, kuivõrd AS-i Revekor nõue koosneb tasumata kommunaalteenuste maksetest ja viivistest. Ühe korteriomaniku võlgnevus tuleb jooksvalt katta teistel korteriomanikel. Võlgade ümberkujundamise käigus kujundatakse ümber võlausaldajate nõuded eesmärgil, et nende nõue pärast ümberkujundamist on rahuldatav suuremas ulatuses kui on võimalik selle nõude võimalik rahuldamine võlgniku pankroti korral. Avaldaja varaks on igakuine töötasu ja eluasemelaenuga ostetud korter. Eluasemelaenu jääk on enam kui 16 000 eurot. Kohus nõustub, et sellises olukorras on võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisel võlausaldajatel võimalus suuremas osas nõude rahuldamisele kui pankrotimenetluses. Võlgniku pankrotimenetlusega kaasneks märkimisväärne kulu pankrotihalduri tasule ja kulutustele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse korral tuleb arvestada, et pankrotiseaduse § 173 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel saama täies ulatuses selle osa sissetulekust, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet, ning lisaks 25% sellest sissetulekust, millele võib seaduse kohaselt pöörata sissenõude. Sissenõuet ei saa pöörata sotsiaaltoetusele. Võlgnikul on võimalik pankrotimenetlusele järgnev kohustustest vabastamise menetlus läbida ka võlausaldajatele väljamakseid tegemata. Eeltoodu põhjal ei oleks võlgniku pankrotimenetlus pandiga tagamata nõudega võlausaldaja jaoks võlgade ümberkujundamisest tulusam menetlus. Võlgade ümberkujundamise menetlus võimaldab antud juhul kaitsta paremini võlgniku huvisid, võimaldades võlgnikul ise endaga toimetuleku.
11.Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Esitatud kava kinnitamise korral on kuumaksete kogusumma 262,45 eurot, mis vähenes juba pärast esimest kuud 112,22 euro võrra. Hiljem, s.o alates 1.05.2019 suurendab võlgnik võlausaldajatele tehtavaid makseid. Võlgnikuga ühes leibkonnas elab ka abikaasa, kelle sissetulekut kasutatakse ühiste kulude katteks, samuti kolm alaealist last. Võlgnik on motiveeritud oma kohutusi täitma ja võlgadest vabanema ning kohtul puudub mõistlik alus kahelda võlgniku tahtes, mis on kajastatud ümberkujundamise kavas. Võlausaldajate huvid on kaitstud ka VÕVS § 39 lg 3 regulatsiooniga, mille kohaselt taastuvad kreeditoride nõuded kava nurjumisel.
12.VÕVS § 24 lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus (VÕVS § 34). Võlgnik peab esitama iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta.
13.Kohus selgitab, et VÕVS § 37 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses.
14.VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning nõustaja võimalikud kulud Ainar Vätsingu kanda. Nõustaja tasu kindlaksmääramise osas teeb kohus eraldi määruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.