Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. detsember 2023, Tartu kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-23-11832
Tsiviilasi
T. T. hagi I. T. vastu elatise vähendamiseks
Tsiviilasja hind
900 eurot Hageja: T. T. (ik xxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
xxxxxxxxxxx,
e-post:
Kostja: I. T. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx), Kostja seaduslik esindaja: M. L. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx) Menetlus
lihtmenetlus
kompromissimäärust oluliselt halvenenud ning ta ei suuda kompromissmäärusega väljamõistetud elatist tasuda. Hageja selgitab, et ta elab elukaaslase ema korteris ning maksab poole kommunaalkuludest, ta on töövõimetu ning tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus. Kuni 13. juuli 2023 pidas kohtutäitur hageja töövõimetoetusest kinni 20% elatusmiinimumi ületavast summast. Alates 14. juulist 2023 aga on arestitud kolmandik töövõimetoetusest. Seega läheks elatise katteks igakuiselt 190-200 eurot. Hageja on seisukohal, et sellisel juhul ei jää tal enda ülalpidamiseks enam rahalisi vahendeid, ta ei saa ka ravimeid osta. Hageja on võimeline tasuma elatist 50-60 eurot kuus.
kasutamisega kaasnevate kulutuste kandmist. Kohus kontrollides varasemat menetlust, tuvastas, et ka 12. juuni 2020 määruse tegemise ajal kasutas hageja poja autot, mistõttu ei ole olukord varasema ajaga muutunud. Ka autoga seonduvate kulutuste kandmist ei ole hageja tõendanud. Seega ei ole tuvastatud hageja poolt eluaseme- ja autokulude kandmise suurenemine. Kostja esindaja on oma vastuses märkinud, et hageja ei ole elatist kompromissimääruses sätestatud määras kunagi tasunud, vaid on teinud makseid vahemikus 1 euro kuni 60 eurot. Hageja poolt avaldatuga on tuvastatud, et hagejal on tekkinud elatisvõlgnevus, mis iseloomustab hageja maksekäitumist ka siis kui ta oli osalise töövõimega. Kõike eeltoodut arvesse võttes jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus selgitab, et hageja väited täitemenetluse osas ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele, kuna täitemenetluses kohtutäituri toimingute tegemine, sh töövõimetoetuse arestimine, ei mõjuta elatise suuruse kindlaksmääramist. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.