Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. mai 2016, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-41188
Tsiviilasi
OÜ Martinex hagi Kaido Pajula vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1977,58 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. detsembri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Martinex apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Martinex (rk: 10766329), esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg Vastustaja (kostja): Kaido Pajula (ik: XXXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 10. detsembri 2015 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata OÜ Martinex hagi viivise nõudes, menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Kaido Pajulalt välja täiendavalt viivis 1626,99 eurot, viivis alates 10. detsembrist 2015 0,1% põhinõudelt päevas
kuni põhinõude tasumiseni, jätta riigilõiv 150 eurot kostja ja muudest menetluskuludest 50 % kostja ja 50% hageja kanda ning välja mõista Kaido Pajulalt OÜ Martinex kasuks 351 eurot menetluskulu katteks.
Lugeda Tartu Maakohtu 10. detsembri 2015 otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Võtta vastu OÜ Martinex hagist osaline loobumine summas 3951,19 eurot ja lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-14-41188 menetlus. 3.2.Rahuldada OÜ Martinex hagi Kaido Pajula vastu põhivõla 1232,31 euro, viivise 2105,02 euro ja lisanduva viivise 0,1 % põhivõlalt päevas, väljamõistmiseks.
3.3.Mõista Kaido Pajulalt välja 3337,33 eurot OÜ Martinex kasuks. Väljamõistetud summast 1232, 31 eurot on põhivõlgnevus ja 2105,03 eurot viivis.
3.4.Välja mõista Kaido Pajulalt OÜ Martinex kasuks viivis väljamõistetult põhinõudelt (1232,31 eurot) 0,1 % põhinõudelt alates 10. detsembrist 2015 kuni põhinõude täitmiseni.“
4.OÜ Martinex apellatsioonkaebus rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA VÄLJAMÕISTMINE
5.Jaotada menetluskulud maakohtus järgmiselt: jätta riigilõiv 150 eurot Kaido Pajula ning muudest menetluskuludest 50 % Kaido Pajula ja 50% OÜ Martinex kanda.
6.Määrata kindlaks OÜ Martinex menetluskulud maakohtus kokku 714, 50 eurot, millest 312,50 eurot on tagastamisele mittekuuluv riigilõiv ja 402 eurot lepingulise esindaja tasu.
7.Jätta kõik menetluskulud ringkonnakohtus Kaido Pajula kanda.
8.Välja mõista Kaido Pajulalt menetluskuluna maakohtus 351 eurot ja ringkonnakohtus 365 eurot OÜ Martinex kasuks.
9.Hagejal OÜ Martinex on hagist osalise loobumise tõttu õigus taotleda riigilõivu tagastamist summas 162,50 eurot.“ Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Martinex (hageja) esitas 30. detsembril 2014 Kaido Pajula (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 26. märtsi 2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 6400 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Harju Maakohus keeldus 29. aprilli 2015 määrusega hagi menetlusse võtmast ja saatis selle kohtualluvuse alusel Tartu Maakohtule.
20.aprillil 2015 esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3271,96 eurot, viivise 3271,96 eurot ja viivise 0,1% tasumata põhinõudelt päevas alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16. juulil 2008 üürilepingu nr 2008-14, mille alusel andis hageja kostja kasutusse eluruumi Põltsamaal Kuuse 3-3 ning kostja kohustus maksma üüri ja kõrvalkulusid. Üürileping lõppes 2011. a mais, kui kostja korterist välja kolis. Kostjal on hagejale tasumata arved nr 20100064, 20100077, 20100092, 20100107, 20100125, 20100142, 20100151, 20100174, 11003, 11018, 11033, 11045 ja 11063 kogusummas 3271,96 eurot. Üürilepingu punkti 2.8 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt maksete tasumisega viivitamisel viivist 0,1% tasumata summalt iga kalendripäeva eest. Hagi esitamise hetkeks moodustas viivis 5275,95 eurot. Hageja vähendas viivisenõuet põhinõude summani.
13.novembril 2015 esitas hageja kohtule hagi täienduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 1232,31 eurot ja viivise summas 2105,02 eurot, kokku 3337,33 eurot, ning viivise 0,1% päevas põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõustus hagi täienduses kostja vastuväitega selles osas, et 2010. a kostjale esitatud arved on aegunud. Samas ei ole aegunud kostjale 2011. a esitatud arved. Aegumata nõuete summa on 1232,31 eurot ning aegumata arvetelt kuni hagi täienduse esitamiseni arvutatud viivis on 2105,02 eurot. Hageja selgitas, et hagi esitamine viibis põhjusel, et hagejal oli aastatel 2008–2011 väga palju võlgnikke. Seetõttu tekkis hagejal käiberaha puudus, mis ei võimaldanud maksta riigilõivu ega tasuda õigusabi eest. Kohtusse pöördumiseks piisavad rahalised vahendid leidis hageja 2014. a teisel poolel.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et võlgnevus on aegunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus võttis 10. detsembri 2015 otsusega vastu OÜ Martinex hagist osalise loobumise summas 3951,19 eurot ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse. Maakohus rahuldas OÜ Martinex hagi põhivõla 1232,31 eurot, viivise 2105,02 eurot ja lisanduva viivise 0,1% põhivõlalt päevas saamiseks osaliselt ning mõistis Kaido Pajulalt OÜ Martinex kasuks välja 1710,34 eurot (sh 1232,31 eurot põhivõlgnevus ja 478,03 eurot viivis) ning viivise väljamõistetud põhinõudelt (1232,31 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates otsuse tegemise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude summas 1977,39 eurot. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud summas 714,50 eurot, millest 312,50 eurot on tagastamisele mittekuuluv riigilõiv ja 402 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, jättis menetluskulud 714,50 eurot 23% ulatuses kostja kanda ja 77% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt välja 164,34 eurot hageja kasuks menetluskulude katteks. Hagejal on hagist osalise loobumise tõttu õigus taotleda riigilõivu 162,50 eurot tagastamist. Hageja vähendatud nõue tulenevalt kostjale 2011. a esitatud arvetest nr 11003, 11018, 11033, 11045 ja 11063 ei ole aegunud ning seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse põhiosa summas 1232,31 eurot.Lisaks põhivõlale taotleb hageja kostjalt nimetatud arvete tasumata jätmisest tuleneva viivise summas 2105,02 eurot väljamõistmist. Maakohus leidis, et eluruumi üürisuhe on kohustatud isikule ehk üürnikule eriliselt olulist huvi, s.o eluasemevajadust käsitlev suhe, siis on õigustatud selle lepingu raames hinnata üürniku kui kohustatud isiku vajadusi ja huvi ning teise lepingupoole õigustatud huvi ja kaaluda, kas need on omavahel tasakaalus. Hageja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, kes on andnud
eluruumi üürile füüsilisele isikule – tarbijale. Üürilepingu vorm on hageja poolt välja töötatud, tegemist on tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 mõttes. Kohus oli seisukohal, et VÕS § 41; § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 koosmõjust tulenevalt on lepingu punkt 2.8, millega lepiti kokku viivise suurus 0,1% päevas, tühine. Kohaldades üürilepingu suhtes analoogia korras VÕS § 415 lg-t 1, ei saa lepingu punktis 2.8 kokkulepitud viivisemäära 0,1% päevas rakendada, vaid tuleb kohaldada VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära. Üürilepingu pooled on leppinud kokku hea usu põhimõttega vastuolus olevas tingimuses ja rikkunud seadusest tulenevaid sätteid. Seega tuleb kokkulepitud viivisemäär VÕS § 275 alusel tühiseks lugeda. Üürileping lõpetati alates 2011. a maist ning viimane üür ja kõrvalkulud tuli tasuda 2011. a aprilli eest. Hageja on esitanud viivisearvestuse seisuga 12. november 2015 kokku summas 2105,02 eurot. Viivisenõue summas, mis on võrdne või ületab põhinõuet, on ebamõistlikult suur, eriti arvestades, et kostja kohustatud isikuna on olnud teadmatuses nõude esitamisest kolme ja poole aasta jooksul. Hageja ei ole kordagi saatnud kostjale teadet võlgnevuse kohta või nõudnud võla tasumist. Ka hageja ise on hagiavalduses leidnud, et viivisenõue põhinõuet ületavas määras ei ole mõistlik ega kooskõlas hea usu põhimõttega. Viivist tuleb arvestada alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kuni 10. detsembrini 2015, s.o kohtuotsuse tegemiseni. 10. detsembri 2015 (maakohtu otsuse tegemise päev) seisuga moodustab sissenõutavaks muutunud viivis arvetelt nr 11003, 11018, 11033, 11045 ja 11063 kokku 478,03 eurot. Kuivõrd kohus leidis, et üürilepingus sätestatud viivisemäär 0,1% päevas on hea usu põhimõttega vastuolus ja seetõttu tühine, kohaldas kohus ka lisanduvale viivisele seadusjärgset viivisemäära ning mõistis kostjalt alates otsuse tegemise päevast kuni põhinõude täitmiseni välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas). Kohus jättis rahuldamata hageja nõuded viiviste osas summas 1977,39 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Martinex esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 10. detsembri 2015 otsuse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue viivise 1626,99 eurot (2105,02-478,03) ja viivise 0,1% päevas tasumata põhinõudelt otsuse tegemise päevast kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks, ning asja saatmist tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei märkinud kohus menetluses kordagi, et soovib kohaldada tüüptingimusi reguleerivaid sätteid. Lisaks ei ole kostja väitnud, et viivist sätestav üürilepingu punkt võib olla tüüptingimus. Kuigi kohus kohaldab seadust iseseisvalt, ei saa otsuses rakendatav säte tulla poolele üllatusena, poolel peab olema võimalik esitada vastuväiteid nii vastaspoole väidete kui ka kohaldatavate seadusesätete osas (3-2-1-121-14, p 11). Kohus ei arutanud pooltega võimalust kohaldada tüüptingimuste sätteid, seetõttu ei olnud pooltel võimalik esitada nende sätete kohaldamise kohta vastuväiteid ja kohtuotsus on poole jaoks üllatav; 2) on menetlusõiguse normide rikkumine oluline, mistõttu tuleb kohtuotsus vaidlustatud osas tühistada ja saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.Kaido Pajula apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Maakohtu otsus tuleb materiaal-ja menetlusõigusnormi rikkumise tõttu tühistada osaliselt väljamõistetava viivise
suuruse ja perioodilise viivise määra osas. Vastavalt tuleb muuta menetluskulude jaotust ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetava menetluskulu suurust.
7.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja põhivõlana 1232,31 eurot ja viivisena seisuga 10. detsember 2015 478,03 eurot ning perioodilise viivise tasumata põhivõlalt. Viivise määrana lähtus maakohus VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määrast. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus hagi rahuldas, s.o väljamõistetud põhivõla suuruse osas. Ringkonnakohus lähtub maakohtu vaidlustatud otsuse läbivaatamisel kaebuse ulatusest ja kontrollib väljamõistetava viivise suurust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on VÕS § 41, § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 koosmõjus ebaõigesti tuvastanud viivise kokkuleppe tühisuse, kohaldanud asjas VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määra ning jätnud kokkulepitud viivisemäära kohaldamata. Maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja hagi viivise nõudes täielikult rahuldada.
8.Käesolevas asjas on maakohus leidnud, et pooltevaheline üürileping on tüüptingimustega leping ning lepingu p. 2.8, milles on lepitud kokku viivisemääras 0,1 % päevas, on tüüptingimusena tühine. Hageja on apellatsioonkaebuse märkinud, et kohtu tuginemine tüüptingimusele on tema jaoks üllatav, kuid ei ole oma kaebuses ka kohtu poolt tuvastatule vastu vaielnud. Äriregistri andmetel on hageja põhitegevusala enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (lk 23). Hageja on ise avaldanud, et väljaüüritavaid eluruume on tal ca 20. Poolte vahel sõlmitud eluruumi üürileping kannab numbrit 2008-14. Nimetatud asjaolud annavad tunnistust sellest, et hageja sõlmis lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses, millise asjaolu on maakohus põhjendatult tuvastanud. Tegemist on tüüptingimustega lepinguga, hageja oleks saanud vastupidist seisukohta kinnitavaid tõendeid koos kaebusega esitada, kuid ei ole seda teinud. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohtu otsus oli selles osas pooltele üllatav, kuna maakohus nimetatud asjaolu menetluse käigus pooltega ei arutanud. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui lepingutingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ringkonnakohus leiab, et kuigi lepingu p 2.8, milles pooled on lepingu järgsete maksetega viivitamisel leppinud kokku poole õiguse nõuda viivitavalt poolelt viivise tasumist summas 0, 1 % iga viivitatud kalendripäeva eest, on tüüptingimus, ei ole tegemist tarbijat ebamõistlikult kahjustava ehk tühise tüüptingimusega. Maakohus ei ole oma vastavat seisukohta veenvalt põhjendanud. Kokkulepitud viivis ei ole ebamõistlikult suur VÕS § 41 lg 3 p 5 tähenduses, samuti eiole viivis vastuolus hea usu põhimõttega. Seadus ei sätesta eluruumi üürimisel imperatiivselt maksmata jäänud üürilt ja kõrvalkuludelt tasutava viivise ülemmäära. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et korteriühistu seaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Maakohus on leidnud, et eluruumi üürisuhe on üürnikule eriti olulist huvi, eluasemevajadust, käsitlev suhe. Sama huvi täidab ka korteriomaniku suhe korteriühistuga. Käesolevas asjas on kokkulepitud viivise määr üksnes 0,03 % suurem, kui seadusandja on pidanud mõistlikuks viivise määraks korteriomanikule, kui viimane viivitab maksetega korteriühistule. Seega ei saa käesoleval juhul ebamõistlikult kahjustavaks lugeda viivisemäära 0,1 % päevas üürilepingu jägsete maksetega tasumise viivitamisel. Asjas ei kuulu kohaldamisele VÕS § 275, kuna üürilepingus puudub säte, mis kaldub kõrvale seadusega sätestatust üürniku kahjuks.
9.Kaebuse kohaselt soovib hageja lisaks maakohtu poolt väljamõistetule saada täiendavalt viivist maakohtu otsuse tegemise päeva seisuga 1626,99 eurot (2105,02- 478,03), st kokku
viivisena 2105, 02 eurot. Viivise arvestus päevamääraga 0,1 % on maakohtule esitatud (lk 8586) ja kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kostjalt tuleb lisaks maakohtu poolt rahuldatud viivise nõudele välja mõista viivisena 1626, 99 eurot ja viivis 0,1 % päevas tasumata põhinõudelt maakohtu otsuse tegemise päevast 10. detsembrist 2015 kuni kohtuotsuse täitmiseni.
10.Hageja taotleb saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus teha tühistatud osas ise asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Hageja ei ole kaebuses põhjendanud, miks ta taotleb asja maakohtule uueks lahendamiseks saatmist. Ringkonnakohus on arusaamisel, et asja lõplikuks lahendamiseks on teada kõik asjaolud, mistõttu saab ringkonnakohus teha ise uue otsuse, millega rahuldab hagi viivise nõudes kokkulepitud viivise määra arvestades.
11.Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud siis, kui menetlus lõpetatakse ja seaduses ei ole sätestatud teisiti. Apellatsioonkaebuse rahuldamise tulemusena rahuldab kohus hagi selles ulatuses, millest hageja ei ole loobunud ning maakohus menetlust lõpetanud (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1). Maakohus tuvastas, et hageja vähendas oma nõuet 51% ulatuses. Ülejäänud osa nõudest kohus rahuldab. Kuna hagi rahuldatud osa ja osa, milles menetlus on lõpetatud, on sisuliselt võrdsed, tuleb muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust (77% hageja kanda ja 23 % kostja kanda). Hageja menetluskuludeks maakohtus oli riigilõiv 475 eurot (tagastamisele kuuluv riigilõiv 162,50 eurot + tagastamisele mittekuuluv riigilõiv 312,50 eurot) ja õigusabikulud. Maakohtu otsust ei ole hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas vaidlustatud ja maakohtu poolt tuvastatud hageja põhjendatud kulutus õigusabile oli 402 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ja kostjal kulude olemasolu ei nähtu ka toimiku materjalidest. Maakohus on selgitanud hagejale õigust taotleda TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel seoses osalise hagist loobumisega tagasi riigilõivu 162, 50 eurot, mis moodustab poole riigilõivust 325 eurot, mis oleks kuulunud tagastamisele nõudelt, millest hageja loobus. Riigilõiv 150 eurot hageja nõudelt, mille kohus rahuldab, tuleb jätta kostja kanda. Ülejäänud menetluskuludest tuleb jätta 50% hageja ja 50% kostja kanda. Kostjalt tuleb välja mõista 50% hageja põhjendatud õigusabikuludest, s.o. 201 eurot ning kokku koos riigilõivuga 150 eurot menetluskuluna maakohtus 351 eurot hageja kasuks.
12.Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja kaebuse, tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja (lk 135) kohaselt on hageja menetluskulu suuruseks ringkonnakohtus 705 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 480 eurot (ilma käibemaksuta) on kulu apellatsioonkaebuse koostamisele, milleks kulus 3,2 tundi. Apellatsioonkaebus on vormistatud neljal lehel, millest kaebus sisu moodustab ilma kordusteta 1,2 lehte. Ringkonnakohus peab põhjendatud kuluks apellatsioonkaebuse koostamisele 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjalt tuleb menetluskuluna välja mõista ringkonnakohtus 365 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.