lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-126256/18

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 17.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-126256/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1536
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastus
Lääne Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2022-02-15

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 444 lg 2, 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 416 lg 1Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangudTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 230 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PlusPlus Legal OÜ12752805(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-126256

Tsiviilasi

PlusPlus Legal OÜ hagi XXXXvastu võla nõudes

Hagihind

789 eurot 70 senti

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja PlusPlus Legal OÜ (registrikood 12752805, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Triin XXXX (PlusPlus Inkasso OÜ, e-post: [email protected]) Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post:

XXXX)

Asja läbivaatamise kord

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista XXXXhageja PlusPlus Legal OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 394 eurot 85 senti ja seisuga 21. jaanuar 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 174 eurot 91 senti.
3.Jätta hagi rahuldamata viivise 219 euro 94 sendi osas.
4.Menetluskulud jätta 28% ulatuses hageja ja 72% ulatuses kostja kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 430Kompromiss
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
5.
Mõista XXXX PlusPlus Legal OÜ kasuks välja menetluskulu kokku 270 eurot. XXXXhüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (270 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

2-15-126256 avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused

1.PlusPlus Legal OÜ esitas 25. jaanuaril 2016 hagi XXXXvastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 394 eurot 85 senti ja viivise 394 eurot 85 senti. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 4. märtsi 2016. a kohtumäärusega menetlusse. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja PlusPlus Capital OÜ vahel 6. märtsil 2012 sõlmitud võla tasumise kokkulepe nr 22747493, millega kostja kohustus tasuma võlgnevuse kogusummas 563 eurot 23 senti maksegraafiku alusel võrdsetes osades kuumaksega 25 eurot kuus. Kuna kostja ei täitnud kohaselt kokkulepet, arvestas PlusPlus Capital OÜ kokkuleppe punkti 3.1 alusel võlgnevuse tasumata osa 394 eurot 85 senti sissenõutavaks muutunuks alates 28. jaanuarist 2013 ning asus võlga sisse nõudma. Nõue on loovutatud hagejale 19. detsembril 2014. Hageja tugineb viivisenõude esitamisel kokkuleppe punktile 3.2, mille kohaselt kohustus võlgnik tasuma viivist 0,5% päevas võlgnevuse põhiosalt.
19.veebruari 2016 täpsustuse kohaselt on kostja tasunud kokkuleppe alusel 250 eurot, sellest põhiosa 168 eurot 38 senti ja intressi 78 eurot 45 senti. Hageja on arvestanud viivist lepingulises määras alates 29. jaanuarist 2013 kuni 21. jaanuarini 2016 kogusummas 2146 eurot 1 senti, kuid nõuab viivist vaid põhivõlgnevuse ulatuses. Kostja vastuväited
2.Kostja tunnistab 1. aprilli 2016. a vastuses hagile põhivõlgnevuse nõuet ning maksegraafikujärgset intressinõuet kuni krediidi tagastamise tähtaja lõpuni, s.o kogusummas 462 eurot 67 senti. Kostja ei tunnista hagis esitatud viivisenõuet. Kostja on jätnud kohustuse täitmata tulenevalt raskest majanduslikust olukorrast. Kostja tegi hagejale ettepaneku sõlmida võla tasumiseks kompromissi. Kuna kostja tunnistab nõuet ja soovib asja lahendada kompromissiga, palub kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
3.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Esmalt selgitab kohus lihtmenetluse normide kohaldamist, seejärel hindab kohus hageja põhinõude ning viivisenõude põhjendatust ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud.
4.Kohus lahendab käesoleva tsiviilasja ja teeb otsuse lihtmenetluse normide järgi. Kohus on pooltele selgitanud lihtmenetluse normide järgi otsuse tegemist (tl 30-31). Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha otsuse erinevalt TsMS § 444 lg 4

2-15-126256 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Siiski kasutab kohus oma TsMS § 444 lg-st 1 tulenevat õigust jätta otsuse kirjeldavas osas märkimata kõik nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid.

5.Kuivõrd kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus ka TsMS § 444 lg-st 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Nimelt sätestab TsMS § 444 lg 2, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Hageja põhinõue koosneb hagiavalduse kohaselt võla tasumise kokkuleppest tulenevast põhivõlgnevusest, mis jäi tasumata osaliselt, s.o summas 394 eurot 85 senti. TsMS § 231 lg 2 esimese lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostja on võtnud omaks 394 euro 85 sendi suuruse põhinõude. Seetõttu rahuldab kohus hageja põhinõude 394 eurot 85 senti.
8.Kostja on vaielnud vastu hageja viivisenõudele. Esmalt käsitleb kohus viivisenõude perioodi küsimust ning seejärel teeb otsustuse rahuldamise kuuluva viivise määra ja summa osas.
9.Kohtu hinnangul on võla tasumise kokkuleppe näol tegemist tarbijakrediidilepinguga. Hageja ei ole märkinud, et on võla tasumise kokkuleppe kui tarbijakrediidilepingu üles öelnud. Hagiavalduses on märgitud, et kuna kostja ei täitnud kohaselt kokkulepet, arvestas PlusPlus Capital OÜ kokkuleppe punkti 3.1 alusel võlgnevuse tasumata osa 394 eurot 85 senti sissenõutavaks muutunuks alates 28. jaanuarist 2013 ning asus võlga sisse nõudma.
10.VÕS § 416 lg 1 kohaselt (kokkuleppe sõlmimise ajal, s.o 6. märtsil 2012 kehtinud redaktsioonis) võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
11.Kohus leiab, et viivise arvestamine põhivõlgnevuselt alates 28. jaanuarist 2013 ei ole põhjendatud. Hageja ei ole hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tarbijakrediidilepingut üles öelnud. Kuna lepingut üles ei öeldud, oli see kehtiv kuni tähtaja lõpuni. Seetõttu tuleb viivisenõude läbivaatamisel lähtuda iga lepingujärgse osamakse sissenõutavaks muutumise ajast eraldi. Intressinõuet hageja hagis esitanud ei ole.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg-s 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

2-15-126256 võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

13.Kuivõrd pooled on leppinud kokku intressimääras 20% aastas, kuulub võla tasumise kokkuleppest tulenevate maksetega viivitamisel kohaldamisele lepingus ette nähtud viivisemäär 20% aastas (0,05% päevas) ja mitte lepingus märgitud viivisemäär 0,5% päevas. Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt kuulub hageja viivisenõue 21. jaanuari 2016 seisuga rahuldamisele, lähtudes iga kokkuleppe järgse osamakse sissenõutavaks muutumise päevast ning arvestades viivise määraks lepingujärgset intressimäära 20% aastas, summas 174 eurot 91 senti. Kohus jätab seega hagi rahuldamata viivise (394,85-174,91) 219 euro 94 sendi nõudes. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
15.Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 72% ulatuses kostja ja 28% ulatuses hageja kanda. Kohus märgib, et kostja on palunud jätta menetluskulud poolte kanda põhjusel, et kostja tunnistab nõuet ja soovib lahendada asja kompromissi korras. Kohus märgib, et poolte vahel kompromissi siiski ei sõlmitud.
16.Hageja menetluskulud on riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 288 eurot. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 288 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 200 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 270 eurot. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu kostjal menetluskulude olemasolu ning kostja ei ole taotlenud ka menetluskulu väljamõistmist.
17.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
18.Kohus märgib täiendavalt, et tulenevalt TsMS § 430 lg-st 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja