Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

ema juures rohkem, kui suhtluskorras ette nähtud. J. ei viibi isa juures 7-8 päeva kuus, ta on isa juures talvevaheajal kuni kaks nädalat ja suveperioodil kuni kaks nädalat. Hageja emal ja seega ka hagejal on suured kulutused eluasemele, hagejal umbes 300 eurot kuus. Suured on nii eluasemelaen kui kommunaalkulud. Lisanduvad elektriarve, kommunikatsiooni jt kulud, remondifond ja erakorralised remondimaksed. Ühistul on maja ülalpidamisega mitmeid probleeme ja remondifond kulub ära eriolukordade lahendamisele või jääb sellest puudu. Kulutused suurenevad, kuna ühistu on otsustanud majale ehitada uue katuse ja korstnad. Korter on saanud korduvaid veekahjustusi, mida kindlustus ei hüvitanud ning arvestades katuse ja korteri seisukorda ei ole võimalik korterit müüa. Hageja ema elab koos lastega 2-toalises 47 m2 suuruses korteris, kus mõlemad lapsed on nende sünnist saati olnud. Hageja esindaja palus elatise määramisel arvestada eluruumi kasutuseelisega, et ta saaks rahuldada lapse eluasemevajadust ja täita ülalpidamiskohustust. J. K. elab praeguses korteris selle pärast, et lastel säiliks tuttav koduümbrus, sõbrad, kogukond ja kooli lähedus. Laste kulutused tuleks vanematel kanda proportsionaalselt arvestades sissetulekuid ja varasid. K. K. i keskmine igakuine netosissetulek oli 2020. aastal 6000 eurot, J. K. i keskmine igakuine netosissetulek oli XXXs 2020. aastal 1200 eurot. Tänaseks on sissetulekute ja varaline erinevus veelgi suurem. S. OÜ osanikuks on 2021. aastast 85,6% T. OÜ. T. OÜ kuulub 100% K. K. ile. S. OÜ kasum kokku oli 2022. a 699 377 eurot, millest dividendideks jaotati 500 000 eurot, puhaskasum 387 097 eurot. Lisaks on kostja G. AS nõukogu liige. Laste isa peaks tasuma 75% kuludest ja laste ema 25% kuludest. Laste ema maksaks lasteaiamaksu, talle laekuksid lastetoetused. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Noorem laps ei peaks jääma ilma tehnikaasjadest või käima kehvema kvaliteediga riietega selle tõttu, et ema oma võimaluste juures ei saa lubada nii palju, kui laste isa vanemale pojale. Hageja ema hoolitseks hea meelega jälle mõlema lapse riietuse, jalanõude jms eest. Elatisraha on selleks, et lastel jätkuks harjumuspärane elu. Lapse igakuisteks kuludeks on toidukulud 200 eurot, tervishoiukulud 22 eurot, kulud vabale ajale 80 eurot. Hageja selgitas kohtuistungil, et hariduse spordi kulude (200 eurot) sees on ka lasteaiatasu ja huviringid. Eelmisel aastal käis laps jalgpallis ja loodusringis, praegu ujumistrennis. J. K. maksis loodusringi eest, ülejäänu eest tasub kostja. Sidekulu (31 eurot) on hageja ema telefon ja televiisor. Riideid ja jalatseid (65 eurot) ostab ema. J. ei ole ühtegi riietuseset, mille isa oleks talle ostnud. Hageja kulutused on suuremad kui teistel, sest tal on suuremad kulud eluasemele (300 eurot). Kuus on J. isa juures neli päeva, s.t kaks nädalavahetust. Lapsel on kulud autole (68 eurot), sest ta käib ühe päeva nädalas vanavanemate juures ning saab talvel autoga ka lasteaeda. Eelnevatele kuludele lisandub muud kaubad ja teenused (53 eurot, juuksur, eluasemekindlustus jms). Lapse kulud on kokku 1020 eurot, sellest tuleb maha arvestada lapsetoetus 80 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Mõlemad vanemad suhtlevad lastega määratud suhtluskorra järgi. Vanem laps on olnud laste ema juures suhtluskorras määratust rohkem 3-4 päeva suve jooksul. Samas oli noorem poeg kostja juures 8 päeva rohkem kui vanem poeg ema juures. J. K. i igakuised kulud üle 1000 euro ei ole eluliselt usutavad. Kostja kannab kõik vanema pojaga seotud kulud. Kostja maksab lisaks noorema poja lasteaiatasu (üle 100 euro kuus) ja trennid. Lisaks ostab kostja nooremale pojale riideid, mänguasju, raamatuid, sisustab tema tuba, käib reisimas jms. Kostja on olnud valmis võtma enda kanda veel rohkem lastega seotud otseseid kulutusi. J. K. i eluaseme seisukord on hea, remondi ja kommunaalide vms arved on tavapärased kinnisvara korrashoiuks ja ülalpidamiseks. Ema saab mõlema lapse lastetoetused endale. Kostja selgitas kohtuistungil, et kostja maksab hageja lasteaiatasu 124-128 eurot, ujumistrenni 55 eurot kuus ja jalgpallitrenni eest 20 eurot kuus. Kostja ostis lapsele ujumistrenni jaoks vajalikud asjad. Kui laps on nädalavahetusel isa juures, võtab isa ta reede õhtul lasteaiast ja viib esmaspäeva hommikul tagasi. Kui laps on haige, peaks ta suhtluskorra järgi olema isaga, mitte vanavanemate juures.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

laps on isa juures suvel 2 nädalat kuus või terve suve jooksul 2 nädalat. Samas on lapse ema kinnitanud, et laps on isa juures ka talvevaheajal 2 nädalat. Kohus lähtub kokkuvõttes sellest, et laps on isa juures vähemalt 7 päeva kuus (s.t 84 päeva aastas). Seega peaks kohus vähendama elatist PKS § 101 lg 6 alusel. Nimetatud sätte alusel oleks välja mõistetava elatise summa 138,83 eurot kuus. Selle summa ulatuses ei pea laps oma kulutusi ja vajadusi tõendama.

otsustusest. Hageja ei ole näidanud, et tema elukohaga seotud kulutused on lapsest tulenevalt keskmisest oluliselt suuremad. Kohus ei saa kostjale panna kohustust tasuda lisaks juba kantavatele kuludele lapsele elatist ainult seetõttu, et tema sissetulek on 2-3 korda suurem kui lapse emal. Kostja suurem töötasu ei tähenda, et tal tuleb maksta lapse ema eluaseme remondi eest. Kostja on teinud lapsele kulutusi otse ning kinnitas kohtuistungil, et on valmis osalema lapse kulutuste kandmises senisest enam, s.t ostma lapsele riideid ja näiteks kooliks vajalikku tehnikat. Lapsele riiete, spordivarustuse jms ostmine ei saa olla emade privileeg. Kostja ostab lapsele vajadusel riideid ja on valmis seda tegema ka edaspidi. Kohtul ei ole põhjust elatist välja mõista seetõttu, et lapse ema tahaks neid otsustusi ise teha. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et lapsel on praegu kõik vajalik olemas nii isa kui ema juures.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.