nende Hageja: Inkassaator OÜ (registrikood 12752142, asukoht: karu tn 14-3, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja: Triin Linholm (e-post: [email protected] ); Kostja: H M (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
25. mai 2016 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt H M’lt hageja Inkassaator OÜ kasuks 583 (viissada kaheksakümmend kolm) eurot 88 senti (s.h põhivõlgnevus 291.94 eurot ja viivis 291.94 eurot).
3.Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista H M’lt Inkassaator OÜ kasuks menetluskulud ilma käibemaksuta 241 (kakssada nelikümmend üks) euro 20 senti, s.h õigusabikulud osaliselt summas 116.67 eurot ja riigilõiv 125 eurot.
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (241.20 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1 (6)
2-15-127222
5.Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Inkassaator OÜ esitas 14.12.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 762.40 euro saamiseks. Kohus tegi 18.12.2015 võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule 27.12.2015 e-posti aadressil xxxx kätte toimetatud. Võlgnik esitas 06.01.2016 nõudele vastuväite, mille kohaselt laen on väljastatud 2008 aastal. Võla tasumise kokkulepe sõlmiti 07.08.2012. Võlgnik palus lõpetada menetlus seoses nõude aegumisega.
2.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 05.02.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Viru Maakohtu 15.02.2016 kohtumäärusega määrati hagejale tähtaeg hagiavalduse esitamiseks.
HAGIAVALDUS
4.22. veebruaril 2016 esitatud hagiavalduse kohaselt KLK Invest OÜ ja H M (end. K) sõlmisid 07.08.2012 võla tasumise kokkulepe nr 23125483, mis on konstitutiivne võlatunnistus ning millega kostja kohustus tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel. Kostja tunnistas võlgnevust summas 381.20 euro ja pooled sõlmisid kokkulepe võlgnevuse tasumiseks summas 380 eurot võrdsetes osades kuumaksega 50 eurot. Kostja ei täitnud võla tasumise kokkuleppes toodud tingimusi ja ei tasunud võla vastavalt kokkuleppele.
5.Vastavalt kokkuleppe p 3.1 kaotas kompromissisumma kehtivuse ja hagejal tekkis õigus sisse nõuda kokkulepe punktis 1.1. nimetatud summa tasumata osa koheselt ehk siis 291.94 eurot. Kuna kostja pika perioodi jooksul võlgnevust ei tasunud luges hageja nõude sissenõutavaks muutunuks alates 15.01.2013 tähtaja saabumisega.
6.Vastavalt kokkulepe p 3.2 kokkuleppe rikkumisel kohustus võlgnik tasuma hagejale viivist 0,5% päevas kokkuleppe punktis 1.1. nimetatud nõude tasumata põhiosalt. Hageja on arvestanud viiviseid põhisummalt 291.94 eurolt alates 16.01.2013 kuni 18.03.2016 määraga 0.5% kokku summas 1 688.57 eurot. Tegutsedes heas usus ei esita hageja viivisenõuet põhivõlast suuremas osas.
7.KLK Invest OÜ loovutas 26.11.2015 nõude kostja vastu Inkassaator OÜ-le (hagejale).
8.Hageja palus vastavalt VÕS § 3 p 1, § 30, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 113 lg 1 välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 291.94 eurot ja viivis 291.94 eurot, menetluskulud ja viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Hageja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega. 2 (6)
2-15-127222
KOSTJA VASTUVÄITED
10.11. aprillil 2016 esitatud vastuses kostja leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada seoses nõude aegusemise. Kostja arvates nõude osaline täitmine ei peata aegumist. Kostja hagi ei tunnistanud ka põhjusel, et puudub laenu algdokument, millest saaks välja lugeda, kui palju üldse kroonides laenu võeti ja kuidas käis ümberarvestus eurodeks. Kohtusse tuleks pöörduda kolme aasta jooksul ja tegu on alusetu rikastumisega hageja poolt.
11.Kostja nõustus kirjaliku menetlusega.
HAGEJA SEISUKOHT
12.26. aprillil 2016 esitas hageja kohtu nõudel KLK Invest OÜ pangakonto väljavõtte kostja poolt 15.11.2012 ja 15.12.2012 võlgnevuse katteks kokku 100 eurot tasumise kohta. Hageja on seisukohal, et nõue ei ole aegunud ja kuna võlatunnistus on jätkuvalt kehtiv.
13.Hageja nõue tuleneb võlatunnistusest, mitte laenulepingust. Kostja väidab, et tegemist on hageja alusetu rikastumisega. Hageja arvates kostja vastuväited alusetu rikastumise kohta tuleks jätta tähelepanuta.
MENETLUSE KÄIK
14.26.04.2016 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja võimalike täiendavate seisukohtade, tõendite, taotluste ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 16.0.2016.
15.03.05.2016 esitas hageja menetluskulude täpsustatud nimekirja. Täiendavaid avaldusi, taotlusi ega dokumentaalseid tõendeid pooled esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
18.Hagiavalduse juurde lisatud 07.08.2012 sõlmitud võla tasumise kokkuleppega nr 23125483 kinnitas võlgnik H K (praegune H M - edaspidi kostja), et tal on tekkinud võlgnevus võlausaldaja KLK Invest OÜ ees summas 381.20 eurot, mis tuleneb laenutaotlusest nr 184066 ning et võlgnik ja võlausaldaja lepivad kokku kompromissisumas 380 eurot, millele lisandub intress 20% aastas, mille võlgnik kohustub tasuma osamaksetena iga kuu 15 kuupäevaks alates 15.11.2012. Kokkuleppe punktis 3 võlgnik kinnitas, et kokkuleppe sõlmimisega annab ta konstitutiivse võlatunnistuse, millega kinnitab, et võlgneb võlausaldajale seisuga 07.08.2012 381.20 eurot (t.lk. 46). Pooltel ei ole vaidlust 3 (6)
2-15-127222 kostja ja KLK Invest OÜ vahel võla tasumise kokkuleppe sõlmimise, kokkuleppe alusel kostjal kohustuse tekkimise ning tekkinud kohustuse suuruse üle.
19.KLK Invest OÜ pangakonto väljavõtte kohaselt kandis kostja KLK Invest OÜ-le 15.11.2012 50 eurot selgitusega H K ja 15.12.2012 50 eurot samuti selgitusega H K (t.lk. 72). Kostja ei ole enam võlgnevust ei tasunud.
20.26.11.2015 loovutas KLK Invest OÜ nõude kostja vastu hagejale põhisummas 381.20 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõuded hagejale (t.lk. 47).
21.Kohustuste tekkimise alused on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 3, mille punkti 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust. Kohus ei nõustu kostja väidetega asjas laenu võtmise ning kroonides võetud laenu eurodeks ümberarvestamise asjaolude väljaselgitamise vajaduse kohta. Kuigi võla tasumise kokkuleppes on viidatud laenutaotlusele 184066, leiab kohus, et poolte vaidlus käesolevas asjas ei tulene laenulepingust. Kohtu sellise järelduse õigust kinnitab VÕS § 30 lg 1, mille kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. 07.08.2012 võla tasumise kokkuleppe sõlmimisega on kostja sõlminud uue lepingu, millega on võtnud iseseisva kohustuse 381.20 eurot tasumiseks. Kostja ei ole selle lepinguga võetud kohustust kohaselt, s.o alates 15.11.2012 igakuiselt iga kuu 15 kuupäevaks 50 eurot ulatuses täitnud. Hagiavalduse kohaselt kostja 15.11.2012 tasutud summast 50 eurost on hageja arvestanud 43.67 eurot põhiosa ja 6.33 eurot intressi katteks ning 15.12.2012 laekumisest 50 eurost 44.39 eurot põhiosa ja 5.61 eurot intressi katteks. Seega vähenes kostja põhivõlgnevus 86.03 eurot võrra 291.94 euroni (380 - 43.67 - 44.39). TsMS § 436 lg 2 ls 1 tulenevalt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Kostja ei ole nõude kujundamisele vastuväiteid esitanud. Seega leiab kohus, et hagejal on tekkinud nõudeõigus kostja vastu põhisummas 291.94 eurot.
22.Kohus peab vajalikuks selgitada, et VÕS § 82 lg 7 tulenevalt kohustus muutub ohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 147 lg 1 ls 1 alusel aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 2 lõike järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Nendest sätetest ja võla tasumise kokkuleppest tulenevalt tekkis hageja õiguseellasel nõudeõigus kostja vastu alates 15.01.2013, sest just sellest ajast alates jättis kostja osamakseid tasumata. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud Pärnu Maakohtu 14.12.2015 ja TsMS § 486 lg 2 alusel hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, siis nõue kostja vastu on esitatud TsÜS § 146 lg 1 sätestatud 3.a aegumistähtaega järgides. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi põhinõude 291.94 eurot väljamõistmise osas rahuldada.
4 (6)
2-15-127222
23.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, siis VÕS § 113 lg 1 ls 3 alusel on põhjendatud kostjalt välja mõista ka viivist võla tasumise kokkuleppe punktis 3.2 sätestatud määras 0.5% põhinõudelt päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõue 291.94 eurot. Menetluskulud
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda.
25.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
26.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule: 1) 22.03.2016 hagiavalduse (t. lk. 41-44, sisuliselt 2 lk), 21.04.2016 seisukoha kostja vastusele (t. lk.69-70, suiliselt 0.5 lk).
27.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 1.66 tundi (2.5 lk x 40 min : 60 min).
28.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 70 eurot (t.lk. 81), millele käibemaks ei lisandu. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise 5 (6)
2-15-127222 esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
29.Eeltoodu põhjal on hagejalepingulise esindaja tasu hagiavalduse esitamise eest 116.20 eurot (70 eurot x 1.66 t). Hageja on 14.12.2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avaldus, toimikus lk 5) ja hagiavalduse esitamisel 22.03.2015 täiendavat riigilõivu 80 eurot (maksekorraldus nr 95, toimikus lk 50). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 241.20 eurot, s.h õigusabikulud osaliselt summas 116.20 eurot ja riigilõiv 125 eurot.
30.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagis esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
31.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 04.10.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Keelduda menetlusse võtmast H M apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 25. mai 2016 otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus H M. 25.05.2016 kohtuotsus kohtumäärusega.
2-15-127222
jõustus
27.10.2016
Tartu
Ringkonnakohtu
/digitaalselt allkirjastatud/
Keili Rosar Referent
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.