4.Välja mõista XXXOÜ-lt notar XXXkasuks menetluskulud 2090 (kaks tuhat üheksakümmend) eurot. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.13.08.2012 sõlmisid Tallinna linnas XXXasuvate korteriomandite omanikud, XXXKÜ ning XXXOÜ notar XXX tõestatud võlaõiguslepingu. 13.06.2013 hoiustati hageja eest lepingu alusel kostja kontol 210 000 eurot. 28.06.2013-14.02.2014 maksis kostja hoiustatud summast 108 063,33 eurot tagasi hagejale. Ühistu, XXX, XXXOÜ ja XXXOÜ 03.10.2014 ühisavalduse alusel maksis kostja hoiustatud summast 07.10.2014 ülejäänud 101 936,67 eurot ühistule.
2.Hageja eest ja kasuks hoiustatud rahasumma ühistule väljamaksmisega rikkus kostja süüliselt oma ametikohustusi ning tekitas hagejale 101 936,67 euro suuruse kahju. Kostja rikkus NotS § 35 lõiget 5. Lepingu p 3.2 kohaselt toimub deponeeritud rahasumma tagasimaksmine ostjale, s.o hagejale. Mitte ühtegi hoiustatud summa väljaandmiseks õigustatud kolmandat isikut ei olnud hageja nimetanud.
3.Puudub vaidlus, et 101 936,67 euro maksmine ei toimunud mitte hagejale, vaid ühistule. Raha ühistule väljamaksmiseks kostjal õigus puudus. 101 936,67 euro väljamaksmine ei toimunud lepingu p-des 3.4.8 ja 5.4 nimetatud alusel. Kostja on leidnud, et maksis 101 936,67 eurot välja lepingu p-s 3.5 nimetatud alusel. Ka lepingu p 3.5 juhul ei saanud kostja maksta 101 936,67 eurot välja ühistule ning lepingu p-s 3.5 nimetatud alust ei esinenud.
4.101 936,67 euro väljamaksmine saanuks toimuda lepingu p 3.4 järgi ühistu ja hageja poolt kolmandast isikust töövõtjaga sõlmitud töövõtulepingu ülesütlemisel, mitte lepingu p 3.1 järgi omanike poolt hagejaga sõlmitud töövõtulepingu ülesütlemisel. Ostja (hageja) ja töövõtja (ehitusettevõtja) olid lepingu mõttes erinevad isikud. Lepingu p 3.4.10 alusel sai toimuda üksnes ühelt poolt ostja (hageja) ja ühistu ning teiselt poolt töövõtja (ehitusettevõtja) vahel sõlmitud töövõtulepingu ülesütlemine. 101 936,67 euro väljamaksmise aluseks võetud ühisavaldusest nähtus selgelt lepingu p-s 3.5 nimetatud „viimase juhu“ eelduste puudumine.
5.Kostja rikkus NotS § 35 lg-t 6. Olukorras, kus 101 936,67 euro väljamaksmist nõudis enda kasuks isik, kellel selleks lepingu p 3.2 ja NotS § 35 lg 5 kohaselt õigus puudus ning seda nõuti olukorras, kus selleks lepingu p-de 3.2 ja 3.5 kohaselt alus puudus, pidanuks kostja 101 936,67 euro väljamaksmisest keelduma või lepingu p 3.2 kohaselt maksma 101 936,67 eurot välja hagejale.
6.Kostja rikkus ametikohustusi süüliselt. Hageja hinnangul rikkus kostja oma ametikohustusi vähemalt hooletusest. Kostja maksis 101 936,67 eurot välja isikule, kellele, ning asjaoludel, millistel ei oleks tohtinud lepingu kohaselt väljamakset teha.
7.Kostja ametikohustuste rikkumise tagajärjel tekkis hagejale kahju. Lepingu p 3.2 kohaselt oli hageja nii 101 936,67 euro hoiustaja kui 101 936,67 euro väljaandmiseks õigustatud isik. Seega oli hageja ainuke isik, kelle kasuks võis kostja NotS § 35 lg 5 järgi 101 936,67 eurot käsutada. Kostja poolt 101 936,67 euro käsutamisega selleks õigustamata isikule jäi hageja 101 936,67 eurost ja selle saamise võimalusest ilma. Kostja juures hoiustatu tagasisaamise võimalusest ilmajäämisega tekkis hagejale kahju summas 101 936,67 eurot. Hagejale tekkinud kahju on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses. Hagejale tekkinud
kahju on kostja-poolse ametikohustuste rikkumise tagajärg. Hageja püüdis kahju tekkimist vältida.
8.Hagejale ei tekitanud kahju ühistu poolt raha küsimine. Ainuüksi küsimine hageja õigustatud huvisid ei rikkunud. Õiguspäraselt käitudes ei oleks kostja pidanud ühistule raha maksma. Hagejale kui lepingu p 3.2 ja NotS § 35 lg 5 kohaselt hoiustatu saamiseks õigustatud isikule tekitas kahju ühistule raha maksmine ja seeläbi hageja raha saamise võimalusest ilmajätmine. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 101 936,67 eurot ning mõista põhinõudelt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kõnealuse lepingu nr XXX projekt oli ette valmistatud Tallinna notar Maive Ottase büroos, kust see jõudis kostjani läbi XXXKÜ juhatuse liikme. Tegemist oli ette valmistatud ja osapoolte poolt läbi räägitud tekstiga, milles oli sõnastatud muuhulgas ehituskohustust ja deposiitkonto kasutamist puudutav.
10.Poolte soovid ja eesmärgid olid järgmised: hageja soovis enda omandisse saada seitset uut korteriomandit hinnaga 210 000 eurot tingimusel, et ta ehitab vastavate korterite reaalosad ise välja; XXXKÜ soov oli võõrandada elamu katusealune pind uute korterite reaalosade välja ehitamiseks hinnaga 210 000 eurot, millise summa rahas tasumise alternatiivina lepiti kokku vastavas mahus renoveerimistööde teostamine hageja poolt. Seetõttu leppisidki lepingupooled kokku, et hageja ostjana tasub seitsme omandatava korteriomandi eest 210 000 eurot notari deposiiti ning vastava summa arvelt hakkab toimuma ehituse finantseerimine. Kuna hageja sai enda omandisse soovitud seitse uut korteriomandit ega ole nende eest tasunud müüjatest korteriomanikele mingeid täiendavaid rahasummasid peale notari kontole deponeeritud 210 000 euro, mis oligi ostuhind, siis on lepingu eesmärk tema jaoks täitunud, kusjuures mingit kahju ta saanud ei ole saanud.
11.Renoveerimistööde tööde teostamise kohustus (sh ka läbi kolmanda isiku) oli hagejal ja selle kohustuste täitmisega tasaarvestati korterite ostuhind. Ostja (hageja) ja KÜ vahelises õigussuhtes, mis tulenes vaidlusalusest lepingust, oli kohustatud isikuks igal juhul ostja (hageja), kelle ülesandeks oli kokkulepitud tööde tegemise tagamine, millest tulenevalt oli otseselt lepingus kokku lepitud, et vastavad pretensioonid esitatakse otse ostjale (hagejale). Probleemid antud juhul tekkisid ja ostja ei taganud tähtaegselt nende lahendamist, siis ütleski KÜ sõlmitud lepingu üles.
12.Ühistu, uus töövõtja ning ehitusjärelevalve esitasid notarile ühisavalduse ja selle järgselt pidi notar vastava deposiidi väljastama. Vastava raha kasutasid korteriomanikud ja KÜ ära Ostja (hageja) kohustuste täitmiseks.
13.Lepingu p-s 3.5 olid selgelt nimetatud õigustatud isikud deposiidis oleva summa käsutamiseks, mistõttu notar ei saanud nende poolt avalduse esitamisel keelduda deposiidi väljamaksmisest. Käesoleval juhul sisaldus käsund notarile hoiustatu käsutamiseks lepingu p 3.2 tulenevalt leping punktides 3.4.8, 3.5. ja 5.41, kusjuures lepingu p 3.2 oli sätestatud selgesõnaliselt, et ostjale toimub tagasimaksmine kas osaliselt või tervikuna. Käesoleval juhul on see toimunud osaliselt. Isegi juhul, kui notar ei oleks ühistule deposiidis oleva summa jääki kandnud, siis ei oleks see ikkagi kuidagi hagejani jõudnud, sest summa käsutamiseks oli vaja ühistu, uue töövõtja ning ehitusjärelevalve ühisavaldust.
14.Kahjunõue saaks hagejal teoreetiliselt tekkida ainult juhul, kui KÜ poolt saadud summa sissenõudmine mingil põhjusel ebaõnnestuks. Notar ei ole vastavat summat üle kandnud omaalgatuslikult, vaid lepingus märgitud isikute avalduse alusel. Juhul, kui hagejale on tekkinud kahju notarile valesti antud käsundist, vastutavad kahju tekkimise eest vastavad käsundiandjad.
15.Lepingus sätestatud tingimustele vastava avalduse esitamisel ja kõigi formaalsete hoiustatu käsutamiseks vajalike eelduste täitumisel ei ole notaril õigust keelduda käsundi täitmisest - vastasel juhul oleks notari vastu esitanud nõude korteriühistu, kelle võimalikud kahjud oleksid võinud olla seoses rahade kinnipidamisega ettearvamatud.
16.NotS § 35 lg 5 mõttes oli õigustatud isikuks lepingu p 3.5 nimetatud Ühistu, uus töövõtja ning ehitusjärelevalve, kellele oli jäetud valida, millisele kontole nad ülekande tegemist soovivad. On ilmne, et kui ostjaga (so hagejaga) öeldakse leping üles, siis oleks kummaline, kui vastav summa tulnuks talle kanda (korteriomandite ostu-müügilepingu järgi kuulus see summa ju korteriomanikele, mille arvelt lihtsalt poolte kokkuleppel finantseeriti ehitustöid) - märgitu oleks vastuolus lepingu sisu ja mõttega ning on ilmne, et lepingu süsteemsel tõlgendamisel tuleks asuda seisukohale, et kõik sellisele tõlgendusele viitav pole lepingu üldise mõttega kooskõlas. Praegusel juhul nähtub lepingu p-st 3.5, et sisuliselt volitasid pooled, sh ostja nimetatud kolme isikut esitama notarile vastava avalduse, mille saamise järgselt pidi notar väljamakse tegema, kusjuures selgesõnaliselt oli öeldud, et selle eesmärk on finantseerida deposiidist vajalikke töid. Seega notari poolse väljamakse aluseks vastava lepingu p 3.5 alusel ja selle sõnastusest lähtuvalt oli üksnes ja ainult vastavas lepingu punktis nimetatud isikute (sisuliselt volitatud isikute) avaldus, kellel oli ka õigus nimetada, millisele isikule vastav ülekanne tuleb teha. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
18.Asjas puudub vaidlus, et 13.08.2012 sõlmisid XXXTallinn korteriomandite omanikud, XXXKÜ ja hageja notar XXXjuures tõestatud võlaõiguslepingu (kd I lk 11-47). 13.06.2013 hoiustati hageja eest seoses lepingu sõlmimisega kostja kontole 210 000 eurot (kd I lk 48), millest 108 063,33 eurot perioodil 28.06.2013-14.02.2014 maksis notar tagasi hagejale. XXXKÜ, XXX, XXXOÜ ja XXXOÜ 03.10.2014 avalduse alusel maksis notar ülejäänud raha summas 101 936,67 eurot XXXKÜ-le.
19.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks summas 101 936,67 eurot seoses asjaoluga, et hageja hinnangul on notar süüliselt rikkunud oma ametikohustusi. Hageja nõuab kostjalt ka hüvitise summalt viivise väljamõistmist. Hageja hinnangul puudus kostjal 13.08.2012 lepingust tulenevalt õigus tagastada deposiiti kantud raha kellelegi teisele kui hagejale. Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu põhjendusel, et notar on täitnud korrektselt talle käsunduslepingust tulenevaid kohustusi, samuti on kostja seisukohal, et hageja nõude rahuldamine on välistatud tulenevalt asjaolust, et hagejale ei ole kahju tekkinud.
20.Võttes arvesse, et hageja on esitanud notari vastu kahju hüvitamise nõude, saab hageja nõude alus olla notariaadiseaduse (NotS) § 14 lg 1, mille kohaselt notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. Notar vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt NotS § 14 lg-st 1 on hageja nõude rahuldamiseks alus, kui leiab tuvastamist, et notar on oma ametikohustust rikkunud, ta on teinud seda süüliselt ning hagejal on sellest tulenevalt tekkinud kahju.
21.Esmalt analüüsib kohus, kas kostja on seoses 13.08.2012 lepinguga rikkunud ametikohustust. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud NotS § 35 lõikeid 5 ja 6, mille kohaselt hoiustatu käsutamine on lubatud üksnes hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isikule või tema poolt nimetatud kolmandale isikule või hoiustatu tagastamiseks hoiustajale ning notar keeldub hoiustatu käsutamisest, kui käsutamisega rikutaks tagatava tehingu sõlminud isikute või kolmandate isikute õigusi. Hageja leiab, et kostja ei ole deposiiti makstud raha väljastanud selleks õigustatud isikule. 13.08.2012 lepingu punktis 3.2 on lepingupooled kokku leppinud, et deponeeritud rahasumma tagasimaksmine ostjale, s.o
hagejale (kas osaliselt või tervikuna) toimub lepingu punktides 3.4.8, 3.5 ja 5.4 nimetatud alustel (kd I lk 26).
22.Kohus on seisukohal, et lepingu punktis 3.2 on ettenähtud, millisel viisil toimub notari deposiitkontole kantud raha tagasimaksmine. Kohus leiab, et tulenevalt lepingu punktist 3.2 on notaril õigus vastavate eelduste esinemisel kanda hoiustatud raha hagejale tervikuna või osaliselt. Kohtu hinnangul ei tulene lepingu punktist 3.2, et kostja on kohustatud kogu raha hagejale välja maksma, kuna nimetatud sättes on selgesõnaliselt öeldud, et hagejale võib tagasimaksmisele kuuluda ka üksnes osa deposiiti hoiustatud summast. Seega võis kostja kanda osa raha ka mõnele muule isikule, kui esines üks lepingu punktidest 3.4.8, 3.5 ja 5.4 tulenev alus.
23.Antud juhul on poolte vahel vaidlus, kas kostjal esines lepingu punktist 3.5 tulenev alus hoiustatud raha väljamaksmiseks. Lepingu punkti 3.5 kohaselt juhul, kui ühistu ütleb töövõtulepingu üles lepingu punktis 3.4.10 sätestatud põhjusel, on ühistul õigus sõlmida lepingu punktis 3.1.2 sätestatud ehitustööde lõpule viimiseks töövõtuleping teise töövõtjaga ning sellisel juhul on ühistul õigus finantseerida uue töövõtja tasu lepingu punktis 3.2 sätestatud deposiidis oleva raha arvel. Viimasel juhul väljastatakse deposiidis olev raha ühistu, uue töövõtja ning ehitusjärelevalve ühisavalduse alusel.
24.Kohus on seisukohal, et lepingu punktist 3.5 tuleneb, et juhul, kui ühistu soovib finantseerida uue töövõtja tasu deposiidis oleva raha arvelt, väljastab kostja deposiidis oleva raha ühistu, uue töövõtja ning ehitusjärelevalve ühisavalduse alusel. Kohtu hinnangul hõlmab lepingu punktis 3.5 sätestatud viimane lause „viimase juhu“ osas eelmise lause viimast osa, mille kohaselt „sellisel juhul on ühistul õigus finantseerida uue töövõtja tasu lepingu punktis 3.2 sätestatud deposiidis oleva raha arvel“. Seega pidi kostja deposiidist raha maksmise õiguse esinemiseks kontrollima asjaolusid, kas ühistu soovib finantseerida uue töövõtja tasu ning kas selleks on esitatud ühistu, uue töövõtja ning ehitusjärelevalve ühisavaldus. Nähtuvalt 03.10.2014 avaldusest on notarile teada antud, et korteriühistu on sõlminud ehitustööde lõpule viimiseks töövõtulepingud ettevõtetega OÜ XXXja OÜ XXXning 03.10.2014 ühisavalduse raha välja maksmiseks on allkirjastanud korteriühistu esindaja, ehitusjärelevalve esindaja ning uute töövõtjate esindajad (kd I lk 4952). Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt esines notaril lepingu punktist 3.5 tulenev alus deposiiti kantud raha väljamaksmiseks, kuna punktist tulenevad nõuded olid täidetud – raha taotleti uue ehitusettevõtja tööde finantseerimiseks ning ühisavalduse olid esitanud ühistu, uue töövõtja ning ehitusjärelevalve esindajad.
25.Lepingu punktis 3.5 ei ole otsesõnu sätestatud, et lepingu punktis 3.5 kirjeldatud olukorra esinemisel tuleb raha kanda korteriühistu arvele, kuid kohtu hinnangul tuleneb see vastava lepingusätte mõttest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-102-14 p-s 18 asunud seisukohale, et poolte tahte väljaselgitamisel tuleb lähtuda lepingu tõlgendamise reeglitest. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid (vt nt Riigikohtu 12. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-14, p 19). Kohus on eelnevalt juba tuvastanud, et lepingu punkt 3.2 andis notarile õiguse deposiiti kantud raha hagejale välja maksmiseks muuhulgas osaliselt, mis tähendab, et lepingu pooled pidid lepingu sõlmimisel arvestama võimalusega, et olukorras, kus deposiiti kantud raha makstakse hagejale välja üksnes osaliselt, makstakse ülejäänud summa välja muule isikule.
26.Kohus on seisukohal, et lepingu punkti 3.5 sõnastusest tulenevalt, mille kohaselt on korteriühistul õigus finantseerida uue töövõtja tasu deposiiti kantud raha arvelt, pidi
mõistlikule isikule olema arusaadav, et selleks, et korteriühistu saaks uue töövõtja tasu finantseerida, tuleb deposiiti kantud raha välja maksta just korteriühistu arvele. Kohtu hinnangul ei ole lepingu mõttega kooskõlas hageja seisukoht, et igal juhul oleks pidanud raha välja maksmine toimuma hagejale. Olukorras, kus ühistu taotleb raha väljamaksmist tulenevalt asjaolust, et soovitakse finantseerida uue ehitusettevõtte tegevust, kuna hageja on oma kohustusi täitnud puudulikult, ei ole mõistliku isiku nägemusega kooskõlas vastava summa väljastamine hagejale. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et notar on raha välja maksnud selleks õigustatud isikule ning notar ei ole rikkunud NotS § 35 lõigetest 5 ja 6 tulenevaid ametikohustusi.
27.Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et antud juhul ei ole võimalik hageja nõuet NotS § 14 lg 1 alusel rahuldada ka tulenevalt asjaolust, et hagejal ei ole notari tegevuse tulemusel kahju tekkinud. Hageja leiab, et talle on tekkinud kahju tulenevalt asjaolust, et kostja tagastas notarideposiiti tasutud summa XXXKÜ-le, mitte hagejale. Sellest tulenevalt jäi hageja väitel hagejal saamata XXXelamus tehtud ehitustööde eest ettenähtud tasu. Kohus märgib, et nähtuvalt 13.08.2012 sõlmitud lepingu punktist 2.7 müüs iga XXXelamu korteriomanik temale kuuluva mõttelise osa tekkivatest korteriomanditest hagejale kokku hinnaga 210 000 eurot (kd I lk 25). Seega oli hagejal kohustus igal juhul korteriomanikele tasuda müügilepingu alusel 210 000 eurot, vaatamata sellele, kas või kellele notar deposiiti kantud summa tagastas. Nähtuvalt lepingu punktist 3 sõlmisid hageja ja korteriomanikud lisaks müügilepingule täiendavalt ehitustöövõtulepingu. Kohus märgib, et asjaolu, et hageja on seisukohal, et korteriomanikel või korteriühistul jäi hagejale tasumata lepingu punktist 3 tuleneva ehitustöövõtulepingu alusel töötasu, ei tähenda, et notari tegevuse tõttu oleks hagejale kahju tekkinud. Olukorras, kus hageja on seisukohal, et hagejale on jäetud põhjendamatult tasuma ehitustöövõtulepingust tulenev töötasu, on hagejal võimalik esitada vastav nõue tööandja vastu.
28.Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et esitatud hagi tuleb tervikuna rahuldamata jätta, kuna NotS § 14 lg 1 kohaldamise eelduseid ei esine. Võttes arvesse, et kohus jätab hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivisenõue.
29.Tulenevalt TsMS §-st 124 on hagihind 110 142,57 eurot.
30.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. XXXKÜ esitas 07.04.2016 taotluse enda menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna. XXXKÜ on seisukohal, et kuivõrd notar ei ole ise hageja nõutavat raha saanud, siis juhul, kui hagi rahuldatakse, on notaril (või notari kindlustusel) õigus nõuda vastava summa tagastamist KÜ-lt. Samas on korteriühistu vastava summa eesmärgipäraselt panustanud hoone renoveerimistöödesse, mida algselt pidi tegema hageja. XXXKÜ leiab, et vältimaks mistahes vääriti mõistmist ja kaitsmaks enda huve, tuleb ta kaasata käesolevasse protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.
31.TsMS § 213 lg 1 kohaselt kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, millest tulenevalt saaks kohus kolmanda isiku kaasamist põhjendatuks pidada. Riigikohus on lahendis nr 3-1-2-161-12 p 16 selgitanud, et kolmanda isiku kaasamine on lubatud juhul, kui tehtava kohtuotsusega tuvastatakse asjaolud, mida saab kolmanda isiku kaasamist taotlenud pool kasutada järgmises kohtumenetluses kolmanda isiku vastu või vastupidi kolmas isik saab tuvastatud asjaolusid kasutada tema vastu. Kohus on seisukohal, et kohus ei tuvasta antud menetluses asjaolusid, mis puudutavad XXXKÜ õigusi. Kohus lahendab käesolevas menetluses üksnes notari vastutuse küsimust. Kohus selgitab, et olukorras, kus
XXXKÜ leiab, et tema õigusi on riivatud, on XXXKÜ-l võimalus pöörduda kohtusse iseseisva nõudega. Menetluskulud
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
33.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
34.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
35.Kostja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 2090 eurot (koos käibemaksuga), kostja esindajal on menetluses kulunud õigusabiteenuse osutamiseks 15 tundi ja 50 minutit.
36.Kohus analüüsib, millises ulatuses on kostja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on kostja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud kostjale õigusabi kokku 15 tundi ja 50 minutit. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 3 tundi hagiga tutvumiseks ja esialgse vastuse koostamiseks, 8 tundi ja 10 minutit täiendava vastuse koostamiseks ning istungiks ettevalmistamiseks ning istungil osalemiseks 4 tundi ja 40 minutit. Kohus märgib, et antud asjas nähtub toimiku materjalidest, et hageja on 10.09.2015 esitanud hagiavalduse, millele kostja on 18.09.2015 esitanud esialgse vastuse koos taotlusega, 29.09.2015 on hageja esitanud vastuse taotlusele, kostja on 26.10.2015 esitanud sisulise vastuse hagile, millele hageja on esitanud 11.11.2015 oma seisukoha, samuti on asjas 12.04.2016 toiminud kohtuistung, mis kestis ühe tunni ja 6 minutit. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt asjas esitatud menetlusdokumentide ja nendele liidetud tõendite sisust ja mahust on kostja esindaja nimetatud 15 tunni ja 50 minuti pikkune menetlustoiminguteks kulunud aeg põhjendatud. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et hageja ei ole kostja menetlustoimingute mahule vastuväiteid esitanud.
37.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostja esindaja töötunnid on kokku põhjendatud 15 tunni ja 50 minuti ulatuses. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja töötunnihind 110 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja on vandeadvokaat ja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 15 tundi ja 50 minutit ning töötunni hind (ilma käibemaksuta) 110 eurot, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta 1741,63 eurot ning koos käibemaksuga 2090 eurot.
38.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 2090 euro ulatuses.