Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

müügikuulutuse kinnisvaraportaalides ning hageja kodulehel. 21.09.2014 leppisid pooled kokku korteri pakkumishinna alandamises 72 000 euroni. Maakleritasu suuruseks jäi kokkuleppeliselt 2000 eurot. Peale hinna alandamist näitasid hageja maaklerid korterit neljale ostuhuvilisele, kelle hulgas olid ka XXX ja XXX . Hageja tutvustas ostjatele korterit kohapeal 24. oktoobril 2014.a. Pärast korteriga tutvumist tegid id 28.10.2014 hageja kaudu kostjale korteri hinnapakkumise summas 70 000 eurot. Ühtlasi toimusid poolte vahel samaaegselt läbirääkimised maakleritasu alandamise osas ning hageja oli nõus maakleritasu alandama 1900 euroni. Kuna kostja rohkem ühendust ei võtnud, siis 30.10.2014.a. võttis hageja esindaja kostjaga telefoni teel ühendust, kuid telefonivestluse käigus palus kostja võtta temaga ühendust uuesti 03.11.2014. Kuna hagejaga võtsid ühendust ka teised korteri huvilised, võttis hageja kostjaga uuesti ühendust e-posti teel 06.11.2014. Nimetatud kirjas märkis hageja maakler ka seda, et XXX ja XXX , kes käisid korterit vaatamas 24.10.2014.a., andsid teada, et mõtlevad veel. Kõnealusele kirjale kostja ei vastanud. 01.12.2014.a. hageja poolt kostjale tehtud suulisel järelepärimisel väitis kostja, et on sõlminud broneerimislepingu ja palus korteri müügist maha võtta. Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et 27.11.2014 on kostja sõlminud müügilepingu ja asjaõiguslepingu XXX ja XXX . 11.12.2014.a. saatis hageja kostjale kirjaliku pretensiooni, milles palus tasuda maakleritasu, kuivõrd kostja sõlmis müügitehingu hageja poolt tutvustatud ostjatega. Kostja maakleritasu hagejale tasunud ei ole. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 1900 eurot ja viivis summas 81,93 eurot ja mõista RE Kinnisvara AS kasuks XXXvälja lisanduv viivis põhivõlgnevuselt, so 1900 eurolt VÕS § 113 lõikes 1 ja VÕS § 94 sätestatud määras päevas alates hagiavalduse esitamise päevast kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping maakleriteenuste osutamiseks. Seda tõendas hageja poolte kirjavahetusega. VÕS § 664 lg 1 kohaselt oleks hagejal õigus maakleritasule, kui korteri ostu-müügileping ostjatega oleks sõlmitud tema vahendusel. Korter aadressil XXX, Tallinnas võõrandati OÜ XXXmaakleri vahendusel, kelle kaudu oli kostja kinnistu müüki pannud juba enne hagejaga lepingu sõlmimist ning kellele kostja maksis maakleritasu. Asjaolu, et mõni klient läks vaatama kostja korterit ja ei tahtnud seda omandada hageja vahendusel ei tähenda seda, et hageja osutas kostjale nõuetekohaselt maaklerilepingust tulevaid kohustused. VÕS § 664 lg 2 ei sätesta maakleri õigust maakleritasule juhul, kui leping jääb tema poolt täitmata põhjusel, et käsundiandja on valinud ka teise maakleri, kelle vahendamise või osutamise tulemusel sõlmitakse leping. Kostja ei ole tõendanud teenuste osutamist 1900 euro eest. Kostja on seisukohal, et hagejal on maksimaalselt kulunud teenuse osutamiseks 4 tundi. Kostja on nõus tasuma hagejale kompromissina 300 eurot Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 19.08.2014 sõlmisid hageja ja kostja e-mailide vahetamise teel maaklerilepingu, millega lepiti kokku, et hageja paneb müüki kostjale kuuluva korteri aadressil Tallinn, XXX pakkumishinnaga 75 000 eurot. Samuti lepiti kokku 2000 euro suuruses maakleritasus ostja jaoks ( toimiku lk 8-9, 19.08.2014.a. e-mailid). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 lg 1 kohaselt maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Kostja on omaks võtnud, et hageja pildistas korterit XXX Tallinnas ja avaldas korteri müügikuulutused kinnisvaraportaalides ja hageja kodulehel. Hageja seletustega, kostja omaksvõtuga ja tunnistajate XXX ja XXX ütlustega on kohus tuvastanud, et hageja poolt

osutasid kostjale maakleriteenust hageja töötaja, elamispindade kutseline maakler XXX ning hageja töötaja, elamispindade kutseline maakler XXX , kes asendas XXX puhkuse ajal 2229.10.2014. Poolte vahel on vaidlus selle üle kas XXX ale ja XXX ile, kes 27.11.2014 sõlmisid kostjaga korteri ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu OÜ XXX vahendusel, esitles kostja korterit esimesena hageja maakler XXX või OÜ XXXmaakler XXX. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. VÕS § 664 lg 1 kohaselt tuleb hagejal tasu saamiseks tõendada, et korteri võõrandamisleping sõlmiti tema tegevuse tulemusena või vähemalt, et tema panus lepingu sõlmimisse oli määrava tähtsusega. Tunnistaja XXXütlustega on tõendatud, et oktoobris 2014, umbes 20.10. paiku võtsid temaga ühendust id. Lepiti XXX aga kokku, et korterit XXX näidatakse 21. oktoobril. Sellel päeval jäi korteri näitamine ära , kuna XXXhelistas ja tühistas näitamise. Alates 22.10 läks XXXpuhkusele ja teda asendas XXX. Puhkuse esimesel päeval helistas XXX XXX töömobiilile ja ütles, et tahab ikkagi korterit XXX näha. Tunnistaja vastas, et teda asendab XXX, kes organiseerib näitamise. 24.10. näitaski XXX seda korterit XXX. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt tuli ta tööle tagasi 30.10. XXX helistas talle ja ütles, et itele korter meeldis ja nad tegid hinnapakkumise 70 000 eurot. XXX helistas XXX, kes võttis hinnapakkumise vastu ja tingis maakleritasu vähemaks Korteri müügihind vähenes 2, 78%, maakleritasu vähendati 100 eurot, s.o. 5%. 03.11. helistas XXX XXX ja sai teada, et korterile on sõlmitud broneerimisleping, kellega leping sõlmiti, XXX ei öelnud. Kinnistusraamatu väljavõttest oli näha, et uued omanikud olid XXX. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt näitas ta XXX kuuluvat korterit XXX 24.10.2014, see oli reede. XXX viibis korteri näitamisel juures. Korter meeldis klientidele. XXX a helistas esmaspäeval ja pakkus hinnaks 70 000 eurot koos mööbliga. XXXhelistas XXX, et XXX pakkusid 70 000 koos mööbliga. Selle peale XXX ütles, et kui hind nii langeb, siis peab langema ka maakleritasu. Järgmisel päeval saatis XXX e-kirja XXX, et on nõus vahendustasu alla laskma 100 eurot. Peale meili helistas XXX XXX ja kordas seda juttu ka telefoni teel. XXX vastas, et mööbel maksab ka midagi. Tunnistaja palus mõelda, kui palju soovib ta saada mööbli eest. 2-3 päeva möödudes helistas ta uuesti ja XXX vastas, et ei ole veel jõudnud mööbli hinda kokku lugeda. 2-3 päeva pärast XXX teatas, et tal on ostja olemas sellise hinnaga, mis teda rahuldas. Kohus loeb tunnistajate XXX ja XXX ütlustega ja lisatud meilidega tõendatuks, et korteri XXX Tallinnas ostjaid, XXX ja XXX vahendas XXX hageja maakler XXX. Kostja loobus tunnistaja XXXülekuulamise taotlusest. Kostja esindaja ei vaidle kohtuistungil vastu, et korteriostu kliendi leidis hageja, kuid on seisukohal, et kliendi leidmine ei tähenda, et kliendi leidmisega osutas hageja kostjale täielikult maaklerilepingust tulenevaid kohustusi. Kostja tunnistab hagi osaliselt, summas 300 eurot (maakleri tegevus mitte rohkem kui 4 tundi). Tehingu initsiaatoriteks olid kostja esindaja seletuste kohaselt id, mitte kostja. VÕS § 664 lg 2 kohaselt kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Kohus asub seisukohale, kuigi korteri XXXkorteri ostu-müügileping sõlmiti OÜ XXXmaakleri XXXvahendusel, leidis korterile ostjad oma aktiivse tegevusega hageja ja ostu-müügileping jäi sõlmimata hageja vahendusel kostjast tulenevatel põhjustel. Hageja tasunõuet ei välista asjaolu, et korteri ostja tasus vahendustasu teise büroo maaklerile. Pooled on kokku leppinud maaklerilepingu sõlmimisel, et vahendustasuks on 2000 eurot. Pooled on vahetatud e-kirjadega leppinud hilisemalt kokku maakleritasu vähendamise 1900 eurole. Hageja on leidnud kostja korterile ostjad, kellega on ka sõlmitud korteri ostu-müügileping, ostjad ja kostja on jätnud

hageja teadlikult kõrvale ostu-müügilepingu sõlmimisest. Kohus asub seisukohale, et hagejal on õigus kokkulepitud maakleritasule. Kokkulepitud maakleritasu vastab keskmisele turuhinnale. 1900, 00 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 sätestatud intressimääraks on ajavahemiku 27.11.2014 kuni 31.12.2014 eest 0, 15 protsenti ja alates 01.01.2015 0,05 protsenti aastas. Maakleritasu muutus sissenõutavaks 27.11.2014. Viivisemäär 8,15 ja 8,05 protsenti aastas on 0,022 protsenti päevas. Seega on hagiavalduse esitamise seisuga viivise suuruseks 81,93 eurot (1900 eurot x 0,022%p x 196 päeva , ajavahemik 28.11.2014 kuni 11.06.2015. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisse3nõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud ahgis mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni maakleritasu täieliku tasumiseni. Kuna hageja nõue tuleneb seadusest, kuulub see rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, seega kannab poolte menetluskulud kostja. 15.04.2016 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja ja 20.04.2016 täiendava menetluskulude nimekirja, paludes välja mõista menetluskulud summas 3 583 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt. Menetluskuludeks on õigusabikulud 3 330 eurot, hagilt tasutud riigilõiv 250 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot. Kostja esitas hageja menetluskulude osas seisukoha 22.04.2016, milles peab hageja menetluskulusid põhjendamatult suureks. Ülepaisutatud on hagiavalduse koostamisele kulunud aeg (7,8 tundi); istungiks ettevalmistamise, osalemise ning protokolli parandamisele kulunud aeg (8,8 tundi); 09.02.2016 hageja seisukoha koostamisele kulunud aeg (4,5 tundi), arvestades, et pool sellest dokumendist kordab hageja kostja omaksvõetud asjaolusid. Kostja ei tunnista ka etoimikust vastuvõtmise ajakulu, samuti menetluskulude taotluste koostamise ja esitamise kulu. TsMS § 174 lg 1 sätestab: „menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.“ Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 250 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulust 3 eurot ja õigusabi kulust 3 330 eurot – kokku 3 583 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kuluks on mh dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagihinnaks on 2 134,88 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 250 eurot. Selles summas lõivu on hageja tasunud. Tegu on põhjendatud menetluskuluga.

Põhjendatud on ka dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot. Kulu on kinnistusraamatu väljavõtte tegemise eest, väljavõte on lisatud hagiavaldusele. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Võlgnikku on esindanud menetluses vandeadvokaat Pille Pettai (alates hagi esitamisest) ja advokaat Iivi Otto (alates 19.01.2016). Esindajad ei ole esindanud hagejat paralleelselt. Õigusabi tunnitasu on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnitasu vastab keskmisele turuhinnale ja on põhjendatud. Õigusabikulud palub hageja välja mõista ilma käibemaksuta. Arve nr 1402030 kohaselt on perioodil 02.06-11.06.2015 toimunud materjalide analüüs, suhtlus kliendiga, hagi koostamine, lisade komplekteerimine ja hagi esitamine kohtusse – ajakulu kokku 7,8 tundi. Kostja ei nõustu sellise ajakuluga. Kohus peab sellist ajakulu põhjendatuks. Nimelt on kohus seisukohal, et esimese menetlusdokumendi koostamisele on põhjendatud ajakulu mõnevõrra suurem kui järgmistele menetlusdokumentidele – hilisemas menetluses on asjaolud ja vastuväited teada ning seisukohtade formuleerimine kiirem. Põhjendatud on ka teatud ajakulu nõupidamisele kliendiga. Seetõttu on põhjendatud ajakulu perioodil 02.06-11.06.2015 7,8 tundi. Arve nr 1402347 kohaselt on 04.09 ja 11.09.2015 toimunud kostja vastuse ja lisadega tutvumine ja analüüs ning kliendile edastamine – ajakulu kokku 0,9 tundi. Ka see ajakulu on põhjendatud, arvestades kostja vastuse mahukust. Arve nr 1600008 kohaselt on perioodil 05.01-25.01.2016 toimunud istungiks ettevalmistumine (0,9 tundi); viivisearvestuse koostamine eelistungi päeva seisuga (0,3 tundi); nõupidamine kliendiga telefoni teel (0,4 tundi); nõupidamine kliendiga büroos ja täiendavate materjalide analüüs (1,7 tundi); täiendavate materjalide analüüs ja venekeelse tõendi tõlke koostamine (0,6 tundi); ettevalmistumine istungiks ja menetluskulude nimekirja koostamine (1,5 tundi); esindamine istungil (1,2 tundi); telefonikõne kliendiga, protokolliga tutvumine ja selles puuduste tuvastamine (0,4 tundi); protokolli parandamise taotluse koostamine (1,3 tundi); hagivastusega tutvumine (0,3 tundi); e-kiri kliendile hagivastusega, tõenditest ja kompromissist (0,2 tundi) – ajakulu kokku 8,8 tundi. Kostja ei nõustu sellise ajakuluga. Kohtu hinnangul on nimetatud perioodi toimingud ja ajakulu osaliselt põhjendamatud. 19.01.2016 toimunud eelistungi ettevalmistamine on põhjendatud toiming, kuid selle põhjendatud ajakulu on kokku 0,5 tundi. Istungi toimumise ajaks oli kohtule esitatud hagi ja kostja vastus, mille analüüsi kulu on juba kajastatud arvel nr 1402347 ja millist kulu pidas kohus põhjendatuks. Seetõttu on põhjendatud ajakulu istungiks ettevalmistamisele 0,5 tundi. Koos 18.01.2016 istungiks ettevalmistamisega on tehtud toiminguks märgitud ka menetluskulude nimekirja koostamine. See kulu on põhjendamatu. Riigikohus on märkinud, et kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei vaja õigusalaseid teadmisi, saab selle kohtule esitada ka menetlusosaline ise ning tegu ei ole seega põhjendatud ja vajaliku kuluga (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14). Viivisearvestuse koostamine on põhjendamatu toiming, sellist arvestust ei ole kohtule esitatud ning selleks ei ole olnud ka vajadust. Enne istungit on toimunud veel nõupidamised kliendiga ja täiendavate materjalide analüüs, kokku 2,7 tundi. Kohus peab ajakulu liiga suureks. Teatud ajakulu on mõistlik kliendiga suhtlemiseks, samuti materjalide analüüsimiseks, kuid põhjendatud ajakulu selleks on kohtu arvates 0,5 tundi.

19.01.2016 istungil osalemise ajakulu 1,2 tundi on põhjendatud, protokolli kohaselt kestis istung 1 tund ja 15 minutit. Protokolliga tutvumise ning parandamise taotluse peale, lisaks kõnele kliendiga, on kulunud kokku 1,7 tundi. Kohus peab põhjendatud kuluks 0,75 tundi. Protokolli parandamise taotlus on 3,5 lehekülge, seega sellise taotluse kohta suhteliselt mahukas. Hageja on taotlenud viie vea parandamist. Sellist taotlust saab teha oluliselt lühemalt, tuues konkreetselt välja mida menetlusosaline peab veaks, mis on tema arvates õige ning vajadusel ka põhjendus. Näiteks üle poole lehekülje pikkune tekst selle kohta, et protokolli päises peaks ärakuulamise asemel olema eelistung on kohtu arvates ebamõistlikult venitatud. Terve taotlus tegelikult viitab sellele, et hageja on soovinud taotluse teksti kunstlikult pikendada – näiteks järjepidev (ent taotluse mõistmise seisukohast ebavajalik) protokolli numbri ja istungi kuupäeva väljakirjutamine. Kuna taotlust saanuks teha oluliselt lühemalt, konkreetsemalt ning seega ilmselt ka kiiremini, peab kohus põhjendatud ajakuluks protokolliga tutvumisele ja selle parandamisele 0,75 tundi. Hagivastusega tutvumisele ning kliendiga suhtlemisele kulunud aeg 0,5 tundi on kohtu arvates põhjendatud. Kokku on kohtu arvates seega põhjendatud ajakulu perioodil 05.01-25.01.2016 3,45 tundi. Arve nr 1600101 kohaselt on perioodil 03.02-17.02.2016 toimunud suhtlus kliendiga, informatsiooni läbivaatamine ja tõendite kogumine (kokku 0,5 tundi); hageja seisukoha koostamine, tõendite vormistamine, suhtlus kliendiga ja hageja seisukoha edastamine (kokku 6,7 tundi); e-toimiku kaudu kutse vastuvõtmine ja läbivaatamine (0,1 tundi) – ajakulu kokku 7,3 tundi. Kostja ei pea sellist kulu hageja seisukoha koostamisele põhjendatuks, kuivõrd pool dokumenti on hageja korranud kostja poolt omaksvõetud asjaolusid. Kohus nõustub kostja seisukohaga ning peab ajakulu seetõttu samuti põhjendamatult suureks. Kostja poolt omaksvõetud asjaolud on kajastatud kohtutoimikus olevates dokumentides ning nende kordamiseks puudub vajadus. Kohtu arvates on arvel nr 1600101 kajastatud toimingute põhjendatud ajakulu kokku 4,5 tundi. Arve nr 1600122 kohaselt on perioodil 21.03-28.03.2016 toimunud e-kirja saatmine tunnistajatele (0,1 tundi); menetluskulude nimekirja täiendamine (0,3 tundi); ettevalmistus kohtuistungiks (1 tund); osalemine kohtuistungil (1,2 tundi); protokolli teksti läbivaatamine ja parandamine (kokku 0,4 tundi); telefonikõne kliendile (0,1 tundi) – ajakulu kokku 3,1 tundi. Kohus peab nende toimingute põhjendatud ajakuluks 2,8 tundi, kuivõrd menetluskulude nimekirja koostamise kulu ei ole põhjendatud. Istungil osaletud aeg vastab istungi toimumise kestusele. Arve nr 1600174 kohaselt on perioodil 12.04-14.04.2016 toimunud e-kirja saatmine tunnistajatele (0,1 tundi); menetluskulude nimekirja täiendamine (0,3 tundi) ja istungiks ettevalmistamine (0,7 tundi) – ajakulu kokku 1,1 tundi. Kohus peab nende toimingute põhjendatud ajakuluks 0,8 tundi, kuivõrd menetluskulude nimekirja koostamise kulu ei ole põhjendatud. Arve nr 1600176 kohaselt on 19.04 toimunud esindamine istungil (3,3 tundi); e-kiri kliendile (0,1 tundi); protokolli läbivaatamine ja parandamine (kokku 0,5 tundi); täiendavate menetluskulude nimekirja koostamine (0,4 tundi) – ajakulu kokku 4,3 tundi. Kohus peab nende toimingute põhjendatud ajakuluks 3,9 tundi, kuivõrd menetluskulude nimekirja koostamise kulu ei ole põhjendatud.

Kokku on hageja toimingute põhjendatud ajakulu 24,15 tundi. Sellise ajakulu ja tunnitasu 100 eurot põhjal kujuneks õigusabikulude suuruseks 2 415 eurot ja menetluskulude suuruseks kokku 2 668 eurot. Sellises suuruses menetluskulud ei ole siiski põhjendatud. Nimelt on Riigikohus väljendanud asjas 3-2-1-4-15 seisukohta, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kohtu hinnangul kohaldub see ka praegusel juhul, kuna käesolev asi ei ole keeruline ega mahukas, mis võiks tingida hagihinda ületavate menetluskulude väljamõistmist. Eelnevale tuginedes on hageja põhjendatud menetluskulud võrdsed hagihinnaga, seega 2 134,88 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 2 134,88 eurot ja mõistab selle kostjalt välja. Kohus mõistab välja ka viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.