Hageja: OK Incure OÜ (registrikoo 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: R P (e-post: XXX) Kostja: A R (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi A Ri vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista välja A Rilt OK Incure OÜ kasuks lepingust nr XXX tulenev põhivõlg summas 937,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 79,53 eurot ja sissenõudmiskulu summas 35 eurot.
3.Jätta poolte menetluskulud 44% ulatuses A Ri kanda ja 56% ulatuses OK Incure OÜ kanda.
4.Mõista välja A Rilt OK Incure OÜ kasuks menetluskulud summas 154 eurot.
5.Mõista välja A Rilt OK Incure OÜ kasuks menetluskulult, 154 eurolt, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Määrata, et kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
7.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8.Toimetada otsus kostjale A Rile kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul 1
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 04.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2157,14 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu 16.11.2024 määrusega anti vastavalt TsMS § 486 lg 1 nõue üle Harju Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 17.11.2023 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse.
2.OK Incure OÜ esitas 07.12.2023 Harju Maakohtule hagi A Ri vastu, mida täpsustas 20.05.2024. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust XXX tulenev põhivõlgnevus 1 639,32 eurot, intress 176,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 543,75 eurot ja sissenõudmiskulu 35,00 eurot. Alternatiivselt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 937,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 79,53 eurot ja sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot, kui kohus leiab, et XXX AS ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.. Hageja palub jätta menetluskulud (riigilõiv summas 350,00 eurot) kostja kanda ning välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendijõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue XXX AS-i ja kostja vahel 26.04.2021 sõlmitud krediidikontolepingust, nr XXX, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1000,00 eurot. Juhul, kui klient täidab lepingut korrektselt võimaldatakse kliendile limiidi tõstmist, mida on 2
antud olukorras ette tulnud 17.02.2022 (lepingu nr XXX). Krediidikontolepingu XXX krediidilimiit oli kuni 1 640,00 eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 41,04% aastas. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 41,04% aastas. Krediidi kulukuse määr on 50,55% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul või minimaalse kuumakse arvutamise perioodi jooksul, kui see on lühem kui 12 kuud; intressimäär on 41,04% ja igakuine kontohaldustasu on 0,00 €. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodi 26.04.2021 – 16.06.2022 eest kogu summas 1 899,77 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega kuivõrd kostja jättis tasumata november (summas 62,96€; maksetähtaeg 24.11.2022), detsember (summas 67,96€; maksetähtaeg 27.12.2022) ja jaanuar (summas 67,96€; maksetähtaeg 24.01.2023) osamaksed tasumata. Krediidiandja saatis 25.01.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 14.02.2023. Leping öeldi üles 15.02.2023. Laenuandja on oma nõude loovutanud hagejale.
4.Vastavalt laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogusummas 1 899,77 eurot. Kostja tasus krediidisumma katteks 260,45 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 15.06.2022 summas 13,73 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1 639,32 eurot. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1 639,32 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli 10.11.2022. Tasumata intress alates 11.11.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 14.02.2023 on summas 176,95 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 15.02.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 06.12.2023 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 543,75 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile ([email protected]). Esimene nõudekiri saatis hageja kostjale 15.02.2023. Hageja korduvalt saatis kostjale meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega – 01.03.2023, 10.03.2023, 24.03.2023.
5.Alternatiivnõude kohaselt kostja sai krediiti kogu summas 1 899,77 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi tagasimakseid kogu summas 962,65 eurot, millest 260,45 eurot arvestati põhiosa katteks ja 702,20 eurot intressi katteks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral kostja peale põhivõlga muid tasusid ei võlgne, mistõttu arvestab hageja kõik lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimaksed krediidisumma katteks. Sellisel juhul kostja on hagejale võlgu 937,12 eurot (1 899,77 – 962,65). Viivis seadusjärgses määras on arvestatuna alates lepingu ülesütlemisest 15.02.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 06.12.2023 summas 79,53 euro. Kuivõrd tegemist on õiguskaitsevahendiga, mis ei ole seotud vastutustundliku laenamisega, siis on põhjendatud sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot.
6.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.06.2024 määrusega, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
7.Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1, 12 ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 26.01.2025. Vastamise tähtaeg saabus 17.02.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
3
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lõige 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.
9.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX AS ja kostja krediidikontolepingu. XXX AS on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingute puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping.
10.Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle.
11.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4.
4
12.Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja seda hinnata, kuivõrd krediidiandjal on kohustus välja selgitada ka tarbija igakuised finantskohustused ja majapidamiskulud.
13.Laenuandja on tuginenud kostja taotlusele, mille kohaselt kostja igakuine sissetulek on 2500 eurot, igakuised majapidamiskulud 200 eurot, igakuised finantskohustused 540 eurot, ülalpeetavaid 0, töökoht XXX OÜ, laenu eesmärk ravimite kulud (17.02.2022 krediidilimiidi suurendamise taotluse puhul on erinevuseks sissetulek, mis oli märgitud 2700 eurot). Hageja selgituste kohaselt kontrollis laenuandja kostja sissetuleku suurust pensionikeskuses. Registri andmete kohaselt oli kostja sissetulek 26.04.2021 krediidikonto avamise taotluse ajal 1 444,23 eurot ning hiljem 17.02.2022 krediidilimiidi suurendamise taotluse ajal 1 754,68 eurot. Majapidamiskulude hulka arvestas krediidiandja 200,00 eurot KAVS § 40 lg 1 p 4 alusel. Samuti kontrollis laenuandja, et kostja kohta ei olnud avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Arvestades igakuise tagasimakse suurust ei olnud laenuandja hinnangul vajalik kontrollida kostja arvelduskonto väljavõtteid. Esialgne tagasimakse IPF-le moodustas 44,00 eurot. Seega vaba raha jäägiks kujunes hinnanguliselt 445,00 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot), mis moodustab 30% sissetulekust. Hiljem krediidilimiidi suurendamisega tagasimakse XXX-le moodustas 80,00 eurot. Seega vaba raha jäägiks kujunes hinnanguliselt 642,00 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot), mis moodustub 36% sissetulekust.
14.Hageja on hagis märkinud, et XXX AS on lähtunud kostja kohustuste kindlakstegemisel kostja esitatud andmetest ning ei ole küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet, põhjendades eelnevat laenusummade väiksusega (väiksemate kuumaksetega laenutoodete puhul menetletakse taotlust automatiseeritud lahenduste abil, kuid üksnes juhul, kui tarbijal oli olemas kogumispensioni konto, mis võimaldas tema sissetuleku andmeid kontrollida pensioniregistri andmete alusel). Kohus märgib, et laenusumma ja osamaksete väiksus ei vabasta krediidiandjat tarbija krediidivõimelisuste kontrollimisest ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest. Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Seejuures ei mõjutanud hageja kontrollikohustust see, et kostja oli laenutaotluses kinnitanud, et kostja esitatud andmed on tõesed. Hageja ei ole kohtule selgitanud, kuidas on kostja igakuiste kohustuste summa kujunenud, sh kas selles summas on arvesse võetud kostja teisi laenukohustusi. Samuti ei ole hageja märkinud, millises ulatuses on laenu taotlemise hetkel arvestatud kostja majapidamiskulusid. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja toonud välja hagis asjaolusid, millest saaks järeldada, et XXX AS oleks piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet ja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
15.Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, siis on põhjendatud hagi alternatiivnõue üksnes tagasi maksmata laenu põhiosa ja viivise nõudes selliselt, nagu on selle esitanud alternatiivnõudena hageja. Lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0% aastas, hagejal intressinõuet ei ole.
16.Ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu 5
erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Hagiavalduse kohaselt lepingu tingimuste kohaselt krediidikonto leping on tähtajatu. Krediidikontolepingut ei saa võrdsustada nö tavalise laenulepinguga, kuivõrd viimase puhul on olemas maksegraafik koos igakuise kuumaksega, laenuperiood ja muud tunnused, mida krediidikontolepingus ei esine.
17.Viimane krediidi kasutusele võtmine oli 16.06.2022 summas 14,00 eurot, mistõttu algas tagasimaksmise periood 2022. aastal juulis ning viimane tähtaeg krediiti tagastamiseks oleks sel juhul juunis aasta 2023. Kostja viimane tagasimakse peale krediidi kasutusele võtmist oli 10.11.2022 ning enne lepingu ülesütlemist, so 14.02.2023 oli ta viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega: november (summas 62,96€; maksetähtaeg 24.11.2022), detsember (summas 67,96€; maksetähtaeg 27.12.2022) ja jaanuar (summas 67,96€; maksetähtaeg 24.01.2023), mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud.
18.Kostja sai krediiti kogu summas 1 899,77 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi tagasimakseid kogu summas 962,65 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 937,12 eurot (1 899,77 – 962,65) eurot.
19.Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja ei ole taotlenud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni.
20.Hageja on taotlenud viivis seadusjärgses määras arvestatuna alates lepingu ülesütlemisest 15.02.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 06.12.2023 summas 79,53 eurot. Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.02.2023 (ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni hagiavalduse esitamiseni 06.12.2023 summas 79,53 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 79,53 eurot.
21.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 35,00 eurot. Kuna lepingu ülesütlemine oli kehtiv, oli võlausaldajal õigus teha tasulisi sissenõudmistoiminguid. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 113 2 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro. 6
22.Hageja nõuab pärast lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 35 euro tasumist (VÕS § 1132 lg 2 p 3). Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: nõudekiri 15.02.2023 – 0€; 2) pretensioon 01.03.2023 – 25€; 3) teade 10.03.2023 – 5€; 4) hagihoiatus 24.03.2023 – 5€. 01.03.2023, 10.03.2023 ja 24.03.2023 meeldetuletuskirjade eest tasu küsimine on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 punktiga 3. Seega on hagejal kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3 ja lg-ga 3 õigus nõuda kostjalt sissenõudekulude hüvitist 35 euro ulatuses.
23.Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ehk rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla kokku summas 937,12, lepingu ülesütlemisest 15.02.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 06.12.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 79,53 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
25.Kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 44% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 44% ulatuses kostja kanda ning 56% ulatuses hageja kanda.
26.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ning on põhjendatud.
26.1.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 44% ulatuses, s.o summas 154 eurot (350 x 44%) kostjalt hageja kasuks välja.
26.2.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
27.TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.