Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Hagejate seisukohad Hagiavalduse kohaselt, hageja I palub hagiavalduses kostjalt välja mõista igakuine miinimum elatis G P (sünd. xxx) kasuks tagasiulatuvalt alates 01.09.2022 miinimumsummas. Hageja II

2-23-6603 palub hagiavalduses kostjalt välja mõista igakuine miinimum elatis G L P (sünd. xxx) kasuks tagasiulatuvalt alates 01.09.2022 miinimumsummas. Hagiavalduse kohaselt, hagejate ema elab alaliselt Soomes alates veebruarist 2017. Alates sellest ajast kuni tänaseni on G P elanud alaliselt Eestis isa juures. G L P elas isa juures Eestis perioodil veebruar 2017-juuli 2018, ema juures Soomes perioodil august 2018-juuni 2020 ning uuesti alaliselt isa juures Eestis alates juulist 2020. Mõlemad lapsed elavad alaliselt isa juures Eestis alates juulist 2020. Selle aja jooksul laste ema laste eest elatist maksnud ei ole, on ostnud aeg-ajalt lastele tarbekaupu (riideid või jalanõusid), tasub laste mobiiltelefonide arved ning lapsed on olnud suve- ja talvevaheaegadel ema juures külas. Lapsed on külastanud ema suvisel ja talvisel koolivaheajal, keskmiselt ca 50 kalendripäeva aastas (kuisele arvestusele viiduna ca 4,2 kalendripäeva kuus). Isa juures viibivad ülejäänud aja ehk ca 315 kalendripäeva aastas (86% ajast). Hageja I igakuised vajadused ja kulud on järgmised, kokku 1012 eurot: eluasemekulud 184 eurot; toidukulud 161 eurot; transpordikulud 110 eurot; sidekulud 7 eurot; tervishoiukulud 5 eurot; hügieenitarbed 20 eurot; kulutused koolikohustuste täitmiseks (õppemaks, huviringid jm) 285 eurot; riided ja jalanõud 38 eurot; muud vältimatud püsikulutused (sünnipäevad, vaba aeg, mängud, kontoritarbed, taskuraha, reisid, puhkus, mööbel, sisustus jm) 202 eurot. Hageja II igakuised vajadused ja kulud on järgmised, kokku 759 eurot: eluasemekulud 184 eurot; toidukulud 161 eurot; transpordikulud 110 eurot; sidekulud 7 eurot; tervishoiukulud 5 eurot; hügieenitarbed 10 eurot; kulutused koolikohustuste täitmiseks (õppemaks, huviringid jm) 65 eurot; riided ja jalanõud 36 eurot; muud vältimatud püsikulutused (sünnipäevad, vaba aeg, mängud, kontoritarbed, taskuraha, reisid, puhkus, mööbel, sisustus jm) 181 eurot. 03.11.2023 menetlusdokumendis selgitab hagejate seaduslik esindaja, et veidi enam kui kolm aastat on lapsed on olnud Eestis isa kasvatada ja ülal pidada. Selle aja jooksul ei ole kostja osalenud laste ülalpidamiskulude katmises, v.a igakuiselt makstav laste telefoniarve summas kuni ca 20 eurot. Kostja vastuses mainitud Go3 Play makse ei ole seotud lastega. Kostja on ostnud aeg-ajalt lastele riideid ja teinud kingitusi sünnipäevadeks, mille kulu küll kostja ei ole avaldanud, kuid mis hagejate hinnangul võib olla suurusjärgus ca 200-250 eurot aastas laste kohta kokku ehk ca 20 eurot kuus. Koos telefonikuluga kokku on kostja panus olnud ca 40 eurot kuus. Kostja mainib oma vastuses, et tema on tasunud ka laste ülalpidamise eest perioodil, kui lapsed on olnud koolivaheajal kostja juures Soomes. Hagejad täpsustavad, et nii 2021 kui 2022.a andis hagejate isa mõlemal suvel kostjale koos lastega kaasa 300 eurot kuluraha lastega seotud kulutuste katteks Soomes viibimise ajaks. Ainult viimasel, 2023.a suvel isa kuluraha kaasa ei andnud. Ehk et ka laste kostja pool viibitud ajal on isa osalenud laste ülalpidamise kulude katmises. Hagejate seaduslik esindaja saab aru, et kostja võimekus laste ülalpidamiskulude katmises osaleda on mitmetel põhjustel olnud väga piiratud. Ta on olnud töötu (kostja jäi töötuks 2020 detsembris) ning ta on olnud hädas vaimse tervise probleemidega (2021 kevadel ja suvel ja ka varem), mistõttu ta ei ole olnud suuteline tööl käima ega endale elatist teenima. 2022.a jooksul kostja tervis paranes ja 2022 septembris oli hagejate isal temaga telefonivestlus, milles lepiti kokku, et kostja hakkab alates 2022 sügisest tasuma G L P tantsutrenni kulu rahvatantsuansamblis S. Kostja seda lubadust siiani täitnud ei ole. Sse kuutasu oli 39 eurot kuus ja lisaks kuutasudele on hagejate isa kandnud 2022/23 hooajal Ssega seotud kulusid veel summas ca 100 eurot (esinemisriided ja kontserdid), mis teeb kogukuluks koos kuutasuga ca 50 eurot kuus. 2022 lõpus käis kostja Eestis, mil ta ööbis hagejate vanemate ühisvaras olevas korteris xxx ja selle käigus ta kordagi ei võtnud üles teemat, mis puudutab G L trenni kulude katmist, mida ta oli lubanud. Küll oli kostja väga häiritud ja vihane, et korteris oli seoses Ukraina sõjast tingitud kõrgete küttekuludega (korteris on gaasiküte) kulude kokkuhoiu eesmärgil temperatuur viidud tavapärasest madalamaks (ca 18 kraadile, toatemperatuuri

2-23-6603 alandamine oli lastega kokku lepitud ja nende jaoks sobiv, pere kandis toas soojemaid riideid), mistõttu kostja ähvardas pöörduda hagejate isa vastu lastekaitsesse, et isa ei taga lastele elamisväärseid tingimusi. Järgmine kord käis kostja Eestis 2023 märtsis, mil ta ööbis taas ühisomandis olevas korteris Xxx. Hagejate isal ei olnud soovi kostjaga rääkida ja isa häiris väga, et kostja hakkas majapidamises asju oma käe järgi ümber sättima, kuna see ei ole tema majapidamine, mida temal oleks õigust korraldada. Hagejate isa hoidis oma ärrituse endale, aga kostjale see ei sobinud ja ta hakkas laste kuuldes hagejate isa peale röökima. Selle asemel, et näha kuidas asjad on hästi, kuidas lapsed on hoolitsetud ja hoitud, et isa saab mõlema lapse üksi kasvatamisega hakkama; selle asemel, et olla tänulik isale selle eest, mida ta teeb ja et isa on laste kasvatamise põhiraskuse enda peale võtnud, nii finantsiliselt kui olmeliselt, andes kostjale võimaluse oma tervis korda saada, ennast täiendavalt koolitada ja endale töö leida, valis kostja käitumiseks ähvardada hagejate isa lastekaitsega ning isa peale röökida. See oli hetk, kui hagejate isa sai aru, et samamoodi enam edasi minna ei saa; et isa vastutulelikkus kostja suhtes on lõppenud ja isa peab andma elatisraha teemale ametliku käigu. Viimase külaskäigu järgselt hagejate esindaja esitas 03.05.2023 Harju Maakohtule hagi G P ja G L P nimel A L P vastu elatise nõudeks, käies samas 2023 kevadel ka nelja kuu vältel psühhoterapeudi vastuvõtul. Hagejate isa on pikalt püüdnud kostja seisukorda mõista ja tema huvidega igal võimalikul moel arvestada, nii peale hagejate vanemate abielu lahkuminekut 2015 suvel, enne kostja Soome kolimist 2017 veebruaris, kui tema Soomes elamise ajal, kuna hagejate isa on tundnud ennast süüdlasena kostja psühholoogilises kriisis seoses nende lahkuminekuga. Hagejate isa kolis lahkumineku järgselt hagejate vanemate ühisvaras olevast korterist välja kui kostja soovis ja kolis peagi jälle tagasi, kui selgus, et üksi kahe lapse kasvatamine on kostjale tema meeleseisundis ülejõukäiv. Hagejate vanemad käisid pikalt lahutuse järgselt nõustamises Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna nõustaja juures, et aidata kostja lahkuminekust tulenevat kriisi tervendada ja usaldust taastada. Kui kostja seadis hagejate isa fakti ette, et on otsustanud Soome ära kolida, oli hagejate isa sellega nõus, sest talle tundus see parim otsus kostjale. Mõlemad lapsed jäid isa juurde ja nendega aitas tal tegeleda kostja ema, kuna tollel ajal ei olnud isa suuteline üksi hakkama saama kahe nii väikese lapsega (6.a ja 9.a). Kui kostja oli end Soomes sisse seadnud ja teatas isale oma otsusest väiksem laps enda juurde Soome võtta, oli isa sellega nõus. Kuigi laste lahutamine ei olnud isale meeltmööda, sai ta aru, et isal ei ole õigust laste emale lapse tema juurde kolimist keelata. Soomes aitas kostjat lapse kasvatamise juures jällegi tema ema, kes elas koos nendega Soomes, kuna kostja oli vahetustega töö, kus vahetused olid ka öösel ja nii väikest last ei olnud kuidagi võimalik ei päeval ega öösel üksinda omapead koju jätta. 2020 suvel saatis kostja aga lapse tagasi Eestisse, öeldes, et tema ei ole suuteline teda kasvatama. Augustis 2020 oli hagejate isa kostjal külas Soomes, et temaga rääkida ja tema olukorrast aru saada, kus hagejate isale sai selgeks, et kostja soov lapse kasvatamisest loobuda on tõsine ja lapse huvidest lähtuvalt ei saa isa nõuda lapse sinna jätmist. Ehk isa leppis olukorraga, ja võttis lapse jälle tagasi. Kõik see aeg, kui kostja on püüdnud hagejate vanemate lahutuse järgselt oma elu taas rööbastele seada, on hagejate isa omalt poolt püüdnud teha kõik võimaliku, et kostja saaks endaga jälle hakkama, olnud paindlik ja tema otsustega kohanenud. Hagejate isa on hoidnud ennast kursis kostja haiguslooga, suhelnud kostja raviarstiga Soomes kui ta 2021.a haiglas oli, tasunud alati laste reisikulud Soome ema juurde, pole teinud neile kunagi takistusi emaga kohtuda; kui kostja veel Eestis oli, siis püüdnud igati kaasa aidata tema tervenemisele; ka kostja Soomes viibides püüdnud siit leida terapeuti, kes kostjat saaks aidata. Hagejate isa on suhtunud kõigisse oma kohustustesse nii laste ees kui ka nende ema suhtes vastutustundlikult. Kostja on omalt poolt üles näidanud täielikku huvipuudust selle suhtes, kuidas hagejate isa Eestis laste kasvatamisega ja ka iseendaga hakkama saab. Kogu laste kasvatamise koorem ja vastutus on jäänud hagejate isa peale, nii finantsiliselt kui ka olmeliselt, hagejate isa on

2-23-6603 korraldanud laste hariduse omandamist, huviringe, igapäevast elu-olu, taganud nende esmavajadused, tasunud valdavas osas kõik lastega seotud kulud, sh hariduse, riiete, eluaseme, toidu, meelelahutuse, elektroonika jne eest, jättes laste emale aega ja ruumi taastumiseks ja oma eluga järje peale saamiseks. Sellegipoolest kõigi nende juba enam kui kolme aasta jooksul, mil lapsed on koos isaga Eestis olnud, pole hagejate isa saanud kostjalt ühtegi telefonikõnet või muul viisil küsimust, milles laste ema tunneks huvi, et kuidas hagejate isal või lastel läheb, kuidas nii lapsed kui isa hakkama saavad, kas hagejate isal oleks vaja mingit abi või näitaks kuidagi välja, et ta on tänulik. Selle asemel on hagejate isa saanud süüdistamist, ähvardusi lastekaitsega, röökimist ja sõimu. Kostjal on olnud piisavalt aega oma elu korda saada, leida endale töö ning asuda täitma laste ülalpidamise kohustust. Tema tervislik olukord on alates 2022.a stabiliseerunud. Samuti on kostjal olnud piisavalt aega (alates Soome kolimisest), et soome keel selgeks õppida, mida ta tööleidmise takistusena esile on toonud. Kostja on korraldanud endale mugava elu, kus tema enda esmavajadused on Soome riigi sotsiaaltoetuste abiga kaetud (kusjuures need summad olid algselt, peale koondamist, märgatavalt suuremad kui täna, mille eest kostja lubas endale ka luksusoste, nt paarituhande eurone kuldsõrmus, millega ta kiitles), mis tagab talle mugava äraolemise ja elu ilma suurema sunnita tööle asuda, kuna laste ülalpidamine on hagejate isa poolt olnud tagatud. Kui hagejate isa kostjat viimasel ajal tema Eestis käies näinud on, on kostja olnud särav, rõõmus ja muretu ja hagejate isale ei ole tema käitumisest jäänud mingil moel muljet, et kostja oma olukorra pärast või laste hakkamasaamise osas kuidagi muret tunneks või tunneks ennast kuidagi süüdi, et kostja omalt poolt piisavalt ei panusta. Ka hagejate isa võiks soovi korral leida põhjuseid, et haige olla või üldse tööl mitte käia. Paraku hagejate isal aga ei ole võimalik enamasti isegi mitte haiguslehte võtta ja ta peab oma valudega jooksvalt hakkama saama, kuna lapsed on vaja ülal pidada, nende eest hoolitseda ja nende vajadused tagada ja hagejate isal ei ole selle eest kuhugi põgeneda. Laste üksi kasvatamine on hagejate isale olnud ka üsna kurnav, mistõttu ta on olnud tihti stressis ja kurnatud, tal on puudunud energia ja tal on viimasel ajal taas esinenud rinnus närvivalusid, mistõttu hagejate isa viimati sattus EMO-sse 2023 augustis. Samuti on hagejate isal viimase paari aasta jooksul, võimalik et igapäevase ülemäärase stressi tulemusena, kiirenenud psoriaasi levik, mis nii kehalisi probleeme kui täiendavat vaimset stressi valmistab. Ehk et enda tervist silmas pidades võtaks hagejate isa endale heameelega vähem vastutusrikka ja kergema või väiksema koormusega töö, kahjuks see ei ole aga objektiivsetel põhjustel võimalik, kuna hagejate isa ei saa endale lubada sissetulekute vähenemist. Lisaks on hagejate isa 81-a üksinda Tartus elava tädi tervis selle aasta jooksul oluliselt halvenenud; tädil on tekkinud dementsuse sümptomid ning ta on ajuinfarkti tõttu kuni aasta lõpuni haiglaravil ja peale seda arvatavasti vajab hooldust hooldekodus, kuna ei saa enam üksi iseseisvalt hakkama. Seetõttu lisandub hagejate isale lähiajal ka tema ülalpidamise kohustus ja võib juhtuda, et hagejate isal on vaja hakata tädi hooldekodu koha eest mingi summa juurde maksma. Kõike eeltoodut arvesse võttes pakuvad hagejad välja omapoolse kompromissi, et kostja tasub tagantjärele alates 01.09.2022 elatisraha 50 eurot kuus ühe lapse pealt, kokku 100 eurot kuus ja alates 01.09.2023 100 eurot kuus kummagi lapse pealt ehk kokku 200 eurot kuus ning alates sellest hetkest kui kostja asub tööle, siis selle miinimumi järgi, milleks ta tollel hetkel seaduse kohaselt on kohustatud. Alates 01.04.2023 on igakuine miinimumelatis ühele lapsele 260,33 eurot, kahele lapsele 520,60, eurot. See kompromiss baseerub faktil, et kostja on hagejate isale suusõnaliselt lubanud elatise maksmises osalemist alates 01.09.2022. Ja kuigi ta oli nõus ainult ühe lapse ülalpidamises osalema, ei pea hagejate isa seda õiglaseks ja arvab, et kostja peaks mõlema lapse ülalpidamisest osa võtma. Kostja kompromissiettepanekut, mille kohaselt hakkaks kostja tasuma elatist kahe lapse peale kokku 60 eurot kuus, mille kohaselt langeks hagejate isale 1711/1811 = 95% laste ülalpidamiskulude katmine ja kostja osaks jääb

2-23-6603 100/1811 = 5%, ei pea hagejad vastuvõetavaks, kuna arvestades nii kostja kui hagejate esindaja panust laste kasvatamisse, on kohustuste jaotus väga ebavõrdselt jaotunud. Täna osaleb kostja laste ülalpidamiskulude katmises vaid 40/1811 = ca 2% ulatuses ja ka laste kasvatamise koormus on valdavas osas isa kanda. Lisaks sellele tõi kostja oma vastuses välja, et tal kulub ühes kuus kassi ülalpidamiseks 60 eurot. On naeruväärne, et kostja pakub kahe lapse elatiseks sama summa mis kassi kulud kuus. Ka hagejatel oli Tallinnas pikki aastaid kass (suri paraku 2022 septembris) ja kulud temale olid ca 20 eurot kuus (toit ja kassiliiv kokku). Hagejate seaduslik esindaja on nõus elatise tasumisega ka osaliselt või täielikult mitterahalisel teel. Kuna kostjale kuulub mõtteline osa hagejate vanemate ühisomandis olevast korterist Xxx, Tallinn ja kostja mainis ka oma vastuses, et kostja nõuded hagejate isa vastu ei ole lõpuni täidetud, siis on hagejate esindaja nõus nende omavaheliste nõuete vastastikuse tasaarveldamisega ning kostja elatise tasumise kohustuse täitmisega talle kuuluva omandiosa arvelt. 08.11.2021 hagejate isa juba tegi kostjale tema soovil ettemaksu summas 1600 eurot tema varaosa väljaostu katteks, kuna kostja pöördus hagejate isa poole sooviga saada raha ühel enesearengu koolitusel osalemiseks. Hagejate isa on nõus kokku leppima, et kostja tasub 60 eurot kuus rahaliselt ja ülejäänu mitterahaliselt, vastastikuste nõuete tasaarvelduse teel. Elatise väljamaksmisel rahaliselt ei ole hagejate esindaja nõus selle väljamaksmisega laste arveldusarvele, vaid soovib selle väljamaksmist hagejate seadusliku esindaja I P arveldusarvele XXX (Swedbank), kuna elatis on mõeldud lastega seotud kulude katteks laste ülalpidajale, mitte laste taskurahaks. Taskuraha võib kostja lastele anda ka omal vabal tahtel, selleks pole vaja kohtu otsust, nii nagu hagejate isagi annab lastele regulaarselt taskuraha nende oma kulude tarbeks. 15.11.2023 menetlusdokumendi kohaselt, G L Pl on veel üks suurem eelolev möödapääsmatu kulutus, milleks on breketite paigaldus ja ortodondi teenused, mille kogumaksumus lähema paari aasta jooksul on ca 4000-4500 eurot. 23.11.2023 menetlusdokumendi kohaselt, hagejad vastavad paarile punktile seoses kostja viimase vastusega 20.11.2023. Sse arve tasumise osas oli hagejate vanematel suusõnaline kokkulepe 2022 sügisest, kui neil oli sellel teemal jutuajamine. Viiuliõppes käis G L aasta varem, 2021 septembrist kuni 2022 kevadeni ja selles osas hagejate isa tõesti palus kostjal avaldused veebi teel ära vormistada, sh Kse. Kostja pole hästi sündmustega kursis, aga sellest sügisest ei käi G L enam S rahvatantsus, vaid A Spordikoolis kergejõustiku trennis, kuna S tüdrukute rühm pandi kinni ja poisist tantsupartnerit tal polnud. Korteris temperatuuri hoidmine on tõesti hagejate isa otsustada, lastega kokkuleppel. Kostja võib oma kodus hoida sellist temperatuuri, nagu tema soovib. Kodu on hoitud ja korras, võibolla mitte ideaalses, aga korras. Hagejate isal pole mingit viha kostja vastu ega mingit soovi anda vastulööki. Hagejate esindaja lihtsalt soovib, et kostja läheks tööle ja hakkaks samuti laste kasvatamisse panustama. Teraapias käies sai hagejate isa lihtsalt viimaks tagasi kindluse seista oma õiguste eest, mida ta pikalt pole teinud, kuna on tundnud ennast süüdi hagejate vanemate lahkuminekust tingitud kostja vaimse tervise kriisi pärast. Mis puudutab hagejate isale ette heitmist neid probleeme, mis lapsepõlves olid tal emaga, siis see tõesti ei ole see koht ega kostja see inimene, kes seda tegema peaks. Hagejate esindaja nõustub, et kostja ema aitas enne väiksema lapse Soome minekut vahemikus 2017 algusest kuni 2018 kevadeni isal lastega hakkama saada, valmistas süüa ja toimetas nende majapidamises, kui lapsed olid vanuses ca 6 ja 9 a. Kuna G Ll olid probleemid nahaga ja atoopiaga (tekkis lööve, tundlik toidu suhtes), tuli talle suurem osa söökidest

2-23-6603 lasteaeda kodust kaasa panna ja see oli päris keeruline periood. See, nagu oleks kostja ema ostnud oma pensioni eest hagejatele koju süüa, on sulaselge vale. Toidud ostis kõik hagejate isa. Kui kostja ema omal äranägemisel midagi ostis, siis oli see tema enda otsus ja vajadus. Hagejate isa ei ole kunagi kostjal keelanud lastega telefoni teel rääkida või kokku saada. Hagejate esindaja nõustub, et kostja on saatnud aeg-ajalt lastele kaupu. Kui kalleid ja kui kvaliteetseid, siis selle kohta hagejate isal tõendusmaterjale ei ole, aga tihti need tema saadetud asjad jäävad seisma, kuna lapsed neid ei kanna. Isa põhimõtted asjade ostmise suhtes on veidi teistsugused. Kostjal ei ole alust hagejate isa tervise probleeme, sh selja probleeme puudutavat kommenteerida. Tädi korteri üürile andmine on kindlasti variant, et tädiga seotud kulusid katta. Kostja on hagejate isale suusõnaliselt lubanud kulude kandmises osalemist 2022 septembrist. Kahjuks hagejate isal ühtegi dokumentaalset kinnitust sellele ei ole, seega ei saa ta seda tõendada, aga selline lubadus kostja poolt oli. Hagejate vanemate ühisvara teema peavad vanemad niikuinii varem või hiljem lahendama. Hagejate seaduslik esindaja ei ole nõus elatise summade maksmisega laste kontole ja soovib maksmist oma kontole. Selle, kas lapsed on nõus Soome kostja juurde tagasi minema, otsustavad nüüd ikkagi juba nemad ise, nad on 12.a ja 15.a. Vanem tüdruk on juba ammu selgelt öelnud, et tema soovib elada Eestis, kuna tal on siin sõbrad, kool jne. Kostja võib selle ettepaneku muidugi lastele teha ja nad saavad otsustada. Soome haridussüsteemi paremuse osas hagejate isa ei ole sugugi nii kindel. Pigem on kuulnud seda, et eesti lapsed, kes käivad Soomes koolis, lõpuks tunnevad, et nad ei kuulu kuhugi - ei Soome ega Eestisse ja ei oska korralikult ei oma emakeelt ega ka soome keelt. Hagejate isa sellist olukorda oma lastele ei soovi; isa soovib, et lastel oleks tugevad ja kindlad juured ja et neid ei peaks solgutama iga mõne aja tagant ühest riigist teise, vastavalt sellele, kuidas emal on parasjagu soov. Hagejate esindajal on alates sellest sügisest tekkinud lisakulud seoses lastega. G L huviring maksab nüüd senise 39 euro asemel 70 eurot kuus. G käib inglise keele eraõpetaja, et valmistada ette 9.klassi lõpueksamiteks, mille kulu on umbes 76 eurot kuus. Samuti käib G TalTechis eesti keele 9.klassi lõpetamise ettevalmistuskursustel, mille maksumus oli 220 eurot. G õppemaks on tõusnud W 185 eurolt kuus 203,50 eurole kuus. Uue aasta alguses on plaanis võtta ka matemaatika eraõpetaja, et eksamiteks üle korrata. Seoses 9.klassi lõpetamisega ei käi enam G M M laulmas, mille kulu oli 65 eurot kuus, ehk et selle summa võrra on kulud väiksemad. Kostja seisukohad 20.10.2023 vastuse kohaselt, kostja ei nõustu hagis toodud nõudega ja leiab, et nõutud elatise summa on kostja elustandardit, tervislikku seisundit ja töötust arvestades ebamõistlikult suur. Kostja on tõendanud, et ta töötu, lisaks on kostjal diagnoositud depressioon koos ärevushäirega, mis piirab kostjat võimalikel tööotsingutel oluliselt. Kostjal puudub vara, mida saaks realiseerida. Eeltoodu võib lugeda mõjuvaks põhjuseks ja aluseks elatise vähendamiseks alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostja sissetulekud ühes kuus on 15.10.2023 seisuga 760 eurot (töötu abiraha), lisaks maksab Kela otse kostja üürileandjale I A OY-le 235,09 eurot üüritoetust alates 01.10.2023. Enne nimetatud kuupäeva tasuti kostjale 235,09 eurot üüritoetust ja lisaks 760 eurot töötu abiraha, mis tuli otse kostja pangakontole Soomes. Kostja elamiskulud ühes kuus praegusel hetkel on; üürimakse 180,96 eurot; elektriarve 43,37 eurot, mis tuleb tasuda iga kolme kuu tagant; ravimikulud 7 eurot (ärevuse vastu); transpordikulud keskmiselt 25 eurot kuus. Iga kolme kuu möödudes käib kostja Kela taksoga Isokyrös regulaarsel vastuvõtul psühhiaatrilise järelevaataja juures, kulud 44 eurot. Kostja käib regulaarselt hambaravil Isokyrö Hammashoitolas, ravi iga nelja kuu möödudes. Tavapäraselt on raviarve 70 eurot ja lisandub

2-23-6603 Kela takso kulu 44 eurot. Lapse lemmiklooma kulud on kuus keskmiselt 60 eurot. Lemmikloom sai võetud ühele hagejale perioodil kui ta elas kostja juures. Kostja toidukulud ühes kuus on 200 eurot. Igakuine püsikulu on prillide järelmaks Resurs Bankile, mis on summas 53,82 eurot. Igakuised Telia interneti ja telefoni arved summas 70 eurot. Kostja tasub laste Tele2 arved (mõlema lapse telefoniarved) ja platvorm Go3 Play makse kokku summas 30 eurot. Hügieenile ja riietele kulub kostjal 30 eurot, tegemist valdavalt teise ringi riietega. Kostja tasub laste ülalpidamise eest perioodil kui lapsed on koolivaheajal kostja juures Soomes, lisaks ostab kostja võimalusel lastele riideid ja on teinud kingitusi sünnipäevadeks. Elatise väljamõistmisel on seega oluline tuvastada, et see ei kahjusta isiku enese tavalist ülalpidamist. Selleks on põhjendatud arvestada arvestusliku elatusmiinimumiga, s.o elatusvahendite väiksema kogumiga, mis katab inimese igapäevased vajadused. 30.10.2023 e-kirjas kostja teavitab, et temani jõudis arstlik seletus-tõend, et seoses praeguse küllaltki keerulise olukorraga seoses laste abirahade kohtu korras väljanõudega kostja eksmehe poolt, on kostja psüühiline olukord muutunud palju kehvemaks ja et kostja vajas lisaks regulaarsele meeleseisundi stabiliseerimise rohule veel lisa retsepti lisarohust, et kostja psüühilist seisundit veidikenegi leevendada sellel äärmiselt närviliselt ja ebastabiilsel ajajärgul. Kostja sai Soomest tasuta õigusabi nõustamist, kust talle saadeti link, kus on näha Soomes 2023.a kehtivast õigusest, milline on miinimumsumma, mis peab inimesele kätte jääma pärast sisse nõutud võlgade nõudmist. See summa on 922,50 eurot. Kostjal on alla miinimumi Soomes sissetulekud ja ta on vabatahtlikult nõus ikkagi lastele maksma igakuiselt 30 eurot nende endi pangakontole, mis teeb kostjalt igakuiselt 60 eurot lisakulutusi. 20.11.2023 e-kirja kohaselt, hagejate vanematel ei ole olnud mitte mingisugust kokkulepet, et kostja hakkab tasuma L S kuu arvet. Seda summat 39 eurot kuus nägi kostja kirjas täiesti esimest korda. Pigem oli see nii, et kostja pidi välja otsima viiuli õpetaja, sest noorem laps tahtis ise minna viiulit õppima. Need andmed kostja ka välja otsis. Pärast selgus, et laps ise loobus seal viiuli tundides käimisest ja kostja mäletamist mööda oligi see just K. Kostja teada ta käibki nüüd Sses rahvatantsus (kostja arvab, et see on ka K). Viimati, kui kostja käis Tallinnas ning ööbis aadressil Xxx, hagejate vanemate ühises kodus abielus olles, siis juba sinna minnes kostja varus kaasa soojad riided, kuna laste jutust sai aru, et neil on seal suhteliselt jahe. Kui kostja sinna lõpuks jõudis, siis oli seal ikkagi lausa külm. Kui hagejate esindaja väitis, et on reguleerinud gaasikütte (mida saab ise reguleerida) 18°C peale, siis tegelikult näitas digitaalne temperatuuri näidik hoopis 16,5°C sooja. Kui kostja tahtis seda soojemaks keerata, ei lubanud hagejate isa seda kostjal kategooriliselt teha, sest tema analüütikuna on täpselt välja arvutanud, kui soe võib üldse maksimaalselt olla. See ühisvara korter asub Pelgulinnas vanas (üle saja aasta vanuses) kahekordses puumajas esimesel korrusel, poole korteri all asub kelder. Selle keldri suur probleem on selles, et lume sulamise või suure saju tõttu maale tekkinud vesi valgub kõik keldri põrandale ja kogu see rõskus mõjutab kogu selle korteri jahedust veelgi. Kui kostja oli tookord seal, siis avades keldriluugi keldrisse, mis läheb vannitoa ja wc eest vahekoridorist, oli see kelder poolenisti vee all. Kostja tõesti mainis, et see pole kasvavatele lastele küll nüüd eriti mõistlik, et käivad riides paksude fliiside ja kampsunitega ja isegi magama minnes peab olema midagi pikkade varrukatega seljas ja paksud sokid jalas. Kostja tõesti kahetseb, et ta sellest siis lastekaitsesse ei teatanud. Isegi kostja magas seal fliisi ja paksude sokkidega ning mitme tekiga. Asjade ümber tõstmise osas, tegelikult kostja hoopis reaalselt koristas seal ja küüris vannituba ja wc, sest see oli nii tolmune ja must. Kohe, kui kostja jõudis sinna laeva pealt kohale, oli tunda ka juba esimesel sisse hingamisel tolmu lõhna. Kostja sõna otseses mõttes küüris seinu ja põrandat wc ja vannitoas. Ainuke asi, mida võib tõlgendada asjade liigutamisest oli see, kui kostja võttis ära wc-s ühe väga vana ja väga tolmunud ja määrdunud räti ühelt metall riiulilt ning võttis tagatoa kapist uue ja puhta liniku. Kui hagejate isa koju jõudis, siis see talle ei

2-23-6603 meeldinud ning otsis kapist uue teise liniku. Veel kostja koristas noorima tütre tuba, võttis tolmu, koristas tema riidekappi ja aitas välja otsida väikeseks jäänud riided ning sortida välja riided, mida saab veel edasi müüa ja mida tasuta ära viia. Kostja pesi sel päeval 5 masinatäit ainult laste riideid, sest pesukast ajas juba mustadest riietest üle ning selle kaan enam kinni ei läinud. Kostja võttis pesukastist välja kõik laste riided ja pesi need puhtaks. Veel leidis kostja laste määrdunud riideid nende endi toast ja nende riidekappidestki. Kostja lõi veidikenegi korda ja puhtust, mida hagejate esindaja eriti ei tee. Kostja aitas hagejate isa just lastega seotud asjades, et veidikenegi tema tavapärast koormat niimoodi vähendada, aga tema nägi selles hoopis midagi muud. Ehk siis hagejate isa tõlgendus asjadele on täiesti väär. Kostja märkas, et kui hagejate esindaja töölt koju tuli oli ta väga vihane ja vait. Tõesti kostja provotseeris teda, et ta selle viha kostja peal välja elaks, sest niikuinii on kostja selle põhjuseks. Kostja tahtis tõesti, et hagejate esindaja auru veidikenegi välja laseks, kuid seda ei juhtunud, ta pigem oli veel vihasem ja ikkagi vait. Hagejate esindajal on probleeme enda ohjeldamisega ja just oma närvidega. Kostja peab kahetsusega tõdema, et see tuli talle kaasa juba lapsepõlvest. Kõik need muud tervisehädad on tulnud just tema närviliselt eluhoiakust. Kui kostja oli tulnud Soome tööle, aitas kostja ema hagejate isa suhteliselt siis väikeste lastega. Ta elas siis Tallinnas Xxx, ta aitas lastele sooja sööki teha, vedas nooremat last nii lasteaeda, kui ka tagasi. Kui noorem tütar käis Vanalinnas VHK eelkoolis, siis ta viis sinna ja tõi ka tagasi. Veel aitas kostja ema ka pesu triikida ja kodu koristada. Hagejate isa ei olnud lastega päris üksi ning kostja ema ostis oma pensioni eest ka siis toiduaineid ning valmistas kõigile ka igapäevaselt sooja söögi. Kostja ei ole tõesti oma endisele abikaasale helistanud, et küsida kuidas tal läheb. Kostja on pigem ikkagi ise regulaarselt helistanud otse lastele ja pigem huvitab kostjat, kuidas nendel olukord on ja kuidas läinud on. Alati, kui kostja on järjekordselt kirppise tuuril, on ta saatnud lastele pilte riietest, mida ehk võib neil vaja olla ning siis alati täpsustab, et kas need riided neile ka sobivad ja meeldivad. Kui neile meeldivad, siis ka need on kostja neile ostnud. Mõnikord on kostja saanud teha ka otse videokõne. Praegugi on kostjal suur kotitäis korralikke riideid, mida nad saavad nüüd Eestisse viia, kui peale jõulu jälle siia uueks aastaks tulevad. Kostja arvab, et ta ei pea hagejate isa käest luba küsima, et oma lastele helistada. Kostjal ei ole tõesti hagejate esindajaga viimasel ajal telefonitsi küll midagi ka rääkida. Just sellel ajal, kui kostja väidetavalt lubas endale kallemaid ja kvaliteetsemaid kaupu, kui sai töötu hüvitist kohe peale töölt koondamist, saatis kostja kõigile oma 3-le lapsele Eestisse ka väga kallid ja suured kvaliteetsed riide- ja kingituse pakid. Paljud hagejate isa tervisehädad, nimelt seljavalud on tegelikult tingitud hoopis tema pikast ja istuvast tööst ja vähesest liikumisest, ehk seda saab juba tõlgendada kui kutsehaigust. See, et tal pole võimalik töötada poole ehk siis vähendatud koormusega, kuna väljaminekud just laste tõttu seda mitte kuidagi ei luba, on isegi imelik, kui arvestada, et tema keskmine palk on Eesti keskmisest ikka mitu korda kõrgem, kuna ta on kõrgharidusega, kogenud ja väga kohusetundlik ning asjalik töötaja. Hagejate esindaja 81.a vanatädi haigestumine on tõesti kurb. Kostja võib täie kindlusega öelda, et see arveldusarve vanatädil ikka päris tühi ka pole ja tundes hagejate isa, on kostja kindel, et see vanatädi korter antakse üürile, millest ta saab ka ilma veel lisatulu. Vastuseks I P kompromissile vastab kostja, et kostja ei ole nõus midagi tagantjärgi maksma ehk seda, mida hagejate isa kostjalt tagasiulatuvalt nõuab 100€ x 12 kuud = 1200€ ja veel lisaks 200€ kuus seni kuni kostja tööle asub. Ja isegi siis, kui kostja tööle naaseb, ei ole temal võimalik elatist maksta kahe lapse eest 520,96 eurot kuus, sest siis jääb kostjale arvatavasti kätte alla miinimumi Soome mõistes. Ehk kostja arvestatav netopalk jääb kusagil 1600-1400 euro juurde, mis on täiesti absurd. Soomes on küll kõrgemad palgad, kuid on ka palju kõrgemad maksud, elamine, üür, teenused ja üldse toidukaup. Seda ei saa mitte kuidagi nii võrrelda. Sama jutt kehtib ka kassitoiduga. Kostja ostab või tellib oma kassile ikkagi

2-23-6603 kvaliteetset ja pisut kallimat kuivtoitu ja siis segab neid talle kokku, et jätkuks niimoodi seda toitu pikemaks ajaks. Kostja ei ole nõus sellega, et need tagasiulatuvad nõuded võtab hagejate esindaja maha sellest ühisvara saadavast summast ja teeb nö tasaarvelduse. Enne koroona algust pakkus hagejate isa kostjale 15 000 eurot varast aadressil Tallinn, Xxx. Kostja ei võtnud seda raha vastu, sest uuris ja sai abi juristilt, kes ütles, et kui lahutavad abikaasad ühisvara jagavad, siis peab selle korteri müügihinna sätestama just sellest ajast, mil see ettepanek tehakse. Kuid hagejate isa hindas selle korteri müügi väärtuse hoopis 2 aastat varem ehk siis, kui see korter oli palju odavam. Tegelikult peale seda hagejate isa pole uut korteri tegelikku müügihinda enam uurinudki ja seetõttu uut pakkumist ka teinud. Kostja ei ole nõus seda raha, mida lastele maksab, hagejate esindaja kontole kandma. Kostja tahab need rahad 2x30€ maksta otse laste endi kontodele. Seda enam, et teab, et hagejate esindaja ei anna lastele igakuist kuluraha, vaid pigem nii, et need lapsed nuruvad mingit summat, kui tahavad endale kasvõi midagi väheke magusat osta, sest nende isa on keelanud lastele täielikult igasugused kommide või šokolaadide ostmise. Kostja on pikalt üksi olles mõelnud, et lapsed võiksid mõlemad hoopis kostja juurde Soome tulla elama. Nüüd, kui kostja päris pikalt on olnud töötu, on saanud ka kindlustunde, et saab isegi töötuna nendega hakkama. Sest Soome sotsiaalkindlustus aitab kostjal nende eest isegi suuremate kulutustega kenasti toime tulla. Ja just mõlemad, sest kostja ei taha hagejaid teineteisest eraldada. Kui üks on Soomes ja teine Eestis Tallinnas, siis niimoodi nad väga võõranduvad teineteisest. Seda oli väga hästi näha, kui noorem oli 2 aastat kostjaga Soomes ja vanem tüdruk isaga Tallinnas. Vanemal tüdrukul on ees veel hormonaalsed muutused, mida isa nendega kuidagi jagada ei saa ega oska. Seni kuni hagejad oma kooliklassid ära ja kenasti lõpetavad, on nad Eestis oma isaga. Aga siis juba uuest õppeaastast saavad tulla nad Soome. Arvestades, et Soomes on vägagi mõistlik ja üks paremaid haridussüsteeme, siis pole kahtlustki, et nad tulevad toime sellega. Soomes on väga kenasti ja suhteliselt toetatult sisse seatud muud kõnekeelt rääkivate laste sulandumine nende endi õppesüsteemis. Lapsed õpivad ja haaravad uue keele palju kergemini ära kui täiskasvanud ning tänu just hästi toetatud ja abistavale koolisüsteemile. Seni kostja maksab lastele igakuiselt ikkagi 30x2/60€ ehk siis kummalegi otseselt nende endi kontole 30€. Kostja maksujõulisus ei luba tal hetkel töötuna rohkem maksta, ning see on liiga väike, et mõnda huviringi otseselt tasuda. Kostja tahab, et see raha läheb ikkagi otse lastele. Ja nii on see kostja panus, mida lapsed ka otseselt ise näevad, et ema pole neid unustanud. Alates uuest aastast tõuseb kostja korteri üür 35 euro võrra kuus ning ka Tele2 andis teada, et laste senine paketitasu 8,70 euro asemel hakkab see kõnepakett uuest aastast maksma 12 eurot. See teeb juba igakuiselt 24 eurost telefoni maksete suurust, praeguse 17,40 euro juures, sest kostja tasub mõlema lapse telefoni maksed. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma

2-23-6603 täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lastele on. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 1 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena). PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 105 lg 3 kohaselt, mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. PKS § 105 lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Hagejad paluvad hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 01.09.2022. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagejad olid õigustatud hagi esitama. Hagejad on kostja lapsed ja pooled ei ela perena koos, seega on hagejad õigustatud kostjalt elatist saama. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad koos hagejate seadusliku esindajaga (isaga). Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, et hagejate isa on hagejatele ülalpidamist andnud vastavalt ülalpidamisvõimele

2-23-6603 ja on sellega hagejate suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Elatise hagi esitamisel on hagejaks laps ja hageja õigus nõuda elatist vähemalt miinimumsummas hagejast eraldi elavalt vanemalt ei sõltu hagejaga koos elava vanema ülalpidamisvõimest. Lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hagejate seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama kui elatise nõue on esitatud alammääras. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et kuna PKS § 101 lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagejate seadusliku esindaja sissetulekuks töötasu 2545 eurot kuus (neto), millele lisandub lastetoetus kahe hageja eest kokku 160 eurot kuus. Seega on hagejate isa ülalpidamisvõime 636,25 eurot kuus (2545:4, 2 last ja hagejate isa), millele lisandub lastetoetus. Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub hagejate isa enda ülalpidamiseks 1/2 sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal. Samuti kuulub hagejate isale ühisomandina kinnistu (korter) asukohaga Xxx, Tallinn (kinnistusregistriosa nr xxx), mis on ka hagejate elukohaks ja D OÜ (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 2500 eurot. Kostja poolt esitatud teabe kohaselt, alates 2023.a oktoobrist on kostja sissetulekuks Soome Kela poolt makstav töötu abiraha 760 eurot, lisaks maksab Kela otse üüritoetust I A Oy-le summas 235,09 eurot. Kuna osa kostja elamispinnaga seotud kuludest makstakse otse üürileandjale, loeb kohus nimetatud üüritoetuse kostja sissetulekuks. Seega on kostja ülalpidamisvõime 248,77 eurot kuus (995,09:4, 2 last ja kostja). Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub kostja enda ülalpidamiseks 1/2 sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal. Samuti kuulub kostjale ühisomandina kinnistu (korter) asukohaga Xxx, Tallinn (kinnistusregistriosa nr xxx). Kostja on avaldanud, et tema tööle asumisel jääb kostja arvestuslik netopalk 1400-1600 euro juurde. Kuna hagejad soovivad kostjalt elatist miinimummääras, ei tuvasta kohus hagejate põhjendatud kulutusi nende ülalpidamisele. Kostja selgituste kohaselt ei saa kostja töötada ja suuremat sissetulekut teenida oma tervisliku seisundi tõttu. 09.10.2023 e-kirja kohaselt on kostja tervislik seisund halvenenud seoses väga äkilisest ja ootamatust lahkuminekust tingitud depressiooni ja ärevuse tekkimisega, millest on edaspidi tekkinud meeleolu kõikumised ja kostja ei tea, millal ta täielikult sellest paraneb. 30.10.2023 e-kirjas esitab kostja Isonkyrö tervisekeskuse arsti 23.10.2023 tõendi selle kohta, et kostja psüühiline olukord on muutunud palju kehvemaks käesoleva kohtumenetluse tõttu. Rahvastikuregistri andmetel on kostja abielu lahutatud 2018.a veebruaris. Kohus nõustub kostjaga ja mõistab täielikult, et 2018.a toimunud abielulahutus võib mõjuda halvasti kostja tervisele, igapäevaelule, töövõimele ja toimetulekule veel ka 2023.a. Samas on elatise nõudes hagejateks lapsed, kelle suhtes on kostjal seadusest tulenev ülalpidamiskohustus ja kellel on õigus esitada kostja vastu hagi sõltumata sellest, millised on suhted hagejate vanemate vahel või kuidas võivad rahalised nõuded mõjuda kostja tervislikule seisundile. Hagejad on hagiavalduses märkinud, et hagejad on külastanud ema suvisel ja talvisel koolivaheajal, keskmiselt ca 50 kalendripäeva aastas, so keskmiselt 4,2 kalendripäeva kuus. Kostja on nõustunud 09.10.2023 e-kirjas sellega, et hagejad külastavad kostjat

2-23-6603 koolivaheaegadel. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagejad viibivad kostja juures vähemalt 84 kalendripäeva aastas, so keskmiselt 7 kalendripäeva kuus. Kohus leiab, et hagejate seadusliku esindaja viited tema tädile ei ole käesolevas menetluses asjakohased, kuna PKS § 98 lg 1 kohaselt, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Kohus leiab, et kostja viited sellele, et ta on oma laste kodus viibides oma laste pesu pesnud ja koristanud, ei ole käesolevas menetluses asjakohased. Samuti ei ole kohtule vajalik teave kostja ja hagejate seadusliku esindaja emade kohta. Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 kohtuotsuse p 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-159-12 tulenevalt on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Seega üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kostja on soovinud maksta elatise hagejate pangakontodele. Hagejate seaduslik esindaja ei ole nõustunud elatise maksmisega hagejate pangakontodele ja soovib elatise maksmist enda pangakontole. Seega on kostja oma elatise maksmise kohustust kohaselt täitnud siis, kui kostja maksab elatise hagejate seadusliku esindaja pangakontole. Hagejad on pakkunud välja kompromissina, et kostja tasub tagantjärele alates 01.09.2022 elatist 50 eurot kuus ühe lapse pealt, kokku 100 eurot kuus ja alates 01.09.2023 100 eurot kuus kummagi lapse pealt ehk kokku 200 eurot kuus ning alates sellest hetkest kui kostja asub tööle, siis selle miinimumi järgi, milleks ta tollel hetkel seaduse kohaselt on kohustatud. Kostja ei ole nimetatud kompromissiga nõustunud. Kostja on nõustunud maksma mõlemale hagejale elatist 30 eurot kuus. Kohus leiab, et kui kostja sissetulekust ei piisa hagejatele elatise maksmiseks, siis on kostjal võimalik hagejatele ülalpidamist anda oma muu vara arvelt. Kostjale kuulub ühisomandina kinnistu (korter) asukohaga Xxx, Tallinn (kinnistusregistriosa nr xxx), mis ei ole kostja elukohaks. Seega on kostjal võimalik nimetatud ühisvara hagejate seadusliku esindajaga jagada ja kui kostjale makstakse ühisvara jagamisel hüvitist, siis tasuda hagejatele elatist hüvitiseks saadud rahast. Pooled jagavad ühisvara üldjuhul kokkuleppel. Kui pooled ei jõua ühisvara jagamises kokkuleppele, siis on pooltel võimalik pöörduda vastava hagiga kohtusse. Arvestades hagejate vanust ja seega kuni hagejate täisealiseks saamiseni elatise maksmiseks kuluvat summat, piisab kostjale kuuluvast varast elatise maksmiseks. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 tuleneb, et kostjalt elatist välja mõistes tuleb hinnata muuhulgas kostja väidet, et ta maksab regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist ning kannab vabatahtlikult ka muid lapse kulusid. Samas kohtuasjas asus Riigikohus seisukohale, et kui kostja täitis laste suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt, tulnuks hagi jätta rahuldamata.

2-23-6603 Pooled on üksmeelel selles, et kostja on tasunud hagejate telefonikulud. Kostja teabe kohaselt on telefonikulude suurus 8,70 eurot mõlema hageja kohta. Kostja on ostnud hagejatele ka riideid, kuid ei ole tõendanud riiete maksumust ja asjaolusid, mille alusel oleks põhjendatud kulu riietele arvata makstud elatiseks. Menetluses on kinnitust leidnud, et kostja ei ole täitnud laste suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas menetluses asjaolusid, mille korral on võimalik jätta hagi täielikult rahuldamata. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hagejate ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hagejate heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hagejate vanemate vahel on ka edaspidi suure tõenäosusega eriarvamused elatise tasumisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Lähtudes hagejate menetluses avaldatud seisukohtadest ning kostja ülalpidamisvõimest ja vara, milleks on ühisomandina kostjale kuuluv kinnistu (korter) asukohaga Xxx, Tallinn, olemasolust, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis hagejate kasuks järgmiselt: -hageja I kasuks elatis ajavahemiku 01.09.2022-31.08.2023 eest 58,70 eurot kuus, millest on maha arvestatud kostja poolt tasutud telefonikulu 8,70 eurot kuus, seega 50 eurot kuus; ajavahemiku 01.09.2023-31.12.2023 eest 108,70 eurot kuus, millest on maha arvestatud kostja poolt tasutud telefonikulu 8,70 eurot kuus, seega 100 eurot kuus ja alates 01.01.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumsummas. -hageja II kasuks elatis ajavahemiku 01.09.2022-31.08.2023 eest 58,70 eurot kuus, millest on maha arvestatud kostja poolt tasutud telefonikulu 8,70 eurot kuus, seega 50 eurot kuus; ajavahemiku 01.09.2023-31.12.2023 eest 108,70 eurot kuus, millest on maha arvestatud kostja poolt tasutud telefonikulu 8,70 eurot kuus, seega 100 eurot kuus ja alates 01.01.2024 kuni hageja II täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumsummas. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Elatise suurus muutub, kui muutub PHS § 17 mõttes lapsetoetuse suurus. Elatise suurus muutub, kui elatise suurust on põhjendatud vähendada vastavalt PKS § 101 lg 6 proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Elatise baassumma on pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus. Baassummat korrigeeritakse eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutuse võrra iga aasta 1. aprillil. Seadusjärgne miinimumelatis arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel. Keskmist brutokuupalka korrigeeritakse eelmise aasta andmete alusel iga aasta 1. aprillil. Elatise miinimumsumma alates 01.01.2024 arvutuskäik: Baassumma 249,78 eurot. Elatise baassummale lisatakse reeglina 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. 1685 * 0,03 = 50,55 eurot. 50,55 + 249,78 = 300,33 eurot. Lapsetoetus Lapse G P (15.a) eest saab lapsetoetust elatist nõudev lapsevanem. Eemaldatakse elatise summast pool lapsetoetuse määra: 300,33 - (80/2) = 260,33 eurot. Lapse G L P (12.a) eest saab lapsetoetust elatist nõudev lapsevanem. Eemaldatakse elatise summast pool lapsetoetuse määra: 300,33 - (80/2) = 260,33 eurot. Lapse jagatud elukoht

2-23-6603 Laps (15.a) veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Elatis on 260,33 eurot. Laps (12.a) veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Elatis on 260,33 eurot. Elatist saavad lapsed samas peres Vanim laps (15.a) saab elatise täismäära. Elatis on 260,33 eurot. Lapse (12.a) ja vanema lapse (15.a) vanusevahe on suurem kui 3 aastat, mistõttu laps saab täismäära. Elatis on 260,33 eurot. Lapse (15.a) elatis on 260,33 eurot. Lapse (12.a) elatis on 260,33 eurot. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hagejate nõuded osaliselt. Kohus ei analüüsi poolte väiteid, sh isiklikku elu puudutavaid, mis ei ole elatise väljamõistmiseks asjakohased. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt, alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus määras 28.09.2023 määrusega anda A L P riigi õigusabi tsiviilasja nr 2-23-6603 kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda ja kõik muud poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.