Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. XXXesitas 07.03.2016 Harju Maakohtu avalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: OÜ XXXon asutatud 07.02.2011 ja registreeritud Äriregistris registreerimisnumbri XXX all. Võlgniku põhitegevusalaks on Äriregistri andmeil toitlustusteenuste müük (EMTAK kood XXX) ning 2011. aasta mais avati kohvik Tallinna vanalinnas, kus osutati toitlustusteenust. Võlgniku poolt on koostatud ja esitatud Äriregistrile viimane majandusaasta aruanne 2012 aasta majandustegevuse kohta (on esitatud 12.04.2015 juhatuse liikme XXXpoolt), hilisemal perioodil majandusaasta aruandeid esitatud ei ole ning äriühingule on tehtud kustutamishoiatused majandusaasta aruannete esitamise jätmise kohta. Alates 25.02.2011 kuni 16.07.2013 oli äriühingu juhatuse liikmeks XXXning ajavahemikul 16.07.2013 kuni 28.09.2015 (sisuliselt majandustegevuse lõppemiseni) oli juhatuse liikmeks XXX. Alates 28.09.11.2015 on juhatuse liikmeks XXX. Äriühingu osakapitali suuruseks on 2500 eurot, mis koosneb kolmest osast nimiväärtustega 1250 eurot, 1225 eurot ja 25 eurot. Äriühingu osade omanikeks on XXXja XXX(50%, ühisomand), OÜ XXX (49%) ja XXXOÜ (1%). OÜ XXX2012 majandusaasta aruande põhjal on äriühing maksevõimeline, kuid selle põhjal ei ole võimalik anda hinnangut äriühingu maksevõimele käesoleval hetkel. Võlgniku poolt on ajutisele haldurile teabepäringu vastusena esitatud kohustuste nimekiri: Esitatud vastusest nähtub, et äriühingul on kohustusi kokku summas 183 703,90 eurot, s.h laenukohustused osanike ees summas 154 974,70 eurot, s.o ca 85 % kõikidest äriühingu kohustustest. Laenude andmise kohta andmed puuduvad (v.a OÜ XXX, kes on andnud laenu summas 25 000 eurot) Maksu- ja Tolliameti infopäringu vastuse kohaselt on maksuvõla suuruseks 31 358,43 eurot, millele lisandub arvestuslik intress summas 9275,46 eurot, kokku maksuvõlg koos intressiga summas 40 633,89 eurot. Maksukohustuslasel on maksuvõlg alates 10.01.2014. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused summas ca 192 000 eurot. XXXOÜ suhtes on algatatud 15 täitemenetlust, neist neli menetlust on lõpetatud. Muude äriühingu võlakohustuste kohta andmed puuduvad, kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 sätestatud kohustusi. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades järgnevad: SEB Pank AS konto nrXXXXXXXXXX 0 eurot (kontol broneeringud summas 45 369,26 eurot s.h inkassonõue summas 45 351,86 eurot). Kokku rahalised vahendid pankades 0,52 eurot. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Kuna võlgnik kassa dokumente ja kassaarvestust ei ole esitanud, on ajutisele haldurile kassa jääk teadmata. Võlgniku juhatuse liikme XXXvastusest ajutise halduri teabepäringule selgub, et XXXOÜ-l on nõue endise juhatuse liikme XXX(juhatuse liige ajavahemikul 04.04.2011 kuni 05.09.2011) vastu summas 16 645,14 eurot. Nõude aluseks olevaid dokumente ei ole esitatud ning tekib küsimus, miks äriühingu juhatus ei ole võlgnevust sisse nõudnud ca 5 aasta jooksul. Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmeil võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistri andmeil OÜ XXX nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Võlgniku varale kommertspante seatud ei ole. Kokku on ajutine pankrotihaldur tuvastatud võlgniku varana rahalisi vahendeid väärtuses 0 eurot, muude varade (põhivara, debitoorne võlgnevus jms) kohta andmed puuduvad, kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 sätestatud kohustusi. Kassa jääk ja suurus pole teada, kuna viimase kahe aasta kohta kassa ja raamatupidamisdokumente võlgnik ei ole esitanud. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik OÜ XXX mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna pangakontode väljavõttest nähtub, et alates 2013 aasta septembrist rahaliste vahendite liikumist kontodel ei ole toimunud ning võlgnik on teavitanud ajutist haldurit sellest, et reaalne majandustegevus lõppes juulis 2015 kui lõpetati ruumide rendileping. Pangakontodel rahaliste vahendite liikumise puudumine alates septembrist 2013 oli ilmselt tingitud

sellest, et võlgniku pangakonto arestiti. Peale konto arestimist jätkus küll võlgniku majandustegevus kuni juulini 2015 ning toimusid ka regulaarsed kaardimaksed, kuid võlgniku kontol need ei kajastu. Võlgniku juhatuse liikme XXXpäringu vastuses andmed kaardimaksete kohta ei kajastu. Igapäevane majandustegevus toimus perioodil kui juhatus liikmeks oli XXX, kuid ajutise halduri korduvale päringule endine juhatuse liige vastanud ei ole. Kuna võlgniku poolt ei ole esitatud raamatupidamise algdokumente, ega muid rahaliste vahendite liikumisi kajastavaid dokumente, ei ole võimalik hinnangut anda äriühingu rahaliste vahendite sihipärase kasutamise kohta majandustegevuses. Peale kassa ja raamatupidamisdokumentide esitamist on võimalik anda hinnang tehingutele sularahas. Ajutine pankrotihaldur ei saa anda kindlat seisukohta maksejõuetuse tekkimise põhjuste, kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 sätestatud kohustusi. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 192 000 eurot, millele võivad lisanduda maksuvõla intressid ja viivised ning võlgnikul vara puudub, on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri menetluse käigus saadud informatsiooni põhjal on vähetõenäoline, et haldur suudaks pankrotivara moodustada nii palju, et võlausaldajate nõuded suudetakse rahuldada. Seega asub haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et äriühingul olid makseraskused juba 2013 aasta teises pooles, kui arestiti võlgniku pangakonto ning oli tekkinud käibekapitali puudujääk, mis oli üheks maksejõuetuse tekke põhjuseks. Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur palub lõpetada OÜ XXX pankrotimenetlus raugemise tõttu, välja mõista ajutise halduri tasu summas 810 eurot (lisandub käibemaks) ja tehtud kulutused summas 72 eurot OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid kasuks. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu summas 397 eurot välja mõista riigi vahenditest, ülejäänud osas võlgnikult. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 192 000 eurot ja vara on 0,52 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud

Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 19.04.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 02.05.2016. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme XXX. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks ja kulutuste katteks 72 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul piisav vara puudub, seega kuulub riigi arvelt ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnikult kuulub väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused summas 485 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.