hagi Osaühingu BETRESTON vastu ehitustegevusega seotud kulude väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.01.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OSAÜHINGU SHTEINLE määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
OSAÜHING
SHTEINLE
(registrikood nende Hageja: 10760195), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Veljo Viilol ja Martin Pärn Kostja: Osaühing
BETRESTON
(registrikood 10219129), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2016 määrus osas, millega jäeti OSAÜHINGU SHTEINLE menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 2115 euro väljamõistmise osas rahuldamata. Teha selles osas uus määrus, millega mõista Osaühingult BETRESTON täiendavalt OSAÜHINGU SHTEINLE kasuks välja menetluskulu summas 2115 eurot (sh lepingulise esindaja kulu 1265 eurot ja riigilõiv 850 eurot). Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Rahuldada
OSAÜHINGU
SHTEINLE
avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 3.2 Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Osaühingult BETRESTON välja OSAÜHINGU SHTEINLE kasuks
menetluskulud 3292,60 eurot (sh lepingulise esindaja kulud 2442,60 eurot ja riigilõiv 850 eurot). 3.3 Jätta rahuldamata OSAÜHINGU SHTEINLE avaldus menetluskulude väljamõistmiseks summas 1394,90 eurot. 3.4 Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Osaühingul BETRESTON hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3292,60 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.25.02.2010 esitas OSAÜHING SHTEINLE (hageja) Harju Maakohtule hagi Osaühingu BETRESTON (kostja) ja OÜ ILVA EESTI vastu omandiõiguse tunnustamiseks ning 807 539,22 krooni suuruse hüvitise saamiseks või alternatiivselt 1 456 447,62 krooni suuruse hüvitise saamiseks. Menetluse käigus loobus hageja hagist OÜ ILVA EESTI vastu. Samuti loobus hageja kostja suhtes omandiõiguse tunnustamise nõudest ning vähendas hüvitise nõuet. Maakohus võttis 23.02.2011 otsusega vastu hagist loobumised ja lõpetas selles osas menetluse. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Hageja esitas 04.04.2011 maakohtule hagist osalise loobumise avalduse, milles loobus 390 075 krooni suuruste kulutuste hüvitamise nõudest, samuti alternatiivselt esitatud nõudest. Maakohus võttis 02.05.2011 määrusega hagist osalise loobumise vastu.
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja. 05.12.2011 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata hageja nõue kostja vastu 390 075 krooni saamiseks, samuti alternatiivselt esitatud nõue. Tühistatud osas lõpetas ringkonnakohus tsiviilasja menetluse. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu lõppjärelduse muutmata, arvestades põhjenduste osas ka ringkonnakohtu otsuses märgitut. 06.06.2012 otsusega tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2011 otsuse ja Harju Maakohtu 23.02.2011 otsuse osas, milles jäeti rahuldamata hagi 417 464,22 krooni suuruste kulude väljamõistmiseks. Riigikohus saatis asja tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.20.12.2013 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. 20.01.2014 esitas hageja Harju Maakohtu 20.12.2013 otsuse peale apellatsioonkaebuse. 30.06.2014 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu 20.12.2013 otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi. Riigikohus tühistas 04.03.2015 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2014 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 08.07.2015 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu
20.12.2013 otsuse, rahuldas hagi ja apellatsioonkaebuse osaliselt ning jättis maakohtu, eelnevates ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetlustes kantud kulud poolte endi kanda ning käesolevas ringkonnakohtu menetluses kantud kulud kostja kanda. Riigikohus jättis 28.10.2015 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
4.Hageja esitas 13.11.2015 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks ning palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 4687,50 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulusid kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 3837,50 eurot (ilma käibemaksuta) ja 20.01.2014 apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 850 eurot. Hagejat esindanud vandeadvokaat Veljo Viiloli tunnitasu suurus on 120 eurot ja vandeadvokaat Martin Pärna tunnitasu on 110 eurot. Arvestades tsiviilasja keerukust oli mitme lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud.
5.Kostja palus esitatud vastuväiteid arvestades rahuldada avalduse üksnes osaliselt. Kostja oli seisukohal, et menetluskulude jaotuse kohaselt on jäetud kostja kanda üksnes need kulud, mis on kantud ringkonnakohtu menetluses pärast seda, kui Riigikohus saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Põhjendatud ega vajalik ei olnud hageja kahe esindaja osavõtt menetlusest. Kostja ei olnud kogu ulatuses nõus ka hageja lepinguliste esindajate poolt menetlustoimingutele kulunud töömahuga. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 15.01.2016 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1177,60 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata 3509,90 euro osas. Lisaks mõistis maakohus määruse jõustumisest kuni täitmiseni kostjalt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Hagejal oli menetluses kaks lepingulist esindajat - vandeadvokaadid Martin Pärn ja Veljo Viilol. OÜ Veljo Viiloli Advokaadibüroo arve nr 14 kohaselt on kulunud vandeadvokaat Veljo Viilolil maakohtu 20.12.2013 otsusega tutvumisele ja kaasesindajaga kokkulepitud osas apellatsioonkaebuse koostamisele kokku 8 tundi ning lisaks vastustaja 12.02.2014 vastuse analüüsimisele 1 tund. Advokaadibüroo Naur & Pärn arvete nr 271 ja 289 kohaselt kulus vandeadvokaat Martin Pärnal apellatsioonkaebuse koostamisele 10 tundi ja kostja 12.02.2014 vastuse analüüsile 1,5 tundi. Maakohus leidis, et Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2015 otsust tuleb menetluskulude jaotuse osas mõista selliselt, et käesolev menetlus tähendab menetlust ringkonnakohtus pärast asja Riigikohtu poolt tagasi saatmist kohustusega asi uuesti läbi vaadata. Seega 20.01.2014 apellatsioonkaebuse koostamisega tekkinud kulud seonduvad menetlusega, mis lõppes ringkonnakohtu 30.06.2014 kohtuotsusega ning nimetatud kulud jäävad poolte endi kanda. Kohus peab rahaliselt kindlaks määrama hageja menetluskulud, mis on kantud peale 04.03.2015, kui Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2014 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu eelnimetatud arvetel nr 14, 271 ja 289 toodud õigusabitoimingud hüvitamisele.
8.TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kokku 7 erineva kohtuotsuse tegemine oli tingitud asja keerukusest
(hagi esitati kohtusse 25.02.2010 ja lõpplahend jõustus 28.10.2015, tsiviilasja menetleti ca 5 aastat). Seega oli käesolev vaidlus tavapärasest keerukam, kuivõrd menetlus läbis kolm kohtusüsteemi astet mitmel korral ning vaidluse ajaline kestvus oli keskmisest pikem. Kohus leidis, et hageja lepinguliste esindajate töötunde ei ole arvetel kajastatud topelt ning vandeadvokaatide töö oli ära jaotatud.
9.OÜ Veljo Viiloli Advokaadibüroo arve nr 14 kohaselt kulus vandeadvokaat Veljo Viilolil kokkulepitud osas 10.06.2015 seisukohtade koostamisele 3,5 tundi ning Advokaadibüroo Naur & Pärn arve nr 442 kohaselt kulus vandeadvokaat Martin Pärnal samale toimingule 4 tundi. Kostja hinnangul on dokumendi koostamise põhjendatud ajakulu kokku 1,5 tunni osas. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 10.06.2015 kohtukõne kirjalikud seisukohad pikkusega 6 lehekülge (sisuline osa ca 5 lehekülge). Kohus nõustus hagejaga, et tähtsust ei oma see, et täpselt ei ole eristatav ühe ja teise esindaja osa mingi menetlusdokumendi koostamisel. Kohus leidis, et kõnealuse dokumendi koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku on 5 tundi (1 tund/1 lehekülg). OÜ Veljo Viiloli Advokaadibüroo arve nr 14 ja Advokaadibüroo Naur & Pärn arve nr 442 kohaselt kulus mõlemal esindajal kohtuistungiks ettevalmistumisele 1 tund ja 10.06.2015 istungil osalemisele 1,75 tundi. Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2015 kohtuistung kestis toimikust nähtuvalt 1,62 tundi. Kohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks mõlema hageja esindaja osas istungiks ettevalmistamisel ajakulu 1 tundi ning istungil osalemisel 1,62 tundi. Põhjendatud ja vajalik õigusabile kulunud aeg kokku on seega 10,24 tundi.
10.Kohus märkis, et hageja esindajate poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (120 eurot/tund ja 110 eurot/tund) ülemäära kõrge. Kuna hageja lepingulised esindajad osutasid õigusabiteenust erineva tunnihinnaga, tuleb õigusabikulu suurus mõlema esindaja osas eraldi arvestada. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1177,60 eurot [(5,12 tundi x 120 eurot) + (5,12 tundi x 110 eurot)], mis ei sisalda käibemaksu. Hageja menetluskuluks on ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 850 eurot. Kuivõrd apellatsioonkaebuse koostamisega tekkinud kulud seonduvad Tallinna Ringkonnakohtu menetlusega, mis lõppes ringkonnakohtu 30.06.2014 kohtuotsusega, jääb riigilõiv hageja enda kanda. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb seega rahuldamata 3509,90 euro osas (4687,50 –1177,60). Määruskaebus
11.Hageja esitas Harju Maakohtu 15.01.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks summas 3509,90 eurot. Hageja palub teha uus määrus, millega rahuldada hageja avaldus menetluskulude väljamõistmiseks ka summas 3509,90 eurot ning märkida määruses, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2015 otsuse resolutsiooni kohaselt jäeti käesolevas (20.01.2014 apellatsioonkaebusega seotud) ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud kostja kanda. 17.01.2014 apellatsioonkaebusega seonduvad ka hageja lepingulise esindaja Veljo Viiloli arve nr 14 punktides 1-3 ning hageja teise esindaja Martin Pärna arvetel nr 271 ja 289 toodud teenused ning need tuleb kostjalt välja mõista. Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2015 kohtuotsusega rahuldati hageja 20.01.2014 apellatsioonkaebus ja järelikult peab olema põhjendatud ka selle koostamise ja sellega seonduvate kulude jätmine kostja kanda. Kui hageja poleks 17.01.2014 apellatsioonkaebust koostanud ning
sellega seotud kulusid kandnud, siis ei oleks jõutud käesolevas menetluses olukorrani, kus Riigikohus 04.03.2015 tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2014 otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbi vaatamiseks. Ringkonnakohus vaatas läbi 20.01.2014 koostatud apellatsioonkaebust ning hagejale tuleb hüvitada ka lepingulise esindaja kulu summas 2659,90 eurot (3837,50-1177,60). Hageja ei nõustu ka sellega, et maakohus jättis välja mõistmata apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu. Vastus määruskaebusele
13.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ning kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista menetluskulu summas 2115 eurot (sh lepingulise esindaja kulu 1265 eurot ja riigilõiv 850 eurot). Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 08.07.2015 otsusega määranud kindlaks menetluskulude jaotuse, mille järgi on jäetud maakohtu, eelnevates ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetlustes kantud menetluskulud poolte endi kanda ning käesolevas ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud kostja kanda. Maakohus on vaidlustatud määruses määranud kindlaks üksnes need kulud, mis hageja on kandnud pärast 04.03.2015, kui Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2014 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et viimase ringkonnakohtu menetluse kuludena tuleb mõista ka hageja apellatsioonkaebuse koostamise ja esitamisega ning kostja vastuse tutvumisega seotud menetluskulusid, kuna ka asja uuel lahendamisel vaatas ringkonnakohus läbi hageja poolt 20.01.2014 ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebust. Seega on maakohus jätnud osaliselt hageja menetluskulud ebaõigesti kindlaks määramata.
17.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulud kuuluvad hüvitamisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses. OÜ Veljo Viiloli Advokaadibüroo arve nr 14 kohaselt on kulunud vandeadvokaat Veljo Viilolil Harju Maakohtu 20.12.2013 otsusega tutvumisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele 4 tundi ning kaasesindajaga kokkulepitud osas 20.01.2014 apellatsioonkaebuse koostamisele 4 tundi. Advokaadibüroo Naur & Pärn arve nr 271 kohaselt kulus vandeadvokaat Martin Pärnal apellatsioonkaebuse koostamisele 10 tundi (sh 2 tundi maakohtu otsuse analüüsimisele). Seega on esindajatel kaebuse koostamisele ja sellega seotud toimingutele kulunud kokku 18 tundi. Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et maakohtu otsusega tutvumiseks on hageja esindajate tööaeg põhjendatud kuni 2 tundi ja arvestades, et kaebus põhineb suures osas eelmisele apellatsioonile, on selle koostamine põhjendatud 3 tunni osas. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebuse koostamisega seotud ajakulu pidada kogu ulatuses põhjendatuks. Võttes arvesse 20.01.2014 kohtule
esitatud apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, leiab ringkonnakohus, et kaebuse ettevalmistamise ja koostamise ajakulu on mõlema esindaja osas põhjendatud ja vajalik 5 töötunni ulatuses, kokku 10 tundi.
18.OÜ Veljo Viiloli Advokaadibüroo arve nr 14 ja Advokaadibüroo Naur & Pärn arve nr 289 kohaselt on esindajatel kulunud kostja 12.02.2014 esitatud vastusega tutvumisele ja selle analüüsimisele kokku 2,5 tundi (sh Veljo Viilolil 1 tund ja Martin Pärnal 1,5 tundi). Kostja on pidanud seda ajakulu tervikuna põhjendamatuks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja 12.02.2014 esitanud apellatsioonkaebusele vastuse, mille sisuline osa on kokku neljal leheküljel. Ringkonnakohus peab kostja vastusega tutvumise ajakulu kummagi lepingulise esindaja osas põhjendatuks ja vajalikuks 0,5 tunni osas (kokku 1 tund). Lisaks leiab ringkonnakohus, et maakohus on jätnud ebaõigesti välja mõistmata 20.01.2014 apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 850 eurot. Kuna asja viimasel läbivaatamisel ringkonnakohtus menetles kohus 20.01.2014 apellatsioonkaebust, siis tuleb välja mõista ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 850 eurot. Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud.
19.Seega on hageja lepinguliste esindajate töökulu põhjendatud ja vajalik kokku 21,24 töötunni ulatuses. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu, vastavalt 120 eurot ja 110 eurot, on mõistlik ning jääb turuhinna raamidesse.
20.Võttes arvesse maakohtu poolt kindlaks määratud lepingulise esindaja kulude suurust 1177,60 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 1265 eurot ((sh vandeadvokaat Veljo Viiloli tasu 660 eurot (5,5 tundi x 120 eurot) ja vandeadvokaat Martin Pärna tasu 605 eurot (5,5 tundi x 110 eurot)) ja riigilõiv 850 eurot. Kokkuvõttes kuulub hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamisele summas 3292,60 eurot (1177,60+2115). Avaldus jääb rahuldamata 1394,90 euro (4687,503292,60) osas.
21.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.