Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ Õigusbüroo Viirma &Saar esitas 21.12.2015. a kohtule hagiavalduse Kxxxx Sxxxxxx vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 14.08.2012.a. Hxxxxx Jxxxxx JxxxxxxKxxxxxxx ja Kxxxx Sxxxxxx vahel laenuleping, mille kohaselt andis HxxxxxxJxxxxx Jxxxxx Kxxxxxxx Kxxxx Sxxxxxxxx laenu summas 2000 eurot ja 14.09.2012 sõlmiti laenuleping, mille kohaselt sama laenuandja andis samale kostjale laenu 100 eurot. Summad kanti kostjale üle. Sellega tekkis HxxxxxxJxxxxxxJxxxxxxKxxxxxxxx nõue kostja vastu. Tegemist oli tähtajatute laenulepingutega. Laenuandja loovutas nõuded kostja vastu hagejale. Hageja teavitas kostjat 15.10.2015 nõude loovutamisest ja ütles laenulepingud VÕS § 398 alusel üles 15.10.2015.a. Kostja sai avalduse kätte hiljemalt 19.10.2015. Seega oli laenusumma tagastamise tähtaeg kaks kuud arvates 19.10.2015, , s.t. tagastamise tähtaeg 19.12.2015. Hageja leiab, et kostja vastutab hageja ees nõude loovutamise lepingu alusel. Poolte vahel sõlmitud leping vastab laenulepingu tunnustele ja laenulepinguna on neid käsitlenud ka laenuandja. Hageja võib nõuda kostjalt kohustuse täitmist 14.08.2012 ja 14.09.2012 sõlmitud lepingute alusel. Hageja ei pea tõendama laenulepingu olemasolu, vaid kostja peab tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Hageja on tõendanud raha kostja arvelduskontole ülekandmise. VÕS § 164 lg.1, § 100, § 101 lg.1 p.1, § 108 lg.1, lg.2, § 103 lg.1 alusel ja tuginedes Riigikohtu asjakohastele lahenditele palub hageja mõista välja KxxxxxSxxxxxxxxxhageja kasuks põhivõlg summas 2100 eurot. Hageja on esitanud ka alternatiivnõude TsMS § 370 lg.2 alusel juhuks, kui kohus leiab, et Hxxxxx Jxxxxx Jxxxxx Kxxxxxxx ja kostja vahel ei olegi laenulepingut sõlmitud. Alternatiivnõue on esitatud 14.08.2012 ja 14.09.2012 ülekantud summade väljamõistmiseks kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1027, § 1028 lg.1 alusel palub hageja alternatiivselt- kui kohus tuvastab, et Hxxxxx Jxxxxx Jxxxxx Kxxxxxxx ja kostja vahel ei olegi laenulepingut sõlmitud- mõista Kxxxx Sxxxxxxxx hageja kasuks välja õigusliku aluseta saadud 2100 eurot. Hageja esitas tõenditena väljavõtted ülekannetest (tl.10), Jxxxx Sxxxx 15.10.2015 e-kiri kostjale (tl.11) laenulepingute ülesütlemise avaldusega ja teatega nõude loovutamisest, nõude loovutamise teade (tl.12), laenulepingute ülesütlemise avaldus (tl.13), Kxxxx Sxxxxxx e-kiri (tl.15), riigilõivu 250 eurot tasumist tõendav maksekorraldus (tl.16). Kostja vastuse kohta andis hageja arvamuse (tl.54-59), et vaidlust ei ole selles, et kostja arvelduskontole kanti rahasummad. Asjaolu, et kostja kontole võis olla ligipääs ka muudel isikutel, näiteks Mxxxx Sxxxxxxx, ei tee olematuks asjaolu, et konto, kuhu rahasummad kanti, kuulub kostjale, tal on konto kasutus- ja käsutusõigus. Kostja esitatud tõendid ei sisalda viiteid sellele, et see kostja konto oli kolmanda isiku ainuvalduses. Kolmandatel isikutel võis olla sellele kontole ligipääs. Kostja oletused laenuandja isikuomaduste või motiivide kohta on asjakohatud, samuti viide sellele, et esialgne laenuandja on pankrotistunud. Kostja väide, et Hxxxxx Jxxxxx JxxxxxxKxxxxxxxx võib olla nõue Mxxxx Sxxxxxx vastu, ei ole eluliselt

usutav. HxxxxxxJxxxxxJxxxxxxKxxxxxxx on algusest peale käsitanud xxxxx Sxxxxxxxx antud rahasummasid laenudena., seda ka nõude loovutamisel, mis tähendab, et hagi on esitatud õige isiku vastu. Mxxxx Sxxxxxxxpankrotimenetluses on esitatud Hxxxxx JxxxxxxJxxxxxxKxxxxxxx pankrotihalduri poolt küll nõudeid, kuid mitte selle nõudesumma (2100 eurot) osas. MxxxxxSxxxxxxxon küll esitanud kinnituskirja, millega seda võlga Hxxxxx JxxxxxxJxxxxx Kxxxxxxx ees tunnistab, kuid olles pankrotivõlgnik, ei saa Mxxxx Sxxxxxxx oma nimel võlatunnistusi anda. Kostja väide, et ta ei suhelnud HxxxxxxJxxxxx Jxxxxx Kxxxxxxxxxx on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja on volitanud Mxxxx Sxxxxxxx enda arvelduskontot kasutama ja tegema tehinguid laia ringi isikutega. Mxxxx Sxxxxxx tegutses kostja esindajana ja Hxxxxx Jxxxxx Jxxxxx Kxxxxxxa saatis laenulepingute ülesütlemise teate just kostja esindajale Mxxxx Sxxxxxxxx. Raha laekumisega kostja arvelduskontole on hagejapoolne laenu andmine lõpule viidud, laenusumma välja makstud. Kui kostja ei tõenda, et ta ei pea saadud rahasummat tagasi maksma, tuleb saadud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Mxxxx Sxxxxxx küsitlemist tunnistajana ei pea hageja õigeks. Hageja esitas tõenditena Hxxxxx Jxxxxx Jxxxxx Kxxxxxxx laenude ülesütlemise avalduse 15.06.2013 (kiri ja tõlge tl.61-64), kohtuotsuse tsiviilasjas 2-14-54304 (tl.65-66) ja H.J.J.Kxxxxxxa nõudeavalduse 23.12.2015 Mxxxx Sxxxxxx pankrotimenetluses (tl.68-69). Pärast kohtuistungit 22.04.2016 esitas hageja lõppseisukohad koos täiendavate tõenditega (tl. 101-168). Lõppseisukohtades jääb hageja hagis esitatud põhinõude ja alternatiivse nõude juurde. Hageja jäi selle juurde, et kostja on saanud Hxxxxx JxxxxxxJxxxx xaxxxxxxxx kostja esindajana tegutsenud Mxxxx Sxxxxxx vahendusel laenu. Kostja on andnud Mxxxx Sxxxxxxxx volituse tegutseda enda nimel ja arvel. Hageja hinnangul on tunnistaja Mxxxx Sxxxxxx ja kostja ütlused ebausaldusväärsed. Hageja esitab väiteid ja tõendeid tulenevalt Mxxxx Sxxxxxx pankrotimenetlusest ja seal kogutud tõenditest. Hageja teeb selget vahet, kelle vastu tal milline nõue on. Hageja nõuete kohta tunnistaja vastu on tehtud kohtuotsus ja hageja nõuded kostja vastu on laenud, mis tuleb just kostjal tagastada. Hageja on tõendanud laenusuhte olemasolu kostjaga. Hageja esitas tõenditena kohtuotsuse tsiviilasjas nr . 2-13-25180 (tl.109-110), võlausaldajate nõudeavaldused ja muud dokumendid Mxxxx Sxxxxxx pankrotimenetluses (tl.111-150) ja H.J.J.Kxxxxxxx nimelise veebilehe väljatrüki (tl. 151-168, inglise keeles). 26.04.2016 esitas hageja taotluse esitatud tõendite võtmiseks menetlusse (tl.172-179).

esitamine on raskendatud ja võib-olla perspektiivitu tegeliku võlgniku pankrotimenetluse tõttu. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjal tuleb tõendada raha tagastamise aluse puudumist. Kostja leiab, et hageja viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-110-14 ei ole selles asjas kohaldatav, tolles asjas oli käesolevast erinev olukord. Kostja ei ole käesolevas asjas teinud H.J.J.Kxxxxxxx suhtes mitte ühtki käitumisakti, millest võiks järeldada laenulepingu sõlmimist. Need suhtes võisid olla Mxxxx Sxxxxa ja H.J.J.Kxxxxxxx vahel. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja arvates puudub hagejal kostja vastu nõue ka õigusliku aluseta saadud rahasumma tagastamiseks. Kostja kaks nõuet hagiavalduses- et raha on antud kostjale laenusuhte alusel ja et H.J.J.Kxxxxxxx kandis raha üle õigusliku aluseta- on omavahel vastukäivad ja välistavad üksteist. See kinnitab kostja väidet, et hageja ei tea, millisel alusel ja kellele rahasummad tegelikult kantud on. See kinnitab omakorda kostja väidet, et tegelikult kanti rahasummad Mxxxx Sxxxxxxxx. Ka hageja alternatiivnõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja taotleb tunnistajana Mxxxx Sxxxxxx küsitlemist. Kostja esitas tõenditena AS SEB Panga kinnituskirja (tl. 28), Äripäeva artikli H.J.J.Kxxxxxxx kohta (tl.29-35), H.J.J.Kxxxxxxx pankrotimääruse (tl.36-41), MxxxxxSxxxxxx pankrotimääruse (tl.45-51), Mxxxx Sxxxxxx kinnituskiri (tl.43). Kostja esitas 22.03.2016 seisukoha hageja seisukoha kohta (tl.75-77). Kostja ei ole kunagi tunnistanud, et hagejal esineb praeguses asjas käsitletav nõue. Kostja ei ole teadlik ühestki hageja nõudest seoses selle rahaga. Hageja nõude olemasolu Mxxxx Sxxxxx vastu kostja ei saa välistada. Kostja kinnitab oma varemesitatud vastuväidete püsimajäämist. Hageja väide, et kostja on teinud tehingu H.J.J.Kxxxxxxxxx esindatuna Mxxxx Sxxxxxx poolt on tõendamata, arusaamatu ja motiivitu. Mingit esindussuhet ei ole olnud ja tegemist on hageja väljamõeldisega. Kostja palub vande all üle kuulata enda ja tunnistajana küsitleda Mxxxx Sxxxxxxx. 29.03.2016 esitas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks ja täiendavad seisukohad (tl.80-85). Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud väidetavate laenulepingute olemasolu ega esitanud väidetavate laenulepingute üksikasjalikke tingimusi. Ei ole ühtki ülekannet, milles oleks kasutatud sõna „laen“, on sõna „transfer“ ehk ülekanne. Oma pankrotimenetluses on Mxxxx Sxxxxxx ka seda võlga 2100 eurot H.J.J.Kxxxxxxx ees tunnistanud. Kuna laenulepinguid ei ole sõlmitud, on kehtetu ka 15.10.2015 kostjale edastatud „avaldus suuliste laenulepingute ülesütlemiseks“. Kui kohus peaks leidma, et laenulepingute olemasolu on tõendatud, esitab kostja nõuete osas aegumise vastuväite ja palub TsMS § 449 lg.3 alusel teha aegumise kohaldamise taotluse suhtes vaheotsuse. Kuna väidetavad laenude andmised toimusid 14.08.2012 ja 14.09.2012, siis on hageja nõuded aegunud TsÜS § 146 lg.1 järgi- aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaja algust ei saa siduda kuupäevaga 15.10.2015 või 19.10.2015. Kuna hagiavaldus esitati 21.12.2015, on hageja nõuded aegunud. TsÜS § 151 lg.1 järgi on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Alusetu rikastumise puhul on aegumistähtaja alguseks raha üleandmise hetk ehk soorituse hetk. Kostja viitab Riigikohtu lahenditele, mis toetavad tema seisukohta aegumistähtaja alguse määratlemise kohta. Ka sel alusel on 14.08.2012 ja 14.09.2012 tehtud ülekannetega nõuded aegunud. Kostja esitab aegumise vastuväite. Kostja leiab, et vaheotsusega tuleb kindlaks teha, kas hageja põhinõue ja ka alternatiivnõue on aegunud. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist nõuete aegumise tõttu. Kostja lõplikes seisukohtades 22.04.2016 (tl.90-97) jäi taotluse juurde jätta hageja nõuded kostja vastu rahuldamata, võtta arvesse kostja vastuväiteid nõuete aegumise kohta, jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas menetluskulude nimekirja. Kostja jäi selle juurde, et tema ja Hxxxxx Jxxxxx Jxxxxx Kxxxxxxx vahel ei ole sõlmitud laenulepinguid,

laenulepingute olemasolu ei ole tõendatud. Konto, millele hageja raha kandis, oli Mxxxx Sxxxxxx ainukasutuses ja- valduses. Kostja ei ole Hxxxxx Jxxxxx Jxxxxx Kxxxxxxxxx kunagi suhelnud, väidetavate laenulepingute üksikasjalikke tingimusi ei ole esitatud. Väidetavate laenulepingute ülesütlemise teadet ja nõude loovutamise teadet ei ole kostjale saadetud varem kui 15.10..2015, mil tegi seda hageja. Kostjale on arusaamatu hageja viide, et samalaadsete laenulepingute alusel on MxxxxxSxxxxxxxx rahasumma kohtuotsusega välja mõistetud ja välja kuulutatud Mxxxx Sxxxxxx pankrot. Mxxxx Sxxxxxx ei olnud Kxxxx Sxxxxxx esindaja. Kostja jääb hageja nõuete osas aegumise vastuväidete juurde. 29.04.2016 esitas kostja vastuväited hageja täiendavate tõendite vastuvõtmisele. Kostja taotleb kõigi hageja esitatud tõendite kui põhjendamatute ja hilinenult esitatute vastu võtmata jätmist. Hagejal oli võimalus kõik need tõendid esitada juba enne 30.03.2016 kohtuistungit. Kostja arvates on hageja esitatud täiendavad tõendid ka asjakohatud ja ebaolulised. Hageja seab alusetult kahtluse alla kostja ja tunnistaja vande all antud ütlused ja püüab neid pärast ütluste kõlamist kohtusaalis hakata ümber lükkama. Esitatud tõendid on asjakohatud ja inglisekeelsed tõendid tõlkimata eesti keelde. Ebaõige on hageja väide, et talle ei olnud need tõendid ja asjaolud varem teada. Selle kinnituseks esitab kostja omapoolse täiendava tõendi- Mxxxx Sxxxxxx võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokolli 06.01.2016, kus osales ka hageja esindaja (Jxxxx Sxxx). Kostja esitas täiendatud menetluskulude nimekirja.

KOHTU SEISUKOHT

Hageja nõue kostja vastu on esitatud põhjendusega, et nõude loovutaja Hxxxxx Jxxxxx xxxxxx Kxxxxxxx ja kostja Kxxxx Sxxxxxx vahel oli sõlmitud kaks laenulepingut, mille alusel sai kostja raha ülekannete teel raha. VÕS § 396 lg.1 sätestab: Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtul tuleb kindlaks teha, kas laenulepinguline suhe.

esialgse kreeditori (nõude loovutaja) ja kostja vahel oli

Kohus tegi tõendite uurimise tulemusena kindlaks, et Hxxxxx Jxxxxx Jxxxxx Kxxxxxxx on 14.08.2012 teinud Kxxxx Sxxxxxa nimel olevale kontole nr . 10011616896221 SEB pangas raha ülekande, mille tulemusena on sellele kontole laekunud 2000 eurot. 14.09.2012 on Hxxxxx Jxxxxx Jxxxxx Kxxxxxxx teinud samale kontole uue raha ülekande summas 100

eurot. Selle kohta on Hxxxxx Jxxxxx Jxxxxx Kxxxxxxx kontoväljavõte (tl.10), selliste kannete olemasolu tunnistab kostja Kxxxx Sxxxxxx kirjalikes vastustes, vande all antud ütlustes, selliste raha ülekannete olemasolu tunnistab tunnistaja Mxxxx Sxxxxxx kohtuistungil 30.03.2016 antud tunnistuses. Kohtule on esitatud Hxxxxx Jxxxxx Jxxxxx Kxxxxxxx poolt allkirjastatud nõude loovutamise teade/kinnitus (tl.12) 16.06.2013.a., milles on kirjas, et ta loovutas 14.08.2012 ja 14.09.2012 sõlmitud suulisest laenulepingust tuleneva nõude 2000 eurot ja 100 eurot Kxxxx Sxxxxxx vastu kogus summa ulatuses Õigusbüroole Viirma & Saar. Kohtul tuleb kindlaks teha, kas kahel kuupäeval Kxxxx Sxxxxxx kontole tehtud rahaülekanded Hxxxxx JxxxxxJxxxxx Kxxxxxxx poolt vastavad laenulepingu tingimustele. Kirjalikku laenulepingut kohtule esitatud ei ole, hageja väitel oli tegemist suulise laenulepinguga, kostja eitab mistahes laenulepingu või lepingu olemasolu kostja ja Hxxxxx Jxxxxx Jxxxx Kxxxxxxx vahel. Tunnistajana üle kuulatud Mxxxx Sxxxxxx andis 30.03.2016 kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tema ja Hxxxxx JxxxxxxJxxxxx Kxxxxxxx vahel 2012.a. augustis ja septembris sõlmitud kokkuleppe alusel kandis H.J.J.K. xxxxxxxx Kxxxx Sxxxxxx kontole 2000 eurot ja 100 eurot, Kxxxx Sxxxxxx kontonumbri andis H.J.J.Kxxxxxxxxx tunnistaja. Tunnistaja kasutas sellele kontole laekunud summasid oma vajadusteks. Tunnistaja kasutas internetipanka, talle on väljastatud selle konto kohta pangakaart ja kontole laekunud raha kasutas üksnes tunnistaja. Tunnistaja käis pangas koos Kxxxx Sxxxxxxxx, ta andis selle kohta allkirja, et pangakaart tehakse tema nimele, et konto seotakse tema U-netiga. U-netti kasutas tunnistaja oma ID-kaardiga. Tal oli selle konto kohta pangakaart ja 2015.a. anti talle uus kaart, vana aegus. Kostja on oma kirjalikes seisukohtades ja vande all antud ütlustega kinnitanud, et ta ei tunne Hxxxxx JxxxxxxJxxxxx Kxxxxxxxx, pole selle inimesega kunagi suhelnud. Ta ei ole soovinud ega saanud H.J.J.Kxxxxxxxxx laenu, tal ei ole laenu vaja olnud. Kostja kinnitusel on kõneksolev konto SEB Pangas tema õe Mxxxx Sxxxxxx ainukasutuses ja käsutuses. SEB Panga kontol EE3610100116168962 olemasolevaid või sinna laekunud vahendeid kasutas üksnes Mxxxx Sxxxxxx ja ainult Mxxxx Sxxxxxxx oli ligipääs sellel kontol olevatele summadele. Ta avas selle konto oma õe Mxxxx Sxxxxxx palvel ja Mxxxx Sxxxxxx jaoks, et õde saaks vältida pangakontole laekuvate vahendite arestimist. SEB Panga tõend (tl.28) 26.10.2015 kinnitab, et Kxxxx Sxxxxxx nimele on avatud 14.06.2012 arvelduskonto EE361010011616896221, see konto on lisatud Mxxxx Sxxxxxx internetipanka ja Mxxxx Sxxxxxxxe on väljastatud deebetkaart, mis on seotud selle kontoga. VÕS § 8 lg.1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma; VÕS § 9 lg.1 järgi leping sõlmitakse.... vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Mxxxx Sxxxxxx ütlused kinnitavad, et vastastikuseid tahteavaldusi raha saamise kohta Hxxxxx JxxxxxxJxxxxxxKxxxxxxxxx vahetati Mxxxx Sxxxxxx ja Hxxxxx JxxxxxJxxxxx Kxxxxxxx vahel- nad olid omavahel seotud tunnistaja elukaaslase ja äripartnerluse kaudu ja H.J.J.Kxxxxxxx tegi MaxxxxSxxxxxxxx rahakandeid. SEB Panga tõend kinnitab omakorda tunnistaja ja kostja ütlusi selle kohta, et Kxxxx xxxxxxx soovil avati konto, see lisati Mxxxx Sxxxxxx internetipanka, Mxxxx Sxxxxxxxx anti välja selle kontoga seotud pangakaart.

Kohus kontrollis Kxxxx Sxxxxxx ja Mxxxx Sxxxxxx isikusamasust ID-kaardi vahendusel. Tegemist on kahe täiskasvanud isikuga, kellel kummalgi on oma ID-kaart. Mxxxx Sxxxxxx nimel olevas internetipagas (nimetatud U-netiks) käimine on võimalik üksnes Mxxxx Sxxxxxx ID-kaardiga. Sellised isikulised tõendid ja lisaks kirjalik tõend kinnitavad kokkulangevalt raha saamise aluseid ja põhjuseid Kxxxx Sxxxxxa nimel olevale pangakontole: H.J.J.Kxxxxxxx kandis raha sellele kontole MxxxxxSxxxxxx palvel ja Mxxxx Sxxxxxx jaoks. Asjaolu, et raha ülekande tegija Hxxxxx Jxxxxx JxxxxxxKxxxxxxx pöördus 15.06.2013.a. (tl.61-64) üksnes MxxxxxSxxxxxx poole 14.08.2012 ja 14.09.2012 tehtud ülekannete alusel raha tagasisaamiseks, tõendab, et seoses neil kuupäevadel tehtud raha ülekannetega omasid omavahelist suhet vaid need kaks inimest- Mxxxx Sxxxxxx ja Hxxxxx JxxxxxxKxxxxxxx. Kohus märgib seoses viimati nimetatud tõendiga, et kostja vaidlustab selle tõendi tõlke õigsuse (vt. kohtuistungi protokoll tl.87-88). Tegemist on hageja enda vaba tõlkega. Kohus on seisukohal, et esitatud tõendit ( Hxxxxx Jxxxxx JxxxxxxKxxxxxxx e-kiri 15.06.2013 tl.61-64) on võimalik kasutada tõendina vaatamata vaidlusele tõlke õigsuse üle vähemalt selles osas, mis puudutab kirja päist- kellele kiri on saadetud. Sellest on vaidluseta arusaadav, et kiri on saadetud Mxxxx Sxxxxxxxe, kuid ei ole saadetud Kxxxx Sxxxxxxxe ehk kostjale. Selline olukord kinnitab kostja väiteid, et tema ei ole väidetava laenuandja H.J.J.Kxxxxxxxxx üldse suhelnud. Ka laenu andja on pidanud vajalikuks pöörduda raha tagasisaamise teemal üksnes Mxxxx Sxxxxxx poole. Kohus küsitles hagejat kohtuistungil viidatud laenulepingute faktiliste asjaolude kohta. Hageja esindaja oskas avaldada, et tegemist oli tähtajatu laenulepinguga, intressikokkulepet ei olnud. Hageja ei ole kohtule avaldanud (ega osanud seda teha ka 30.03.2016 kohtuistungil) faktilisi asjaolusid ega detaile, mille alusel saaks kinnitust lepingu sõlmimine poolte vahel ehk vastastikuste tahteavalduste vahetamise fakt- kus, millal ja millistel asjaoludel pidasid omavahelisi läbirääkimisi laenu andja Hxxxxx Jxxxxx xxxxxx Kxxxxxxa ja kostja Kxxxx Sxxxxxx, mis oli laenu andmise eesmärk ja muud tingimused. Hageja ei ole esitanud väiteid ega asjaolusid, et kostja ja laenu andja H.J.J.Kxxxxxxx olnuks varasemad tuttavad või seotud muude suhete kaudu. Kostja eitab varasemate suhete olemasolu või laenuandjaga tuttav olemist. Sellises olukorras on ebausutav, et laenuandja andis tähtajatu ja intressikokkuleppeta laenu isikule, kellega tal varasemad suhted või lepingupraktika puudusid. Kohtule on esitatud nõude loovutamise teade/kinnitus (tl.12), mille tekstist (viited eraldi põhinõudele ja kõrvalnõuetele) võiks pigem järeldada, et teate esitaja on lepingu puhul silmas pidanud ka kõrvalnõudeid ehk intressinõudeid. Sellisena on kirjalik tõend ja hageja kinnitus, et laenul puudus kokkulepe tähtaja kohta ja intressi (kõrvalnõuete tekkimise alus) kohta, omavahel pigem vastuolus. Kohus leiab, et esitatud ja uuritud tõendid ei tõenda raha ülekannete tegemist kostjale laenulepinguks nimetatava laenusuhte raames. Laenu andja (H.J.J.Kxxxxxxx) ja laenu saaja (kostja) vahel ei ole toimunud tahteavalduste vahetamist ega kokkulepete sõlmimist ei suuliselt ega kirjalikult. Tõendamist ei ole leidnud ka lepingu sõlmimine konkludentselt- tegudega, millest saab järeldada poolte tahet sõlmida laenuleping.

Uuritud tõendid kinnitavad, et Kxxxx Sxxxxxx nimele avatud pangakonto, kuhu H.J.J.Kxxxxxxx raha kandis, oli avatud ja tehtud kättesaadavaks Mxxxx Sxxxxxxxx kasutamiseks. Selle kohta on olemas nii kostja vande all antud ütlused kui ka tunnistaja ütlused kohtuistungil, ütlusi kinnitab krediidiasutuse kirjalik tõend. Kirjalikes vastustes ja suuliselt kohtuistungil on esitatud põhjendused, miks Kxxxx Sxxxxxx nimele avatud konto tehti kättesaadavaks ja kasutatavaks Mxxxx xxxxxxxxe. Esitatud põhjendused on inimlikud ja usutavad- vältida Mxxxx Sxxxxxxxx kantavate rahaliste vahendite sattumist aresti alla või muul viisil nende väljumist Mxxxx Sxxxxxx kasutusulatusest. Sellise põhjendusega on kooskõlas tõendid M.Sxxxxxx varalise olukorra kohta. Kohtule on esitatud hulgaliselt tõendeid selle kohta, et Mxxxx xxxxxxx varaline olukord on olnud juba enne aastat 2011 pingeline, laenuandja H.J.J.Kxxxxxxx on teinud talle hulgaliselt rahakandeid ( H.J.J.Kxxxxxxx avaldus Mxxxx Sxxxxxxxpankrotimenetluses tl.68-69), on välja kuulutatud M.Sxxxxxx pankrot (tl.45-51). Sellise faktilise olukorraga langeb kokku tunnistaja M.Sxxxxxx seletus, et tema pangakontod olid arestitud ja ta otsis võimalusi raha kasutamiseks muu pangakonto vahendusel. Selleks pöördus ta oma õe Kxxxx Sxxxxxx poole, kes oli nõus Mxxxx Sxxxxxxxx kasutamiseks oma nimel konto avama.. H.J.J.xxxxxxxx pankrotihalduri esitatud nõudeavaldusest (tl.68) nähtub, et kuni 2012.a. aprillikuuni on H.J.J.Kxxxxxxx teinud ülekandeid Mxxxx Sxxxxxxxx. Asjaolu, et edaspidi ei ole Mxxxx Sxxxxxxxe H.J.J.Kxxxxxxxxx ülekandeid laekunud, pigem kinnitab Mxxxx Sxxxxxx ütlusi, et ta soovis vältida raha kandmist tema enda kontole ja kasutas selleks õe nimel olevat kontot. Kohtule esitatud tõenditest (kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-14-54304 tl.65-66, Mxxxx Sxxxxxx pankrotimäärus 16.12.2015 tl.45-51, H.J.J.Kxxxxxxx nõudeavaldus tl.68-69) nähtub, et H.J.J.Kxxxxxxx ja Mxxxx Sxxxxxx vahel on aastatepikkune laenulepingute sõlmimise ja võlasuhete praktika. Samas puuduvad igasugused andmed ja tõendid selle kohta, et kostja ja H.J.J.Kxxxxxxx vahel oleks toimunud mingisugunegi suhtlus. Seetõttu leiab kohus, et tõepärane ja eluliselt usutav on, et nii 14.08.2012 kui ka 14.09.2012 raha ülekannete tegemine on toimunud Mxxxx Sxxxxxx poolt kirjeldatud põhjustel ja suhte raames- tema ja H.J.J.Kxxxxxxx vahel sõlmitud kokkuleppe raames. Puuduvad tõendid selle kohta, et raha oleks faktiliselt läinud kostja Kxxxx Sxxxxxx kasutusse ja valdusse. On esitatud omavahel kooskõlas olevad ja haakuvad tõendid selle kohta, et Kxxxx Sxxxxxx kontole kantud raha on läinud Mxxxx Sxxxxxx kasutusse ja käsutusse. Mxxxx Sxxxxxx tunnistab raha saamist. Kuna tõendamist on leidnud võlasuhte olemasolu raha ülekannete tegija H.J.J.Kxxxxxxa ja raha tegeliku saaja Mxxxx Sxxxxxx vahel, on õige kostja osutus, et laenu andjal (või hagejal) võib olla nõue Mxxxx Sxxxxxx vastu. Hageja ei ole tõendanud laenusuhte (laenulepingu) olemasolu laenuandja Hxxxxx Jxxxxx Jxxxxx Kxxxxxxx ja Kxxxx Sxxxxxx vahel, kuid kostja on tõendanud, et ta ei ole raha saanud ja hagejal ei ole õigust temalt raha tagasi saada. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tunnistaja Mxxxx Sxxxxxx ütlused ei ole usaldusväärsed eriti põhjusel, et tunnistaja suhtes toimub pankrotimenetlus ja tal on palju erinevaid võlgnevusi. TsMS § 232 lg.1 sätestab: Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kohus on tunnistaja Mxxxx Sxxxxxx hoiatanud vastutusega valeütluste andmise eest, M.Sxxxxxx on hoiatust mõistnud ja kinnitanud seda oma allkirjaga. Tunnistaja ütlused on usutavad, langevad kokku kirjaliku tõendiga (tl.28), tema majandusliku olukorra kohta esitatud

tõenditega ja tõenditega, mis iseloomustavad tunnistaja ja H.J.J.Kxxxxxxx vahelisi võlasuhteid. Sellise tõenditekogumi hulgas on tunnistaja Mxxxx Sxxxxxx ütlused usaldusväärsed, muude tõenditega haakuvad ja kohus võtab need arvesse kui tõesed. Hageja väide, et laenuandja Hxxxxx Jxxxxx Jxxxxi Kxxxxxxxxx suhtles Mxxxx Sxxxxxx kui Kxxxx Sxxxxxx esindaja ja laenuleping H.J.J.xxxxxxxx ja kostja vahel sõlmiti MxxxxxSxxxxxx kui esindaja vahendusel, ei ole tõendatud. Kxxxx Sxxxxxa eitab Mxxxx Sxxxxxxxxxvolituse andmist enda esindamiseks suhtlemisel Kxxxxxxxxx. Mxxxx Sxxxxxx eitab, et ta esindas KxxxxxSxxxxxxx laenusuhte sõlmimisel Kxxxxxxxxx. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel (TsÜS § 117 lg.1). Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus)- TsÜS § 117 lg.2. Esindusõiguse andmine on esindatava ja esindaja vaheline suhe, millest nii esindaja kui esindatav on teadlikud. Käesoleval juhtumil esindusõiguse suhte osalised Kxxxx Sxxxxxx ja MxxxxxSxxxxxx eitavad kokkulepet, et Mxxxx Sxxxxxx esindas Kxxxx Sxxxxxx H.J.J.Kxxxxxxa ees laenusuhtes ja sellise esinduse kohta puuduvad igasugused muud tõendid. Seetõttu puudub alus lugeda, et Mxxxx Sxxxxxx sõlmis Kxxxx Sxxxxxx esindajana ja tema nimel laenulepingu HxxxxxxJxxxxx Jxxxxx Kxxxxxxxxx. Kostja Kxxxx Sxxxxxx on alates hageja esimesest pöördumisest kostja poole (tl.11-13) „Avaldus suuliste tähtajatute laenulepingute ülesütlemiseks ja laenude tasumiseks“ teatanud, et konto, kuhu Kxxxxxxx kanded tegi, kuulub MxxxxxSxxxxxxxx, on tehtud spetsiaalselt selleks (tl.15). Kohus märgib, et kuna kostja on algusest peale kinnitanud, et raha ei laekunud tema käsutusse, vaid Mxxxx Sxxxxxx käsutusse ja kostja on seda esimesest vastusest peale soovinud tõendada tunnistaja ütlustega, siis ei ole asjakohased hageja väited (tl.172-174) selle kohta, et ta sai asjaoludest, mida kostja ja tunnistaja kohtuistungil avaldasid, teada alles kohtuistungil antud ütlustest. Hageja osutused 22.04.2016.a. menetlusdokumendis sellele, et Mxxxx Sxxxxxx, Hxxxxx Jxxxxx Jxxxxx Kxxxxxxx, Kxxxx Sxxxxxx kui ka teiste isikute vahel on tavapäraseks lepinguvormiks suuline leping ja samasugustel tingimustel sõlmitud lepingud on loetud laenulepinguteks MxxxxxSxxxxxx pankrotimenetluses, ei oma tähendust kostja Kxxxx Sxxxxxx vastu esitatud nõude menetlemisel. Tõendamist on leidnud, et Kxxxx Sxxxxxx ja H.J.J.Kxxxxxxx vahel puudus igasugune suhtlemise ja läbikäimine, Kxxxx Sxxxxxx omas püsivat sissetulekut ja ta ei vajanud laenu H.J.J.Kxxxxxxxxx. Mxxxx Sxxxxxa ja H.J.J.Kxxxxxxa vaheliste võlasuhete praktikat ei saa üle kanda Kxxxx Sxxxxxx suhetele. Kohus leiab, et hageja poolt 22.04.2016 esitatud täiendavad tõendid (tõendite loetelu tl.107, tõendid tl.109-168: kohtuotsus, RxxxxSxxxxxx nõudeavaldus, Axx Sxxxxxa nõudeavaldus, Axxx Alxxxxx nõudeavaldus, M.xxxxxxx nõuete kaitsmise protokoll, M.Sxxxxxxxe antud laenude ülevaade, veebilehe väljatrükk) on esitatud pärast tõendite esitamiseks määratud tähtaja möödumist (tähtaeg 21.märts- tl.71) ja neid tuleb käsitleda TsMS § 331 lg.1 sätete järgi. TsMS § 331 lg.1 sätestab: Kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Kohus on seisukohal, et arvestades esitatud tõendite suurt mahtu (60 lehekülge), tingib nende tõendite uurimine ja hindamine menetluse lahendamise viibimise. Ei ole kohane tõendite esitaja hageja väide, et kõigi esitatud tõenditega ei ole täies ulatuses tutvumine vajalik (tl.179). Selleks, et anda hinnangut, millises ulatuses on esitatud tõendite uurimine ja menetlemine põhjendatud, on vajalik neist ülevaate saamine ja vastaspoolele esitlemine, mis juba iseenesest põhjustab menetluse viibimist. Arvestades esitatud tõendite (dokumentide) kuupäevi, tuleb järeldada, et kõik need tõendid peale ühe (võlausaldajate üldkoosoleku protokoll 01.04.2016 tl.146-149) olid olemas ammu enne viimast kohtuistungit, s.o. enne 30.03.2016.a. Nende tõendite hilinenult esitamiseks (pärast määratud tähtaega 21.märtsi) puudub mõjuv põhjus. Kohus jätab hageja 22.04.2016.a. esitatud tõendid menetlusse võtmata ja menetlusse võtmata ka kostja poolt hageja tõenditele vastukaaluks esitatud 06.01.2016 toimunud võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokolli ja registreerimislehe. Laenusuhte olemasolu Hxxxxx Jxxxxx Jxxxxx Kxxxxxxx ja Kxxxx Sxxxxxx vahel ei ole tõendamist leidnud, samuti ei ole tõendamist leidnud, et kostja KxxxxxSxxxxxx on raha saanud. Kohus märgib, et hageja on saanud nõude loovutamise teel (nõude loovutamise teade tl.12). Kohtule ei ole teada antud ühestki muust dokumendist ega tõendist, milles esmane kreeditor (laenuandja Hxxxxx Jxxxxx JxxxxxxKxxxxxxx) oleks hagejale kirjeldanud oma lepingulist suhet kostjaga. Seega ei saa uuel võlausaldajal ehk käesolevas asjas hagejal olla enamat teavet kui on märgitud 16.06.2013 dokumendis, s.h. ka teavet väidetava laenulepingu faktiliste asjaolude kohta. Hageja on esitanud kostja vastu alternatiivse nõude VÕS § 1027 ja § 1028 l.1 alusel. VÕS § 1027 sätestab: isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Alusetu rikastumise õiguse rakendamiseks tuleb kindlaks teha, et 1)isik on teiselt isikult midagi saanud ja et 2)saadul puudub õiguslik alus. Asjas on tõendamist leidnud, et kostja ei ole hagejalt (esmaselt laenuandjalt Hxxxxx Jxxxxx Jxxxxx Kxxxxxxxxx) midagi saanud. Kuna kostja ei ole laenuandjalt midagi saanud, ei ole alust käsitleda muid alusetu rikastumise õiguse sätteid. Hageja nõue, mis on esitatud laenulepingust tuleneval alusel ja alternatiivne nõue, mis on esitatud alusetu rikastumise sätete alusel jääb rahuldamata. Kostja on esitanud aegumise vastuväite ja taotleb aegumise kohaldamist TsÜS § 142 lg.1, § 146 lg.1, § 151 lg.1 alusel juhul kui kohus peaks leidma, et hageja on põhjendanud laenulepingute ja hagis sisalduvate nõuete olemasolu. Kohus on leidnud, et hageja nõuded mõlemal alusel- nii laenulepingust tuleneval alusel kui ka alternatiivselt õigusliku aluseta saadu tagastamise nõude alusel tuleb jätta rahuldamata kui tõendamata nõuded. Sel põhjusel kohus aegumise küsimust ei käsitle. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja esitas kohtu poolt määratud tähtajaks oma menetluskulude nimekirja summale 1893,60 eurot (tl.97,98) ja täiendatud menetluskulude nimekirja summale 2560,80 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esitas vastuväited kostja menetluskulude nimekirjale, pidades põhjendamatuks 29.03.2016 kohtule esitatud taotlust vaheotsuse tegemiseks, kuna kostja loobus sellest taotlusest istungil. Hageja peab põhjendamatuks ka kostja kulutusi lõppseisukohtade esitamisele. Kostja menetluskulude nimekiri sisaldab üksnes kulu õigusabile. Kulu õigusabile moodustab 18 tundi 53 minutit tunnitasuga 120 eurot tund. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Antud juhul oli vaidluse keerukuse tõttu kostjal põhjendatud kasutada advokaadist lepingulise esindaja õigusabi. Kostjat on menetluses esindanud vandeadvokaat Piret Pallo. TsMS § 175 lg 1 alusel kuuluvad kostja lepingulise esindajaga seotud kulud hageja poolt hüvitamisele üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu määr taotletud ulatuses on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ka Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kostja esindaja ajakulu osutatud õigusabitoimingutele on kulunud järgmiselt: Tutvumine kliendi tsiviilasja materjaliga, telefonikõne kliendiga, kliendiga kohtumine, töö asja materjaliga, kostja taotluse ja täiendavate seisukohtade koostamine, need toimingud alates 22.03.2016 kuni kohtuistungini on nõudnud aega 4 tundi 29 minutit. 30.03.2016 kohtuistungiga seotud toimingud kokku 4 tundi 46 minutit, s.h. sõit kohtuistungile ja tagasi kokku 1 tund 30 minutit. Töö e-toimikus 08.04.2016 12 minutit, lõplike seisukohtade ettevalmistamine 14.04.2016 1 tund 31 minutit, 18.04.2016 e-kirjavahetus kliendiga 4 minutit, 21.04.2016 lõplike seisukohtade koostamine 3 tundi 13 minutit, 27.04.2016 töö e-toimikus ja hageja taotlusega kokku 31 minutit, 29.04.2016 hageja lõppseisukohtade ja 26.04.2016 taotluse täiendav analüüs, kostja vastuväidete koostamine sellele 4 tundi 07 minutit. Kokku ajakulu 18 tundi 53 minutit, tasu 2134 eurot, koos käibemaksuga 20% 2560,80 eurot. Kohus arvestab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku ajakulu hindamisel asja menetluse käiku ning kostja esindaja poolt tehtud vajalikke õigusabitoiminguid ning nende tegemisele eeldatavalt kulunud aega, mille hulka on arvestatud mõistlik ajakulu ka ettevalmistavatele toimingutele nagu asja materjalidega tutvumisele, kohtupraktika analüüsile, esindatavaga suhtlemisele jne. Advokaadist esindaja menetlusse astumise ajaks (29.03.2016 ) oli kostjal esmane ja ka teine vastus kohtule antud (15.01.2016 tl. 22-26 ja 22.03.2016 tl.74-77), need vastused olid argumentidelt ja põhjendustelt ühetaolised ja vastustes esitatud põhiseisukohtade juurde jäi kostja kuni menetluse lõpuni. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks kostja esindaja ajakulu seisukohtade koostamiseks ja esitamiseks eraldi 29.03.2016 3 tunni 12 minuti ulatuses, 14.ja 21.aprillil kokku 4 tunni 44 minuti ulatuses ja 29.04.2016 4 tunni 07 minuti ulatuses. Kuna kostja esindaja poolt on esimene menetlusdokument esitatud 29.03.2016, siis kohus loeb põhjendatuks selle menetlusdokumendi koostamiseks vajaliku ajakulu 3 tundi 12 minutit, 14.

ja 21.aprillil lõplike seisukohtade esitamiseks veel 1 tunni 30 minutit ja 29.04.2016 seoses hageja poolt täiendavate tõendite esitamisega 1 tunni 30 minutit. Kokku ajakulu kirjalike menetlusdokumentide koostamisele 6 tundi 12 minutit. Seoses kohtuistungiga 30.03.2016 on põhjendatud ajakulu 3 tundi 16 minutit ja põhjendatud ajakulu hulgast jääb välja sõidule kulunud aeg. Muudele kaasnevatele toimingutele- asja materjaliga tutvumisele, kliendiga suhtlemiselevajalik ajakulu on võimalik hinnata kokku 1 tunniga. Kokku loeb kohus selles asjas kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 10 tundi 28 minutit. Lähtudes tunnihinnast 120 eurot, on kulu õigusabile 1256 eurot, koos käibemaksuga 20% 1507,20 eurot. Kuna kostja KxxxxxSxxxxxx füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohustuslane, on põhjendatud menetluskulu väljamõistmine tema kasuks koos käibemaksuga. Kohus määrab kostja Kxxxx Sxxxxxx põhjendatud ja vajaliku menetluskulu summas 1507,20 eurot, millest 1256 eurot tasu õigusabi eest ja 251,20 eurot lisanduv käibemaks. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, mõistab kohus kostja menetluskulud välja hagejalt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.