2-16-3860/8 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

19.jaanuaril 2016.a. teostas Rahandusministeerium M Kile ülekande summas 717.60 eurot. Nimetatud ülekande tegemist kinnitab maksekorraldus, mis on lisatud käesolevale avaldusele (lisa 2). Seega on M Kile menetluskulud hüvitatud ning enammakstud summa osas (s.o 717.60 – 273 = 444.60 eurot) tekkinud tagasinõude õigus M Ki suhtes. 02.02.2016 on Tööinspektsiooni poolt M Kile edastatud e-posti vahendusel aadressile [email protected] enammakstud kaitsjatasu tagasinõude avaldus (lisa 3) ning palutud 444.60 eurot tagastada Rahandusministeeriumi arveldusarvele. 07.03.2016 saatis Tööinspektsioon Rahandusministeeriumile järele päringu, milles palus infot makse laekumise kohta. Samal kuupäeval on Rahandusministeeriumi Riigieelarve osakonna peaspetsialist Virve Rohtla kinnitanud, et M Kilt ei ole tagasimakset laekunud (lisa 4). Tööinspektsioon palub asja läbi vaatamist kirjalikus menetluses ja ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Lähtuvalt ülaltoodust palub Tööinspektsioon mõista M Kilt välja enammakstud kaitsjatasu 444.60 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. 2.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja järgmist: Hageja ei saa nõustuda Kostja väitega, mille kohaselt ei ole Hageja õigustatud tagasinõuet esitama, sest väljamakse teostas Kostjale Rahandusministeerium ja mitte Hageja. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 23 sätestab, et väärteomenetlusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Rahandusministeeriumi kaudu. Tegemist on riigi tsentraliseeritud raamatupidamistavaga, mille kohaselt kohtuvälise menetleja läbiviidud väärteomenetluse käigus tekkinud kulusid ei hüvitata otse mitte menetleja enda poolt vaid Rahandusministeeriumi kaudu. Kohtumenetluse poolteks sellistes vaidlustes on aga konkreetne kohtuväline menetleja (ja mitte Rahandusministeerium) ning füüsiline või juriidiline isik, kes väärteomenetlusega seoses kulusid kandis. Nii on ka just neil õigus esitada kohtumenetluse raames omapoolseid selgitusi, nõudeid ja vastuväiteid ning Rahandusministeerium on üksnes kohtulahendi täitjaks, s.t. teostab väljamakse jõustunud määruse alusel konkreetse kohtuvälise menetleja eest. Seega on Tööinspektsioon Hagejana õigustatud käesoleval juhul esitama ka enammakstud kaitsjatasu nõuet. Samuti ei saa Hageja nõustuda Kostja väidetega, et kuna Hageja on vabatahtlikult tasunud Kostja arvelduskontole 17.11.2015.a. kohtumäärusest tuleneva rahasumma, on hiljem antud rahasumma tagasi küsimine on alusetu ning seda ei saaks teha ka põhjusel, et Kostja pole hageja nõudekirja kätte saanud ega nõustu kohtumenetluse raames kompromissiga. Tõepoolest oli Hageja esialgu Harju Maakohtu 17.11.2015 kohtumäärusest teada saades seisukohal, et ei hakka hoolimata Harju Maakohtukohtu poolsetest menetlusnõuete rikkumisest nimetatud määrust vaidlustama. Kuid nimetatud väärteomenetluse asjaolusid

2-16-3860 hilisemalt hinnates leidis, et maakohus ei olnud hinnanud määruse tegemisel kaitsjatasu põhjendatust ning kõik Kostja poolt esitatud ja kohtu poolt välja mõistetud kulud ei olnud põhjendatud. Sel põhjusel otsustas Hageja esitada 19.01.2016 määruskaebuse Harju Maakohtu 17.11.2015 määrusele. Kuivõrd määruskaebuse esitamise hetkel oli Harju Maakohtu 17.11.2015 määrus endiselt kehtiv ning edasise kohtumenetluse käik (sh määruskaebuse menetlusse võtmine ja selle rahuldamine ning menetluse ajaline kestus) polnud ette ennustatav, teostas Rahandusministeerium Kostjale täiendava kahju tekitamise vältimiseks väljamakse. Tallinna Ringkonnakohus võtnud arvesse osutatud õigusteenuse vajalikkust, selleks kulunud põhjendatud aega ja kaitsetoimingute põhjendatust, analüüsinud kaitsetoimingute tegemiseks vajava materjali mahukust ning väärteoasja mahukust ning keerukust, otsustas 01.02.2016.a. määrusega tühistada Harju Maakohtu 17.11.2015 määruse ning vähendas oluliselt väljamõistetava summa suurust. Määrus on lõplik ja ei edasikaebamisele ei kuulu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Nagu eelnevalt märgitud, teostas Rahandusministeerium 19.01.2016 sel hetkel kehtiva kohtumääruse alusel väljamakse 717.60 euro ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus aga tühistas 01.02.2016 Harju Maakohtu 17.11.2015 määruse. Seega on Kostjale hüvitatud kaitsjatasu 717.60 – 273 = 444.60 euro võrra enam, kui Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.2016 otsusega välja mõisteti ehk antud juhul on Kostja alusetult rikastunud 444.60 euro võrra. Kohustuse täitmisena saadu tagastamisele suunatud alusetu rikastumise nõude eelduseks on, et teisele isikule on midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks üle antud, üleandmine on toimunud ilma õigusliku aluseta ning ei esine VÕS § 1028 lg-s 2 nimetatud nõuet välistavaid asjaolusid: a) üleandmisega täideti mittetäielik kohustus; b) õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud; c) tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga (nt seadusvastase tehinguga üle antu tagasinõudmine). Antud olukorras VÕS § 1028 lg-s 2 nimetatud välistavaid asjaolusid ei esine. Seega eelnevat arvesse võttes on põhjendamatu Kostja väide, et vabatahtlikult väljamakstud rahasumma hilisem tagasinõudmine on alusetu. Antud juhul on algne Harju Maakohtu määrus tühistatud ning sellega väljamõistetud summat on Ringkonnakohtu määrusega oluliselt vähendatud ehk tegemist on VÕS § 1028 lg-s 1 toodud olukorraga. Mis puudutab Kostja väiteid, et Hageja on olnud pahatahtlik, kuna pole tõendanud nõudekirja edastamist Kostjale ning on välistanud vaidluse lahendamise kompromissi teel ning ka seetõttu on Hageja nõue alusetu, siis ei saa Hageja sellega nõustuda. Nagu eelnevalt märgitud, ei näe VÕS § 1028 lg 1 ette täiendavaid nõudeid alusetu rikastumise teel saadu tagasinõudmiseks. Hageja möönab, et ei ole saanud Kostjalt kinnitust nõudeavalduse kättesaamise kohta. Samas on kogu kirjavahetus Kostjaga toimunud eelnevalt e-postiaadressi vahendusel [email protected] ning seni probleemideta. Hageja soovib siinjuures tähelepanu juhtida asjaolule, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehe andmetel (http://kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/kontaktinfo) on [email protected] Panktorihaldurina tegutseva Kostja ametlikuks e-postiaadressiks, mille vahendusel jõuavad temani ka ametitegevuse käigus saadetavad kirjad ja dokumendid. Lisaks edastas Hageja 02.02.2016 kohtutäitur Toomas Saarmale täitemenetluse lõpetamise avalduse lisades juurde Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.2016 määruse. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse ning edastas 10.02.2016 täiemenetluse lõpetamise otsuse nii Hagejale aadressil XXXXXX.ee kui ka Kostjale aadressil [email protected], milles märgib täitemenetluse lõpetamise aluseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 4 ehk täitemenetluse lõpetamine täitedokumendi tühistamise korral (lisad 2 ja 3). Hagejale ei ole seni laekunud

3.Kostja hagiavaldusega ei nõustu ning seda alljärgnevatel põhjustel. TsMS § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse läbi vaatamata kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ning hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tööinspektsioon nõuab esitatud hagiavalduses kostjalt tagasi enammakstud kaitsjatasu summat. Samas on hageja esitanud kohtule tõendina maksekorralduse (hagiavalduse lisa nr 2), millest nähtub, et vaidlusaluse rahasumma on kostjale tasunud Rahandusministeerium, mitte Tööinspektsioon. Kostja hinnangul oleks saanud käesoleva hagiavalduse kohtusse esitada isik, kes on kostjale teinud makse, mille tagastamist hageja nõuab ehk Rahandusministeerium, mitte hageja. Hageja ei saa esitatud hagiavaldusega nõuda kostjalt kohustuse täitmist kolmandale isikule, kuivõrd antud juhul ei ole maksega kuidagi rikutud hageja õigusi. Juhul kui Rahandusministeerium on seisukohal, et vaidlusaluse maksega on rikutud tema õigusi ning väidab, et kostja on saanud Rahandusministeeriumilt alusetult suure summa, siis saab vastava tagastusnõude esitada üksnes Rahandusministeerium, mitte hageja. Eelnevast tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja õiguste rikkumine ei ole kuidagi võimalik ning hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik nõuda. Seega tuleb hageja poolt esitatud hagiavaldus jätta läbi vaatamata. Harju Maakohtu 17.11.2015.a. kohtumäärusega väärteoasjas nr XXXXXXXXXX otsustas kohus VTMS § 23 alusel hüvitada M Kile tema poolt Tööinspektsiooni 19.06.2015.a. määrusega väärteoasjas nr 3-2/649 kantud menetluskulu (valitud kaitsjale makstud tasu) summas 717,60 riigieelarvest, seoses M Ki väärteoasjas menetluse lõpetamisega väärteotunnuste puudumise tõttu. Nimetatud kohtumäärus jõustus 3.12.2015.a. (Lisa 1 – Jõustumismärkega Harju Maakohtu 17.11.2015.a. kohtumäärus). Enne kohtutäituri poole pöördumist, saatis kostja korduvalt Tööinspektsioonile päringuid ning küsis, millal Tööinspektsioon plaanib täita jõustunud kohtulahendist tuleneva kohustuse menetluskulude hüvitamiseks, kuid nimetatud päringule vastas Tööinspektsioon esmalt, et kohtumäärusele plaanitakse esitada määruskaebus. Nimetatud vastusele edastas M K

2-16-3860 06.01.2016.a. Tööinspektsioonile jõustumismärkega Harju Maakohtu 17.11.2015.a. kohtumääruse, mille peale Tööinspektsiooni esindaja Meeli Miidla-Vanatalu teavitas 08.01.2016.a., et ei esita määruskaebust ning Rahandusministeerium on asunud kohtumäärust täitma (Lisa 2 – E-kirjavahetus Meeli Miidla-Vanataluga). Seega hageja tunnistas oma kohustust Kostja ees ning teavitas, et Rahandusministeerium on asunud kohtumäärust täitma. Samuti on kostja esitaja olnud kirjavahetuses hageja esindaja Maret Maripuuga vahemikul 7.01.2016.a. kuni 08.01.2016.a. ning ka Maret Maripuu on kinnitanud oma 08.01.2016.a. kirjas, et „Rahandusministeeriumilt saadud info kohaselt makstakse Teile kohtumäärusega välja mõistetud summa esimesel võimalusel välja“. (Lisa 3 – e-kirjavahetus Maret Maripuuga) Seega on ka hageja seaduslik esindaja tunnistanud Harju Maakohtu 17.11.2015.a. kohtumäärusest tulenevat kohustust ning kinnitanud, et nimetatud kohustus täidetakse ära. Kostja hinnangul on kostja käitunud heauskselt, kuivõrd kostja nõue tulenes jõustumismärkega kohtulahendist, millega oli kostjale välja mõistetud esindaja tasu 717,60 eurot. Hageja käitumine aga seevastu on äärmiselt vastuoluline ja pahatahtlik, kuivõrd kostja vastuse lisadest 2 ja 3 nähtub, et hageja on tegelikkuses tunnistanud kostja nõuet ning kinnitanud kostjale, et kostja nõue täidetakse Rahandusministeeriumi poolt. Hageja on ise tasunud vabatahtlikult kostja arvelduskontole 17.11.2015.a. kohtumäärusest tuleneva rahasumma ning hiljem antud rahasumma tagasi küsimine on alusetu. Kostja hinnangul ei ole hageja ka tõendanud, et hageja oleks hagiavalduse lisaks oleva nõudekirja kunagi M Kile edastanud ja kätte toimetanud, milline asjaolu näitab samuti hageja pahatahtlikkust. Täiendavalt näitab hageja pahatahtlikkust asjaolu, et hageja on välistanud vaidluse lahendamise kompromissi teel. Eelnevast tulenevalt on kostja seisukohal, et hagiavaldus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja on nõus antud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

06.jaanuarit 2016 ei olnud maakohus 17. novembri 2015 määrust Tööinspektsioonile kui menetlusosalisele edastanud, mistõttu on täitemenetlust alustatud jõustumata lahendi alusel. Lisaks taotles kaebuse esitaja maakohtu määruse tühistamist menetluskulude täies ulatuses riigilt M. Ki kasuks väljamõistmise osas. - Tallinna Ringkonnkohtu 26. jaanuari 2016 määrusega rahuldati Tööinspektsiooni taotlus täitemenetluse nr XXXXXXXXXXXXX peatamiseks. - Tallinna Ringkonnakohtu 1.02.2016.a. määrusega: 1) tühistati Harju Maakohtu 17. novembri 2015 määrus riigieelarvest M Ki kasuks valitud kaitsjale makstud tasu katteks 717,60 euro väljamõistmise osas; 2) Määruskaebus rahuldati; 3) hüvitati M Kile väärteoasjas nr 3-2/649 valitud kaitsjale makstud tasu 273 eurot (sh käibemaks) riigieelarvest. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu 17. novembri 2015 määrus menetluskulude täies ulatuses hüvitamise kohta tuleb väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu VTMS § 150 lg 1 p 7 alusel tühistada ning määruskaebus selles toodud põhjendustel rahuldada. Kohus märkis, et maakohus on esitatud taotluse ilma kaitsjatasu mõistlikkusele hinnangut andmata täies ulatuses rahuldanud. Maakohus on määruses märkinud, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus ei ole võtnud arvesse osutatud õigusteenuse vajalikkust, selleks kulunud põhjendatud aega ja kaitsetoimingute põhjendatust, analüüsinud kaitsetoimingute tegemiseks vajava materjali mahukust ning väärteoasja mahukust ning keerukust. Seega ei ole maakohus taotluse rahuldamist põhistanud, mis kujutab endast VTMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist. - 02.02.2016 on Tööinspektsiooni poolt M Kile edastatud e-posti vahendusel aadressile [email protected] enammakstud kaitsjatasu tagasinõude avaldus ning palutud 444.60 eurot tagastada Rahandusministeeriumi arveldusarvele. - kuna M.K enammakstud kaitsjatasu ei tagastanud, pöördus Tööinspektsioon 9.03.2016.a. oma õiguste kaitseks kohtu poole.