I M. J. hagi J. J. vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes II J. J. hagi J. K. vastu elatise nõudes Hagis I: Hageja: M. J. (isikukood xxxxxxxxxxx) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karin Ploom;
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: J. J. (isikukood xxxxxxxxxxx) seaduslik esindaja: J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx); Hagis II: Hageja: J. J. (isikukood xxxxxxxxxxx) seaduslik esindaja: M. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karin Ploom; Kostja: J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada M. J. (hagis I - hageja ja hagis II - hageja seaduslik esindaja) ja J. K. (hagis I - kostja seaduslik esindaja ja hagis II - kostja) vahel 05.03.2024. a sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.1.M. J. kohustub tagama lapse J. J. ülalpidamise 100% ulatuses ja J. K. ei tasu lahuselava vanemana elatist J. J. eest.
J. K. kohustub tagama lapse J. - L. J. ülalpidamise 100% ulatuses ja M. J. ei tasu lahuselava vanemana elatist J. - L. J. eest.
1.3.Punktid nr 1.1. ja 1.2. kehtivad tagasiulatuvalt alates 01.08.2023. a.
1.4.Alates 2024. aasta jaanuarist tasutakse Sotsiaalkindlustusameti poolt
tasutav peretoetus (lapsetoetus) J. J. eest M. J. arveldusarvele ja J. - L. J. eest J. K. arveldusarvele.
1.5.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-14375 menetlus.
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4.Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib pool esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.10.10.2023. a esitati kohtusse ühes avalduses M. J. nimel hagi J. J. vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes ning J. J. nimel hagi J. K. vastu elatise nõudes. Hagide asjaolude kohaselt on J. J. M. J. ja J. K. ühine alaealine laps, sündinud xxxxxxxxxx. a (14. aastane). Tartu Maakohtu 16.12.2022. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kinnitati poolte kompromiss, mille kohaselt peab M. J. tasuma J. J. elatist alates 2023. aasta jaanuarist 100 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 16.07.2023. a kolis aga laps J. J. elama isa M. J. juurde ja isa annab lapsele ülalpidamist vahetult. Marko jalakas on jätkanud kompromissi järgi elatise maksmist, sest lapse ema J. K. on ähvardanud täitemenetluse algatamisega. Kuivõrd J. K. ei panusta lapse ülalpidamisse ei rahaliselt ega vahetult, samuti pole nõustunud kompromissi muutmisega poolte kokkuleppel, ei olnud hagejatel muud võimalust kui pöörduda elatise maksmise muutmiseks kohtu poole. M. J. taotleb hagiga, et kohus muudaks Tartu Maakohtu 16.12.2022. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kinnitatud kompromissi osas, millega M. J. on kohustatud tasuma J. J. elatist selliselt, et M. J. on kohustatud tasuma J. J. elatist 100 eurot kuus kuni käesolevas tsiviilasjas hagi esitamiseni, s.o kuni 10.10.2023. a. J. J. taotleb hagiga, et kohus mõistaks J. K. J. J. kasuks välja elatis alates hagi esitamisest, s.o alates 10.10.2023. a kuni lapse täisealiseks saamiseni 200 eurot kuus.
2.Kohus võttis hagid 20.10.2023. a määrusega menetlusse ja kohustas J. K. (hagis I kostja seaduslik esindaja ja hagis II kostja) hagidele kirjalikult vastama.
3.J. K. esitas 20.11.2023. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ta ei ole nõus maksma lapse J. J. ülalpidamiseks ühtegi senti elatist, sest neil M. J. on veel üks alaealine laps, tütar J. - L. J. , kes elab ema juures ja kellele M. J. vastavalt Tartu Maakohtu 16.12.2022. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kinnitatud kompromissile on kohustatud tasuma elatist 100 eurot kuus. J. K. väitel on M. J. kohtumäärust rikkunud ja ei ole tasunud tütrele elatist oktoobri ja novembri eest. J. K. leiab, et sellises olukorras on ebaõiglane nõuda temalt poja ülalpidamiseks elatist 200 eurot kuus. Tema sõnul ei ole tal ka võimalik maksta elatist 200 eurot kuus. J. K. toob välja, et tema kasvatada on lisaks Jete-Liisile veel üks alaealine tütar. Seni on talle makstud kolme lapse eest toetusi, aga kui ta ühe lapse toetusest loobub, siis enam kolme lapse toetust ei maksta ja kõik lapsed võrdselt toetust 80 eurot kuus. J. K. sõnul ta alles alustas uuel töökohal ja tema palk on väike. Kohtusse ta tulema nõus ei ole, sest tal ei ole raha transpordikuludeks.
4.Hagejad esitasid 14.12.2023. a kohtule kirjaliku arvamuse J. K. vastuse kohta. Hagejad teatasid, et nõustuvad sellega, et olukorras, kus mõlemad vanemad kasvatavad ühte last ja peaksid tasuma lahuselavale lapsele samaväärses ulatuses elatist teisele vanemale, ei ole sellel sisulist mõtet ning vanemad saavad sõlmida kokkuleppe, mille kohaselt jääb
kummagi vanema kanda ühe lapse ülalpidamise kulud 100% ulatuses ja seeläbi langeb ära vanema kohustus tasuda elatist lahuselavale lapsele. Hagejad tegid ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga tingimusel, et M. J. kohustub tagama lapse J. J. ülalpidamise 100% ulatuses ja J. K. ei tasu J. J. elatist ning J. K. kohustub tagama J. - L. J. ülalpidamise 100% ulatuses ja M. J. ei tasu lahuselava vanemana elatist J. - L. J. . Need tingimused kehtiksid tagasiulatuvalt alates 01.08.2023. a ja täiendavalt lepitaks kokku, et Sotsiaalkindlustusameti poolt tasutav peretoetus (lapsetoetus) J. J. eest tasutakse M. J. arveldusarvele ja J. - L. J. eest tasutakse J. K. arveldusarvele.
5.Kohus küsis hagejate kompromissiettepaneku kohta seisukohta J. K. .
6.J. K. esitas 10.01.2024. a kohtule vastuse, milles teatas, et on pakutud kompromissiga nõus osaliselt. J. K. avaldas, et ei ole nõus sellega, et peab maksma M. J. tagasi lapse J. J. eest makstud lapsetoetuse tagasiulatuvalt alates 01.08.2023. a. J. K. on nõus, et M. J. saab J. J. lapsetoetuse enda arvele alates 2024. aasta jaanuarist.
7.Hagejad esitasid 05.02.2024. a oma seisukoha kostja vastuse kohta. Hagejad teatasid, et jäävad oma varasemate seisukohtade juurde. Hagejatele jäävad arusaamatuks kostja vastuväited hagejate kompromissiettepanekule. Kostja on leidnud, et lastetoetus peaks jääma temale ja tema kannab selle ise üle. Hagejad ei pea seda võimalikuks ja hagejatele teadaolevalt on Sotsiaalkindlustusamet teinud otsuse, mille järgi tasutakse kummagi lapse eest lastetoetus sellele vanemale, kes teostab lapse suhtes hooldusõigust, seetõttu ei ole ka enam võimalik kostja soovitud kujul kokkulepet sõlmida. Hagejad teatasid, et jäävad oma kompromissettepaneku juurde ja paluvad kohtu abi kompromisskokkuleppe vormistamisel, kuivõrd pooltel endal formaalsete kokkulepete sõlmimine ei ole reaalne.
8.Kohus otsustas 14.02.2024. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus tegi pooltele ettepaneku menetluse lõpetamiseks kompromissiga. Arvestades poolte pakutud kompromissi tingimusi, koostas kohus kompromissilepingu projekti ja määras pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks.
9.Hagejad esitasid 22.02.2024. a kohtule M. J. poolt 19.02.2024. a allkirjastatud kompromissilepingu. J. K. esitas 05.03.2024. a kohtule omalt poolt samal päeval allkirjastatud kompromissilepingu. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: - TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
- TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et kummagi menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.