OÜ Tiiu Tekstiil hagi IS vastu kohustuse puudumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. märtsi 2016 määrus hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik IS määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Tiiu Tekstiil (registrikood 10925779), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain Alvin Kostja: IS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Eva Mägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 28. märtsi 2016 määrus osas, millega kohus jättis OÜ-lt Tiiu Tekstiil IS kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitamiseks 100 eurot. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista OÜ-lt Tiiu Tekstiil IS kasuks välja täiendavalt menetluskulude hüvitamiseks 100 eurot.
Rahuldada IS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.4.Välja mõista OÜ-lt Tiiu Tekstiil menetluskulude hüvitamiseks 2686 eurot IS kasuks.
2.5.Jätta rahuldamata IS avaldus menetluskulude hüvitamiseks 1182,50 euro ulatuses.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Tiiu Tekstiil hagi IS vastu kohustuse puudumise tuvastamiseks. Hageja esitas 10.03.2016 avalduse hagist loobumiseks ja palus tagastada poole menetluses tasutud riigilõivust.
2.Kostjal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamisele hagist loobumise tõttu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja kulud seoses tsiviilasjaga on eksperdikulu 456 eurot ja õigusabikulu 3412,50 eurot (22 tunni ja 45 minuti eest tunnihinnaga 125 eurot, lisandub käibemaks). Arvestada tuleb ka sellega, et hagi esitamine oli pahatahtlik. Asjaolusid arvestades oleks äärmiselt ebaõiglane, kui kostja menetluskulud jääksid osaliselt hüvitamata.
3.Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Kuigi kostja esindaja on oma kutsetegevuse peatanud vandeadvokaat ja vaieldamatult kõrgete õigusteadmistega, on Riigikohus pidanud põhjendatud tunnitasu suuruseks mitte enam kui 120 eurot koos käibemaksuga ka advokaadist esindaja puhul. Hageja sai vastavalt tagatise taotluse kohta tehtud määrusele arvestada oma võimalike kuludega hagist loobumisel mitte üle 120 euro tunni eest. Õiguslikult vähekeerulises asjas menetlusdokumentide koostamine (paljuski üksteist sisuliselt kordavalt) ei saa olla nii ajamahukas. Arusaamatuks jääb vajadus kohtutoimikuga tutvumiseks (30 minutit), kui kõik menetlusdokumendid on esitatud e-toimikus. Hagi ei olnud pahatahtlik, vaid antud olukorras ainus viis enda kaitsmiseks. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Maakohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 2586 eurot ja tagastas hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust 37,50 eurot.
5.Kuna tuvastanud ei ole TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid, tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
6.Kostja esindaja tunnihind 150 eurot koos käibemaksuga on ebamõistlikult kõrge. Tegemist oli väikese hagihinna, väikese mahu ja vähese keerukusega tsiviilasjaga ning asja materjale arvestades on põhjendatud esindaja tunnihind 120 eurot koos käibemaksuga. Kõrgemat tunnihinda ei saa õigustada esindaja kvalifikatsiooniga. Menetluskulude kindlaksmääramisel lähtub kohus menetluskulude põhjendatusest ja vajalikkusest. Põhjendamatuid ja ebavajalikke menetluskulusid ei muuda põhjendatuks hagi esitamise võimalikud ajendid või see, et kostja on oma esindaja tunnitasu aktsepteerinud ja on üksikema.
7.Kostja menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Arvestades hagiavalduse ja kostja vastuse mahtu, on kostja esindaja 14.08.2015, 26.08.2015 ja 31.08.2016 toimingute põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi. Arvestades kostja 13.10.2016 menetlusdokumendi mahtu on selle koostamise ajakulu ülepaisutatud. 02.10.2015, 08.10.2015 ja 13.10.2015 toimingute põhjendatud ajakulu on kokku 7 tundi.
8.Kuna kliendiga suhtlemist ega selle vajadust ei saa toimikust selgelt tuvastada, ei ole kliendiga suhtlemisega kaasnev esindaja ajakulu põhjendatud. Arvestades seda ja kohtu 23.11.2015 ja 20.01.2016 e-kirjade väikest mahtu, on kostja 23.11.2015 ja 20.01.2016 toimingutele vastav ajakulu põhjendamatu ning nende toimingute menetluskulu ei kuulu hüvitamisele. Arvestades kostja 16.02.2016 menetlusdokumendi mahtu, on esindaja ajakulu selle koostamiseks ülepaisutatud. 05.02.2016 ja 16.02.2016 toimingute põhjendatud ajakulu on kokku 3 tundi ja 30 minutit. Kostja 10.03.2016 toimikuga tutvumisega kaasnev menetluskulu on põhjendamatu ja ebavajalik, kuna käesolevas asjas ei saa järeldada toimingu tegemise vajadust. Seejuures esitas hageja 10.03.2016 hagist loobumise avalduse.
9.Kostja ülejäänud menetluskulud (28.09.2015, 19.11.2015, 08.12.2015, 22.01.2016 ja 10.03.2016 toimingud) on vajalikud ja menetlustoimingute ajaline maht (kokku 15 minutit+1 tund+15 minutit+15 minutit+30 minutit=2 tundi ja 15 minutit) vastab esindaja menetluses tehtud toimingutele.
10.Kostja esindaja ajakulu on põhjendatud kokku (5 tundi+7 tundi+3 tundi ja 30 minutit+2 tundi ja 15 minutit) 17 tunni ja 45 minuti ulatuses (so 17,75 tundi), millele vastab põhjendatud ja vajalik kostja lepingulise esindaja menetluskulu (17,75*120) 2130 eurot (koos käibemaksuga).
11.Kuna kostjale tuli anda võimalus oma väidete tõendamiseks ja kuna vaidlusaluse jalatsi talla murdumise põhjuse kindlaksmääramine eeldas eksperdi eriteadmisi, on TsMS § 143 alusel menetluskuluna põhjendatud eksperdikulud 456 eurot. Kostja põhjendatud menetluskulud on kokku (2130+456) 2586 eurot.
12.Hagejale tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust kuna hageja loobus hagist. Määruskaebus
13.Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis hagejalt menetluskuludena välja mõistmata 1282,50 eurot ja teha uus määrus, millega mõista hagejale kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 3868,50 eurot.
14.Maakohus jättis 1282,50 eurot kostjal tekkinud õigusabikulust hagejalt põhjendamatult välja mõistmata. Kohtumäärus on ebaõig(lan)e. Tsiviilasi oli kostja kui õigusteadmisteta füüsilise isiku jaoks keerukas ja ta pidi kohtumenetluses osalemiseks kasutama õigusabi. Kohtumenetluses osalemine ei olnud kostja jaoks vabatahtlik. Kohtumäärusest jääb mulje, nagu oleks kostja pidanud end ise esindama või kasutama väiksema kvalifikatsiooniga (odavamat) esindajat, samas kui hagejat esindas kõrge kvalifikatsiooniga vandeadvokaat.
15.Maakohus vähendas ebaõigesti kostja esindaja tunnihinda. Kohus leidis ebaõigesti, et tegemist oli vähekeeruka asjaga, mida kinnitab ka see, et hageja ise kasutas esindajat. Tsiviilasjas tõusetusid mitmed keerulised õiguslikud küsimused. Kostja oli sunnitud kasutama kvaliteetset õigusabi. Ka hageja on leidnud, et tsiviilasi oli õiguslikult keerukas. Arvestades kohtutoimikus olevate dokumentide mahtu (kaks toimikut) ja seda, et vaidluse esemeks olevate jalatsite mõranemise põhjuse kindlakstegemiseks määrati kohtulik ekspertiis, leidis kohus ebaõigesti, et tegemist oli väikese mahuga tsiviilasjaga. Menetlus kestis 8 kuud. Maakohtu seisukoht, et väikese hagihinnaga asjade puhul tuleks kasutada odavamat õigusteenust, ei rajane seadusel ega kohtupraktikal.
16.Maakohus vähendas ebaõigesti esindaja õigusabi osutamisele kulunud aega põhjendusel, et tsiviilasi oli vähekeerukas. Asi ei olnud vähekeerukas.
17.Maakohus leidis ebaõigesti, et toimikuga tutvumise kulu ei ole vajalik ja põhjendatud kulu. Toimikuga tutvumine on vajalik, et esindaja toimikus olevate dokumentide numeratsioon oleks kooskõlas kohtutoimikus olevate dokumentide numeratsiooniga. Nii on vajalike dokumentide ja tõendite ülesleidmine kohtuistungil kiirem ja lihtsam. E-toimikus on dokumentide leheküljed nummerdamata. Kostja esindaja käis toimikuga tutvumas enne, kui ta hagist loobumise avaldusest teada sai. Menetlusosalisel on seaduse kohaselt toimikuga tutvumise õigus.
18.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ja tema esindaja vahelisele suhtlusele kulunud aeg ei ole vajalik ja põhjendatud. Kohtu seisukoht jääb arusaamatuks, kuna suhtlust kliendiga ei esitatagi kohtule. Tegemist on ka konfidentsiaalse teabega. Asjakohase õigusabi osutamiseks on suhtlemised kliendiga (e-kiri, nõupidamine, telefonivestlus) vältimatu. Õigusabi osutamiseks pidi esindaja kostjale menetluslikku olukorda selgitama ja saama temalt juhised ja/või aktsepti edasiseks tegevuseks. Kostjaga suhtlemisele ei kulunud ebamõistlikult palju aega ja menetluskulude nimekirjas kajastatud suhtlemine on olnud menetluse seisukohast vajalik. Vastus määruskaebusele
19.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõistmata 1282,50 eurot (õigusabikulud).
21.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjaliga leiab, et kostja määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt ja teeb tühistatud osas asja uueks läbivaatamiseks saatmata uue määruse.
22.Õige on määruskaebuse väide, et maakohus jättis ebaõigesti hagejalt kostja kasuks välja mõistmata toimikuga tutvumisega seotud ajakulu 30 minutit. Ringkonnakohus on seisukohal, et toimikuga tutvumine on vajalik ja põhjendatud toiming kliendi efektiivseks esindamiseks kohtuistungil. Arvestades, et käesoleval juhul oli kohtuistungi ajaks määratud 14.03.2016, oli 10.03.2016 toimikuga tutvumine asjakohane toiming. Tähtsust ei oma, et hageja loobus hagist samal päeval. Tsiviilasja toimiku kohaselt on kostja esindaja toimikuga tutvunud enne, kui talle edastati hagist loobumise avaldus. Seda, et hageja hagist loobub ja istungi aeg tühistatakse, ei saanud kostja ette näha. Ringkonnakohus suurendab seetõttu hagejalt väljamõistetavat õigusabikulu 60 euro võrra (koos käibemaksuga).
23.Õige on kaebaja seisukoht, et maakohus jättis ebaõigesti välja mõistmata kostja esindaja ajakulu 23.11.2015 ja 20.01.2016 kliendiga suhtlemisele, millele kulus taotluse kohaselt 30 minutit (15 + 15 minutit). Ekslik on seisukoht, et kliendiga suhtlemine ei saa ühelgi juhul ja ilma alusdokumentideta olla vajalik ega põhjendatud ajakulu TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 621 kohaselt peab esindaja lähtuma kliendi huvidest ja § 624 kohaselt peab teavitama klienti kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada klienti juhist muutma. Samuti peab esindaja esitama kliendile ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest. Käesoleval juhul taotleb kostja kliendiga suhtlemisega seotud ajakulu hüvitamist nende toimingute eest, mis
puudutasid vajadust vastata kohtu küsimusele, kas kostja on nõus tasuma ekspertiisikulud ja kas ta on nõus ekspertiisikulude suurenemisega. Ringkonnakohus leiab, et kuna esindajal ei olnud võimalik ilma kostjaga suhtlemata neid otsuseid teha, on nimetatud toimingud vältimatult vajalikud kostja esindamiseks ja põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt sõltumata sellest, et nende toimingute kohta ei ole dokumentaalseid tõendeid esitatud. Ringkonnakohus leiab aga, et taotletud ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu kliendiga suhtlemisele on kokku 20 minutit. Ringkonnakohus suurendab seetõttu hagejalt väljamõistetavat õigusabikulu 40 euro võrra (koos käibemaksuga).
24.Hagejalt kuulub seega menetluskulude hüvitisena kostja kasuks väljamõistmisele kokku 2686 eurot (2586+60+40). Määruskaebuse ülejäänud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja vaidlustab tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suuruse, leides, et maakohus vähendas ebaõigesti menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu.
26.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude ja tunnihinna põhjendatuse ning vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole käesoleval juhul diskretsioonipiire ületanud (va osas, mida on käsitletud käesoleva määruse p-des 22 ja 23). Määruskaebuse väited ja esile toodud asjaolud ei anna ringkonnakohtule alust muuta asja lahendanud maakohtu hinnangut asja keerukusele ja selle mõju kulude põhjendatusele. Ainuüksi menetlusosalise hinnang asja keerukusele ei anna alust diskretsiooniotsust ümber vaadata. Samuti ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire esindaja tunnitasu põhjendatud suuruse määramisel. Maakohus ei leidnud, et kostja oleks pidanud kasutama odavama tunnihinnaga esindajat või esindama ennast ise, nagu kostja määruskaebuses märgib. Maakohus lähtus tunnihinna määramisel õigesti Riigikohtu praktikast ja tsiviilasja asjaoludest.
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka otsuse muu tekstita. TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Antud juhul ei nähtu maakohtu määruse resolutsioonist, kas kohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse täielikult või osaliselt ja millises ulatuses jääb kostja taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruse resolutsiooni.
28.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Reet Allikvere