Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

võlausaldajate huve. Tehing on toimunud tavapärasest erinevatel tingimustel ja pangakontolt ei nähtu laekumist. Tagasivõitmise eeldusi kinnitavad asjaolud on järgmised: -tehing on tehtud vähem kui aasta enne ajutise halduri nimetamist; -kinnistu on tasuta võõrandatud; -tehing on tehtud vältimaks hagi tagamisega kohtuliku hüpoteegi seadmist (29.10.2013 rahuldati Danske Bank A/S avaldus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks; -kinnistu on võõrandatud off-shore firmale; -teine pool ülaltoodud asjaoludel teadis kahjustamisest või pidi teadma, saades kinnistu tasuta. Tehingu tegemisel esindas ostjat Xxxxning müüjat juhatuse ainuliige Xxxx, kes ilmselgelt oli paar päeva varem teada saanud võlgniku vastu esitatud hagiavaldusest. Vahetult enne hagi esitamist oli võlgniku seaduslik esindaja pangkontodelt välja võtnud üle 200 000 euro. Ostu – müügilepingus lepingus sätestati, et ostuhind 92 000 eurot on tasutud enne lepingu sõlmimist. Tegelikkuses anti kinnistu ära tasuta. Tagasivõitmisel tunnistab kohus PankrS § -des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve PankrS § 109 lg 1 kohaselt. Tehingu tegemise ajal oli võlgnik muutunud juba maksejõuetuks, ning muu vara ja kinnistud puuduvad. Hageja palub tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 28.10.2013 kinnistu ostu-müügileping Xxxxasuva kinnistu registriosa nr xxxx ja kohustada kostjat tagastama see pankrotivarasse. Kohustuse täitmata jätmisel asendada tahteavaldus kohtuotsusega. Hageja palus hagi rahuldada ja jätta menetluskulu kostja kanda.

esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 5.Hageja palub tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 28.10.2013 kinnistu ostu-müügileping Xxxxasuva kinnistu registriosa nr xxxx ja kohustada kostjat tagastama müügiobjekt pankrotivarasse. Kostja on vaidlustanud PankrS § 110 lg 1 p 2 ja § 111 lg 3 kohaldamise kõigi eelduste, et võlgnik kahjustas tehinguga võlausaldajate huve, et võlausaldajate huvide kahjustamine võlgniku poolt oli teadlik, et teine pool teadis või pidi teadma võlausaldajate huvide kahjustamisest, olemasolu. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud eelnimetatud tagasivõitmise vajalike eelduste olemasolu, mis on aluseks ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamisele. 6.Raha laekumist kinnistu eest võlgniku arvele ega kassasse ei ole pankrotihaldur olemasolevate raamatupidamisdokumentide alusel kindlaks teinud. Seetõttu ei ole kostja esindaja viited müügihinna tasumisele vaid lepingu punktile 3.3. osundades, piisavad. Müügihinda saab pidada tasutuks siis, kui müüjale on raha tegelikult laekunud ja see on dokumentaalselt tuvastatav. Kohus on kostja esindajale selgitanud 03.03.2016 toimunud korraldaval istungil ( tlk 63, IIkd), et nimetatud asjaolu tuleb tõendada. Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kokkulepitud ostuhind on võlgnikule tasutud ja see on kajastatud tema raamatupidamises. Kohus leiab ka, et seda asjaolu ei saa hageja tõendada, mis iseenesest põhjustaski hagi esitamise. Tegemist on negatiivse asjaoluga, kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses haldurile ostuhinna tasumist tõendavaid dokumente ei esitatud. Seega lükkub ümber tõendamiskoormis ja seetõttu kohustub kostja tõendama seda, et ostuhind tasuti ega piisa lepingus märgitust, et see oli tasutud. 7.Kohus leiab, et kostja ei ole kinnistu eest tasunud. Kostja on pärast kohtu selgitusi korraldaval istungil ja ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid, kohtule esitanud sularaha kviitungid. Nimetatud tõendid 12.06.2013 kassa sissetuleku order nr 0023, 15.07.2013 kassa sissetuleku order nr 0028 ja 07.08.2013 kassa sissetuleku order nr 0034 ei tõenda sularaha 92 000 euro üleandmist XxxxOÜ (pankrotis) kassasse (tlk 69,70,71,IIkd). Kassa sissetuleku orderilt nähtuvalt tasuti Xxxxpoolt ettemaksu 30 000 eurot, 12.06.2013, 32 000 eurot 07.08.2013 ja 30 000 eurot 15.07.2016 XXX. Kohus leiab, et võlgniku raamatupidamine peaks kajastama, et ostuhinna summana sularaha üldse võlgnikule laekus. XxxxOÜ (pankrotis) raamatupidamise eest vastutas juhatuse liikmena Xxxx, kes sularaha väidetavalt vastu võttis. Tulenevalt ajutise halduri aruandest nimetatud kassaordereid raamatupidamises ei olnud ja muid dokumente, millest nähtuks ostuhinna laekumine võlgnikule, ei ole kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et kostjaga mitteseotud isik, kes elab Peterburis, nii suure summa sularaha tasub just võlgniku seaduslikule esindajale. TsMS § 238 lg 5 kohaselt võib kohus jätta tõendi arvestamata, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Seega oli müügitehingul kinke iseloom, mistõttu kohaldab kohus kinkelepingu kohta käivaid sätteid Pankrotiseaduse (PankrS) § 111 lg 3 alusel. 8.PankrS § 109 lg 1 järgi tunnistab kohus tagasivõitmisel käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 111 lg 1 p 1 tunnistab kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni.

Harju Maakohtu 09.10.2014 määrusest tsiviilasjas nr 2-14-58090 nähtub, et võlgnikule nimetati ajutine pankrotihaldur ning pankrot kuulutati välja 24.11.2014. Vaidlustatav tehing tehti 28.10.2013, seega vähem kui 1 aasta enne ajutise halduri nimetamist. Kuivõrd võlgnik võõrandas kogu oma vara tasuta, on sellega kahjustatud võlausaldajate huve, sest vara väljaviimisega pankrotipesast on võlausaldajate nõuete rahuldamine raskendatud. Seetõttu tuleb kinnistu müügitehing PankrS § 111 lg 1 p 1 järgi kehtetuks tunnistada. 9.Kohus märgib, et alternatiivselt saaks tehinguid kehtetuks tunnistada PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel, sest ümber ei ole lükatud eeldust, et kostja teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 2). 10.Teise nõudena palub hageja kohustada andma kostjal kinnistu omandi üleandmiseks võlgnikule tahteavaldus. Hageja nõue on suunatud omandi saamisele ning see nõue on kohtu hinnangul põhjendatud ja kuulub rahuldamisel. Menetluskulud 11.Kuna kohus rahuldas hagi, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja § 165 lg 3 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 12.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks 5652,92 eurot, sh. riigilõiv 1200 eurot, tõlkekulu 1980 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2472,92 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulu summalt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras hageja kasuks. 13.Kohus hindab TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 2, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt hageja menetluskulusid. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hageja kohtukulu ehk hagilt tasutud riigilõiv summas 1200 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud konto väljavõtete analüüsiks 0,8 tundi, materjalidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks 1,7 tundi; hagi koostamiseks, täiendusteks ja viimistluseks 3,8 tundi; tööks hagiavaldusega, suhtluseks kliendiga 1 tund ja hagiavalduse esitamiseks kohtusse 0,2 tundi; suhtluseks halduriga Ricus õigusvõime teemadel ja saadud dokumentide üle vaatamiseks 0,3 tundi. Kohtu hinnangul on eelnimetatud toiminguteks kokku vajalik ja põhjendatud ajakulu 6 tundi, arvestades asja keerukust ja hagivalduse sisu ja pikkust (ca 4 lk). 14.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud registridokumendi esitamiseks kohtule 0,2 tundi. Kohtu hinnangul ei ole tegemist põhjendatud ajakuluga, kuivõrd hageja esindajal tulnuks esitada nimetatud dokument kohtule koheselt koos hagiavalduse esitamisega. 15.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud suhtluseks kliendiga tõlgete teemal 0,2 tundi ja suhtluseks kohtuga 0,1 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.

16.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks, probleemi kirjelduseks kliendile seoses 14p ja 28p vastamistähtajaga 0,2 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga. 17.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud seisukoha koostamiseks kostja taotluste suhtes (hagi läbi vaatamata jätmine, menetluskulude tagatis) 1,2 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga. 18.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud suhtluseks kliendiga ja dokumendi esitamiseks kohtule 0,1 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga. 19.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud ettevalmistuseks kohtuistungiks 1,5 tundi ja kohtuistungil osalemiseks 0,7 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga. 20.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud seisukoha koostamiseks kohtule ja tõenditele vastuväite esitamiseks 2,2 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga. 21.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud ettevalmistuseks kohtuistungiks 1 tund ja kohtuistungil osalemiseks 0,9 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga. Kohtu hinnangul on põhjendatud tõlkekulud 1980 eurot. Kohtule hageja poolt esitatud õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et hageja esindaja keskmine tunnihind on 153,6 eurot (sisaldab käibemaksu). Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud summas 5345,76 eurot (riigilõiv 1200 eurot + lepingulise esindaja kulu 2165,76 eurot, tõlkekulud 1980 eurot), millised kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. 22.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 23.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.