2-16-1815/17 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

11.Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, pankrotimäärus edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud MP tarkvara OÜ esitas 03.02.2016 Tartu Maakohtule avalduse S. R. ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue Tartu Maakohtu 22.10.2014 tagaseljaotsusest summas 112 342,37 eurot, mis koosneb põhinõudest 60 577,48 eurot, intressist 1264,44 eurot, seisuga 03.02.2016 sissenõutavaks muutunud viivisest 48 825,45 eurot ning kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludest 1675 eurot. Nimetatud summale lisandub vastavalt kohtuotsusele viivis 0,1% päevas põhinõudelt 60 577,48 eurot. Võlausaldaja esitas 19.11.2014 täitmisavalduse, millega palus algatada S. R. suhtes täitemenetluse. 19.01.2016 teavitas Tartu kohtutäitur O. S., et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlausaldaja tasus 22.02.2016 PankrS § 11 lg 1 alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1200 eurot. Kohus nimetas 01.04.2016 määrusega S. R. ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning S. R. pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. S. R. alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise pankrotihalduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga. S. R. ei ole abielus. S. R. oli abielus XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX M. S., ik XXX. Registrist ei nähtu, et võlgniku endisel abikaasal oleks abielu ajal olnud vara. Võlgnikul ülalpeetavad alaealised lapsed puuduvad. Võlgnikule ei ole kuulunud kinnistuid ega sõidukeid. Äriregistri järgi kuuluvad võlgnikule kolme äriühingu osad: 1. O. C., rk XXX, kustutamishoiatus, juhatuse liige ja osanik 42 000 krooni; 2. R. O. rk XXX, kustutamishoiatus, juhatuse liige ja osanik 2500 eurot; 3. G. D. O., rk XXX, registrisse kantud 08.01.2015, juhatuse liige ja osanik 2500 eurot. O. C. ja R. O. osa on väärtusetu. Äriühingutel puudub vara ja on kustutamishoiatus. G. D. O. ei ole majandusaasta aruandeid äriregistrile esitatud, ajutisele haldurile nähtuvalt vara puudub. Lisaks on äriühing asutatud sissemakset tegemata, mistõttu äriühingu osal väärtus puudub. Võlgnikul on AS SEB Pank arvelduskonto nr XXX, mille saldo oli 0,21 eurot. AS Eesti Väärtpaberikeskus on vastanud, et võlgnikul on pensionikonto nr XXX, konto saldo on 460.420 (nelisada kuuskümmend koma 420) SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Tegemist on II pensionisambaga. Kogumispensionide seaduse § 40 lg 1 järgi õigus kohustuslikule 2(5)

kogumispensionile tekib osakuomanikul riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmisest arvates. Seetõttu ei saa osakuid arvata pankrotivara hulka. Muud vara ei ole ajutisele haldurile teada. Kokku võlgniku varad 0,21 eurot. Ajutises menetluses on tuvastatud võlgniku kohustustena: 1. täitemenetluses olevad nõuded 16 878,39 eurot; 2. muud nõuded 122 343,27 eurot (suurim pankrotiavalduse esitaja MP tarkvara OÜ nõue 112 342,37 eurot). Kokku võlanõuded vähemalt 139 221,66 eurot. Tartu Maakohtu 18.08.2015 otsusega kriminaalasjas XXX on võlgnik süüdi mõistetud KarS § 201 lg 2 p 1 (omastamine) ja § 344 lg 1 (dokumendi, pitsati ja plangi võltsimine) ja § 345 lg 1 (võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamine alusel). Lisaks on võlgnik süüdi mõistetud KarS § 209 lg 2 p 1, 4 (kelmus); § 344 lg 1; § 345 lg 1; § 349 (tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine); § 1572 (isikuandmete ebaseaduslik avaldamine) järgi. Süüdistuse kohaselt postitas S. R. oma ettevõtte O. C. veebilehel kuulutuse arvutite ja arvutitehnika müügi kohta. Kriminaalasja kohtueelset menetlust läbiviinud Lõuna Prefektuur tuvastas 13 kannatanut, kes esitasid arvutipoele tellimuse ja kandsid selle eest ka raha ettevõttele üle, kuid jäid lõpuks ilma nii rahast kui tellitud kaubast. Kannatanute hulgas oli nii era- kui ka juriidilisi isikuid – juriidilisi mõnevõrra isegi rohkem – ning kuriteod pandi toime 2013 juunist kuni septembri alguseni. Summad, mis S. R. kannatanutelt välja pettis, jäid vahemikku 224 kuni 1736 eurot. Ligi pooltel juhtumitel oli kannatanute jaoks tegemist 1000 euro suuruste väljaminekutega. Võlgnik on selgitanud, et maksejõuetuse on tekitanud valed valikud ja otsused. Võlgnik ei ole töötanud vähemalt perioodil jaanuar 2012 kuni aprill 2016. Võlgnik on märkinud, et oli viimati juhataja, kuid sissetulek puudus. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on ebapiisavad sissetulekud, mille arvelt oleks saanud enda kohustusi täita. Võlgniku suhtes on enamik täitemenetlusi algatatud 2012. Võlgniku käitumine on oma tehingute, vara ja sissetulekute kohta ebaõigete andmete esitamine ehk PankrS § 171 lg 2 p 5 asjaolu esinemine, mis võib olla aluseks pankroti väljakuulutamata ja võlgadest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. PankrS § 171 lg 2 p 5 sätestab: kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Võlgnik peab selgitama ning esitama kõik andmed enda kohustuste ja nende suuruste kohta. Samuti peab võlgnik selgitama, millised nõuded on kuriteoga tekitatud kahjunõuded, kuna PankrS § 176 lg 3 järgi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise. Juhul, kui kõik võlgniku vastu olevad nõuded on kuriteoga tekitatud kahjunõuded, ei oma pankroti- ja võlgadest vabastamise menetlus eesmärki. Juba k.o ajal ei ole võlgnik esitanud õigeid andmeid enda kohustuste kohta. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja –nõudmise aluseid. Kohus leiab, et S. R. on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on alates 2012 mitmeid täitmata kohustusi täitemenetluses. Võlgniku suurim kohustus tuleneb 22.10.2014 tagaseljaotsusest võlausaldaja ees summas 112 342,37 eurot. Võlausaldaja poolt 22.02.2016 kohtu deposiidina tasutud rahasumma võimaldab katta pankrotimenetluse läbiviimise kulusid. Võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb välja kuulutada tema pankrot. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ja ei tohi pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohus selgitab, et võlgniku

kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Sirje Taela, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus S. R. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 560 eurot, millele lisandub käibemaks 112 eurot; kokku 672 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 7 tundi tunnitasuga 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Sirje Taelale tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 560 eurot, millele lisandub käibemaks 112 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata OÜ-le Prolex. Ajutise halduri tasu on võimalik katta võlausaldaja poolt 22.02.2016 tasutud deposiidi arvelt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja kantud menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Tsiviilasjas esindas võlausaldajat XXX vandeadvokaat R. S., olles võlausaldaja lepinguliseks esindajateks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Riigikohus on leidnud, et hagita menetlustes tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest (vt 3-2-1-58-13 p 14). Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on võlausaldaja lepingulise esindaja kulud kokku 486 eurot koos käibemaksuga. Õigusabiteenus maakohtus on seisnenud pankrotiavalduse koostamises (2,5 tundi) ja osalemises 01.04 ja 27.04.2016 kohtuistungitel (0,5 tundi). Advokaadibüroos töötava vandeadvokaadi tasu 135 eurot tunnis käibemaksuta tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks. 4(5)