lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-4269/35

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 20.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-4269/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
11 187
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-4269

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2016 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number

2-15-4269

Tsiviilasi

AS XXXXhagi XXXXOÜ, XXXXja OÜ XXXX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

hagi hind 19 222,06 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS XXXX(registrikood XXXX, XXXX); Hageja lepinguline esindaja: Reet Rattur (OÜ E-jurist, VäikeAmeerika 8, Tallinn 10129; telefon: 517 2184; e-post: [email protected]); Kostjad: Kostja 1: XXXXOÜ (registrikood XXXX, XXXX); Kostja 1 lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tiina Pukk (Advokaadibüroo Lextal, e-post: [email protected]; Kostja 2: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX e-post:

XXXX);

Kostja 3: OÜ XXXX (registrikood XXXX asukoht XXXX). Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi kostja XXXXOÜ vastu põhivõlgnevuse 17 017,10 euro nõudes, sissenõutavaks muutunud viivise 838,59 euro nõudes ning sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata.
2.Rahuldada hagi kostja XXXXvastu tagaseljaotsusega.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.
Mõista kostjalt XXXX(isikukood XXXX) hageja AS XXXX(registrikood XXXX) kasuks välja kahju hüvitis 19 465,50 (üheksateist tuhat nelisada kuuskümmend viis eurot ja 50 senti) eurot.
4.Mõista kostjalt XXXX(isikukood XXXX) hageja AS XXXX(registrikood XXXX) kasuks välja viivis kahju hüvitise summalt 19 465,50 eurot alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta hagi kostja XXXX OÜ vastu tagaseljaotsusega põhivõlgnevuse 17 017,10 euro

nõudes ja viivise nõudes rahuldamata.

6.Jätta rahuldamata hageja nõue kohaldada kõigi kostjate suhtes solidaarset vastutust. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kostjate XXXXOÜ ja OÜ XXXX menetluskulud hageja AS XXXXkanda.
2.Mõista hagejalt AS-lt XXXX(registrikood XXXX) kostja XXXXOÜ (registrikood XXXX) kasuks menetluskuludena välja lepingulise esindaja kulud 3061,50 (kolm tuhat kuuskümmend üks eurot ja 50 senti) eurot.
3.Mõista hagejalt AS-lt XXXX(registrikood XXXX) kostja XXXXOÜ (registrikood XXXX) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 3061,50 eurot alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hageja AS XXXXmenetluskulud kostja XXXXkanda.
5.Mõista kostjalt XXXX(isikukood XXXX) hageja AS XXXX(registrikood XXXX) kasuks välja 1267,50 (üks tuhat kakssada kuuskümmend seitse eurot ja 50 senti), millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 750 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud on 517,50 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad hageja ja kostja XXXXOÜ esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kostjad XXXXja OÜ XXXX võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti Filiaalis või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 2014. aasta juunis sõlmiti hageja ja kostja XXXXOÜ vahel töövõtuleping XXXXevakuatsioonitrepi detailide valmistamiseks. Kostja XXXXOÜ esitas hagejale AS XXXXtellimuse 12.06.2014 ja 27.06.2014 e-kirja teel. Kostja tellis hagejalt trepidetailide ehk põskede, karkassi ja piirete valmistamise vastavalt hagejale edastatud ning XXXXOÜ poolt koostatud joonistele. Trepi kokkupanemine hageja kohustuseks ei olnud. Töö tellimisel oli XXXXOÜ esindajaks projektijuht ja kostja XXXX.
2.Trepi projekti ja joonised edastas kostja XXXXOÜ hagejale 27.06.2014 – 07.07.2014 ekirjadega. Projekti ja joonised tellis kostja XXXXOÜ projekteerimisfirmalt XXXXOÜ juba enne töö tellimist hagejalt. Hagejal ja XXXXOÜ omavahel lepingulisi suhteid ei olnud.
3.Hageja täitis tellimuse ning tarnis trepidetailid kostjale XXXXOÜ-le 21.07.2014. Kostja XXXXOÜ sai tooted kätte, mida tõendab 19.09.2014 e-kiri ja kohtule esitatud foto. 22.07.2014 esitas hageja kostjale XXXXOÜ-le trepidetailide valmistamise eest arve nr 140335 summas 17 017,10 eurot maksetähtajaga 05.08.2014. Kostja XXXXOÜ arvet maksetähtajaks ei tasunud, leides tasumise edasi lükkamiseks erinevaid põhjuseid.
4.Pärast arve saamist teatas kostja XXXXOÜ hagejale, et ta on avastanud trepi juures puudused. Hageja kontrollis trepi detailid uuesti üle ning leidis, et ta oli kõik trepi detailid valmistanud täpselt vastavalt kostja poolt saadetud joonistele. Hageja saatis trepi joonised kontrollimiseks ka teisele projekteerimisettevõttele, sest hagejal endal puudusid oskused ja võimalused trepi projekteerimise kontrollimiseks. Projekteerimisettevõte kandis saadetud joonised üle 3D kujule, mille abil selgus, et XXXXOÜ joonised ei lähe omavahel kokku, mistõttu ei saanud omavahel sobida ka jooniste abil valmistatud trepi detailid. Hageja esindaj XXXXteatas sellest kostjale XXXXOÜ-le 01.09.2014 e-kirjas. Hageja leidis, et tema jooniste eest ei vastutanud.
5.Kostja XXXXOÜ saatis hagejale 19.09.2014 e-kirjaga reklamatsiooni. Reklamatsioonis leidis kostja, et et trepi tõusude põsed on viltu kokku keevitatud ning neile paigaldatud piirded ei ole loodis. Samuti teavitas kostja, et ta pidi teostama trepi kordategemiseks täiendavaid töid maksumusega 4 186 eurot. Kostja XXXXOÜ kinnitas 19.09.2014 e-kirjas, et on valmis tasuma hagejale arve osaliselt. Hageja ei nõustunud trepi parandamise maksmumuse maha arvamisega arve summast, sest hageja trepi puuduste eest ei vastutanud. 23.09.2014 saatis hageja kostjale XXXXOÜ-le vastuse reklamatsioonile ja võlgnevuse tasumise nõude. Hageja andis kostjale XXXXOÜ-le arve tasumiseks täiendava tähtaja 30.09.2014, kuid kostja ei tasunud arvet isegi osaliselt.
6.15.12.2014 tellis hageja projekteerimisettevõttelt OÜ XXXXkostja esitatud jooniste kohta erapooletu hinnangu. OÜ XXXXanalüüsi tulemusena leiti, et trepi elementide lõikepindu ei olnud võimalik täiuslikult kokku sobitada. Hinnangu kohaselt ei selgunud tööjoonistest, et trepitõusu elemente ei tohi ots-otsaga kokku keevitada. Kuna nii trepi kokkupanemisel tehti, sattusid elemendid vertikaalsuunas kalde alla ja seetõttu on kalde all ka trepipiirded. Hinnangust nähtuvalt jäid jooniste järgi lõikepinnad tegelikkuses nihkesse. Samuti on hinnangus märgitud, et kahekaldeliste elementide keerukus ilmnes kolmemõõtmelises mudelis ning viga oli tööjoonistes kerge teha, sest kahemõõtmeliselt projekteerides külgvaates ja pealtvaates viga ei avasta. Kuna XXXXOÜ trepidetailide projekteerimisel kolmemõõtmelist mudelit ja 3D joonist ei koostanud, ei avastanud ta ise trepidetailide projekteerimisel tehtud vigu. Hageja leidis, et OÜ XXXXhinnang tõendas hagejale esitatud jooniste puudulikkust, millest tulenevalt ei teinud hageja töid puudustega. Hageja andis kostjale XXXXOÜ-le 11.03.2015 veel kord täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 16.03.2015, kuid võlgnevust ei tasutud.
7.Õiguslikult viitas hageja VÕS § 635 lõikele 1, § 8 lõikele 2, § 9 lõikele 1 ja lõikele 2, samuti VÕS § 636 lõikele 1 ja § 637 lõikele 3. Kostja jättis arve alusetult tasumata. Hageja ei saanud tööjooniste puudusi ise avastada, sest jooniste vaatlusel ei olnud need nähtavad. Hageja

kohustuseks oli valmistada üksikuid detaile ning tema ülesandeks ei olnud trepi kokkupanemine ja tervikuna üleandmine. Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1. Hageja leidis, et tema tasunõue muutus sissenõutavaks töö üleandmisega 21.07.2014. Arve maksetähtajaks oli 05.08.2014. Kostja XXXXOÜ kohustus on muutunud sissenõutavaks ning kostja on sattunud viivitusse.

8.Hageja nõudis kostjalt XXXXOÜ-lt põhivõlgnevuse 17 017,10 euro väjamõistmist. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamise päevani 17.03.2015. Arve maksetähtajaks oli 05.08.2014. Hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis 842,34 eurot. Hageja palus kostjalt XXXXOÜ-lt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamiest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras.
9.Hagiavalduse täienduses 24.03.2015 täpsustas hageja viivise nõuet. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 06.08.2014 kuni 17.03.2015 eest on 838,59 eurot. Alates 06.08.2014 kuni 31.12.2014 on viivis (17 017,10 eurot x 0,022% x 148 päeva) 554,07 eurot. Alates 01.01.2015 kuni 17.03.2015 on viivis (17 017,10 eurot x 0,022% x 76 päeva) 284,52 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.
10.Kostja XXXXOÜ vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hagejal puuduvad andmed, et trepi valmistamise oleks temalt tellinud kostja XXXX OÜ. Selline kostja XXXXOÜ seisukoht on üllatav. Tellimusest ei nähtu, et selle esitaja oli XXXX OÜ. Hageja ei ole varasemalt sellisele ettevõttele teenust osutanud ja nende vahel ei ole olnud lepingulisi suhteid. Kostja XXXXOÜ ei ole hagejale tellimusel esitamisel kordagi teatanud, et tellijaks on XXXX OÜ. Kostja XXXXestias tellimuse kostja XXXXOÜ esindajana. Ta on pärast tellimuse esitamist suhelnud hagejaga üksnes XXXXOÜ esindajana. Kostja XXXXei ole tellimuse vastuvõtmiseni kordagi märkinud, et ta esindab mõnda muud ettevõtet. Hageja viitas kostja XXXXe-kirjadele. Samuti viitas hageja sellele, et ta esitas tööde eest arve kostjale XXXXOÜ-le ning antud kostja ei ole arvele vastu vaielnud. 19.09.2014 reklamatsioonist ei nähtu, et selle oleks esitanud mõni muu isik peale XXXXOÜ.
11.Kostja XXXXOÜ esindajana tellimuse esitanud kostja XXXXei teatanud enne trepi valmimist ja üleandmist hagejale kordagi, et tellijaks ei ole XXXXOÜ. Hagejal puudus alus eeldada, et XXXXtegutseb tellimust esitades mõne teise isiku nimel. Kõigist XXXXe-kirjadest tuleneb, et ta tegutses XXXXOÜ nimel. Tundmatule ettevõttele XXXX OÜ ei oleks hageja nõustunud ilma kirjaliku lepinguta teenust osutama. Kostja XXXXOÜ suhtes oli hagejal varasematest teenustest tulenev usaldus.
12.Hageja viitas TsÜS § 116 lõikele 2 ja § 121 lõikele 2 ning lõikele 3. Kostja XXXXOÜ tellitud töö eest ei ole kuni siiani tasunud ükski teine isik, kaasa arvatud kostja XXXX OÜ. Kostja XXXXOÜ ja XXXX OÜ vahelised kokkulepped ei puuduta kostja XXXXOÜ vastutust hageja ees. Hagejal puudub õiguslik alus nõuete esitamiseks kolmanda isiku vastu, nagu seda soovib kostja XXXXOÜ.
13.01.07.2015 seisukohtades ei nõustunud hageja, et ta peab esitama nõude XXXXOÜ asemel XXXX OÜ vastu. Hageja on esitanud nõude õige kostja vastu. Hageja sõlmis XXXXevakuatsioonitrepi valmistamise töövõtulepingu kostja XXXXOÜ-ga, mitte ühegi kolmanda isikuga. Lepingu sõlmimine on tõendatud e-kirjade vahetusega. Kostja XXXXOÜ väited, et lepingu sõlmis XXXX OÜ, on tõendamata.
14.Kostja XXXXOÜ tellimus hagejale tuleneb toimivusdeklaratsioonist, millel on märgitud tellija, toote valmistaja ja projekteerija. Kostja XXXXOÜ projektijuht XXXXedastas 12.06.2014 ja 27.06.2014 e-kirjadega aadressilt XXXXXXXXevakuatsioonitrepi tellimuse hageja esindaja XXXXe-posti aadressile [email protected]. Hageja leidis, et tegu oli kindlale isikule

suunatud tahteavaldusega vastavalt TsÜS § 69 lg 1. Kostja XXXXtahteavaldus oli esitatud ilma ühegi märkuseta selle kohta, et ta ei esita tellimust ega sõlmi lepingut oma tööandja XXXXOÜ nimel.

15.Kostjat XXXXOÜ esindanud kostja XXXXe-kirjad olid saadetud hagejale domeeni sakutehno.ee kaudu, e-kirjades oli XXXXnime alla märgitud „projektijuht, XXXXOÜ“ ja Interneti aadress XXXX. Äriregistri andmetel on XXXX kostja XXXXOÜ kodulehekülg. Sakutehno.ee on XXXXOÜ kasutuses olev domeen, millelt saadetud e-kirjade puhul eeldab iga majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, et e-kirjade saatjaks on XXXXOÜ esindaja.
16.Trepi tellimuses ja töövõtulepinguga seotud e-kirjavahetuses esitatud andmed näitasid, et trepi tellijaks oli kostja XXXXOÜ. XXXXei ole esitanud hagejale varem tellimusi XXXX OÜ nimel ning hageja ei teadnud sellise ettevõtte olemasolust. Kostja XXXXOÜ oli ka varem saatnud hagejale tellimusi, sh oli seda teinud XXXX. Tellimuse esitamise ajal ei olnud XXXXäriregistri andmetel XXXX OÜ juhatuse liige. Äriregistri andmetel oli XXXXXXXX OÜ juhatuse liige alates 01.10.2014 kuni 26.03.2015. Seega sai ta XXXX OÜ juhatuse liikmeks alles pärast trepi valmimist ja võla tekkimist. Hagejal puudus igasugune põhjus eeldada, et ta esindab tellimuse esitamisel XXXX OÜ-d.
17.Trepi joonised tellis projekteerimisettevõttelt XXXXOÜ kostja XXXXOÜ, mitte keegi teine. 12.06.2014 e-kirja manusena edastas kostja XXXXOÜ esindaja XXXXhagejale trepi joonised. 30.06.2014 saadeti OÜ XXXXesindaja poolt aadressilt XXXXkostja XXXXOÜ esindaja aadressile XXXXe-kiri, mis puudutab trepi jooniste tellimist. Järelikult tellis hagejalt trepi XXXXOÜ, kes tellis ka trepi projekti.
18.19.09.2014 e-kirjaga saatis XXXXXXXXOÜ nimel hagejale reklamatsiooni, mille esimeses lauses viitab ta hageja ja kostja vahelisele kokkuleppele valmistada evakuatsioonitrepp. Selles ekirjas kinnitab kostja esindaja põhimõttelist valmisolekut trepi eest esitatud arve tasuda. Hageja viitas TsÜS § 116 lõikele 2. Töövõtuleping sõlmiti hageja ja kostja vahel pakkumuse esitamise ja nõustumise andmise teel VÕS § 16 ja § 20 alusel. Lepingu sõlmimine on tõendatud e-irjadega.
19.Kostja XXXXOÜ on esitanud kohtule 08.06.2015 asjakohatu tõendi, milleks on XXXXevakuatsioonitrepi ehitustööde töövõtuleping AS XXXXja XXXX OÜ vahel. Nimetatud lepingu alusel ei ole kostjal XXXXOÜ-l võimalik väita ega tõendada, et tema hagejalt evakuatsioonitrepi ei tellinud. Kostja XXXXOÜ ei olnud selle töövõtulepingu sõlmimisest hagejat enne 08.06.2015 teavitanud. Hagejale ei ole teada, miks oli AS-ga XXXXsõlmitud lepingu pooleks XXXX OÜ. Lepingu objektiks olid evakuatsioonitrepi ehitustööd, mitte trepi valmistamine, mille kostja XXXXOÜ tellis hagejalt. Hageja pidas võimalikuks, et XXXX OÜ tellis trepi detailid kostjalt XXXXOÜ-lt ja viimane omakorda hagejalt.
20.Hageja nõue ei ole kostjalt XXXXOÜ-lt XXXX OÜ-le üle läinud, sest XXXX OÜ ei ole kohustuse üle võtmiseks tahet avaldanud ning hageja ja XXXX OÜ ei ole sellekohast kokkulepet sõlminud. XXXXOÜ juhatuse liikmed olid 09.10.2014 (alates 16.05.2012 – 01.12.2014) äriregistri andmetel XXXXja XXXX, kes ei ole enne 09.10.2014 kohustuse üleandmiseks tahet avaldanud.
21.Hageja esindaja XXXXviidi 09.10.2014 kostja XXXXOÜ poolt eksitusse ettepanekuga, et kostja eest võib täita trepi eest tasumise kohustuse osaliselt XXXX OÜ, kuid hageja sellega ei nõustunud. Hageja ei nõustunud, et kostja XXXX OÜ poolt kohustuse üle võtmisega mh põhjusel, et kostja ei olnud nõus tagama kohustuse täitmist järgmisel päeval, mis oli hageja tingimus. Pooled kokkuleppele ei jõudnud ja hageja kirjale ei vastatud. Hageja viitas VÕS § 175 lõikele 2.
22.29.09.2015 seisukohtades leidis hageja jätkuvalt, et tema nõude peab tasuma kostja XXXXOÜ. XXXXe-kirjast nähtub, et ta esindas trepi tellimisel XXXXOÜ-d. Kostja XXXXOÜ ei ole tõendanud, et tema domeeni kasutas oma tegevuses ka kostja OÜ XXXX. XXXXei teatanud hagejale kordagi, et ta ei esinda trepi tellimisel kostjat XXXXOÜ-d. Kostja XXXXei esitanud hagejale trepi tellimisel ühegi teise ettevõtte volikirja. Kogu e-kirjavahetusest lähtuvalt puudus hagejal vajadus küsida, kas trepi tellijaks on ikka kostja XXXXOÜ.
23.Kirjavahetus AS-ga XXXXja XXXXtõendab, et XXXXevakuatsioonitrepi tellimuse esitas AS XXXXjust kostjale XXXXOÜ-le ja mitte ühelegi teisele ettevõttele. AS XXXXesindaja XXXXon 17.06.2014 saatnud trepi tellimuse e-kirja XXXXOÜ kahe töötaja e-posti aadressile, milleks olid XXXX ja XXXX. Pärast tellimuse saamist AS-lt XXXXtellis XXXXe-posti aadressi XXXXkaudu sama kirjavahetuse jätkuks evakuatsioonitrepi joonised Inseneribüroolt XXXXtrepi tellimiseks hagejale. Hageja leidis, et järelikult avaldas soovi trepi tellimiseks kostja XXXXOÜ.
24.Kostja XXXXandis hagejale lubadusi, et arve tasutakse. Kuigi hageja väljastas arve ka kostjale OÜ-le XXXX, ei ole kohustus üle läinud. Hageja ei ole loobunud oma nõudest kostja XXXXOÜ vastu ega nõustunud kohustuse üleandmisega. Hageja ei ole tühistanud kostjale XXXXOÜ-le 22.07.2014 esitatud arvet nr 140335 summas maksetähtajaga 05.08.2014. Hageja raamatupidamises on endiselt kirjendatud nõue kostja XXXXOÜ vastu, mida kinnitab 05.01.2015 hageja juhtkonna koosoleku protokoll.
25.02.11.2015 seisukohtades leidis hageja, et kui kostja XXXXOÜ leiab, et te ma kohustus on üle läinud OÜ-le XXXX, võtab kostja XXXXOÜ järelikult omaks lepingu sõlmimise hagejaga. Lepingust tulenevat kohustust, mille kostja XXXXOÜ kolmandale isikule üle andis, ei saanud muul moel tekkida. Kuna kostja XXXXOÜ on lepingu sõlmimisel omaks võtnud, ei ole hagejal vaja seda enam tõendada.
26.Hageja kordas oma varasemaid väiteid ja leidis, et kuna talle XXXXpoolt saadetud joonistel oli märgitud XXXXOÜ ärinimi, ei saanud XXXXsõlmida lepingut mõne kolmanda ettevõtte, näiteks OÜ XXXX nimel. Inseneribüroolt XXXXtellis joonised samuti kostja XXXXOÜ, keda esindas kostja XXXX. Kostja XXXXasus treppi hagejalt vastu võttes lepingu täitmisele, mida tõendavad kohtule esitatud e-kirjad. Trepi üleandmise ja vastuvõtmise osas poolte vahel vaidlust ei ole.
27.AS XXXXAS esitas trepi valmistamise tellimuse kostjale XXXXOÜ-le, mis nähtub AS XXXXprojektijuhi XXXX16.06.2014 e-kirjast kostja XXXXOÜ esindajatele XXXXja XXXX hinnapakkumise küsimiseks. Nimetatud e-kirjas viitab XXXXkokkuleppele XXXX, kes on tõenäoliselt kostja XXXXOÜ juhatuse liige XXXX. XXXX ja XXXXolid kostja XXXXOÜ töötajad.
28.Hageja ja kostja XXXXOÜ vahelise trepi detailide valmistamise töövõtuleping ja AS XXXXning OÜ XXXX vahel 17.06.2014 sõlmitud lepingu esemed olid erinevad. Seetõttu on ebaõige kostja XXXXOÜ väide, et trepi detailid pidi hagejalt tellima samuti OÜ XXXX. Tellimust trepi paigaldamiseks ei ole kostja XXXXOÜ hagejale kunagi esitanud.
29.Kostja XXXX27.06.2014 e-kirjast XXXX tuleneb, et osa trepist oli hagejale tellimuse esitamisel juba valmis. XXXXsoovis hagejalt tellida ainult trepi põskesid ja teraskarkassi. Järelikult oli osa treppi juba valmis või kavatses selle valmis teha kostja XXXXOÜ ise kui metallitöötlemisega tegelev ettevõte. Suulise töövõtulepingu sõlmimist kinnitas XXXXlepingu täitmise käigus 19.09.2014 saadetud e-kirjas, milles ta viitas suusõnalisele kokkuleppele XXXXNooruse Spa evakuatsioonitrepi valmistamiseks. Sellega kiitis kostja XXXXOÜ töövõtulepingu sõlmimise veel kord heaks ning kinnitas seda.
30.Ebaõige on kostja XXXXOÜ väide, et töövõtulepingu sõlmimisel ei esindanud XXXXteda, vaid hoopis OÜ-t XXXX. XXXX kandis 25.06.2016 trepi detailide esitamisel hageja juhatuse liikmele XXXXteada, et ta esindab trepi tellimuse esitamisel kostjat XXXXOÜ. Hageja juhatuse liige XXXXei olnud kunagi sõlminud lepingut OÜ-ga XXXX ega teadnud sellise ettevõtte olemasolust. XXXXtrepi tellimuse esitamisel OÜ XXXX nime ei maininud. XXXXei olnud põhjust eeldada, et lepingu pooleks ei ole kostja XXXXOÜ. XXXXoli teadlik, et XXXXtegutseb kostja XXXXOÜ projektijuhina. Seda kinnitas XXXXoma 25.06.2014, 27.06.2014, 03.07.2014 ja 19.09.2014 e-kirjades, teatades hagejale, et ta on XXXXOÜ projektijuht ja tegutseb antud ettevõtte nimel.
31.Hageja leidis, et kostjal XXXXOÜ-l tuleb tõendada, et XXXXtegutses OÜ XXXX esindajana. Kui kostja oma väidet ei tõenda, tuleb lähtuda sellest, et kuna XXXXteatas e-kirjades hageja juhatuse liikmele, et ta on XXXXOÜ projektijuht ja esindab kostjat, tuleb lugeda XXXXtahteavaldused õigeks ja leping sõlmituks kostja XXXXOÜ nimel. Hageja raamatupidajalt XXXXsoovis XXXXarve ümbervormistamist OÜ-le XXXX samuti XXXXOÜ esindajana.
32.XXXXoli piisav põhjus eeldada, et XXXXesindab trepi tellimisel XXXXOÜ-d, sest XXXXOÜ oli XXXXkaudu hagejale ka varem tellimusi esitanud. Vahetult enne trepi tellimist 12.06.2014 esitas XXXXhageja esindajale XXXXXXXXOÜ nimel tellimuse metallipiirete valmistamiseks. 12.06.2014 e-kirjaga edastas XXXXhagejale metallpiirete joonised ARK 503102 Koostöömudel, RST XXXX, RSTA xxxx. Kirja alla oli XXXXmärkinud oma ametinimetuseks XXXXOÜ projektijuht. Hageja ja kostja XXXXOÜ vahelised lepingulised suhted on kestnud alates 2013. aastast, mida kinnitab hageja raamatupidamisprogrammi HansaRaama väljatrükk perioodi 01.01.2013 – 31.12.2014 XXXXOÜ-le esitatud arvete laekumiste kohta. Seega puudus XXXXpõhjus kahelda, et XXXXesindab 25.06.2015 trepi detailide tellimisel kostjat XXXXOÜ.
33.Kostja XXXXOÜ ei ole esitanud ühtegi konkreetset asjaolu, millele tuginedes ta väidab, et hagejalt tellis trepi OÜ XXXX. Kostjal XXXXOÜ-l lasub väite tõendamiskoormus. OÜ XXXX ei ole hagejale lepingu sõlmimiseks tahteavaldust esitanud. XXXXei ole hagejale kunagi teatanud, et ta esindab OÜ-t XXXX ega esitanud hagejale vastavat volikirja. XXXXei olnud töövõtulepingu sõlmimise ajal OÜ XXXX juhatuse liige.
34.Hageja leidis, et XXXXandis kostja XXXXOÜ esindajan 19.09.2014 e-kirjas võlatunnistuse, milles lubas arve ära maksta. E-kirjas oli viidatud kostja XXXXOÜ andmetele. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on 19.09.2014 võlatunnistuse andnud. Hageja ei nõustunud kostja XXXXOÜ väidetega, et tasumise kohustus on üle läinud OÜ-le XXXX, sest hageja ei andnud selleks nõusolekut. Kostja XXXXOÜ on viidanud ainult hageja raamatupidaja XXXX09.10.2014 e-kirjale. Hageja leidis, et ainuüksi raamatupidamisdokumendi ümber vormistamisega ei saa kohustus minna üle ühelt isikult teisele isikule. Vajalikud on sõnaselged tahteavaldused ja kõigi osapoolte kokkulepped.
35.Arve ümbervormistamine oli tingitud eksimusest, milleni viis hageja raamatupidaja kostja XXXXOÜ esindaja XXXX. XXXXandis hageja raamatupidajale telefoni teel arve järgmisel päeval tasuda, kui arve OÜ-le XXXX ümber vormistatakse. Selle avaldusega kinnitas XXXX, et sõlmis töövõtulepingu kostja XXXXOÜ esindajana. Kostja lubadus oli teadvalt vale, sest arvet järgmisel päeval 10.10.2014 ei tasutud. Seega oli tegemist hageja eksitamisega.
36.Arve ümber vormistamine ei kinnita, et võlausaldaja on andnud nõusoleku kohustuse üleminekuks. Kohustuse üleminekut peab kinnitama võlausaldaja selgesõnaline nõusolek, mis antud juhul puudub. Juhul, kui XXXXOÜ XXXX esindajana avaldas tahet arve tasumise kohustuse ülevõtmiseks, ei piisa sellest kohustuse üleminekuks. Arve ümber vormistamisega

andis hageja OÜ-le XXXX võimaluse kohustus kostja XXXXOÜ eest täita, kuid ei leppinud kokku, et kostja XXXXOÜ vabaneb kohustusest.

37.14.12.2015 esitas hageja kohtule täiendatud hagiavalduse, mille kohaselt olid kostjateks ka XXXXja OÜ XXXX. Hageja leidis jätkuvalt, et ta sõlmis suulise töövõtulepingu kostja XXXXOÜ-ga, keda esindas kostja XXXX. Kuigi kostja XXXXei esitanud hageja juhatuse liikmele töövõtulepingu sõlmimisel volikirja, tegi ta usutavaks, et tegutseb töövõtulepingut sõlmides kostja XXXXOÜ nimel ja arvel ning tal on olemas XXXXOÜ juhatuse volitused. Sel põhjusel sõlmis hageja töövõtulepingu teadmisega, et töövõtulepingu pooleks on kostja

XXXXOÜ.

38.Kostja XXXXtegi oma tegutsemise kostja XXXXOÜ nimel ja arvel usutavaks sellega, et ta kinnitas hagejale, et on kostja projektijuht. Seda kinnitas XXXXhageja esindaja XXXX25.06.2014 telefonivestluses suulise töövõtulepingu sõlmimisel ja e-kirjades. Seetõttu uskus hageja, et XXXXul on olemas volitus. XXXXsaatis hagejale e-kirju domeeninimega sakutehno.ee, mis kattub kostja XXXXOÜ kodulehe aadressiga xxxx. E-kirjades märkis XXXX, et ta on XXXXOÜ projektijuht.
39.Kuigi hagejale saadetud trepi detailide joonistel oli märgitud kostja XXXXOÜ emaettevõtte XXXXAS ärinimi, uskus hageja, et XXXXesindab töövõtulepingu täitmisel kostjat XXXXOÜ, sest XXXXavaldas, et tegutseb antud ettevõtte projektijuhina. Trepi detailide jooniseid tellides pani XXXXTandemi Inseneribüroo juhatuse liikme XXXXuskuma, et ta tegutseb neid jooniseid tellides kostja XXXXOÜ nimel ja arvel.
40.19.09.2014 kinnitas XXXXkostja XXXXOÜ nimel, et on trepi vastu võtnud. Kostja XXXXesitas hagejale reklamatsiooni tööde kohta, millega kinnitas lepingu täitmist XXXXOÜ poolt. Kohtumenetluses ilmnes, et XXXXevakuatsioonitrepi ehituse töövõtulepingu sõlmisid 17.06.2014 AS XXXXja kostja OÜ XXXX. Hageja sellest varem teadlik ei olnud. XXXXsellest hagejat teavitanud ei ole.
41.Kuigi kohtumenetluses ilmnes, et kostja XXXXei olnud 2014. aastal kostja XXXXOÜ töötaja, võis XXXXolla muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab. Kostja XXXXOÜ juhatuse liige kinnitas 17.04.2014 vastuses kohtule, et XXXXteostas XXXXOÜ-le projekte. XXXXOÜ kasutas XXXXut oma majandustegevuses 2014. aastal. Hageja leidis, et järelikult kasutas XXXXOÜ XXXXut igapäevaselt oma majandustegevuses ja vastutab XXXXmistahes tegevuse eest. Sotsiaalmaksuga maksustatava tasu mittemaksmine ei tõenda vastupidist.
42.Kostja XXXXOÜ juhatuse liikme pöördumisest järeldas hageja, et XXXXületas oma volituse piire ja esindas kostjat XXXXOÜ ilma antud kostja nõusolekuta, kuigi ta tavapäraselt kostjat esindas. XXXXOÜ on selle omaks võtnud. Hageja viitas TsÜS § 118 lõikele 2. Kostja XXXXOÜ teatas alles kohtumenetluses, et ta ei ole XXXXule töövõtulepingu sõlmimiseks volitusi andnud. Hageja pöördus 11.03.2015 kohtuväliselt XXXXOÜ poole, kuid kostja ei vastanud ega teatanud, et XXXXul volitused puudusid. Järelikult vastutab kostja XXXXOÜ XXXXpoolt võetud kohustuste eest ka sellisel juhul, kui ta XXXXule 25.06.2014 tehingu tegemiseks volitusi ei andnud ega tehingut hiljem heaks ei kiitnud.
43.Hageja leidis, et tulenevalt TsÜS § 132 lg 1 ja 2 vastutab kostja XXXXOÜ kostja XXXXkäitumise ja temast tulenevate asjaolude eest. Samuti on XXXXkäitumine ning temast tulenevad asjaolud seotud kostja XXXXOÜ majandus- või kutsetegevusega, sest ainult selliselt, et ta esines kostja XXXXOÜ nimel, sai XXXXteha hagejale ettepaneku trepi detailide töövõtulepingu sõlmimiseks. Kui XXXXei oleks varem esinenud XXXXOÜ nimel, ei oleks hageja pidanud teda usaldusväärseks.
44.Hageja esitas alternatiivse nõude kostja XXXXvastu. Kui kohtumenetluses ei leia tuvastamist, et XXXXsõlmis 25.06.2014 töövõtulepingu hagejaga kostja XXXXOÜ nimel ja arvel ning kui kostja XXXXei vastuta tema tegevuse eest TsÜS § 132 alusel, sõlmis 25.06.2014 töövõtulepingu sõlmis XXXXoma nimel ja arvel ning ta vastutab esindusõiguseta sõlmitud lepingu täitmise eest ise TsÜS § 130 lg 1 alusel. Kui kostja XXXXtegutses esindusõiguseta, tekkis hagejale kahju 22.07.2014 arvel nr 140335 märgitud trepi maksumuse 17 017,10 euro ning viivise ulatuses.
45.Hageja viitas TsÜS § 115 lõikele 1, § 117 lõikele 1, § 129 lõikele 1, 3 ja 4. Kostja XXXXOÜ ei ole XXXXsõlmitud lepingut heaks kiitnud. XXXXvastutab TsÜS § 130 lõike 1 ja lõike 2 alusel. Hea usu põhimõtte kohaselt oleks XXXXpidanud hagejat teavitama, et ta ei esinda kostjat XXXXOÜ, vaid kostjat OÜ-d XXXX. XXXXtekitas hagejale ettekujutuse, nagu oleks tal esindusõigus olemas olnud. XXXXoleks pidanud teadma, et tal ei ole kostja XXXXOÜ esindusõigust. Asjaolu, et kostja XXXXpalus hiljem hagejalt arve ümbertegemist OÜ-le XXXX, viitab sellele, et ta võis hiljem mõista oma eksimust. Sellele viitab asjaolu, et vastava palve esitas XXXX09.10.2014, so kaheksa päeva hiljem OÜ XXXX juhatuse liikme kande tegemisest alates 01.10.2014. Hageja kahju seisneb trepi detailide valmistamisel tehtud kulutustes.
46.Hageja leidis, et ta ei oleks saanud kuidagi teada XXXX esindusõiguse puudumisest ega oleks pidanud kontrollima temal esindusõiguse olemasolu. Kostja XXXXei vabane esindusõiguseta isiku vastutusest TsÜS § 130 lg 3 alusel. Kui XXXXul ei olnud lepingu sõlmimisel XXXXOÜ esindusõigust, tekkis tal VÕS § 637 lg 1 ja lg 3 alusel endal kohustus trepi detailide eest tasuda. XXXXsai hageja arve kätte. Hagejale tekkinud kahju on arve nr 140335 summa 17 017,10 eurot ning selle tasumisega viivitusest tekkinud viivis 838,59 eurot.
47.Hageja esitas kolmanda alternatiivse nõude kostja OÜ XXXX vastu. XXXXevakuatsioonitrepi ehitustööde töövõtuleping sõlmiti 17.06.2014 AS XXXXja XXXX OÜ vahel. Nimetatud asjaolust kostjad XXXXOÜ ega XXXXhagejat ei teavitanud. Kui kohtumenetluses leiab tuvastamist, et hageja sõlmis 25.06.2014 töövõtulepingu kostja OÜ-ga XXXX, keda esindas lepingu sõlmimisel XXXXvõi kui kostja XXXXOÜ kohustus on arve nr 140335 ümbervormistamisega 09.10.2014 läinud üle kostjale OÜ-le XXXX, siis nõuab hageja arve nr 140335 tasumist ning selle tasumisega viivitusest tekkinud viivise tasumist kostjalt OÜ-lt XXXX. Kuna kostja XXXXhagejat ei teavitanud, võib esineda XXXXja OÜ XXXX solidaarne vastutus. Nõude esitamisel OÜ XXXX vastu tugines hageja VÕS § 635 lõikele 1, § 637 lõigetele 1 ja 3, §-le 100, § 101 lg 1 punktile 1 ja § 108 lõikele 1.
48.Hageja palus esimese nõudena mõista kostjalt XXXXOÜ-lt välja põhivõlgnevus 17 017,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 838,59 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis. Järgmise alternatiivina palus hageja mõista kostjalt XXXXvälja kahju hüvitis 17 017,10 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 838,59 eurot ja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisest. Kolmanda alternatiivina palus hageja mõista kostjalt OÜ-lt XXXX välja põhivõlgnevus 17 017,10 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 838,59 eurot ning sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisest. Lisaks leidis hageja, et kui kohtumenetluses leiab tuvastamist mõne kostja solidaarne vastutus, siis palus hageja rahuldada nõue vastavate kostjate suhtes solidaarselt.
49.Lõplikes seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid. Hageja täpsustas nõuet kostja XXXXvastu. Kuivõrd XXXXteadis või pidi teadma, et tal puudus tegelikult tehingu tegemisel kostja XXXXOÜ esindusõigus, on XXXXhagejale tekkinud kahju eest vastutav ka TsÜS § 130 lg 2 alusel. Kuna hageja on esitanud kostja XXXXvastu ka viivisenõude, nõuab hageja antud kostjalt positiivse kahju hüvitamist. Positiivse kahju ehk tä̈ itmishuvi hüvitamine tähendab, et isik pannakse rahalises mõttes sellisesse olukorda, milles ta oleks olnud, kui leping oleks sõlmitud,

võttes arvesse kasu, mida ta sellest lepingust oleks saanud. Kostjalt XXXXon võimalik kahjuna välja mõista nii lepinguline võlgnevus kui viivis.

50.Hageja TsÜS § 130 lg 2 tulenevad nõuded XXXXvastu muutusid sissenõutavaks alates hetkest, mil hagejal oli õigus nõuda kohustuse täitmist ehk arve nr 140335 sissenõutavaks muutumisest 06.08.2014. XXXXoli teadlik, et tal puudus töövõtulepingu sõlmimiseks kostja XXXXOÜ nimel esindusõigus. Ta oli teadlik arve tasumise kohustusest. Arve sissenõutavaks muutumisest alates oli hageja õigustatud nõudma viivist, seega tuleb viivisearvestuse alguseks lugeda 06.08.2014.
51.Kuna töövõtulepingu alusel valminud trepidetailide omandiõigus ei ole läinud üle kostjale XXXXOÜ-le, vaid hoopis XXXX, ei ole antud kostja hagejalt VÕS § 1028 ja VÕS § 1034 mõttes midagi saanud. Seetõttu ei ole hagejal alusetu rikastumise sätetest tulenevat õiguslikku alust nõuda kulutuste tagastamist kostjalt XXXXOÜ-lt. Järelikult on summa, mida hageja ei ole töövõtulepingu alusel saanud, käsitletav hageja otsese varalise kahjuna. Kuna XXXXpoolt kostja XXXXOÜ nimel sõlmitud tehing oli TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine, ei saa hageja nõuda kõrvalnõuete tasumist lepingu poolelt. Tegemist on kahjuga, mida saab nõuda XXXXult. Hageja täpsustas oma nõuet kostja XXXXvastu ja palus temalt välja mõista kahju hüvitise 19 465,5 eurot, mis koosneb 25.06.2014 trepi detailide valmistamise tehingu täitmata jätmisest tekkinud kahjust ehk arve nr 140335 alusel tasumata summast 17 017.10 eurot ja arve alusel tekkinud viivisest alates 06.08.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 2448,4 eurot. Hageja palus kostjalt XXXXvälja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kahju hüvitiselt 19 465,50 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni.
52.Kostja XXXXOÜ menetluskuludele vaidles hageja vastu. Hüvitamisele ei saa kuuluda kostja esindaja nõupidamised kliendiga, samuti menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu. Eelistungiks valmistumiseks ei saanud kuluda 3 tundi. Hageja leidis, et kostja XXXXOÜ lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 25,82 tunni ulatuses. Hageja ühtlasi leidis, et kui tema hagi kostja XXXXOÜ vastu jääb rahuldamata, ei tuleks kostja menetluskulusid hagejalt välja mõista. Kostja ei vastanud hageja kohtueelsetele pöördumistele ega selgitanud hagejale asjaolusid kohtu väliselt.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostja XXXXOÜ vastuväited

53.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et XXXX, kes on XXXX OÜ juhatuse liige, esitas hagejale tellimuse XXXXevakuatsioonitrepi detailide valmistamiseks. Tellimus oli seotud projektiga "XXXX" ning vastavasisuline töövõtuleping nr. 893-74 oli sõlmitud XXXXAS ja XXXX OÜ vahel.
54.Hageja esitas arve teostatud tööde eest esitati kostja XXXXOÜ nimele, mis ei olnud õige, sest tööde tellija oli tegelikkuses XXXX OÜ. XXXXpalus arve ümber vormistada XXXX OÜ nimele. Kuigi XXXXon varem XXXXOÜ nimel ja XXXXOÜ jaoks teostanud teisi projekte, oli ta ekslikult jätnud hageja tellimusse vale resolutsiooni: "XXXXOÜ projektijuht". Sellega tekitas XXXXsegadust tellija nimetuse osas.
55.08.06.2015 esitatud seisukohtades leidis kostja XXXXOÜ, et tema vastu hagi esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. XXXXhotelli evakuatsioonitrepi tellis AS XXXXmitte kostjalt, vaid XXXX OÜ-lt. XXXX OÜ oli kostja tütarühing, mis on 25.09.2014 võõrandatud kolmandatele isikutele. Alternatiivselt leidis kostja, et kui teda saaks lepingu pooleks lugeda, on

täidetud kõik kohustuse ülemineku eeldused.

56.17. juunil 2014 on AS XXXXja XXXX OÜ sõlminud töövõtulepingu XXXXhotelli ja vabaaja veekeskuse evakuatsioonitrepi ehitamiseks. Lepingu punktis 8.1.2 on viidatud, et töövõtja kontaktisikuks on XXXX, kes kasutas XXXXAS e-posti aadressi: xxxx. Kostja XXXXOÜ oli XXXX OÜ ainuosanik kuni 25.09.2014 oli. Ajal, mil kostja XXXXOÜ oli XXXX OÜ ainuosanik, oli XXXX OÜ e-posti aadressiks äriregistri andmete kohaselt xxxx.
57.09.10.2014 on hageja ja XXXXsuhelnud telefoni vahendusel ning kinnitanud vestluse sisu ekirja teel, mida tõendab hageja juhatuse liikme XXXXe-kiri 09.10.2014. Antud e-kirja järgi pidi arve tasuma tegelik võlgnik ehk XXXX OÜ. Ebaõige on hageja väide, et kostja XXXXOÜ ei vaielnud hageja arvele vastu.
58.Kostja XXXXOÜ leidis, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Hageja ei ole esitanud kohtule kirjalikku lepingut, mis tõendaks, et lepingu pooleks oleks kostja XXXXOÜ. Majandusja kutsetegevuses on tavapärane, et nii suure hinna ja tehniliste spetsifikatsioonidega lepingud sõlmitakse kirjalikult. XXXXe-kirja lõpus tehtud viide kostja nimele ei saa tähendada automaatselt, et lepingu pooleks oli XXXXOÜ. Töövõtuleping nr 893-74 tõendab, et antud evakuatsioonitrepp on tellitud AS XXXXpoolt XXXX OÜ-lt. XXXX OÜ tavapäraseks kontaktisikuks oli XXXX, kes kasutas e-posti aadressi XXXX.
59.Alternatiivselt viitas kostja XXXXOÜ VÕS §-le 175. Kui kohus peaks leidma, et XXXXsõlmis tehingu XXXXOÜ esindajana, siis tulenevalt 09.10.2012 kinnituskirjast on hageja nõustunud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse on endale võtnud XXXX OÜ. XXXX OÜ tahteavalduse on teinud XXXX OÜ juhatuse liige XXXX. Hageja poolt on tahteavalduse teinud hageja juhatuse liige XXXX. Kostja leidis, et ku hageja sai aru, et lepingu teiseks pooleks on OÜ XXXX, on hagi esitamine kostja XXXXOÜ vastu vastuolus hea usu põhimõttega.
60.Kostja vaidles vastu viivisenõudele. Viivisenõue on ebamõistlikult kõrge. Viivisenõue on ebamõistlik võttes arvesse hageja omaksvõttu, et nõue tuleb esitada XXXX OÜ vastu. Seega tuleb vähendada viivisenõue nullini, sest viivisenõude esitamine on vastuoluline ja kostja jaoks on tema vastu nõude esitamine üllatuslik.
61.31.08.2015 seisukohtades leidis kostja XXXXOÜ, et hageja 01.07.2015 tõendid ei tõenda lepingulist suhet hageja ja kostja vahel. Dokument on koostatud hageja poolt ja hageja poolt ka allkirjastatud. Sealjuures on dokumendis märgitud tellijaks XXXXAS, mitte kostja XXXXMetall. XXXXe-kirjad ei tõenda lepingu sõlmimist hageja ja kostja XXXXOÜ vahel.
62.Hageja eksib, kui leiab, et esindusõiguse võib tuletada e-posti domeenist. Asjaolu, et XXXXe-posti aadressiks oli xxxx ei tähenda, et ta tegutses kostja XXXXOÜ esindajana. XXXXvältis esmases kirjavahetuses XXXXOÜ projektijuhti e-kirja signatuuri. See tähendab, et tellimuse saamisel ei saanud hageja eeldada, et tellijaks on XXXXOÜ.
63.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kohustuse ülevõtmise osas olid vaid lepingueelsed läbirääkimised. Hageja nõustus kohustuse ülevõtmisega, mis on tõendatud. Arve väljastamine OÜ-le XXXX ja selle edastamine XXXXpoolt tõendab võlausaldaja nõusolekut kohustuse üleminekule VÕS § 175 lg 2 tähenduses.
64.16.11.2015 seisukohtades leidis kostja XXXXOÜ, et tal ei ole võimalik tõendada, kellega hageja tegelikult lepingu sõlmis. Vaidlusaluste asjaolude periood oli 27.06.2014-28.10.2014. XXXXon esimest korda kirjutanud hagejale trepi piirete tellimuse kohta 27.06.2014 ning viimane tõendatud suhtlus poolte vahel oli 28.10.2014 kui hageja juhatuse liige XXXXsaatis

XXXXule e-kirja. Kostja XXXXOÜ kinnitas, et XXXXei töötanud 2014. aastal kostja juures. Kostja esitas XXXXOÜ e-maksuametis tehtud TSD päringu tulemused perioodi 2014 ja isiku „XXXXXXXX“ kohta. Otsingul puuduvad tulemused, millest näitab, et kostja ei ole tasunud XXXXule töötasu, millelt kuuluksid maksmisele või kinnipidamisele töötasult arvestatavad maksud. Kostja ei kasutanud XXXXut ka muul viisil oma majandustegevuses.

65.Kostjale XXXXOÜ-le on teada, et 2014. aastal töötas XXXX OÜ-s XXXX maist kuni detsembrini. Selle tõenduseks esitas kostja OÜ XXXX e-maksuametis tehtud TSD päringu tulemused perioodi 2014 ja isiku „XXXXXXXX“ kohta. OÜ XXXX oli tasunud XXXXule tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ning pidanud kinni tulumaksu perioodil juuni kuni detsember 2014. Alates 01.10.2014 kuni 26.03.2015 oli XXXXka OÜ XXXX juhatuse liige.
66.Kostja oli teinud XXXXule tema nimega e-posti aadressi domeenile @sakutehno.ee, sest perioodil 16.05.2012 – 25.09.2014 oli XXXX OÜ 100% XXXXOÜ tütarühing ja see kuulus XXXXkontserni. Sinna kuuluvad veel lisaks AS XXXX, XXXXpark OÜ ja XXXXVarahaldus OÜ. Nii emaettevõtja kui kõigi tütarettevõtjate kontakt e-postid on XXXX. Hageja ei saanud eposti domeenist järeldada XXXXseotust just XXXXOÜ-ga.
67.XXXXkasutas oma e-kirjades signatuuri „Projektijuht XXXXOÜ“ meelevaldselt. XXXX puudus põhjus või kostja XXXXOÜ nõusolek sellise ametinimetuse kasutamiseks või kostja esindamiseks. Kostja ei olnud sellest vaidlusalusel perioodil juuni kuni oktoober 2014 teadlik. XXXXasus XXXXOÜ-s tööle alates 11.03.2015, mida tõendab XXXXOÜ e-maksuameti töötamise andmete päringu väljavõte XXXXisikuandmetele. Tänaseks on XXXXkostja juurest töölt lahkunud.
68.Kostja XXXXOÜ leidis, et temale teadaolevalt ei sõlminud hageja 25.06.2014 lepingut mitte kostjaga, vaid OÜ-ga XXXX. Seega on hageja põhinõue ja kõrvalnõuded suunatud OÜ XXXX vastu. Kostja ei ole töövõtulepingu sõlmimist omaks võtnud. Kostja on vastuses hagile esitanud alternatiivsed õiguslikud vastuväited.
69.Ebaõige on hageja väide, et ta kuulis esmakordselt alles 07.10.2015 kohtuistungil kostja lepinguliselt esindajalt, et XXXXesindas töövõtulepingu sõlmimisel OÜ XXXX. Sellele asjaolule viitas XXXXhiljemalt 09.10.2014 telefonivestluse käigus XXXXuga ning seda tõendab viimase poolt OÜ-le XXXX 09.10.2014 saadetu arve nr 140335. XXXXul puudus õigus aktsepteerida hageja arvet kostja OÜ XXXXnimel. XXXXtahteavaldusi ei saa lugeda kostja võlatunnistuseks.
70.Vastuolulised on hageja väited, nagu oleks kostja XXXXOÜ pidanud hagejat teavitama juunis 2014, et kostja asemel on töövõtu tellijaks OÜ XXXX. Kostja ei olnud asjasse puutuv isik ega teadnud XXXXtegemistest. Mõistlikult ei saanud kostjalt oodata mingit sekkumist või asjaolude täpsustamist.
71.11.01.2016 seisukohtades leidis kostja XXXXOÜ, et antud kostja, XXXX ja OÜ XXXX ei ole kõik ühe õigussuhte osalised. Hageja nõude alused nende kostjate vastu on erinevad.
72.25.04.2016 seisukohtades palus kostja hagejale välja mõista menetluskuludena 4176,99 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel palus kostja hagejalt välja mõista viivise menetluskulude summalt. Hageja menetluskuludele kostja vastuväiteid ei esitanud, kuid leidis, et isegi hagi rahuldamise ouhul antud kostja suhtes peaksid menetluskulud jääma hageja kanda. Hageja on menetluse käigus korduvalt muutnud hagi alust ja nõudeid täpsustanud, samuti taotlenud alternatiivsete kostjate kaasamist menetlusse. Nende toimingutega seotud menetluskulusid ei peaks kandma kostja XXXXOÜ.
73.Kostjale osutas õigusabi advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Tiina Pukk (tunnihinnaga vastavalt kliendiga kokkuleppele 130 eurot ja 115 eurot tunnis käibemaksuta). Hageja kompromissipakkumise osas nõustas klienti ka vandeadvokaat Urmas Ustav (allpool tabelis 09.11.2015) tunnihinnaga 150 eurot. Kokku on kostja menetluskulud 4176,99 eurot.
74.Kostjad XXXXja OÜ XXXX hagile vastuväiteid ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

75.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole kostja XXXXOÜ suhtes põhjendatud ega kuulu antud kostja osas rahuldamisele.
76.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja esitas 22.07.2014 kostjale XXXXOÜ-le trepidetailide valmistamise eest arve nr 140335 summas 17 017,10 eurot maksetähtajaga 05.08.2014, mida kostja ei tasunud.
77.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja sõlmis kostja XXXXOÜ-ga töövõtulepingu ning kas lepingu sõlmimisel oli XXXXul õigus antud kostjat esindada. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja XXXXOÜ-le kaasnesid lepingulised kohustused XXXXtegevuse tulemusena. Hageja esitas ühtlasi teise alternatiivse nõude kostja XXXXvastu ning kolmanda alternatiivse nõude kostja OÜ XXXX vastu.
78.Hageja leidis, et ta sõlmis töövõtulepingu kostjaga XXXXOÜ XXXXevakuatsioonitrepi detailide loomiseks pakkumise esitamise ja sellele nõustumise andmise teel, kusjuures kostjat esindas tema projektijuht XXXX. XXXXOÜ oli varasemalt tellinud ka hagejale saadetud trepi joonised. Hageja andis töö kostjale XXXXOÜ-le üle 21.07.2014 ning tööde vastuvõtmist kinnitab kostja esindaja XXXX19.09.2014 e-kiri. XXXXpoolt viidatud puuduste eest töödes hageja ei vastuta, sest tal ei olnud kohustust kontrollida saadetud tööjooniseid.
79.Hagejale tuli menetluses üllatusena kostja XXXXOÜ väide, et temaga sõlmis lepingu hoopis OÜ XXXX. Tõenditest ei nähtu, et töö oleks tellinud OÜ XXXX ja tegemist oli hagejale tundmatu ettevõttega. XXXXei teatanud hagejale, et ta esindab OÜ-t XXXX ega esitanud vastavat volikirja. XXXXesitles end kostja XXXXOÜ projektijuhina, mis nähtub tema saadetud e-kirjade signatuurist. Hagejal puudus alus eeldada, et XXXXtegutseb tellimust esitades mõne teise isiku nimel. Kostja XXXXOÜ suhtes oli hagejal varasematest teenustest tulenev usaldus. Sakutehno.ee on kostja XXXXOÜ kasutuses olev domeen ja hageja sai eeldada, et e-kirjade saatja on antud kostja esindaja. Kostja XXXXOÜ oli varemgi hagejale tellimusi esitanud, sh XXXXkaudu. Äriregistri andmetel oli XXXXOÜ XXXX juhatuse liige alates 01.10.2014 kuni 26.03.2015 ehk alles pärast trepi valmimist ja võla tekkimist. Hagejale ei ole teada, miks oli ASga XXXXsõlmitud lepingu pooleks XXXX OÜ ning antud lepingu sisu erines hageja ja kostja XXXXOÜ vahel sõlmitud lepingust. Hageja ei nõustunud ka kostja XXXXOÜ väidetega kohustuse ülemineku kohta, et tegemist oli vaid arve ümbervormistamisega, milleks viidi hageja esindaja eksitusse. Kokkulepet kohustuse üleminekuks ei sõlmitud. Kostjale esitatud arvet ei ole hageja tühistanud. 19.09.2014 saatis XXXXhagejale kostja XXXXOÜ esindajana võlatunnistuse. XXXXei esitanud hagejale küll volikirja, kuid ta tegi hagejale usutavaks, et tegutseb XXXXOÜ esindajana. Kostja kasutas teda pidevalt oma majandustegevuses ja vastutab tema eest.
80.Kostja XXXXOÜ vaidles hagile vastu ja leidis, et kui hageja talle arve esitas, oli tegemist arve esitamisega valele isikule, sest tööde tellija oli tegelikult OÜ XXXX. OÜ XXXX oli kostja tütaräriühing, mis võõrandati kolmandale isikule 25.09.2014. Ajal, mil kostja

oli OÜ XXXX ainuosanik, oli OÜ XXXX domeeninimeks kostja XXXXOÜ domeeninimi ning ettevõte kasutas e-posti aadressi XXXX. OÜ XXXX kontaktisikuks oli XXXX, kes nimetas end e-kirjades ekslikult XXXXOÜ projektijuhiks. Kostja XXXXOÜ ei kasutanud XXXX oma majandustegevuses ning tellimuse tegemise ajal ei olnud XXXXantud kostja töötaja. Kostja leidis, et hageja on ekslikult tuletenud XXXXesindusõiguse ainult e-posti aadressist ja domeenist. Alternatiivselt leidis kostja, et kui kohus loeb lepingu hageja ja antud kostja vahel sõlmituks, on tellimuse eest tasumise kohustus üle läinud OÜ-le XXXX, sest hageja nõustus XXXXpalvel vormistama arve ümber antud isikule. Kohustuse ülemineku tahteavaldused on teinud hageja seaduslik esindaja XXXXning OÜ XXXX esindaja XXXX.

81.VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vastavalt VÕS § 9 lõikele 2 on pakkumusele nõustumuse andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega lepingu sõlmimise üksikasju reguleerivad ühtlasi VÕS §-d 16 ja
20.Hageja on käesolevas asjas väitnud, et ta sõlmis kostjaga lepingu pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmise teel. Selline leping ei ole kohtu hinnangul hinnatav suulise lepinguna, sest lepingu tingimused on kajastatud pakkumuses ehk on salvestatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
82.Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et leping evakuatsioonitrepi detailide loomiseks on käsitletav töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 mõistes. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Eeltoodud sätetest tuleneb, et tellija peab tehtud töö eest tasuma, kui ta on tööd kas vastu võtnud või tööd saab lugeda tema poolt vastuvõetuteks. Kostja XXXXOÜ ei esitanud menetluses vastuväiteid töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumisele, vaid kostja väitis, et ta ei ole tellijaks, kes oleks lepingu sõlminud, töö vastu võtnud ning oleks seejärel kohustatud töö eest tasuma.
83.TsÜS § 115 lg 1 näeb ette, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Pooled ei vaidle selle üle, et töövõtulepingu sõlmimisel esindas teist lepingu poolt XXXX. Järelikult saab lepingut hageja ja kostja XXXXOÜ vahel lugeda sõlmituks siis, kui XXXX oli tehingu sõlmimiseks kostja esindusõigus ning ta soovis tehingut sõlmida nimelt kostja XXXXOÜ esindajana.
84.TsÜS § 116 lg 1 kohaselt võib esindaja tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Järelikult tuleneb antud sättest, et esindaja vahendusel tehtud tehing toob esindatavale õiguslikke tagajärgi kaasa siis, kui esindaja tegutses esindatava nimel ja avaldas teisele poolele, et ta tegutseb esindatava nimel.
85.TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Järelikult TsÜS § 116 lõikes 2 toodud isikute puhul eeldatakse volituse olemasolu ja kolmandad isikud ei pea seda eraldi kontrollima. Samas peab tegemist olema isikutega, kes äratuntavalt teise isiku ettevõttes või kutsetegevuses.

Hageja on nõustunud, et XXXXei esitanud volikirja, mille kohaselt oli tal õigus esindada tehingu sõlmimisel kostjat XXXXOÜ-d. Järelikult tuli hagejal tõendada, et XXXXoli antud kostja töötaja või oli tema näol tegemist isikuga, kelle eest kostja vastutas.

86.TsÜS § 118 lg 1 näeb ette, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Järelikult tekib volitus tehingu alusel ning selleks on vajalik esindatava tahteavaldus. Kostja on eitanud, et ta oleks mistahes tahteavaldusega soovinud XXXX anda volitust enda esindamiseks hagejaga sõlmitava lepingu jaoks. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Hageja on oma nõude esitamisel kostja vastu tuginenud ka eelviidatud sättele, kuid TsÜS § 118 lg 2 alusel võib volitus tekkida üksnes juhul, kui esindatav teab või peab teadma, et teine isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub sellise isiku tegevust ega lõpeta seda.
87.TsÜS § 118 lõikest 2 tuleneva volituse näol on tegemist talumisvolitusega. Talumisvolitus eeldab, et väidetavalt teise isiku esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutaksid teist isikut mõistlikult uskuma, et talle on antud volitus tehingu tegemiseks. Volituse olemasolu õigustav seos võib tuleneda ka esindaja ja esindatava vahelisest lepingulisest suhtest, näiteks käsundus või töölepingust, millest tulenevate ülesannete täitmine eeldab esindusõiguse olemasolu. Mõistlik eeldus esindusõiguse olemasolust võib tekkida ka juhul, kui tehingu teinud isik või muud isikud on sama esindajaga juba sarnaseid tehinguid teinud ning esindatav on sellist tegevust talunud ning on tehinguid täitnud. Samas peab esindataval olema positiivne teadmine sellest, et esindaja tema nimel tegutseb. Järelikult pidi hageja antud sättele tuginedes XXXXul volituse olemasolule viidates tõendama mitte ainult seda, et ta ise uskus XXXXvolituse olemasolusse, vaid ka seda, et kostja XXXXOÜ XXXXtegutsemisest teadis või pidi teadma.
88.Riigikohus on rõhutanud, et TsÜS § 118 lg 2 alusel on esindajal talumisvolitus, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ning esindatav talub selle isiku sellist tegevust (RK TKo 3-2-1-49-15, p 16).
89.Hageja viitas hagiavalduses TsÜS § 121 lõikele 2. TsÜS § 121 lg 1 sätestab, et kui isikul on volitus teha teise isiku majandus- või kutsetegevuses kõiki tehinguid, mis on sellises majandusvõi kutsetegevuses tavalised, ei või ta siiski eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut. TsÜS § 121 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Kohus ei nõustu hageja väitega, et XXXXul oli kostja esindamiseks volitus TsÜS § 121 lg 2 järgi. Antud säte reguleerib siiski vaid teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüva või teenuseid osutava isiku esindusõigust. Antud sätte eesmärk on vabastada majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuga tehinguid tegevad isikud igapäevaste kaupade müügi ning teenuste osutamisega seotud standardtehingute tegemisel majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindajate volituse kontrollimise kohustusest. Käesolevas asjas ei ole hageja esile toonud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks XXXXnäol olnud tegemist kostja ülesandel viimase majandustegevuses kaupu müüva või teenuseid osutava isikuga. Kostja ei ole hagejale mistahes kaupu müünud ega teenuseid osutanud.
90.TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem

heaks kiidab. Järelikult on kuni heakskiiduni tehing tühine ega oma poolte suhtes õiguslikke tagajärgi. Iseenesest ei ole kumbki pool antud asjas väitnud või tõendanud, et kostja XXXXOÜ oleks hagejaga sõlmitud tehingu hiljem heaks kiitnud.

91.TsÜS § 130 lg 1 näeb ette, et teise isiku nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul, kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse. Ühtlasi näeb TsÜS § 130 lg 2 ette, et kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks TsÜS § 130 lõikes 1 nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. Antud sätet kohaldatakse eelkõige TsÜS §-s 129 toodud juhtudel ehk esindusõiguseta esindaja poolt mitmepoolse tehingu tegemise korral. Esindusõiguseta isiku vastutus tekib juhul, kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida. Esindusõiguseta isiku vastutus ei sõltu sellest, kas ta teab või pidi teadma, et tal puudub esindusõigus. Tema vastutus ei eelda süü olemasolu. TsÜS § 130 lõike 1 alusel tekkiva kahju hüvitamiskohustuse eesmärgiks on asetada tehingu teine pool olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks tehingut teinud. Hüvitamisele kuulub usalduskahju ehk tehingu kehtetuse tõttu kasutuks muutunud kulutused. TsÜS § 130 lg 2 sätestab kõrgendatud vastutuse juhuks, kui esindaja tehingu tegemisel teadis või pidi teadma, et tal puudub esindusõigus. Üldjuhul tuleb eeldada, et esindatav teab oma esindusõiguse olemasolust või selle lõppemisest. TsÜS § 130 lg 2 järgi saab tehingu teine pool nõuda sellise kahju hüvitamist, mis tekib esindusõiguse puudumise tõttu tühise tehingu täitmata jätmise tõttu ning kahju hüvitamise kohustuse eesmärgiks on asetada tehingu teinud pool olukorda, milles ta oleks olnud, kui esindaja oleks omanud esindusõigust ja temaga tehtud tehing kehtiks ja oleks täidetud.
92.TsÜS § 132 reguleerib teise isiku eest vastutamist. TsÜS § 132 lg 1 näeb ette, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. TsÜS § 132 lg 2 sätestab, et isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. TsÜS § 132 lg 1 kohaldub järelikult juhul, kui esineb teise isiku pidev kasutamine majandus- või kutsetegevuses ning tegemist ei ole ühekordse juhtumiga, vaid ajaliselt pikema perioodiga.
93.Kohustuse ülevõtmist reguleerib VÕS § 175, mille lõike 1 järgi võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. VÕS § 175 lg 2 järgi võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Seega eeldab kohustuse ülevõtmine võlausaldaja selgesõnalist nõusolekut ja tahet kohustuse ülevõtmiseks.
94.Kohus selgitas hagejale 07.10.2015 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 117-118) TsÜS § 116 lg 2 ja § 132. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et XXXX oli kostja XXXXOÜ töötaja või isik, kelle eest kostja vastutas või seda, et kostja kasutas XXXX pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses. Kohus selgitas hagejale, et hageja viited TsÜS § 121 lõikele 2 ei ole asjakohased. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ja tõendada, millised olid varasemad lepingud hageja ja kostja XXXXOÜ vahel, milliste puhul esindas kostjat XXXX. Kohus selgitas hagejale vajadus tõendada, et tal oli põhjust pidada XXXXut kostja XXXXOÜ esindajaks. 23.11.2015 eelistungil selgitas kohus hagejale (toimiku 1. kd, lk 175-176), et TsÜS § 132 lg 1 mõistes ei oma tähtsust see, mida XXXX ise lepingu sõlmimisel hageja esindajale avaldas. Kohus leiab, et vaatamata antud selgitustele ei tõendanud ega põhistanud hageja oma väiteid, milliste kohaselt esindas XXXXtöövõtulepingu sõlmimisel kostjat XXXXOÜ-d.
95.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et XXXXsaatis e-posti aadressilt xxxx hagejale 12.06.2014 e-kirja (toimiku 1. kd, lk 8), milles ta palus hagejalt meetri- või kilohinda e-kirja manuses olnud piirdele. E-kirja kohaselt avaldas XXXXselle signatuuris, et ta on XXXXOÜ projektijuht. Samuti oli e-kirjas viide kostja XXXXOÜ kodulehele. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et antud e-kirja alusel oleks ta sõlminud kostja XXXXOÜ-ga mõne lepingu. Seetõttu ei saa viidatud e-kirjad tõendada, et kostja XXXXOÜ oleks pidevalt kasutanud xxxx oma majandustegevuses või et hagejal tekkis usaldus XXXXesindusõiguste suhtes, sest ta oli juba varem sõlminud kostja esindajana lepinguid, mida kostja heaks kiitis.
96.27.06.2014 saatis XXXXhagejale teise e-kirja (toimiku 1. kd, lk 9), milles ta küsis, kas hagejale on võimalik kiirelt valmistada e-kirja manuses oleval joonisel toodud evakuatsiooni treppi, mille kohta lubas XXXXjärgmisel päeval detailsemad joonised saata. E-kirja signatuuris oli taas märgitud, et XXXXon kostja XXXXOÜ projektijuht. 27.06.2014 e-kirjaga saatis XXXXhagejale arhitektuurse joonise (toimiku 1. kd, lk 10). 30.06.2014 saatis XXXXhagejale edasi XXXXInseneribüroo joonise piirde kohta. Hageja esitas kohtule e-kirjade vahetuse XXXXuga ka 2014. aasta juunis (toimiku 1. kd, lk 97). XXXX saatis hagejale joonised ja küsis hinda. XXXXe-kirja kohaselt oli ta XXXXOÜ projektijuht. 03.07.2014 saatis XXXX hagejale edasi teisegi XXXXInseneribüroo e-kirja joonistega. (toimiku 1. kd, lk 11). Täiendavad joonised edastas XXXXhagejale 07.07.2014 (toimiku 1. kd, lk 11-12).
97.Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, millise hinnapakkumise ta XXXXule tegi ning millal või kelle esindajana XXXXantud hinnapakkumisega nõustus. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks saatnud hinnapakkumise kostjale XXXXOÜ-le ning et viimane oleks pakkumisega nõustunud. Kohtule esitatud XXXXe-kirjadest ei nähtu, millisele isikule palus XXXXpakkumise teha. Samuti ei nähtu esitatud e-kirjadest, et XXXXoleks otseselt hagejale avaldanud, et ta on kostja XXXXOÜ esindaja ning soovib pakkumise koostamist antud isikule. Seega ei saa kohtule esitatud tõenditest järeldada, et XXXXul oleks olnud kostja XXXXOÜ esindusõigust või volitust TsÜS § 115 lg 1 ja § 118 lg 1 mõistes. Hageja esitas kohtule üksnes foto enda tehtud trepi detailidest, millised olid paigaldatud XXXX (toimiku 1. kd, lk 13), kuid antud foto alusel ei saa järeldada, kellega ja millise lepingu hageja sõlmis.
98.Hageja esitas kohtule tööjoonised (toimiku 1. kd, lk 141-146), millistel oli töö tellijaks märgitud XXXXAS. Kaks joonist olid koostatud 30.06.2014 ja sellel märgitud objekti aadressiks oli XXXXKoidula tn 19A ja 19D. Kohus osundab, et ainuüksi nendest joonistest ei saa järeldada, et XXXXul oli olemas volitus kostja XXXXOÜ esindamiseks ning et ta sõlmis hagejaga lepingu just XXXXOÜ esindajana. Kolmas hageja esitatud joonis oli koostatud 09.04.2014, kuid selle tellijaks oli märgitud hoopis XXXXOY. Samuti oli joonisele märgitud XXXXOÜ nimetus. Viidatud joonis ei oma seost vaidlusaluse lepinguga. Hageja poolt täiendavalt esitatud joonistel toimiku 1. kd, lk 152-154 on samuti märgitud tellijaks XXXXOY, kuid joonistelt ei ole võimalik tuvastada seost vaidlusalusel objektil tehtud töödega. Seega ei tõenda hageja esitatud tõendid, et nimelt kostja XXXXOÜ oli tellinud vaidlusaluse trepi detailide joonised. Isegi kui antud hageja väide oleks olnud tõendatud, ei oleks sellest saanud veel tuletada XXXX kostja esindamiseks esindusõiguse olemasolu vaidlusaluse lepingu puhul.
99.Ühtlasi esitas hageja kohtule e-kirjade vahetuse 2014. aasta juunis (toimiku 1. kd, lk 112113), millest nähtub, et 16.06.2014 saatis AS XXXXprojektijuht e-kirja muuhulgas XXXX , milles teatas, et ettevõte vajab kiirelt metalltreppi. XXXXtöötaja XXXXvastas 19.06.2014 XXXXule ja teatas jooniste hinna. E-kirjadest ei ole võimalik järeldada, et trepi tellimuse võttis endale täitmiseks kostja XXXXOÜ.
100.Kostja XXXXOÜ esitas kohtule töövõtulepingu nr 893-74 (toimiku 1. kd, lk 81-83), mille kohaselt tellis AS XXXXtellijana töövõtjalt XXXX OÜ-lt XXXXasuva hotelli ja vaba aja

keskuse evakuatsioonitrepi ehitustööd vastavalt lepingu lisale 1. Lepingu lisast 1 nähtub, et OÜ XXXX pidi teostama omast materjalist veekeskuse evakuatsioonitrepi ehitustööd, sealhulgas trepi metallelementide montaaži koos detailide ja piirete hankimisega. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et antud leping on asjakohatu, sest selle objekt erineb hageja poolt täidetud lepingu objektist. Töövõtulepingu nr 893-74 eesmärgiks oli evakuatsioonitrepi ehitus, millise töö teostamise üheks osaks oli detailide hankimine tööjooniste alusel. Antud lepinguga soovis kostja XXXXOÜ tõendada, et OÜ-l XXXX (ja mitte kostjal XXXXOÜ-l) oli vajadus ja põhjus tellida detailide loomise tööd hagejalt. Antud leping tõendab kohtu hinnangul, et kostja XXXXOÜ ei olnud AS-ga XXXXsõlminud lepingut trepi ehitamiseks, vaid vastava lepingu oli sõlminud OÜ XXXX.

101.Kostja esitatud äriregistri andmetest (toimiku 1. kd, lk 84) võib järeldada, et XXXX OÜ asutaja oli XXXXOÜ, kes oli antud ettevõtte osanik alates 16.05.2012 kuni 25.09.2014. Ajavahemikul 01.10.2014 kuni 26.03.2015 oli OÜ XXXX juhatuse liige XXXX. Äriühingu eposti aadressiks oli äriregistri andmetel XXXX ning veebiaadressiks XXXX, millest saab järeldada, et kaks kostjat ehk OÜ XXXX ja XXXXOÜ kasutasid sama domeeninime. Samuti esitas kostja kohtule äriregistri väljavõtte (toimiku 1. kd, lk 168), millest saab järeldada, et kostjaga samasse ettevõtete gruppi kuulusid AS XXXX, XXXXpark OÜ ning XXXXVarahaldus OÜ, kes kõik kasutasid kodulehte XXXX. Kohus nõustub eeltoodu alusel kostja väidetega, et ainuüksi e-posti aadressist ja e-kirjale lisatud Interneti lehe viitest ei saanud hageja järeldada, et kostja XXXXesindab kostjat XXXXOÜ-d. Ühise e-posti aadressi ja kodulehe kasutamine mitme ettevõtte poolt oli põhjendatud nende äriliste seostega ja mitte sellega, et XXXXolek solnud kostja XXXXOÜ töötaja. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks palunud XXXXul täpsustada, millist isikut ta esindab ja kellele tuleb hinnapakkumine saata. Kohus on juba viidanud, et hageja ei ole tõendanud, et ta saatis hinnapakkumise nimelt kostjale XXXXOÜ-le ja viimane nõustus sellega.
102.Kostja esitas kohtule samuti TSD kokkuvõtted. Kostja XXXXOÜ TSD kokkuvõttest (toimiku 1. kd, lk 166) nähtub, et 2014. aastal kostja XXXXule tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid ei teinud. OÜ XXXX TSD kokkuvõttest (toimiku 1. kd, lk 167) aga nähtub, et antud ettevõte tegi XXXXule 2014. aastal tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Töötamise andmetest (toimiku 1. kd, lk 169) nähtub, et XXXXasus kostja XXXXOÜ juurde tööle alates 10.03.2015. Järelikult on kostja tõendanud, et XXXXei olnud 2014. aasta juunis, kui hageja väidetel sõlmiti pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmise teel, kostja XXXXOÜ töötaja. XXXXoli OÜ XXXX töötaja ja hiljem ka sama ettevõtte juhatuse liige.
103.Hageja esitatud raamatupidamise väljavõtte kohaselt (toimiku 1. kd, lk 157) on XXXXOÜ endiselt märgitud hageja võlglaseks 17 017,10 euro ulatuses. Samast väljavõttest nähtub, et hageja on 2013. ja 2014. aastal esitanud kostjale teisigi arveid, milliseid kostja tasus. Kohus osundab, et antud väljavõttest ei nähtu, milliseid lepinguid hageja kostjaga sõlmis ning kes kostjat nende lepingute sõlmimisel esindas. Hageja ei ole väitnud ega ühegi tõendiga tõendanud, et kostja XXXXOÜ oleks varasemalt kasutanud pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses XXXXut või et XXXXoleks varasemalt olnud antud kostja esindaja või et varasemalt oleks kostja XXXXOÜ heaks kiitnud hagejaga sõlmitud lepinguid, milliste puhul oleks teda esindanud XXXX. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja vastavaid asjaolusid tõendanud.
104.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud TsÜS § 116 lõikes 2 ning §-s 132 toodud asjaolude esinemist, mis võimaldaksid kohtul pidada XXXX isikuks, keda kostja XXXXOÜ kasutas pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses ning kelle eest kostja seetõttu vastutas. Selliseid järeldusi ei saanud hageja teha ainuüksi varasemate lepinguliste suhete olemasolust kostjaga ja XXXXe-posti aadressist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks teadnud XXXXtegevusest lepingu sõlmimisel või oleks pidanud sellest teadma, mis annaks aluse tuvastada talumisvolituse olemasolu TsÜS § 118 lg 2 mõistes. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kostja

XXXXOÜ oleks XXXXpoolt sõlmitud lepingu hiljem heaks kiitnud. Seetõttu leiab kohus, et hagejal ei saa olla kostja XXXXOÜ vastu lepingulise tasu nõuet, sest XXXXei esindanud lepingu sõlmimisel kostjat XXXXOÜ.

105.22.07.2014 koostas hageja kostjale XXXXOÜ-le arve nr 140335 summas 17 017,10 eurot (toimiku 1. kd, lk 14). Kostja kontaktisikuks arvel oli märgitud XXXX. Arve selgituses oli toodud: „Objekt Narva Spa, trepi konstruktsioonid, trepi piirded, kaas projekteerimine, mahu suurenemine“. 12.08.2014 saatis hageja XXXX e-kirja (toimiku 1. kd, lk 99), milles ta palus viimasel üle vaadata, milliseid piirdeid vaja on. XXXXvastas sellele 18.08.2014 ja teatas, et vaja on 28 meetrit piiret. Samuti viitas XXXXsellele, et hageja lubas saata kellegi Narva-Jõesuusse tööd üle vaatama. 20.08.2014 saatis XXXXhagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 98), milles teatas, et seoses trepi vaegtööga ei saa ta esitatud arvet heaks kiita. Hageja vastas sellele e-kirjale ja leidis, et XXXXpöördumine on üllatav. Hageja leidis, et ta ei ole lubanud tulla oma töötajatega tööd Narva-Jõesuusse üle vaatama.
106.01.09.2014 saatis hageja esindaja XXXXe-kirja XXXX (toimiku 1. kd, lk 15) ja soovis teada, millal laekub raha esitatud arve eest. XXXXsaatis hagejale 19.09.2014 e-kirja (toimiku 1. kd, lk 16), milles ta teatas, et trepi paigaldamisel selgus, et selle põsed on viltu kokku keevitatud. XXXXleidis, et hageja kutsuti objektile vigu parandama, kuid hageja ei ilmumud, mistõttu tegi tellija ise vajalikud parandustööd, mille tegemiseks kulus 4186 eurot. XXXXavaldas: „Oleme valmis maksma Teile arve, kui katate ülaltoodud kulud“. Samas ei nähtu e-kirjast, kes oli XXXXhinnangul valmis hagejale arve tasuma. Hageja vastas nimetatud kirjale ega nõustunud XXXXpretensiooniga (toimiku 1. kd, lk 17-20). Hageja saatis kostjale XXXXOÜ-le 11.03.2015 veel ühe kirja (toimiku 1. kd, lk 26-27), milles andis kostjale arve tasumiseks täiendava tähtaja kuni 16.03.2015. Eelviidatud e-kirjadest ei saa kohtu hinnangul järeldada, et kostja XXXXOÜ oleks töö vastu võtnud või asunud lepingut mistahes viisil täitma. Hageja ja töö tellijaks olnud XXXXvahel tekkis vaidlus tööde kvaliteedi üle.
107.Hageja esitas kohtule XXXXOÜ evakuatsioonitreppide teostatavuse hinnangu (toimiku 1. kd, lk 22-25), milles leiti, et hagejale saadetud tööjoonised ei olnud korrektsed. Antud tõendist võib iseenesest järeldada, et XXXXpretensioonid hageja tehtud töödele ei olnud põhjendatud. Kas või millal edastas hageja antud hinnangu XXXX , asjas kogutud tõenditest ei nähtu. Samuti esitas hageja kohtule metallkonstruktsioonide toimivusdeklaratsiooni nr 1 (toimiku 1. kd, lk 96), millele märgitu kohaselt oli tellijaks XXXXAS. Kohus nõustub kostja XXXXOÜ väitega, et antud tõend ei saa tõendada lepingu sõlmimist hageja ja antud kostja vahel, sest tõendi on koostanud hageja ise omal äranägemisel ning selles on viidatud XXXXAS-le, mitte kostjale.
108.09.10.2014 saatis hageja esindaja XXXX XXXX samuti aadressile XXXXe-kirja (toimiku
1.kd, lk 85), milles ta avaldas, et saadab vastavalt telefonivestlusele parandatud arve. E-kirjaga edastati arve (toimiku 1. kd, lk 85 pöördel), millel oli maksjaks märgitud OÜ XXXX. Muus osas ühtis arve sisu ja summa varasemalt XXXXOÜ-le saadetud arvega. XXXXon hageja juhatuse liige (toimiku 1. kd, lk 86). Hageja esindaja XXXXe-kirjast XXXXule 28.10.2014 (toimiku 1. kd, lk 21), millest nähtub, et XXXXoli palunud telefoni teel hagejal arve ümber teha OÜ-le XXXX ja lubanud tasuda seejärel koheselt arve. E-kirja saatmise ajaks OÜ XXXX arvet tasunud ei olnud.
109.Kohus leiab, et eelviidatud e-kirjadest ei saa siiski järeldada kohustuse üleminekut kostjalt XXXXOÜ-lt kostjale OÜ-le XXXX VÕS § 175 mõistes. Arve näol on tegemist raamatupidamisliku maksedokumendiga, mille tasumise puhul võib olla tegemist pelgalt kohustuse täitmisega kolmanda isiku poolt, mitte kohustuse ülevõtmisega. Seda, et võlausaldaja ehk hageja, kostja XXXXOÜ ja OÜ XXXX oleksid sõlminud kokkuleppe kohustuse ülevõtmiseks, kohtule esitatud tõenditest järeldada ei saa.
110.Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et hageja tasunõue kostja XXXXOÜ vastu tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis lepingu antud kostjaga või et XXXXut sai mistahes alusel pidada kostja XXXXOÜ esindajaks lepingu sõlmimisel. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale XXXXOÜ-le töö üle andnud ning et viimane oleks töö vastu võtnud või et töö tuleks lugeda antud kostja poolt vastu võetuks. Seetõttu tuleb hageja lepinguline tasunõue nimetatud kostja suhtes jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab hageja põhinõude rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue kostja XXXXOÜ vastu.
111.Hageja esitas kohtule lisaks esimesele nõudele kostja XXXXOÜ vastu kaks järjestatud alternatiivnõuet. Teise alternatiivse nõude esitas hageja kostja XXXXvastu. Hageja leidis, et kui kohus ei loe tõendatuks lepingu sõlmimise tema ja kostja XXXXOÜ vahel, vastutab XXXXesindusõiguseta sõlmitud lepingu täitmise eest ise TsÜS § 130 alusel. Kui kostja XXXXtegutses esindusõiguseta, tekkis hagejale kahju 22.07.2014 arvel nr 140335 märgitud trepi maksumuse 17 017,10 euro ning viivise ulatuses. Hageja palus kostjalt XXXXvälja mõista kahju hüvitise 19 465,5 eurot, mis koosneb arve alusel tasumata summast 17 017,10 eurot ja alates 06.08.2014 kuni kohtuotsuse tegemise päevani sissenõutavaks muutunud viivisest 2448,4 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast. Kostja XXXXhagile ei vastanud.
112.Kohus leiab, et hageja poolt esile toodud asjaolude pinnalt on võimalik hagi rahuldamine kostja XXXXsuhtes TsÜS § 130 lg 2 alusel, sest esindusõiguse puudumisest teadmist antud kostja poolt tuleb eeldada. Kui kostja ei ole talle saadetud hagiavaldusele vastanud, loetakse TsMS § 407 lg 1 kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd kostja XXXXhagile ei vastanud, tuleb antud kostja suhtes hagi rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. Kostjalt XXXXtuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 19 465,50 eurot. Samuti tuleb kostjalt XXXXhageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast kuni kahju hüvitise 19 465,50 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
113.Hageja esitas kolmanda alternatiivse nõude kostja OÜ XXXX vastu. Hageja leidis, et kui ta sõlmis 25.06.2014 kohtu hinnangul töövõtulepingu kostja OÜ-ga XXXX või kui kostja XXXXOÜ kohustus on läinud üle kostjale OÜ-le XXXX, tuleb antud kostjalt välja mõista lepingujärgne põhinõue ja viivis. Kostja OÜ XXXX hagile ei vastanud. TsMS § 442 lg 8 näeb muuhulgas ette, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kuivõrd kohus juba pidas võimalikuks rahuldada eelmise hageja alternatiivse nõude, jätab kohus järgneva alternatiivse nõude kostja OÜ XXXX vastu rahuldamata. Nõude rahuldamata jätmist ei pea kohus põhjendama. TsMS § 407 lg 6 alusel võib kohus kostja hagile vastamata jätmise korral teha ka otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
114.Lisaks muudele alternatiivsetele nõuetele leidis hageja, et kui kohtumenetluses leiab tuvastamist mõne kostja solidaarne vastutus, siis tuleks tema nõue rahuldada vastavate kostjate suhtes solidaarselt. Hageja ei toonud hagis välja, millised kostjad ja milliste õiguslike põhjenduste ja faktiliste asjaolude alusel peaksid vastutama solidaarselt. Kohus ei saa hagimenetluses omal algatusel asuda asjaolusid tuvastama ning tõendeid koguma. Kõik hagi aluseks olevad asjaolud peab välja tooma hageja. Hageja on solidaarse vastutuse nõude reastanud kõige viimaseks, pärast teisi hagiavalduses toodud nõudeid, millest kohus võib järeldada, et tegemist on hageja viimase alternatiivse nõudega. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on juba rahuldanud ühe hageja alternatiivsetest nõuetest ning kuivõrd hageja ei ole esile toonud ühtegi solidaarse vastutuse kohaldamise asjaolu, tuleb hageja nõue rahuldada hagi kõigi kostjate suhtes solidaarselt jätta rahuldamata TsMS § 442 lg 8 ja TsMS § 407 lg 6 alusel.
115.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagi ühe kostja suhtes ning jättis teiste suhtes rahuldamata, tuleb

hageja menetluskulud jätta kostja XXXXkanda ning kostjate XXXXOÜ ja OU XXXX kulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.

116.Hageja palus menetluskuludena kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 750 eurot ning lepingulise esindaja kulud 35,25 tunni ulatuses õigusabi tunnihinnaga 90 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd hageja esitas kostja XXXXvastu nõude alles 14.12.2015, ei saa varasemaid lepingulise esindaja kulusid antud kostjalt välja mõista. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal pärast 14.12.2015 hagi täienduse esitamist 1,75 tundi toimikuga tutvumiseks ja istungi ettevalmistamiseks ning 4 tundi lõplike seisukohtade koostamiseks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu nendeks toiminguteks, mis ta on teinud pärast 14.12.2015, on mõistlik ja põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulu seoses kostja XXXXvastu nõude esitamisel on seega 5,75 h x 90 euroga = 517,50 eurot. Hageja palus kostjalt menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Seega tuleb kostjalt XXXXhageja kasuks menetluskuludena kokku välja mõista 750 eurot + 517,50 eurot = 1267,50 eurot. Antud summa tuleb kostjalt XXXXhageja kasuks menetluskuluna välja mõista.
117.Kostja XXXXOÜ palus hagejalt välja mõista menetluskuludena 4176,99 eurot ja viivise menetluskulude summalt. Kostjale osutas õigusabi advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Tiina Pukk (tunnihinnaga vastavalt kliendiga kokkuleppele 130 eurot ja 115 eurot tunnis käibemaksuta). Hageja kompromissipakkumise osas nõustas klienti vandeadvokaat Urmas Ustav (allpool tabelis 09.11.2015) tunnihinnaga 150 eurot. Kokku on kostja menetluskulud 4176,99 eurot. Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväited ja leidis, et kliendiga peetud nõupidamistele kulunud aeg, samuti menetluskulude nimekirja koostamise aeg ei saa olla kostja põhjendatud kulu. Samuti leidis hageja, et kui tema hagi jääb kostja XXXXOÜ vastu rahuldamata, ei tohiks temalt menetluskulusid välja mõista, sest kostja ei vastanud hageja kohtueelsetele kululudele.
118.Kuigi kohus nõustub hageja väitega, et kõik kostja lepingulise esindaja kulud ei ole põhjendatud, ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et hagi rahuldamata jätmise korral ei saa temalt kostja XXXXOÜ menetluskulusid välja mõista. Hagejal tuli endal enne kohtusse pöördumist teada, milliste asjaolude ja tõendite pinnalt on tal võimalik kostja vastu nõue maksma panna. Kostja vastas hagile tähtaegselt ja esitas koheselt vastuväited lepingu sõlmimisele tema ja hageja vahel. Vaatamata kostja vastusel ei loobunud hageja oma nõudest. Seetõttu on hageja vastuväited menetluskuludele tervikuna põhjendamatud.
119.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot ja 115 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud ja kooskõlas asja keerukusega. Küll aga nõustub kohus hageja väidetega, et kostja põhjendatud menetluskuludeks ei saa olla kliendiga peetud kohtumistele, nõupidamistele ja muule suhtlemisele kulunud aeg. Hagimenetluses on põhjendatud vaid need lepingulise esindaja kulud, mis on seotud menetluses mõne vajaliku õigustoimingu tegemiseks. Samuti ei ole võimalik kohtu dokumentide pinnalt tuvastada, kas kohtumine või nõupidamine kliendiga toimus, kaua see kestis ja mida sellel arutati. Riigikohtu seisukohtade (RK TKm 3-2-14-15 p 13, RK TKm 3-2-1-77-14 p 12 ) alusel ei saa põhjendatud lepingulise esindaja kuluks lugeda ka ajakulu, mis oli vajalik menetluskulude nimekirja koostamiseks, sest nimekirja koostamine ei vaja õigusteadmisi. Vandeadvokaat Urmas Ustav ei olnud antud tsiviilasjas kostja esindajaks, mistõttu ei saa kohus antud esindaja kulu hagejalt välja mõista.
120.Arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, loeb kohus kostja esindaja põhjendatud ajakuluks hagiga tutvumisel ja kostja 08.06.2015 menetlusdokumendi koostamisel kokku 4 h 30 minutit. Hageja 01.07.2015 seisukohtade analüüsimiseks ning nendele vastamiseks

kulus kostja esindajal põhjendatult kokku aega 1 h 36 minutit. Hageja 29.09.2015 seisukohtade analüüsimiseks kulus põhjendatult 30 minutit. Kohtu hinnangul võis 07.10.2015 eelistungiks valmistumiseks kostja esindajal põhjendatult aega kuluda vaid 1 tund, sest eelistungil kostja uusi seisukohti ega taotlusi ei esitanud. Istungil osalemiseks pidi esindajal kuluma samuti 1 tund. Hageja 02.11.2015 seisukohtade analüüsimiseks võis kostja esindajal põhjendatult aega kuluda 2 tundi ning kostja 16.11.2014 seisukohtade koostamiseks 5 h 04 minutit. 20.11.2015 tutvus kostja esindaja toimikuga, millele võis põhjendatult aega kuluda 1 h 10 minutit. 23.11.2015 istung kestis 42 minutit ning koos istungi ettevalmistamisega võis kostja esindajal põhjendatult aega kuluda 1 h 10 minutit. Hageja 14.12.2015 taotluste analüüsimiseks ja vastamiseks võis kostja esindajal kuluda aega 3 h 35 minutit. Enne seda hageja uusi taotlusi kohtule ei esitanud, mistõttu ei saanud olla põhjendatud hageja uue taotluse analüüsiks ja kohtuistungi protokolli analüüsimiseks kulunud aeg 26.11.2015. Teiste kostjate kaasamise määruse analüüsimiseks puudus antud kostjal vajadus. Samuti ei ole kohtule esitatud menetluskulude taotlusest võimalik järeldada, milles on seisnenud kostja esindaja töö menetlusseisu analüüsimiseks. Viimasel kohtuistungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks võis esindajal põhjendatult aega kuluda 1 h 38 minutit. Hageja lõplike seisukohtade analüüsimiseks ei saanud aega kuluda enam kui 20 minutit, sest hageja kordas varasemaid seisukohti.

121.Kogumis on kostja XXXXOÜ lepingulise esindaja kulud põhjendatud 4 h 30 min + 1 h 36 min + 30 min + 2 h + 2 h + 5 h 04 min + 1 h 10 min + 1 h 10 min + 3 h 35 min + 1 h 38 min + 20 min = 23 h 33 min. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et sisulist õigusabi on kostja esindaja osutanud kliendile hinnaga 130 eurot tunnis. Seetõttu on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 23 h 33 min x 130 euroga = 3061,50 euro ulatuses ilma käibemaksuta. Hagejalt tuleb kostja XXXXOÜ kasuks välja mõista lepingulise esindaja kuludena 3061,50 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb vastavalt kostja taotlusele mõista hagejalt kostja XXXXOÜ kasuks välja viivis menetluskulude summalt 3061,50 eurot alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
122.Kostja OÜ XXXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtule ei esitanud, mistõttu ei ole võimalik antud kostja menetluskulusid rahaliselt käesolevas kohtulahendis kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja