Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlausaldaja nimi

Järk

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu XXX

XXX AS

XXXAktsiaselts

II II II II

Rahuldamata nõue eurodes 746 148,09 38 858,94 94 610,72 1 922 308,02

käibemaks) Causa Õigusbüroo OÜ arvelduskontole AS-s SEB Pank, pankrotimenetluse kulude (sh. Harju Maakohtu 07.02.2014.a määrusega määratud ajutise halduri tasu ja kulude 900 eurot (sh käibemaks), Harju Maakohtu 14.10.2014.a määrusega määratud kulutuste 1 297,22 eurot (sh käibemaks) ning osaliselt käesoleva määrusega määratud tasu 802,78 eurot (sh käibemaks)) katteks.

Vara välistamise ja tagasivõitmise

Harju Maakohtu 07.02.2014.a määrusega määrati ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis 900 eurot (sh käibemaks). Harju Maakohtu 14.10.2014.a määrusega kinnitati pankrotimenetluse kulud summas 1 297,22 eurot (sh käibemaks), mis koosneb büroo-, raamatupidamis- ja sidekuludest 1 181,10 eurot, transpordi- ja parkimiskuludest summas 96,12 eurot ja ning saali üürist 20 eurot. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet on 31.01.2014.a. kandnud kohtu deposiiti 3 000 eurot. Koos aruandega esitab haldur ka taotluse halduri tasu summas 1 710 eurot määramiseks. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Väljamakseid tehtud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiese puudub. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata pankrotivara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Haldur viis läbi kõik pankrotiseaduses sätestatud vajalikud toimingud, mh kontrollinud kas on tagasivõidetavaid tehinguid. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: haldur hagisid esitanud ei ole ega kavatse ka esitada. Võlausaldaja XXX Aktsiaselts esitas hagi võlausaldajate 29.12.2014.a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-14-63283). Kohus keeldus avaldust menetlusse võtmast. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“ all. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri aruande kohaselt saab makseraskuste tekkimise põhjuseks pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes – riigimaksude võlgnevust, mis tekkis seoses Paneeli 2,2b ja Suur-Sõjamäe 35 tootmishoonete ehitustööde ebaõnnestumisega. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse §-s 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Kohus ei ole kohustanud võlgnikku vannet andma. Kohtule on esitatud endise juhatuse liikme vande all antud seletused tsiviilasjas 2-13-53232 (I kd tl 170-173). 17.02.2015 esitas Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliamet vastuväite menetluse lõpetamisele. Tallinna Ringkonnakohus on 28.05.2015.a määruses asunud seisukohale, et pankrotimenetluse raugemise küsimus ei ole võlausaldajate otsustuspädevuses, vaid PankrS § 158 lg 1 järgi on see pankrotihalduri teatamiskohustus kohtule, mistõttu puudub maakohtul vajadus hinnata ka pankrotimenetluse raugemise otsustamise õiguspärasust vaidlusalusel üldkoosolekul. Maksuhaldur palub pikendada võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega. Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu eelpool toodud lahendist, ei ole maakohtu 26.03.2015. a määruse tühistamise aluseks tähtaja pikendamine. Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2015. a määruse punktist 13 tulenevalt peab maakohus kontrollima, kas pankrotivarasse oleks võimalik täiendavat vara nõuda, muuhulgas peab maakohus andma hinnangu

võlgniku ja XXXAS-i vahel 23.01.2013. a sõlmitud tasaarvestuse ja võlgnevuse ajatamise kokkuleppele. Halduri selgituste kohaselt on ta analüüsinud võlgniku juhtorganite tegevust juhtimisvigade ja kuriteo tunnuste olemasolu aspektist ega ole leidnud nende tegevuses leidnud midagi taunimisväärset. Haldur kavatses läbi viia dokumendirevisjoni, et uurida täiendavaid võimalusi juhatuse liikmete suhtes kriminaalmenetluse algatamise kohta. Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei olnud võimalik revisjoni läbi viia (I kd tl 137). Halduri täiendavate selgituste kohaselt on ta analüüsinud kõiki haldurile kättesaadavaid andmeid ja dokumente ning ei ole tuvastanud vara tagasinõudmise või vara tagasivõitmise võimalusi (II kd tl 40). PankrS § 3 lg 2 tulenevalt uuris kohus kohtute infosüsteemist võlgniku kohta saadaolevaid andeid ning ei tuvastanud võimalusi pankrotivara suurendamiseks. 23.01.2013. a sõlmitud tasaarvestuse ja võlgnevuse ajatamise kokkuleppe tagasivõitmise võimalusi hinnates, nõustub maakohus halduriga selles, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei saavuta haldur sellise hagi esitamisega pankrotivara suurenemist (II kd tl 41). PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. 10.02.2015 määrusega kohustas kohus võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 000 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tulenevalt halduri 14.09.2015. a selgitustest tegi kohus 12.01.2016. a võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 000 eurot. Deposiiti ei tasutud. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. 02.10.2015. a esitas Maksu- ja Tolliamet vastuväite halduri tasu taotlusele (II kd tl 47). Vastuväite esitaja hinnangul ei ole haldur esitanud usaldusväärset aruannet tehtud kulutustest. Vastuväite esitaja leiab, et kohus peaks asja uuel läbivaatamisel kontrollima ka maakohtu poolt 07.02.2014. a (I kd tl 55) ja 14.10.2014. a (I kd tl 91) jõustunud kohtumäärustega kinnitatud kulutuste põhjendatust. Kohus vastuväite esitajaga ei nõustu. Eesti Vabariigi 09.04.2015. a määruskaebus on esitatud muuhulgas seetõttu, et kohus on kinnitanud perioodi 16.08.2014. a kuni 31.01.2015. a pankrotimenetluse kulud summas 1 702,78 eurot (II kd tl 7). Tallinna Ringkonnakohtu lahendist ei tulene, et kohus peaks asja uuel läbi vaatamisel kontrollima ka 07.02.2014. a ja 14.10.2014. a jõustunud kohtumäärustega kinnitatud kulude põhjendatust. 14.10.2014. a jaotusettepaneku kinnitamise määrusega on kohus kinnitanud pankrotimenetluse kulud summas 1 297,22 eurot perioodi 07.02.2014. a kuni 16.08.2014. a (tl 75, 83, 91). Viidatud perioodi osas ei ole määruskaebust esitatud ning Tallinna Ringkonnakohus ei ole jaotusettepaneku kinnitamise määrusega kinnitatud kulude osas lahendit teinud ning maakohtule uueks läbivaatamiseks saatnud. Pankrotihaldur on aruande kohaselt (II kd tl 39) pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd 19 h. Pankrotimenetluse jooksul on haldur ettevalmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekuid, koostanud protokollid, kontrollinud nõudeid, suhelnud võlgnikuga ja võlausaldajatega, külastanud pangakontoreid, koostanud raugemise aruande. Haldur palub määrata halduri tasuks 1 710 eurot (1 tund on 90 eurot). PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur kulutuste kinnitamist ei taotle. Kohtu hinnangul on halduri tasutaotlus põhjendatud üksnes osaliselt. Haldur on kajastanud perioodi 16.08.2014. a kuni 31.01.2015 ajakulu aruande punktis 1

selliseid tegevusi nagu haldurile üle antud dokumentide analüüs jm tegevus, mis kohtu hinnangul teostatakse hiljemalt jaotusettepaneku koostamise ajaks. Kohus peab põhjendamatuks ka taotluses kajastatud ajakulu jaotusettepaneku koostamiseks, kuivõrd 24.09.2014. a jaotusettepaneku kohtule esitamise seisuga halduril tasunõue puudus (I kd tl 85-88). Kohus peab põhjendatuks halduri ajakulu 1,5 tundi 29.12.2014. a üldkoosolekuga seoses, ajakulu 3 tundi lõpparuande koostamiseks, ajakulu 1,5 tundi 28.02.2015. a seisukoha ning 1,5 tundi 20.04.2015. a seisukoha koostamiseks, kokku 7,5 tundi tunnitasu määraga 90 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus määrab halduri tasuks 810 eurot (sh käibemaks). PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et XXX Osaühingu (pankrotis) dokumendid tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele anda vastutavale hoiule XXX (XXX, isikukood XXX). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.