lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-123128/13

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 23.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-123128/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1884
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-06-18
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-06-25
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2022-11-15
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2025-09-15
Andmed
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2022-08-09
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2022-05-23

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 317 lg 1Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamineTsMS § 407 lg 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralTsMS § 444 lg 3

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-618/10

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS STV10059388(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-123128

Tsiviilasi

AS STV hagi Viktor Mihelson vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

325,04 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS STV; registrikood 10059388; asukoht A. Valge 64, Tallinn, 11413, Harjumaa. Hageja esindaja: Kadri Timuska; e-post [email protected] Kostja: Viktor Mihelson; isikukood XXXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt AS STV hagi Viktor Mihelson vastu 11. oktoobril 2013. a sõlmitud liitumislepingu nr 462932 alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Viktor Mihelsonilt (Mihelson) (isikukood XXXX) AS STV (registrikood 10059388) kasuks välja:
2.1.182 (ükssada kaheksakümmend kaks) eurot ja 67 senti (sealhulgas telekommunikatsiooniteenuse tasu 29 eurot 69 senti, tagastamata seadmete hüvitis 62 eurot, leppetrahv 70 eurot 83 senti ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 20,15 eurot).
2.2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10
Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõiste
alates 28. oktoobrist 2015 kuni telekommunikatsiooniteenuse tasu, tagastamata seadmete hüvitise ja leppetrahvi täieliku tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tagastamata telekommunikatsiooniteenuse tasult, tagastamata seadmete hüvitiselt ja leppetrahvilt, kuid kokku mitte rohkem kui 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 17 senti.
3.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lause järgset määra ületavas osas.
4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6.Jätta hageja menetluskuludest 60% kostja kanda ja 40% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Viktor Mihelsonilt (Mihelson) AS STV kasuks välja menetluskulu 114 (ükssada neliteist) eurot.
8.Mõista Viktor Mihelsonilt (Mihelson) AS STV kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- ega viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Samuti ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Seetõttu on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale avalikult kätte toimetatud Tartu Maakohtu 22. märtsi 2016. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 22. märtsil 2016. a. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kättetoimetatuks 6. aprillil 2016. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid hageja ja kostja 11. oktoobril 2013. a tüüptingimustega liitumislepingu nr 462932. Lepingu alusel esitati kostjale arved. Kostja jättis arved tasumata. Hageja palub eeltoodust tulenevalt mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 162,52 eurot, sh telekommunikatsiooniteenuse tasu 29,69 eurot, digiseadme väärtus 49 eurot, digikaardi väärtus 13 eurot, leppetrahv 70,83 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 136,35 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla täitmiseni viivis põhivõlalt 0,15% päevas, ent mitte rohkem kui 26,17 eurot.
5.Kohus leiab, et hageja nõue on telekommunikatsiooniteenuse tasu 29,69 euro, seamete väärtuse 62 (49 + 13) euro ning leppetrahvi 70,83 euro osas tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt tulenes telekommunikatsiooniteenuse tasu, seamete väärtuse ning leppetrahvi maksmise kohustus hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust. Kostja kohustusi tähtaegselt ei täitnud. Hageja võib seega liitumislepingu ja VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda nende täitmist.
6.Kohus leiab, et hageja viivise nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoober 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
8.Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas hageja teenuse kasutamise üldtingimustest, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses hageja tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24, Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 12).
9.Viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Seega väljendab viivisenõue eelkõige raha maksmisega viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud

viivisenõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivisenõude suurusega, ning ka väiksem viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma.

10.Praegusel juhul on viivis ette nähtud hageja ja kostja, kes on tarbija, vahel sõlmitud lepingu tüüptingimustes. Lepingust tulenev viivisemäär on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Hagejale ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks oma kohustused õigel ajal täitnud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa olla kahju suurem, kui kulu, mida hageja peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et hageja on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 54,75%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja viivise nõude suurusega.
11.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud ka viivise teisest eesmärki arvestades, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab enam kui kuus ja pool korda vaidlusalusel perioodil VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Seega tagaks ka tunduvalt väiksem viivisemäär nimetatud eesmärgi saavutamise.
12.Eelduslikult on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).
13.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset viivisemäära üle kuue ja poole korra, on lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15% päevas, VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine.
14.Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Seadusjärgne viivis telekommunikatsiooniteenuse tasult alates 26. jaanuarist 2014 kuni 27. oktoobrini 2015 on 4,22 eurot [(29,69 * 0,0825 * 155/365) + (29,69 * 0,0815 * 184/365) + (29,69 * 0,0805 * 300/365)], leppetrahvilt alates
26.aprillist 2014 kuni 27. oktoobrini 2015 on 8,65 eurot [(70,83 * 0,0825 * 66/365) + (70,83 * 0,0815 * 184/365) + (70,83 * 0,0805 * 300/365)] ning tagastamata seadmete hüvitiselt alates 16. maist 2014 kuni 27. oktoobrini 2015 on 7,28 eurot [(62 * 0,0825 * 45/365) + (62 * 0,0815 *184/365) + (62 * 0,0805 * 300/365)]. Hageja enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivisenõue on seega põhjendatud kokku 20,15 euro ulatuses ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 60% ulatuses.
16.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 234,78 eurot, sh riigilõiv summas 75 eurot ja esindajakulu summas 159,78 eurot. Hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab hageja esindamist kohtumenetluses. Hageja on kinnitanud, et tal ei ole pärast hagiavalduse esitamist täiendavaid menetluskulusid tekkinud.
17.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei ole hageja esindajatasu TsMS § 174 lg 10 järgi põhjendatud käibemaksu sisaldavas osas, so 26,63 euro ulatuses. Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige asjaoluga, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud kümneid kui mitte sadu, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute eest on põhjendatud 95 euro ulatuses.
18.Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 190 eurot (75 + 20 + 95). Kohus jätab hageja menetluskuludest 60% kostja kanda ja 40% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 114 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja