2-23-129150
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27.02.2024. a, Tartu kohtumaja
Kohtunik
Kristiina Kask
Tsiviilasja number
2-23-129150
Tsiviilasi
L. A. ja S. - E. A. hagi I. A. vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: L. A. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx); Hageja II: S. - E. A. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx); Hagejate seaduslik esindaja: N. A. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx; e-post:); Kostja: I. A. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx; e-post:)
Kohtuistungi aeg
27.02.2024. a
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
ettevõttega. Kostja väitel käib ta praegu juhutöödel, aga tema sissetulek ei ole piisav, et maksta lastele elatist nõutud summas. Kostja avaldas, et praegu on ta suuteline maksma elatist kahe lapse peale kokku maksimaalselt 150 eurot. Eeldatavalt saab ta maikuus äriprojekti kaitsmise järel hakata tööle ja siis hakata maksma elatist seadusega ettenähtud miinimumsummas. Pooled pidasid läbirääkimisi, jõudsid elatise maksmise osas kokkuleppele ja sõlmisid kohtuliku kompromissi, mis protokolliti.
Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: - TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. - TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei leppinud pooled kokku menetluskulude jaotuses. Seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole teada, et pooltel oleks mingeid menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.