Q hagi X (endise perekonnanimega X) ja Y (endise perekonnanimega Y) vastu korteriomandi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ning kasutuseeliste hüvitamise nõuetes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. jaanuari 2022 menetluskulude kindlaksmääramise kohta
määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad ringkonnakohtus esindajad vandeadvokaadid Andres Aavik ja Yulia Zaitseva Kolmas isik hageja poolel OÜ Kadrikese Haldus (registrikood 10908775), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar Kostja I X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I lepinguline esindaja Suido Västra Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19. jaanuari 2022 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Q (hageja) hagi X (endise perekonnanimega X, kostja I) ja Y (endise perekonnanimega Y, kostja II) vastu korteriomandi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ning kasutuseeliste hüvitamise nõuetes. Harju Maakohus tegi 17.05.2021 otsuse, millega rahuldas hagi. Maakohus jättis menetluskulud kostja I kanda ning otsustas määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.
2.Kostjad esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmisest Tallinna Ringkonnakohus keeldus 09.08.2021 määrusega. Ringkonnakohus määras, et apellatsiooniastme kulud jäävad kostjate kanda ning hagejal ja kolmandal isikul ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
3.Kostjad esitasid ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse, mida Riigikohus ei võtnud 20.12.2021 menetlusse. Kassatsiooniastme kulud jäid kostjate kanda.
4.Kolmas isik esitas menetluskulude nimekirja maakohtule 22.03.2021. Kolmanda isiku menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu 4067,33 eurot. 12 h 55 min ulatuses osutati kolmandale isikule advokaadi poolt õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), kokku 1550 eurot (käibemaksuta). 15 h 44 min ulatuses osutati kolmandale isikule advokaadi poolt õigusabi tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta), kokku 2517,33 eurot (käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on kolmanda isiku menetluskulud kokku 4067,33 eurot (1550+2517,33). Lisaks palus kolmas isik välja mõista viivise.
5.Kostjad vaidlesid kolmanda isiku menetluskuludele vastu. Kolmanda isiku menetluskulud tuleks jätta tema enda kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 kohaselt.
6.Hageja esitas menetluskulude nimekirja maakohtule 25.03.2021. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu 6708 eurot, millele lisandub riigilõiv hagiavalduse esitamise eest (900 eurot). Hagejale osutati õigusabi kokku 43 tundi tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks). Lisaks palus hageja välja mõista viivise.
7.Kostjad vaidlesid hageja menetluskuludele vastu ning leidsid, et hageja menetluskulud tuleks jätta tema enda kanda TSMS § 162 lg 4 kohaselt. Hageja menetluskulude nimekirjas on esitatud 26 punktis hageja õigusabi põhjenduseks „arutelu kliendiga“ ja ühel korral „kommunikatsioon kliendiga“. Millises mahus nendest toimingutest on arutelu või kommunikatsioon kliendiga, nimekirjast ei selgu. Hagi koostamine ja hageja menetluses esindamine ei olnud keerukas. Kostjatele on arusaamatu, miks võttis hageja 15.01.2021 seisukoha ettevalmistamine ja kolmanda isiku 18.01.2021 seisukohaga tutvumine aega 3,5 tundi, kuigi kostjate 18.12.2020 vastusega tutvumiseks oli kulunud eelnevalt 2 tundi ja kostjate vastustes ei olnud asjaolusid, mida hageja varem ei teadnud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
2 (7)
8.Maakohtu 19.01.2022 määrusega rahuldas kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt I välja hageja kasuks menetluskulude hüvitise summas 6321 eurot ning lisanduva viivise seadusjärgses määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus rahuldas kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt I välja kolmanda isiku kasuks menetluskulude hüvitise 3705,67 eurot ning lisanduva viivise seadusjärgses määras.
9.Kõigepealt analüüsis maakohus hageja õigusabikulusid. Hageja esindajal on kulunud materjalidega tutvumiseks, nõupidamiseks kliendiga 1 tund ning hagi koostamiseks ja selles puuduste kõrvaldamiseks kokku 5 tundi. Maakohtu hinnangul on toimingute ajakulu ülemäärane. Vastaspool ei pea kandma puudustega hagi parandamisega seotud täiendavaid kulusid. Arvestades hagi sisu ja olemust ning asjaolu, et esindaja oli juba materjalidega kursis (asi algas teisest menetlusest vastuhagi eraldamisega iseseisvasse menetlusse), on toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu 3 tundi. Kohus vähendas seega toimingute ajakulu 2 tunni võrra.
10.Hageja esindajal on kulunud kostja 29.08.2017 taotlusega tutvumiseks, kolmanda isiku 20.09.2017 e-kirjaga tutvumiseks ja aruteluks kliendiga kokku 30 min. Maakohtu hinnangul on tegemist mittevajaliku kuluga. Kostja taotles tähtaja pikendamist ning kolmas isik teatas kohtule vaidlusaluse korteri omandamisest ning sellega seonduvalt ei olnud vaja hageja esindajal mingeid toiminguid teha.
11.Hageja esindajal on kulunud 29.09.2017 kohtu teavitamise ettevalmistamiseks 15 min. Kohtule ei ole nimetatud kuupäeval esindaja poolt mingeid teateid saadetud. Seega on tegemist mittevajaliku kuluga.
12.Hageja esindajal on kulunud kolmanda isiku 26.09.2017 taotluse läbivaatamiseks, kostja 26.09.2017 taotluse läbivaatamiseks, kostja 18.10.2017 taotluse läbivaatamiseks ja aruteluks kliendiga kokku 1 tund. Maakohtu hinnangul on tegemist mittevajaliku kuluga. Kostja taotles tähtaja pikendamist ning kolmanda isiku avaldus oli suunatud kohtule ja kohus polnud hagejalt seisukohta palunud. Seega ei olnud vaja hageja esindajal mingeid toiminguid teha.
13.Hageja esindajal on kulunud 15.11.2017 dokumendi koostamiseks vajalikele toimingutele kokku 3 tundi. Nimetatud dokumendi maht on 1 lk, esindaja puhul on tegemist professionaalse õigusteenuse osutajaga ning kostjate 06.11.2017 menetlusdokument ei nõudnud ajamahukat tutvumist. Seega luges maakohus toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 1,5 tundi, vähendades toimingu ajakulu 1,5 tunni võrra.
14.Hageja esindajal on kulunud 12.03.2018 istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks 2 tundi. Protokolli kohaselt kestis istung 37 min. Koos valmistumise mõistliku ajakuluga on toimingute maht põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Maakohus vähendas toimingute ajakulu 0,5 tunni võrra.
15.Hageja esindajal on kulunud kostja I 10.05.2018 seisukoha läbivaatamiseks ja analüüsiks ja aruteluks kliendiga 30 min. Maakohus on nimetatud dokumendid järgmisel päeval tagastanud, kuivõrd need olid ekslikult esitatud vale tsiviilasja alla. Hagejalt seisukohta ei ole küsitud. Seega on toiming mittevajalik. 3 (7)
16.Hageja esindajal on kulunud kostja I 16.08.2018 menetluse peatamise taotluse läbivaatamiseks, hageja 29.08.2018 seisukoha ettevalmistamiseks, kolmanda isiku 29.08.2018 seisukohaga tutvumiseks ning aruteluks kliendiga 3 tundi. Hageja 29.08.2018 dokumendi maht on umbes 0,5 lk. Hageja esindaja poolt teiste menetlusosaliste taotlustega tutvumine on küll põhjendatud toiming, kuid selle ajakulu ei saa olla ülemäära pikk. Arvestades toimingute sisu ning hageja 29.08.2018 dokumendi mahtu ja sisu, leidis maakohus, et toimingute põhjendatud ajakulu on kokku 2 tundi, vähendades ajakulu 1 tunni võrra.
17.Hageja esindajal on kulunud kostjate 18.12.2020 vastusega tutvumiseks ja aruteluks kliendiga 2 tundi. Vastus on kahel lehel ning see suuresti tsiteerib pooltevahelist kirjavahetust. Nimetatud dokumendiga tutvumise ning nõupidamise mõistlik ajakulu on 1 tund, mistõttu vähendas maakohus toimingu ajakulu 1 tunni võrra.
18.Maakohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et kõik ülejäänud toimingud on põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tasumääradega.
19.Kokku luges maakohus hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatuks mahus 34,75 tundi (43-8,25), mis esindaja tasumäära (156 eurot/tund) arvestades vastab 5421 eurole. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 6321 eurot (esindajakulu 5421 + riigilõiv 900), milline summa tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jättis kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata, st 1287 euro ulatuses (7608-6321).
20.Järgmiseks analüüsis maakohus kolmanda isiku õigusabikulusid. Kolmanda isiku esindajal on menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud 12.03.2018 istungil osalemiseks 50 min. Protokolli kohaselt kestis istung 37 min. Maakohus vähendas toimingu ajakulu 13 min võrra, mis on rahaliselt 26 eurot.
21.Kolmanda isiku esindajal on menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud 22.03.2021 istungil osalemiseks 55 min. Protokolli kohaselt kestis istung 46 min. Maakohus vähendas toimingu ajakulu 9 min.
22.Maakohus, kontrollinud kolmanda isiku menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et kõik ülejäänud toimingud on põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
23.Kolmandale isikule on suuresti õigusabi osutatud tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Maakohus leidis, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust. Käesolev vaidlus oli keskmise keerukusega. Menetlus läbis sisuliselt ühe kohtusüsteemi astme, toimus kolm istungit. Tõendite maht on tavapärane. Vaidluse ajaline kestvus oli keskmine. Antud vaidlus ei olnud 4 (7)
kolmanda isiku esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönis, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Arvestades eeltoodut, asja olemust ja advokaadibüroode osutatava teenuse üldist mõistlikku turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kolmandale isikule õigusabi osutanud advokaadi mõistlikuks tunnihinnaks 140 eurot (käibemaksuta). Selguse huvides märkis kohus, et toimingutele, mis on tehtud 140-eurosest tunnihinnast madalama tasumääraga, kehtivad madalamad tasumäärad.
24.Seega tuleneb eelnevast, et 120-eurose tunnihinnaga on põhjendatud toimingud mahus 1524 eurot (1550-26) ning 140-eurose tunnihinnaga mahus 2181,67 eurot (15h 35min x 140 eurot/h). Kolmanda isiku põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 3705,67 eurot, milline summa tuleb kostjalt I kolmanda isiku kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jättis kohus kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata, st 361,66 euro ulatuses (4067,33-3705,67).
MÄÄRUSKAEBUS
25.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse kostja I, kes palub maakohtu määruse tühistada ja jätta TsMS § 162 lg 4 alusel kulud täielikult poolte endi kanda. Alternatiivselt palub kostja I vähendada väljamõistetavaid hageja menetluskulusid kohtu äranägemisel. Kolmanda isiku menetluskulud palub kostja I jätta täielikult tema enda kanda.
26.Määruskaebuse kohaselt on maakohus ületanud diskretsioonipiire. Kohus ei ole põhjendanud, miks arutelu kliendiga oli vajalik nii paljudel kordadel. Millises mahus arutelu või kommunikatsioon kliendiga toimus, menetluskulude nimekirjast ei selgu. Kostja vaidles hagile vastu põhjendusega, et tema valdus korterile on seaduslik. Põhjendused oli kostja esitanud 2017. a aprillis esitatud hagis hageja vastu tsiviilasjas nr 2-17-6089. Sisuliselt oli hageja vastanud kostja põhjendustele selles tsiviilasjas juba enne oma hagi esitamist. Maakohus on ekslikult leidnud, et kolmanda isiku menetluskuludele ei ole sisulisi vastuväiteid esitatud. Hagi koostamine ja hageja esindamine ei olnud keerukas.
VASTUSED MÄÄRUSKAEBUSELE
27.Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Vaatamata kahe esindaja olemasolule on menetluskulude nimekirjas välja toodud vaid ühe esindaja töömaht. Kolmas isik vaidles määruskaebusele vastu.
EDASINE MENETLUSE KÄIK
28.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5 (7)
29.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtub, et kostja I on maakohtu määruse vaidlustanud ulatuses, milles hageja ja kolmanda isiku avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldati. Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust kostja I poolt vaidlustatud osas.
30.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus vaidlustatud osas jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
31.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et teise menetlusosalise hinnangul kulus lepingulisel esindajal menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks (vt RKTKm 3-2-1-88-11, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.
32.Kostja I on esitanud määruskaebuses eelkõige etteheiteid menetluskulude jaotusele. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada ainult kohtuotsuse peale edasi kaevates vastavalt TsMS § 178 lõikele 1. Menetluskulud maakohtus jäid kostja I kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidluses menetluskulude jaotust ümber ei vaadata. Kostja I viidatud TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, kohaldub menetluskulude jaotamisel, mitte kindlaksmääramisel.
33.Kostja I määruskaebuse väited ei anna alust jätta hageja ja kolmanda isiku menetluskulusid välja mõistmata. Kostja I sisuline vastuväide hageja menetluskuludele seisneb selles, et hagejal on kulunud aruteluks kliendiga põhjendamatult palju aega ja menetluskulude nimekirjast pole täpselt sellise arutelu maht selge. Ringkonnakohus märgib, et asja menetlusega seotud esindaja ja menetlusosalise suhtlus on põhjendatud ja vajalik toiming kliendi huvide kaitsel (vt RKTKm nr 3-2-1-48-16, p 13). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 621 kohaselt peab esindaja lähtuma kliendi huvidest ja VÕS § 624 kohaselt peab teavitama klienti kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17077, p 26; 15.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-11-37678, p 14; 18.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-10425, p 23). Mõistlikus ajamahus suhtlust kliendiga saab pidada vajalikuks ja sellega seonduvat esinduskulu põhjendatud menetluskuluks. Hageja esindajatel hagejaga suhtlemiseks kulunud aeg ei ole praeguses menetluses olnud ülemäärane ning on asja sisu ja mahtu arvestades olnud maakohtu määratud ulatuses põhjendatud. Seejuures on maakohus hinnanud kulude põhjendatust ning jätnud põhjendamatu osa suhtlusest kliendiga arvestamata. Kolleegium märgib, et hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, mille raames on kliendiga suhtlus toimunud. Hageja ei pea oma menetluskulu kirjes täpselt eraldama seda, kui palju aega kulus tal kliendiga suhtlusele ning kui palju sellest näiteks menetlusdokumendi koostamisele. Sellisel juhul hindab kohus terve menetluskulu kirjes 6 (7)
märgitud info pinnalt menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust (Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-4642, p 13).
34.Maakohus on analüüsinud nii hageja kui kolmanda isiku menetluskulusid ning vähendanud hüvitamisele kuuluvat esindaja ajakulu. Samuti vähendas maakohus kolmanda isiku esindaja tunnihinda. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust hageja ja kolmanda isiku menetluskulude suuruse ümberhindamiseks. Seega tuleb jätta määruskaebus rahuldamata.
35.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Vallo Kariler
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.