IM hagi Nikolai 18 Korteriühistu vastu 28.03.2013.a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.09.2015.a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik IM määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse
XXXXXXXXX)
esitaja):
IM
(isikukood
Kostja: Nikolai 18 Korteriühistu (registrikood 80139031), tehinguline esindaja Jelena Smorodina Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 30.09.2015.a määrus muutmata.
2.Jätta IM määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4).
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Hageja esitas 27.06.2013.a maakohtusse hagi, paludes tunnistada kehtetuks kostja 28.03.2013.a üldkoosoleku otsuse elamu Nikolai 18 renoveerimiseks ja renoveerimislaenu võtmiseks 135 000 euro ulatuses. 03.11.2014.a palus hageja asendada esialgse nõude nõudega tunnistada kehtetuks kostja 10.02.2014.a üldkoosoleku protokoll täies ulatuses.
2.19.02.2015.a määrusega jättis Pärnu Maakohus hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei ilmunud 18.02.2015.a istungile. Hageja esitas 10.03.2015.a taotluse menetluse taastamiseks,
1(4)
Tsiviilasi nr 2-13-31656 kuna ta sai kohtuistungi kutse kätte neli päeva pärast istungi toimumist. Pärnu Maakohus jättis 17.06.2015.a määrusega menetluse taastamata.
3.Pärnu Maakohus rahuldas 30.09.2015.a kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 640 eurot, mille mõistis hagejalt välja koos edasiulatuva viivisega alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Määruse kohaselt oli kohtu hinnangul selles tsiviilasjas keskmiselt keerukas vaidlus, kuid asi lõppes sisulise lahendita hagi läbivaatamata jätmisega hageja käitumisest tulenevalt, kuna hageja ei ole eelneva menetluse käigus menetlusdokumente vastu võtnud enda poolt antud posti- ega elektronpostiaadressilt ning menetlusdokumendid on loetud temale kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 1-3 alusel. Kohus leidis, et kuivõrd 19.02.2015.a ja 18.08.2015.a määrused on hageja probleemideta kätte saanud, tuleb eeldada, et ka ülejäänud samal viisil saadetud kohtudokumendid on jõudnud hagejani, samuti on hageja esitanud korduvalt dokumente ise käsipostiga kohtumaja kantseleisse (viimati 03.09.2015.a) ning on tutvunud kohtus temaga seotud toimikutega, mistõttu ei ole hageja väidetav teadmatus kohtudokumentidest vabandatav hageja enda huvipuudusega tema enda avalduse alusel alustatud asja vastu. Puuduvad andmed, et hageja oleks esitanud 17.06.2015.a määruse vaidlustamiseks peale sellest väidetavat teadasaamist määruskaebuse ja/või kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kohus jättis hageja vastuväited kohtudokumentide valikulise kättesaamise kohta tähelepanuta. Praeguses tsiviilasjas on kostjat esindanud haridusnõuetele vastav jurist Jelena Smorodina Õigusbüroo Jelena Smorodina OÜ kaudu (ei ole käibemaksukohuslane). Seega oli kostjal õigus nõuda teda menetluses esindanud jurist J. Smorodina kulude hüvitamist. Kohus leidis, et kostja menetluskulude nimekiri vastas TsMS § 176 lg 1 nõuetele. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele lisatud arvetel ja teenuse arvestustel on selgelt ja arusaadavalt näidatud õigusabi osutamisele kulunud aeg, tunnihind ja tehtud toimingud. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasumäära 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ilma käibemaksuta. Kostja on esitanud maakohtule kolm menetlusdokumenti – 10.03.2014.a vastuse hagiavaldusele 4,5 lk ning 02.06.2014.a ja 19.12.2014.a arvamused (4 lk + 2 lk ) seoses hageja seisukohtadega. Kohus leidis, et kostja esindaja töömaht 8 tundi (3 + 3 + 2) ei ole vaidluse sisu arvestades ülepaisutatud ning tunnitasu 80 eurot / tund jääb mõistlikult alla advokaadibüroode tavapäraste määrade (100 eurot - 120 eurot/tund).
4.Pärnu Maakohtu 30.09.2015.a määruse peale esitas hageja määruskaebuse, paludes määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei ole hagejale toimetatud kätte 17.06.2015.a määrust ning hageja sai nimetatud määruse olemasolust teada Pärnu Maakohtu 18.08.2015.a määrusest. Kostja esitas kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse enne 17.06.2015.a määruse jõustumist, mis tähendab, et kostja oli teadlik, et lahend tehakse tema kasuks. 17.06.2015.a määrust ei ole hagejale nõuetekohaselt saadetud. 03.09.2015.a esitas hageja maakohtule taotluse 17,06,2015.a määruse saatmiseks, kuid seda ei ole saadetud. Eeldused Pärnu Maakohtu 19.02.2015.a kohtumääruse jõustumiseks ei ole seega täidetud. Seega ei saa lugeda Pärnu Maakohtu 19.02.2015.a määrust jõustunuks alates 08.07.2015.a. Seega puudub kohtul alus rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Maakohus ei ole määrust põhjendanud. Maakohus ei ole põhjendanud, millest lähtudes jättis kohus hageja 10.03.2015.a taotluse menetluse taastamiseks rahuldamata. Kohus ei ole põhjendanud ega viidanud õigusaktidele, mille alusel jättis ta hagejale 17.06.2015.a kohtumääruse saatmata. 05.11.2015.a saatis hageja kohtule teate selle kohta, et menetlusdokumendid tuleb edaspidi saata aadressile XXX Pärnus. Hageja märkis, et menetlusdokumentide kättesaamine e-posti kaudu pole kindel. Papiniidu postipoe ja Omniva
2(4)
Tsiviilasi nr 2-13-31656 andmetel ei ole perioodil 17.06.2015.a – 08.07.2015.a hageja nimele tähitud postiga saadetisi ega registreeritud saadetisi tulnud.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kostja palus määruskaebuse jätta rahuldamata ja määruse muutmata. Määruse põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja määruskaebuse väited ei anna alust Pärnu Maakohtu 30.09.2015.a määruse tühistamiseks ning nimetatud määrus on seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
7.Määruskaebuse kohaselt vaidlustab hageja Pärnu Maakohtu 30.09.2015.a määrust põhjusel, et menetlust lõpetav määrus ei ole jõustunud (kuna menetluse taastamata jätmise määrust pole hagejale kätte toimetatud) ning seega ei saanud maakohus menetluskulusid kindlaks määrata. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleval juhul on seega vaja välja selgitada, kas menetlust lõpetav määrus on jõustunud.
8.TsMS § 466 lg 3 kohaselt määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. TsMS § 466 lg 1 kohaselt tuleb määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetada menetlusosalistele kätte. TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama, arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eelnimetatud viie kuu reegel kohaldub olenemata sellest, kas isikule on määrus kätte toimetatud või mitte. TsMS § 661 lg 2 kolmandas lauses sätestatud viiekuulise tähtaja eesmärk on välistada ebakindlus kohtumääruse jõusoleku suhtes juhtudel, mil määrust ei ole mingil põhjusel kätte toimetatud, ning tagada seeläbi õiguskindlus ning mida on võimalik kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on kohtumenetlusest teadlikud, s.o eelkõige hageja suhtes (RKTKm 3-2-134-12, p 11). Käesoleval juhul on hageja kohtumenetlusest teadlik. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, et hageja oleks esitanud nimetatud määruse peale määruskaebuse või määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Seda ei nähtu ka asja materjalidest. Seega käesoleval juhul määruskaebuses kohtu ette toodud asjaoludel on TsMS § 661 lg 2 viimasest lausest tulenevalt möödunud menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg ning seega saab lugeda, et 17.06.2015.a määrus on TsMS § 466 lg 3 kohaselt jõustunud ning TsMS § 177 lg 2 eeldus menetluskulude kindlaksmääramiseks täidetud. Ringkonnakohus kontrollib ainult määruse, mille peale on kaevatud, õiguspärasust ning mitte kogu eelneva menetluse õiguspärasust (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Hageja ei ole toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mille kohaselt hageja oleks esitanud 17.06.2015.a määruse peale
3(4)
Tsiviilasi nr 2-13-31656 määruskaebuse või taotlenud määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Seega ei ole ringkonnakohtul alust ka käsitelda 17.06.2015.a määruse kättetoimetamisega seonduvaid asjaolusid, kuna isegi kui ringkonnakohus tuvastaks, et nimetatud määrus ei ole korrektselt kätte toimetatud, puuduks alus tühistada 30.09.2015.a määrust, kuna käesoleval hetkel ei ole alust arvata, et asjas menetlus jätkuks (kuna ei ole esitatud määruskaebust ega ennistamise taotlust). TsMS § 177 lg 2 mõte on see, et menetluskulusid saab kindlaks määrata juhul, kui menetluse jätkumine on välistatud. Käesoleva hetkeseisuga kohtu ette toodud asjaoludel see nii on. Seega jätab ringkonnakohus hageja määruskaebuse väited seoses 17.06.2015.a määruse kättetoimetamisega tähelepanuta.
9.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Alust maakohtu määruse tühistamiseks ei anna ka see, et kostja esitas enda menetluskulude kindlaksmääramise avalduse enne lõpplahendi jõustumist. TsMS § 174 lg 5 ega TsMS § 177 lg 2 ei näe ette selles osas tähtaegu ega piiranguid, seega ei välista menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja nimekirja esitamine enne lõpplahendi jõustumist avalduse menetlemist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Maakohus ei pidanud 30.09.2015.a määruses põhjendama, millest lähtudes jättis kohus hageja 10.03.2015.a taotluse menetluse taastamiseks rahuldamata. Nimetatud taotluse on maakohus lahendanud 17.06.2015.a määrusega. Samamoodi ei pidanud maakohus nimetatud määruses ka põhjendama, mille alusel jättis ta hagejale 17.06.2015.a määruse saatmata. Määruskaebuse täpsustuses on hageja ette heitnud ka seda, et Pärnu Maakohtu 30.09.2015.a määruse on teinud kohtujurist. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Vaidlustatud määruse on allkirjastanud nii määruse teksti kui ka Kohtute Infosüsteemi kohaselt kohtunik Rein Pokk. TsMS § 465 lg 2 p 1 sätestab, et kirjalikus määruses märgitakse lisaks kohtunikule ka kohtujuristi nimi, kuid see ei tähenda, et määruse oleks teinud kohtujurist. Seoses kohtu erapooletusega, on Tallinna Ringkonnakohtu esimees lahendanud kohtualluvuse küsimuse 07.10.2013.a kirjaga.
10.Maakohus tuvastas 30.09.2015.a määruses, et kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud käesolevas menetluses on olnud 640 eurot ning vajalik ja põhjendatud õigusabi tunnihind 80 eurot. Nimetatud asjaolu ei ole hageja määruskaebuses vaidlustanud. Määruse kohaselt on maakohus piisavalt analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes menetlusosaliste esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning määranud kindlaks menetluskulud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav
11.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
12.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.