A. A. hagi K. K. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1800 eurot Hageja: A. A. (ik xxxxxxxxxx, axxxxxxxxxxx@xxxxxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: K. K. (ik xxxxxxxxxx, exxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxx) Menetluse liik
e-post e-post
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. A. hagi K. K. vastu.
2.Mõista K. K. A. A. kasuks välja 200 eurot kuus alates 5. septembrist 2023 kuni A. A. õpingute lõppemiseni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
3.Rahuldada A. A. nõue K. K. vastu tagasiulatuva elatise (perioodi 2. veebruar 2023 kuni 4. september 2023 eest) väljamõistmiseks 1400 eurot.
4.Punktis 2 ja 3 väljamõistetud elatis tuleb kanda A. A. pangakontole (kohtuotsuse tegemise ajal nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, AS LHV Pank) selgitusega „Elatis“. Igakuine elatis tuleb tasuda A. A. pangakontole iga kuu
5.Jätta poolte menetluskulud menetluskulusid ei ole.
K.
K.
kanda.
Kindlaksmääratavaid
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.A. A. (hageja) esitas 5. septembril 2023 Tartu Maakohtule hagi K. K. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub täpsustatud hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks igakuise elatise alates hagi esitamisest kuni hageja keskhariduse omandamiseni 200 eurot kuus. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 2. veebruar 2023 – 4. september 2023 eest 200 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Tartu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-14-5903 mõistnud 15. septembril 2014 kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise summas 177,50 eurot alates 6. veebruarist 2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja sai täisealiseks 1. veebruaril 2023. Täisealiseks saamisest hoolimata on hageja elukorraldus endine. Hageja käib koolis, elab alaliselt ema M. A. juures, ei oma töökohta ega sissetulekut. Hageja on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx õpilane (dtl 30). Hageja üürikulu on ca 200 eurot kuus. Hageja elamispinnaga kaasnevad täiendavalt kommunaalkulud, s.o kulu seoses elektri, vee, prügi ja küttega, kokku aastas ca 1000 eurot (dtl 47). Hageja igakuised kulutused on ravimitele 15 eurot, riietele 71,34 eurot, kodusele teleteenusele ja internetile ning koolile 14 eurot, Tartu rattaringluse ja bussipileti eest 8,5 eurot, trennile 16,23 eurot, hügieenitoodetele 15 eurot ja toidule 150 eurot (dtl 46).
2.Kostjale on hagiavaldus koos lisade ja menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud 18. oktoobril 2023. Kostja ei ole hagile vastanud.
3.Kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses (TsMS § 403).
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 200 eurot kuus alates 5. septembrist 2023 kuni hageja õpingute lõppemiseni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus rahuldab hageja nõude tagasiulatuva elatise 1400 eurot väljamõistmiseks.
5.Perekonnaseaduses (PKS) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja on kostja laps, kes ei ole veel 21-aastane. Seega on kostja hageja vanem ja sellest tulenevalt ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks. PKS § 97 p-st 2 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tõendist (dtl 16)
nähtub, et hageja on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx õpilane. Seega on hageja õigustatud isikuks esitama hagi elatise saamiseks.
6.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja nõuab kostjalt elatist 200 eurot kuus alates 5. septembrist 2023 ning tagasiulatuvalt 2. veebruarist 2023 kuni 4. septembrini 2023 kokku summas 1400 eurot. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema igakuised kulud kokku on ca 570 eurot, sh eluaseme üürikulu 200 eurot, kommunaalkulud (elekter, vesi, prügi ja küte) 83 eurot, kulutused ravimitele 15 eurot, riietele 71,34 eurot, kodusele teleteenusele ja internetile ning koolile 14 eurot, transpordile (Tartu rattaringluse ja bussipilet) 8,5 eurot, trennile 16,23 eurot, hügieenitoodetele 15 eurot ja toidule 150 eurot. Kohtu hinnangul saab hageja igakuist kulu summas 570 eurot pidada põhjendatuks.
7.Riigikohus on 19. oktoobri 2015. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p-s 11 asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi tema varalist seisundit. Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul PKS § 102 lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lõige 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud ega ilmunud kohtuistungile. Seega ei ole kostja täitnud TsMS § 230 lg-st 1 tulenevat tõendamiskohustust ega tõendanud, et tal oleks muid kohustusi või et ta ei ole tema varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et kostja varaline seisund on piisav hageja nõutud summas elatise maksmiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates 5. septembrist 2023 kuni hageja kuni A. A. õpingute lõppemiseni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
8.Hageja on palunud elatis välja mõista 200 eurot kuus tagasiulatuvalt 2. veebruarist 2023 kuni 4. septembrini 2023. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 tehtud lahendi p-s 20 märkinud: „Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Hageja on selgitanud kohtule, et kostja pole elatist tagasiulatuva perioodi eest tasunud. Kohtu hinnangul on kostja hageja poolt esitatud väited omaks võtnud (TsMS § 231
lg 4), millest tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 2. veebruar 2023 kuni 4. september 2023 eest summas 1400 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Seega hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.