3.Välja mõista E. A. K. - E. A. kasuks igakuine elatis alates 22. aprillist 2024 kuni K. - E. A. täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 287 eurot 72 senti kuus. Elatise suurus muutub iga aasta
aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kehtiva elatise suurust on võimalik arvutada https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.
4.Elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval K. - E. A. arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega „elatisraha“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
5.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 27. detsembri 2023 hagi tagamise määrus, millega kohustati E. A. tasuma K. - E. A. elatist 100 eurot
kuus kuni tsiviilasjas nr 2-23-16203 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
6.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele Sotsiaalkindlustusametile.
ja
edastada
teadmiseks
Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.K. - E. A. (hageja) esitas 15. novembril 2023 Tartu Maakohtule hagi E. A. (kostja) vastu igakuise elatise ning tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja igakuise elatise alates 1. novembrist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimummääras. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 1. aprill 2023 kuni 31. oktoober 2023 eest 1720 eurot. Hageja esitas ka hagi tagamise taotluse (dtl 22), mille kohus rahuldas 27. detsembri 2023 määrusega (dtl 2426). Hagiavalduse kohaselt on hageja vanemad L. Ä. (hageja seaduslik esindaja) ja kostja. Hageja elab hageja seadusliku esindaja juures alates detsembrist 2021. Hagi kohaselt kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust ebaregulaarselt ja ebapiisavalt, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista seadusjärgne elatis.
2.Kostja hagile sisuliselt vastanud ei ole (dtl 30).
3.Kohus kuulas 17. aprillil 2024 toimunud kohtuistungil ära hageja seadusliku esindaja. Hageja seaduslik esindaja muutis elatise väljamõistmise algustärminit, paludes miinimummääras elatis välja mõista alates kohtulahendi tegemisest. Selgituste kohaselt on kostja maksnud lapse ülalpidamiseks elatist veebruaris 1000 eurot, märtsis 600 eurot ja aprillis 160 eurot. Hageja esindajale teadaolevalt kostja töötab, kostja ei ole töövõimetu ning tema ülalpidamisel ei ole rohkem alaealisi lapsi.
4.Kostja 17. aprillil 2024 kell 13.30 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud TsMS § 3141 alusel 6. aprillil 2024 (dlk 39). Seega loeb kohus kostjale kohtukutse kättetoimetatuks. Kohtukutses oli kostjat hoiatatud, et tema mitteilmumisel võib kohus teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks või lahendada asja sisuliselt, ilma kostja osavõtuta. Kostja ei ole kohut teavitanud oma kohtuistungile ilmumata jäämise põhjustest. Hageja seaduslik esindaja on esitanud taotluse lahendada asi sisuliselt, ilma kostja osavõtuta.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis seadusjärgses määras (287,72 eurot kuus) kohtuotsuse tegemisest alates kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva elatise nõudes lõpetab kohus menetluse.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS §
lg
kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hageja on kohtuistungil täpsustanud miinimummääras elatise väljamõistmise algustärminit, s.o alates kohtuotsuse tegemisest ning seeläbi loobunud tagasiulatuva elatise nõudest (dtl 42). Arvestades, et kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks elatist veebruaris 1000 eurot, märtsis 600 eurot ja aprillis 160 eurot, ei ole hageja seadusliku esindaja poolt avaldatud hagist osaline loobumine käesoleval juhul vastuolus hageja huvidega. Kohus rahuldab seetõttu hageja tagasiulatuva elatise nõudest loobumise avalduse ning lõpetab käesolevas nõudes menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.
7.Perekonnaseaduses on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja on kostja laps, kes on alaealine. Seega on hageja õigustatud isikuks esitama hagi elatise saamiseks.
8.Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt ka nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks tuleb võtta elatise baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4). Seejärel tuleb võtta arvesse, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel (PKS § 101 lg 5) ning kui hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus, väheneb elatise summa proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Elatise baassumma on 272,76 eurot. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 1832 × 0,03 = 54,96 eurot ehk 272,76+54,96 = 327,71999 eurot. Arvestades, et lapse vajadusi saab osaliselt rahuldada lapsetoetuse arvelt, tuleb elatise summast lahutada 40 eurot ehk pool perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud lapsetoetuse määrast, s.o
327,71999 - (80 : 2) = 287,72 eurot. Seega on E. A. kohustus tasuda K. - E. A. ülalpidamiseks elatist 287,72 eurot kuus.
9.Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kuna hageja nõudis elatist miinimummääras, ei pidanud hageja oma kulutusi tõendama.
10.Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on märkinud hagiavalduses elatise maksmise rekvisiidid. Kohus selgitab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (TsMS § 497).
11.TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
12.Kohus tagas 27. detsembri 2023 kohtumäärusega hagiavalduse ning kohustas kostjat tasuma hagejale elatist 100 eurot kuus kuni lõpplahendi jõustumiseni. Kohus tühistab