Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

osaleb hageja ülalpidamisel muul moel; hageja vanemate varalise seisundi kirjeldamiseks; kohtualluvuse põhjendamiseks. Kohus hoiatas, et TsMS § 3401 lg 1 kohaselt jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata.

Hagejale toimetati Tartu Maakohtu 18. märtsi 2024. a määrus kätte 18. märtsil 2024 kättetoimetamisportaali vahendusel. Seega oli puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 1. aprill 2024. a. Hageja tähtaegselt puudusi ei kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 9 ja § 3401 lg 2 alusel.

TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui on tasumata riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (TsMS §-d 334–340, 363– 370). TsMS § 363 lg 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue ja hagiavalduse aluseks olevad faktilised asjaolud. Kohus selgitas hagejale 18. märtsi 2024. a määruses mh seda, et hageja nõue on ebaselge, kuivõrd hageja taotleb ühelt poolt elatist kindla summana (150 eurot), teisalt aga miinimumsummas (mis oli hagi esitamise ajal 260 eurot 33 senti). Kohus selgitas, et hagejal tuleb nõuet täpsustada. Lisaks märkis kohus, et hagejal tuleb täpsustada, kas hageja seaduslik esindaja on kohtueelselt pöördunud nõudega kostja poole ning juhul kui on, siis kas kostja on keeldunud elatise tasumisest või on teinud seda ebapiisavas ulatuses või ebaregulaarselt. Hagejal tuleb täpsustada, milles seisnevad nimetatud sissetulekud ning mis määras saab hageja esindaja peretoetust. TsMS § 103 lg 3 ja lg 4 p 1 kohaselt esitatakse hagi seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes lapse elukoha järgi. Käesolevas tsiviilasjas on lapse elukoht xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib asja lahendamist Tartu Maakohtus, kuivõrd hagejal on plaan tulla Tartusse. Hagejal tuleb täpsustada, miks ta soovib asja lahendamist Tartu Maakohtus. Seejuures tuleb hagejal märkida, kas hageja plaanib püsivalt Tartusse kolida ning millal see aset leiab. Ühtlasi tuleb märkida ka tulevane elukoht Tartus, kui see on teada.

Kohus leiab, et avalduses esinevad puudused on ulatuslikud ning kohus andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus tõi käesoleva määruse punktis 6 välja, millised asjaolud tuli hagiavalduses välja tuua ning millistele nõuetele peab hagiavaldus vastama. Hageja ei ole hagiavalduses esinevaid puuduseid kõrvaldanud. Kooskõlas TsMS §-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad

taotluste ja kaebuste esitamise ning vastavalt TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Nagu kohus märkis, ei vasta esitatud avaldus sisu osas TsMS §-s 363 sätestatud nõuetele ja see on selliste puudustega, mida oli võimalik kõrvaldada, kuid hageja ei teinud seda. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et hageja peab olema ise aktiivne oma õiguste kaitsmisel ning seadma hagi TsMS-is ette nähtud sisu- ja vorminõuete sätetega kooskõlla.

TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik oma nõudega kostja vastu uuesti kohtusse pöörduda, kui hageja kõrvaldab hagiavalduses esinenud puudused.

TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. Kostja tsiviilasja nr 2-24-4122 menetluses ei osalenud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.