Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

2 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713 vanade akende uute vastu välja vahetamine (mitte hooldus ega remont), õiguslikult tugineda kodukorrale. Isegi kui kodukord kohustaks korteriomanikku olemasolevaid aknaid uute vastu välja vahetama, ei annaks see ühistule õigust akende vahetust korteriomaniku eest (asemel) ise teha ja nõuda korteriomanikult selleks tehtud kulutuste hüvitamist. Selle asemel oleks ühistu õigustatud üksnes kohtus hagedes nõudma korteriomaniku kohtuotsusega kohustamist aknaid vahetama. Hageja on arvamusel, et akende vahetamise kohustuse panemine temale on lisaks eeltoodule vastuolus veel ka korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 3 sätetega, mille kohaselt hageja ei ole kohustatud ühistule hüvitama kaasomandi korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi. Hageja näeb vastuolu ka mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 22 lg 5 sätetega, mille kohaselt ei ole lubatud üldkoosoleku otsusega hagejale teistest ühistu korteriomanikest erinevate kohustuste panemine (akende vahetamise kohustus on pandud üksnes hagejale ja mitte ühelegi teisele korteriomanikult). Seega ei ole KÜ Xxxxxxx xx liikmete 8. mail 2014.a üldkoosoleku otsus, millega otsustati esitada korter x ja x omaniku vastu nõue tasuda nende korterite akende väljavahetamise eest ühistule raha, seaduslik ka siis mitte, kui üldkoosolek oleks olnud õigustatud võtma vastu otsuseid ja see konkreetne küsimus oleks olnud üldkoosoleku päevakorras. Hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: • Hageja korterit nr x kasutava üürniku R.K. ütlused koosoleku kokkukutsumise teate puudumise kohta trepikojas; • Kostja elektronkirja, millega hageja soovib tõendada vaidlustatud üldkoosolekust teadasaamise aega (I kd tl 10); • KÜ Xxxxxxx xx liikmete 08.05.2014 üldkoosoleku protokolli, millega hageja soovib tõendada koosoleku toimumist, selle päevakorras olnud küsimusi ja sellel vastu võetud otsuseid (I kd tl 23-34); KÜ Xxxxxxx xx põhikirja, millega hageja soovib tõendada üldkoosolekute kokkukutsumiseks ühistus kehtestatud korda (I kd tl 11-18); • KÜ Xxxxxxx kodukorra, millega hageja soovib tõendada korteriomanike poolt kehtestatud hooldus- ja remonttööde kohustuste jaotust korteriühistu ja korteriomanike vahel (I kd tl 19-20). Hageja palub kohtul eelneva põhjal tuvastada KÜ Xxxxxxx xx liikmete 8. mai 2014.a üldkoosoleku otsuste tühisus. Juhul, kui kohus jätab eelmärgitud nõude rahuldamata, palub hageja kohtult (alternatiivselt) tunnistada kehtetuks: • otsus, millega otsustati pöörduda kohtusse hageja korteriomandite sundvõõrandamise nõudega; • otsus, millega otsustati teha hagejale ettepanek tagasi võtta kohtusse esitatud kaebus ja teatada kohtule valeandmetest, lõpetada kohtu eksitamine, juhatuse, tegevtöötajate ja teiste kaasomanike vastu suunatud ärakasutav, ründavtegevus; • otsus, millega otsustati esitada hageja vastu rahaline nõue akende vahetamise eest. •

25.06.2015 esitas hageja Pärnu Maakohtusse teise hagi, millega palub kohtul tuvastada KÜ Xxxxxxx xx liikmete 17.12.2014.a üldkoosoleku otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks. Nimetatud üldkoosoleku otsuste sisuks on 08.05.2014 üldkoosoleku otsuste üle hääletamine ja kinnitamine. 02.09.2015 määrusega on kohus võtnud esitatud hagiavalduse menetlusse ning liitnud selle käesoleva tsiviilasjaga (numbrita toimik, edaspidi NT, lk 92-96). Esitatud hagiavalduse (NT lk 3-11) kohaselt peeti 17.12.2014 kell 18.00–20.15 Pärnus, Xxxxxxx xx keldriruumides KÜ Xxxxxxx xx liikmete üldkoosolek. Üldkoosolek hääletas üle ja kinnitas KÜ Xxxxxxx xx liikmete 08.05.2014 üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid, 3 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713 sealhulgas ka nendes küsimustes, mis ei sisaldunud selles päevakorras. Üldkoosolek võttis päevakorrapunktide 3 ja 4 arutelu tulemusena vastu mitmeid hageja õigusi rikkuvaid otsuseid. KÜ Xxxxxxx xx liikmete 17.12.2014 üldkoosoleku protokolli punkti 3 järgi oli päevakorras 08.05.2014 üldkoosoleku päevakorra otsuste kinnitamine uue otsusega. Otsuste ülehääletamise põhjendamiseks on märgitud asjaolu, et hageja on KÜ Xxxxxxx xx liikmete 08.05.2014 üldkoosoleku otsuse kohtus vaidlustanud (vt protokolli lk 5, NT lk 29). KÜ Xxxxxxx xx liikmete 17.12.2014 üldkoosoleku otsus, millega otsustati esitada rahaline nõue hageja vastu korterites x ja x küttesüsteemi kontrolli teostanud ja linnavalitsuses vaide arutamisel osalenud Termopilt OÜ esindaja poolt ühistule esitatud arve eest summas 168 eurot hagejale, on vastuolus kehtiva õigusega. Vaidlustatud üldkoosoleku otsuses ei ole viidatud mitte ühelegi õigusaktile, mille alusel oleks võimalik hagejalt kohustada maksma kostja poolt tellitud teenuseid Xxxxxxx xx keskküttesüsteemi kontrollimiseks ja Termopilt OÜ poolt kostjale esitatud arveid linnavalitsuses osalemise eest, sest hageja ei ole tellinud OÜ-lt Termopilt mitte kumbagi teenust. Kostja ei ole hagejale esitanud ka nõude aluseks olevaid dokumente, kuigi hageja esitas kostjale 07.05.2014 vastava päringu. Hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendamiseks on hageja lisanud alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: • 29.08.2014 kokkuleppe projekti, millega hageja soovib tõendada, et nõustus akende vahetamisega juhul, kui vahetamine ei tekita talle materiaalset kahju ja lisakulutusi (NT lk 24). Kostja keeldus sellele lepingule alla kirjutamast. • KÜ Xxxxxxx xx liikmete 17.12.2014.a üldkoosoleku protokolli, millega hageja soovib tõendada koosoleku toimumist, selle päevakorras olnud küsimusi ja sellel vastu võetud otsuseid (NT lk 25-29). • KÜ Xxxxxxx xx liikmete 8. mail 2014.a üldkoosoleku protokolli, millega hageja soovib tõendada koosoleku toimumist, selle päevakorras olnud küsimusi ja sellel vastu võetud otsuseid, mis kinnitati 17.12.2014 otsustega (NT lk 31-42). • KÜ Xxxxxxx xx põhikirja, millega hageja soovib tõendada üldkoosolekute kokkukutsumiseks kehtestatud korda (NT lk 44-51). • KÜ Xxxxxxx kodukorra, millega hageja soovib tõendada korteromanike poolt kehtestatud hooldus- ja remonttööde kohustuste jaotust korteriühistu ja korteriomanike vahel (NT lk 52-53). • Hageja kiri (arvamus) 14.12.2014 kostjale 17.12.2014 päevakorrapunktide 2-6 osas, millega hageja soovib tõendada, et teavitas enne koosoleku toimumist kostjat üldkoosoleku päevakorras olevate küsimuste vastuvõtmisel otsustena nende õigusvastasusest (NT lk 55-56). • KÜ Xxxxxxx xx arve nr 061, millega hageja soovib tõendada, et kostja on asunud täitma ühistu 08.05.2014 üldkoosoleku otsust korteri x osas esitada nõue akende eest, mis seisneb renoveerimisosamaksu suurendamises alates veebruarikuust 2015 (NT lk 60). Teiseks, et kostja on täitma asunud ühistu 17.12.2014 üldkoosoleku otsust, millega kohustatakse hagejat maksma kostja arveid seoses keskküttesüsteemi kontrollimisega Termopilt OÜ poolt ja vaide arutelul osalemisega linnavalitsuses. • KÜ Xxxxxxx xx arve nr 062, millega hageja soovib tõendada, et kostja on asunud täitma ühistu 08.05.2014 üldkoosoleku otsust korteri x osas esitada nõue akende eest, mis seisneb renoveerimisosamaksu suurendamises alates veebruarikuust 2015 (NT lk 61). Teiseks, et kostja on täitma asunud kommunaalmaksete arvete kaudu ühistu 17.12.2014 üldkoosoleku otsust, millega kohustatakse hagejat maksma kostja arveid seoses keskküttesüsteemi kontrollimisega Termopilt OÜ poolt ja vaide arutelul osalemisega linnavalitsuses.

4 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713 • Termopilt OÜ arve-saateleht nr 1408038 22.08.2014, mille alusel kostja esitas rahalise nõude hageja vastu korterite x ja x osas (NT lk 63). • Maksekorraldus nr 24 05.08.2014, mille alusel hageja soovib tõendada, et kostja esitas hagejale alusetult arve akende eest maksmiseks summas 2845.30 eurot (NT lk 65-66). • Väljavõte KÜ Xxxxxxx xx liikmete 26.06.2009 üldkoosoleku protokollist (vt protokolli lk 1, NT lk 68-69), millega hageja soovib tõendada, et kostja oma eesmärkide läbiviimiseks kasutab ebaausaid võtteid laialdasemalt kui ainult suhetes hagejaga. Lisaks hagejale on ta petnud ka Eesti riiki üldkoosoleku otsuse alusel, jättes riigimaksud raamatupidaja E.K. ettepaneku alusel tasumata. Eeltoodust nähtuvalt kuritarvitab kostja korteriomanike usaldust, kes ei tunne seadusi ning hääletavad seetõttu ükskõik millise kostja ettepaneku otsuseks, sealhulgas Eesti riigi vastu riigimaksudest kõrvalehoidmiseks. • Hinnapakkumine Xxxxxxx xx korterite x ja x aknapalede viimistluseks, millega hageja soovib tõendada kostja akende vahetamise tagajärjel hagejale tekitatud kahju ulatust (NT lk 71-72). • Muinsuskaitse - eksperthinnang korterelamu akende restaureerimise kohta Xxxxxxx xx Pärnus, millega hageja soovib tõendada, et ta restaureeris 2006.a korteri x puitaknad vastavalt muinsuskaitsenõuetele, mis pärast tööde teostamist muinsuskaitse poolt ka üle vaadati ja osaliselt kompenseeriti (NT lk 83-85). 2007 restaureeris hageja ka korteri x aknad, kuid rahaliste vahendite puudumise tõttu ei olnud muinsuskaitsel enam 2007 aastal restaureerimistoetust korteri x osas eraldada. Muinsuskaitseamet ei soovitanud aastatel 2006-2007 plastikakende paigutamist kesklinna piirkonnas, vaid toetas elamutel puitakende säilitamist ja restaureerimist muinsuskaitse aladel, kuhu kuulub ka elamu Xxxxxxx xx. Seega, samal ajal, kui enamik ühistu liikmetest läks kergema vastupanu teed ning vahetas oma korterite aknad plastikakende vastu, et lihtsam hooldada (enamik akendest on vahetatud 2005. aastal), restaureeris ja hooldas hageja vastavalt kostja kodukorrale nõuetekohaselt korterite x ja x puitaknaid muinsuskaitse nõudeid järgides. • Pärnu Linnavalitsuse 05.08.2014 kiri nr 9-14-/415-14, millega hageja soovib tõendada, et kõigil korteriomanikel ei ole 100% akendest omal kulul rekonstrueerimisprojekti raames vahetatud uute akende vastu, nagu väidab kostja. Enamikel ühistu liikmetel on vanad ca 10-aastased plastikaknad, mis Xxxxxxx xx ehitusprojekti järgi kuuluvad vahetamisele puit- või puitalumiinium akende vastu (NT lk 87). • Hageja kiri 07.05.2015 kostjale „Pretensioonid seoses Xxxxxxx xx-x ja Xxxxxxx xx-x kommunaalkulude arvetega” p 2, millega hageja soovib tõendada, et esitas kostjale taotluse väljastamaks dokumendid, milliste dokumentide, tõendite ja õigusaktide alusel on kostja käesoleva seisuga arvestanud korteri x ja x kommunaalmaksete arvetel märgitud võlgnevused ja viivised, sest hageja faktiliselt kommunaalteenuste eest võlgu ei ole (NT lk 74-75). Kostja seisukohad ja vastuväited, hageja seisukohad nende osas Kostja märgib oma esitatud vastuses 08.05.2014 üldkoosoleku otsuste osas (I kd tl 53-57), 15.04.2015 menetlusdokumendis (II kd tl 2-7) ja kohtuistungeil, et veel 11.aprillil 2014 saatis kostja hagejale e-posti aadressile xxx teate Xxxxxxx xx korterelamu rekonstrueerimisega seotud küsimuste kohta (I kd tl 64), mille p-s 2 ühtlasi teatas hagejale 08.05.2014 toimuvast üldkoosolekust ja esitas üldkoosoleku päevakorra (I kd tl 78-79). Eelnimetatud teatele vastas hageja kostjale ka e-kirjaga ja seda 22.aprillil 2014 (I kd tl 80). Kostja leiab, et tulenevalt vastusest on hageja pidanud läbi lugema kogu kirja, sest vastuse blankett oli kirja teisel lehel,

5 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713 kus asus ka üldkoosoleku teade. Seega hageja oli isiklikult ning nõuetekohaselt informeeritud 08.05.2014 toimuvast üldkoosolekust vähemalt 18 päeva ette. Hageja selgitab, et tema hinnangul ei ole oluline, kas hageja sai koosoleku toimumisest objektiivselt muul moel teada, oluline on see, kas kostja on koosoleku kokku kutsunud põhikirjas kehtivat korda järgides või mitte. Hageja jääb väite juurde, et ei olnud koosoleku toimumisest teadlik. Hageja kinnitab, et sai küll kostja 11.04.2014 e-kirja kätte, kuid luges sellest vaid esimese lehekülje, sest tema korterite laenuosad olid sellel lehel. Hageja andis kostjale teada, et laenu võtmisega ei nõustu. Peale selle oli teade 08.05.2014 toimuvast üldkoosolekust nõuetekohasel viisil 15.aprillil 2014 pandud mõlema trepikoja seina peale ning iga korteri postkasti. Seda kinnitasid mõlema trepikoja elanikud, kes osalesid 10. septembril 2014 toimunud üldkoosolekul (10.09.2014 üldkoosoleku protokolli p.3a) arutamine, hääletus ja otsus – I kd tl 59-63). Seega hageja oli õigeaegselt ning nõuetekohaselt teavitatud 08.05.2014 toimuvast üldkoosolekust ja selle üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks puudub mingisugune alus. Ainsaks võlgnikuks korteriühistus oli tollal korterite nr x ja x omanik – hageja I. M., kes oli sellest väga hästi teadlik, kuna veel 2012.aastal esitas korteriühistu Pärnu Maakohtule hagi hageja vastu võla nõudes (tsiviilasi nr 2-12-45194). Nagu nähtub korteri nr x ja nr x võlgnevuse arvestusest (I kd tl 68-77), tekkis hageja võlgnevus korteri nr x osas 2008.aasta märtsi kuus ja 30.aprilliks 2014 oli see juba 3105.56 eurot ning võlgnevus korteri nr x osas tekkis 2009.aasta detsembri kuus ja 30.aprilliks 2014 oli see 665.74 eurot (korteriarved ja korterite saldod 01.04.2014 seisuga II kd tl 8-10). Seega on hageja vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, mis annab korteriomanikele õiguse esitada hagejale korterite võõrandamisnõuet, mis oligi otsustatud 08.05.2014 toimunud üldkoosolekul (p 4). Suurte korterivõlgade olemasolu on takistuseks pangalaenu saamiseks ning renoveerimistööde alustamiseks, mille teostamist oli otsustatud 28.03.2013 toimunud korteriühistu üldkoosolekul (protokoll lisadega II kd tl 11-15). Eelnimetatud üldkoosoleku otsus oli veel kord kinnitatud 12.12.2013 üldkoosoleku otsusega (punktid 1.1., 1.2., 6.1 – II kd tl 11-15). Kuid renoveerimislaenu saamist takistab suure korterivõla olemasolu, mis on üldteada asjaolu ja seetõttu ei vaja tõendamist. Kostja esitas ka SEB Pank AS-i 17.03.2014 vastus kostja renoveerimislaenu taotlusele (II kd tl 17), millest nähtub, et pank ei saa korteriühistule soovitud laenu pakkuda peamiselt põhjusel, et korteriomanike kogu võlg ühistule on lubatud tasemest kõrgem ning korteriühistu omafinantseering taotlevas projektis puudub. Peamiseks ja pikaajaliseks võlgnikuks on korteriühistus hageja, millest on teadlikud kõik Xxxxxxx xx kortermaja elanikud, kuna neid teavitatakse sellest igakuiselt, võlgnike nimekirja korteriarvetes avaldamisega. Seega on 08.05.2014 üldkoosoleku otsuse p 3 (teha korterite nr x ja x omanikule, kes on hageja, kiri, milles paluda teda oma korterid võõrandada 1.augustiks 2014 ning kui selleks ajaks pole kortereid võõrandatud, teha juhatusele ülesandeks ühistu nimel kohtusse korteriomandite sundvõõrandamise hagi esitamine) otseselt seotud üldkoosoleku päevakorra p-ga 3 ja kajastab edasisi samme ainukese võlgniku eh hageja suhtes ning on igati põhjendatud ja seaduslik. Hageja leiab, et päevakorrapunkti 3 sõnastus ei sisaldanud piisavat infot järelduse tegemiseks, et hakatakse otsustama hageja vastu sundvõõrandamise nõude esitamist. Pealegi ei pea hageja ennast kostja ees võlgu olevaks isikuks. Protokollist nähtuvalt lisati sundvõõrandamise otsustamise küsimus kohapeal E. K. ettepanekul.

6 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713

08.05.2014 üldkoosoleku p 4 ehk rekonstrueerimisega seotud küsimused on otseselt seotud hageja tegevusega, kuna viimane takistab korterelamu renoveerimist alates selle otsustamisest. Peale selle esitas hageja 16.04.2014 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse palvega peatada Pärnu Linnavalitsuse 22.01.2014 otsuse nr 3-5/62 alusel väljastatud ehitusloa nr EL-4527 kehtivus ning keelata Xxxxxxx xx ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti järgsed tehingud, sh AS-st Swedbank laenu võtmine, ja ehitustööd kuni ehitusloa kehtetuks tunnistamise kaebuse lahendamiseni halduskohtu poolt, mis oli rahuldatud Tallinna Halduskohtu 17.04.2014 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-14-50541 osaliselt. Eelnimetatud kohtumäärusega peatati ehitusloa kehtivus ning keelati selle ehitusloa alusel ehitustööde teostamine. Oma taotluses on hageja väitnud, et ehitusluba rikub tema õigusi ja tekitab talle suurt materiaalset kahju. Seejuures viitas hageja õhksoojuspumba seinalt eemaldamisele, välistrepi lammutamisele, ukseaugu kinniehitamisele. Siinkohal peab kostja vajalikuks märkida, et korteris nr x on I. M. omavoliliselt, ilma vastava linnavalitsuse loata 1996.aastal ehitanud akna asemele ukse ja sellest tänavale pääsemiseks lammutas xxxxxx xx asuva kinnistu osa tänavaäärset müüri, mille eest oli Pärnu Linnavalitsuse poolt karistatud rahalise trahviga haldusõigusrikkumise eest. Pärnu Linnakohtu 06.02.1997 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-729/96 kohustati I. M. sulgema xxxxx xxxxxx xx kinnistu müüri ava ja kohustati teda edaspidi hoiduma samasuguste rikkumiste toimepanemisest. Välistrepp lammutati ca 2000.aastal. Seega välistrepp, mille lammutamisele viidab I. M., tänaseks ajaks puudub ja seega ei vaja lammutamist ja/või hiljem taastamist. Praegu on Pärnu Linnavalitsuses lahendamisel I. M. taotlus välistrepi väljaehitamiseks teises kohas, trepikoja ukse kõrval. Seega Pärnu Linnavalitsuse mis tahes otsuse tegemisel ei ole vaja midagi lammutada ja/või hiljem taastada. 1996.aastal on I. M. jälle omavoliliselt, ilma Pärnu Munitsipaalettevõtte Kesklinn ning Munitsipaalettevõtte Pärnu Soojus loata eemaldanud korteris nr x radiaatorid küttesüsteemist. Seega I. M. ei küta korterit nr x alates 1996.aastast, mis oluliselt mõjutab ka naaberkorterite kaugkütet, mistõttu naaberkorterite sisetemperatuur on vähem kui teistes korterites, sh temale kuuluvas naaberkorteris nr x. Lisaks rikkus radiaatorite eemaldamine korteris nr x küttesüsteemi tasakaalustust kogu maja ulatuses, eriti esimeses trepikojas. Seega mitte korteriühistu, vaid hageja, on enda omavolilise ja seega ebaseadusliku tegevusega tekitanud nii endale, kui ka teistele korteriomanikele teatud ebamugavusi ja isegi kahju. Korteriühistu Xxxxxxx xx 19.07.2007 toimunud üldkoosolek otsustas muu hulgas: seoses krt x keskküttesüsteemis tehtud „väljalõigetega“ ... taastada korteri nr x omaniku poolt „lõhutud“ kaasomandi osa krt x siseruumides hiljemalt 01.01.2008. Eelnimetatud üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud. 2012.aasta septembris on I. M. jälle omavoliliselt, ilma Pärnu Linnavalitsuse loata ning korteriühistuga kooskõlastamata, paigaldanud Xxxxxxx xx korterelamu fassaadi peale õhksoojuspumba, mis on vastuolus Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimääruse § 6 lg 2 p 2 ja p 11, millest korduvalt hagejat teavitati. Seega peab hageja I. M. taastama korteris nr x endise olukorra, sh taastama keskküttesüsteemi lõhutud osa, kõrvaldama maja fassaadilt õhksoojuspumba ning paigaldama aken-ukse asemele aken. Tegemist ei ole mitte hagejale tekitatava kahjuga, vaid vastupidiselt hageja poolt maja renoveerimist takistava tegevusega ning sellest korteriühistule tekitatava kahjuga. Seetõttu oligi 08.05.2014 üldkoosolekul otsustatud teha hagejale ettepanek võtta tagasi esitatud kaebus, teatada ise kohtule esitatud valeandmetest, lõpetada kohtu eksitamine, KÜ, tegevtöötajate ja teiste kaasomanike vastu suunatud ära kasutav, ründav tegevus.

7 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713 Hageja on seisukohal, et vastava otsuse tegemist ei olnud võimalik kavas olnud päevakorrapunktide sõnastuse kohaselt ette näha. Korterites nr x ja x, mis kuuluvad hagejale ja milledes puudusid SA-e KredEx nõuetele vastavad aknad, akende vahetamine energiaklassiga U=1.1. akende tasemele on SA-lt KredEx taotleva rekonstrueerimistoetuse tingimuseks ja vastavalt rekonstrueerimistööde projektile tegi korteriühistu seda ise rekonstrueerimistööde käigus (I kd tl 65). Lisaks korraldas korteriühistu ebaseadusliku plastik aken-ukse vahetuse vastavalt ehitusprojektile. Tänaseks ajaks on korteriühistu aknad paigaldanud, vanade akende demonteerimise ning utiliseerimise, samuti uute akende paigalduse võttis korteriühistu enda kuluks. Hagejalt oli nõutud ainult 10% akende müügihinnast. SA-lt KredEx toetuse saamise korral akende kogumaksumus vähendatakse toetuse % võrra. 08.05.2014 toimunud üldkoosolekul arutati, kas vahetada korterites nr x ja x aknad korteriühistu arvel, mis on kodukorraga vastuolus, või muuta kodukorda või kodukorrale vastavalt panna tasumiskohustust korteriomanikule. Põhimõtteliselt otsustati akende vahetamise eest esitada nõue hagejale. Lõpliku nõude summa otsustatakse eraldi peale renoveerimistööde lõpu ning võimaliku renoveerimistoetuse saamist, millest oli veel kord räägitud 10.09.2014 toimunud üldkoosolekul (p.3b, I kd tl 59-63). Akende vahetamise vajadust on kostja põhjendanud ka järgnevate tõenditega: - Korteriühistu Xxxxxxx xx 28.03.2013 üldkoosoleku protokolliga (II kd tl xx-x5), millest võiks näha, et selles üldkoosolekus otsustati muu hulgas (p-s 4) teha korterile x ettekirjutus: korraldada hiljemalt 01.05.2013 olemasolevas aknaavas ukse asemel akna taastamine. Kui omanik ei tee seda ise, korraldab KÜ renoveerimistöödega ava taastamine endises mahus, kuid akna paigaldamise korraldab omanik ise. - Hagejale tähtpostiga saadetud korteriühistu kirjaga (II kd tl 26), millest võiks näha, et hagejalt paluti korraldada otsaseinas oleva uks-akna vahetus akna vastu (seal eelnevalt olnud akna mõõtudes) 2 nädala jooksul (hiljemalt 31.05.2013) ja aknaaluse seina taastamine. Lisavõimalusena on KÜ-l võimalik ehitajaga kokku leppida enne hageja poolset akna paigaldustöö tegemist teha aknaaluse seinaava täitmine või teha ava täitmine vahetult peale akna paigaldustööd. KÜ saab arvestada hageja soovidega kuni 31.05.2013 tulnud teate põhjal. Akna ostmine ja vahetuse korraldab omanik. - OÜ Termopilt 28.02.2012 energiaauditiga (II kd tl 29-64), millest võiks näha, et auditi tulemusena on hoone renoveerimiseks välja pakutud kolm säästumeetmete paketti, mille abil on võimalik kütteenergia kulu tehniliselt alandada ning lisaväärtuseks on inimeste heaolu tõus tänu paranenud sisekliimale. Samas tõuseb ka hoone kui kinnisvara väärtus. Mistahes paketiga on ette nähtud vanade akende vahetamine uute pakettakende vastu. - Hoone rekonstrueerimistööde projekti väljavõttega (II kd tl 65-67), millest võiks näha, et hoonel on vahetatud suurem osa ehitusaegseid aknaid uute PVC akende vastu. Vahetamata on korterites x ja x kokku 6 akent. KredEx-i rekonstrueerimistoetuse tingimuste järgselt rekonstrueerimistööde käigus ettenähtud vahetada välja kõik veel säilinud vanatüübilised avatäited. - Korteriühistu Xxxxxxx xx 31.05.2013 üldkoosoleku protokolliga (II kd tl 68-74), millest võiks näha fikseeritud vanade akende olemasolu korterites x,x ja xx, samuti seda, et energiasäästlike akende olemasolu puhul saaks korteriühistu KredEx-i toetuse 15% ulatuses, mida tuleb korteriomanikele selgeks teha. Samal üldkoosolekul hääletati selle poolt, et teha korterite nr x ja x omanikule teada projekti nõudmiste kohta uksakna omaniku poolt finantseerimisega vahetuseks. - Korteriühistu Xxxxxxx xx juhatuse koosoleku 17.07.2013 protokolliga (II kd tl 7576), millest võiks näha, et korteriühistu on veel kord edastanud korteriomanikele (krt x, x ja xx) info vanade akende vahetamise vajadusest ning soovitanud vahetama

8 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713

-

aknad ära vahetada omanike poolt ise enne rekonstrueerimist hiljemalt 31.08.2013 ja anda oma otsuse kohta KÜ Xxxxxxx xx tagasisidet vähemalt 05.08.2013. Korteriühistu Xxxxxxx xx 12.12.2013 üldkoosoleku protokolliga (II kd tl 11-15), millest võiks näha, et üldkoosolekul muu hulgas otsustati (ühehäälselt):

1.1.Teha pangalaenu abil järgmised fassaadi- ja renoveerimistööd (Kredex-ilt rahalise toetuse saamise korral): pandus, uste vahetus, akende uues asukohas kinnitussõrestik, karniisid, pööningu soojustamine, katusetala töö, 7 U=1,1 uut puitakent, soojustus 150 mm, keldritrepid, muud fikseeritud tööd; vent. klappidega ventilatsioon (projektijärgse ventilatsiooni renoveerimine); projektijärgse küttesüsteemi renoveerimine, s.o. kahetoruküttesüsteemi ehitus, korteris soojusmõõtjate paigaldus, küttesüsteemi tasakaalustus. Tööde maksumus 171 865,95 eurot. Kredex-ilt kavandatav toetuse määr on 25% tööde maksumusest, s.o. 42 976,95 eurot. 1.2.Juhul, kui Kredex-i toetusraha eraldus ei toimu 01.juuniks 2014, siis teha pangalaenu abil järgmised fassaadi- ja renoveerimistööd: valik p-s 1.1., v.a. tööd: 7 akent, korterite küttemõõdikud, räästakaste ei pikenda kohe. Teeme uue katuse tegemisega. Tööde maksumus 154 664,95 eurot. Kostja märgib, et hagejat oli õigeaegselt teavitatud akende vahetamise vajadusest, kuid ta kaldus igati korteriühistu kodukorraga kehtestatud korteriomaniku kohustuse täitmisest kõrvale. Selle väite tõendamiseks on kostja esitanud järgmised tõendid: - KÜ Xxxxxxx xx 08.04.2013 e-kiri (II kd tl 77), millest võiks näha, et KÜ üldkoosoleku 28.03.2013 protokoll oli hagejale saadetud. - KÜ Xxxxxxx xx 31.05.2013 e-kiri (II kd tl 78-79), millest võiks näha, et korteriühistu üldkoosoleku 31.05.2013 protokoll oli hagejale saadetud. - KÜ Xxxxxxx xx 23.07.2013 e-kiri (II kd tl 80), millest võiks näha, et KÜ juhatuse 17.07.2013 koosoleku otsus oli hagejale saadetud. Samuti seda, et vastav protokoll oli pandud trepikojas mõlema koridori seinale ja postitatud krt x ja xx postkasti. - KÜ Xxxxxxx xx 17.10.2013 ja 21.10.2013 e-kirjad (II kd tl 81-83), millest võiks näha, et korteriühistu teeb hagejale selgeks vanade akende vahetamise vajadust. - KÜ Xxxxxxx xx 12.11.2013 kiri (II kd tl 84), millest võiks näha, et hagejale oli saadetud e-kirjaga hoone rekonstrueerimistööde projekti väljavõte vanade akende vahetamise vajaduse kohta. Kostja lisab, et SA KredEx rahuldas oma 19.12.2013 otsusega korteriühistu taotluse korterelamu rekonstrueerimise toetuse saamiseks ja eraldas korteriühistule toetuse 42 966,49 eurot ehk 25% projektijärgsest tööde maksumusest. Toetuse eraldamise leping nr AAU-00781 sõlmiti SA-ga KredEx 03.04.2014 (II kd tl 85-92). Nimetatud lepingu p-st 4.2. nähtub, et toetatava Projekti tegevused peavad olema Toetuse saaja poolt vastu võetud hiljemalt 01. novembriks 2014.a. Sama lepingu p.6.5. kohaselt Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on, et Toetuse väljamaksmise hetkeks on teostatud kõik Projekti rekonstrueerimistööd. Lepingu p.6.7.3. sätestab, et Toetuse andja võib osaliselt või täielikult keelduda Toetuse väljamaksmisest kui läbiviidud tegevused ei vasta Toetuse taotluses ja/või Otsuses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud. Lepingu p.7.9.9. kohaselt Toetuse andjal on õigus nõuda eraldatud raha tagastamist ja/või Toetust kogusummas mitte väljastada juhul, kui Projekti tegevusi ei ole võimalik vastu võtta 2014. aasta 1. novembriks. Projektijärgsete üldehitustööde teostamiseks sõlmiti 15.04.2014 OÜ-ga Remate Grupp Ehituse töövõtuleping nr 05 (II kd tl 93-97), mille p 9.1. kohaselt on lepinguliste töödega alustamise tähtaeg on 14.04.2014. Tööde lõpptähtaeg on 15.09.2014.

9 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713

Vaatamata sellele ei ole hageja vahetanud ei vanu aknaid projektijärgsete akende vastu ega ka uks-akent projektijärgse akna vastu. Pärnu Linnavalitsus tegi 15.08.2014 kirjaga (II kd tl 98-100) veelkord hagejale selgeks akende vahetamise vajaduse, kuid tulemusteta. Isegi 29. augustiks 2014 olid aknad korterites nr x ja x vahetamata. Seetõttu oli kostja sunnitud ise paigaldama korterites x ja x projektijärgsed aknad. Nagu nähtub Lääne Ringkonnaprokuratuuri 30.09.2014 teatisest kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (II kd tl 101-103), alustati 29.08.2014 korteriühistu Xxxxxxx xx kortermajas akende vahetamisega. Kell 08.50 ajal teavitas I. M., et ei lase oma korteritel x ja x vahetada aknaid. Korteriühistu juhatus vestles I. M.ga ja vestluse tulemusena jäi kokkulepe, et kui ühistu allkirjastab I. M. poolt koostatud lepingu, mille alusel vahetatakse korteri x ja x aknad I. M. jaoks tasuta. Korteriühistu sellega ei nõustunud. Kell 09.37 võeti vastu otsus, et korterite x ja x vanu aknaid ei eemaldata, vaid paigaldatakse uued aknad maja fassaadi küljelt, et tagada hoone ühesugune väljanägemine. Lisaks ei põhjusta antud tegevus I. M.le varalist kahju ja vanade puitakende osas saab I. M. ise otsuse vastu võtta. I. M. ja korteriühistu juhatuse liikmete vestluse juures viibis ka politsei, kes oli eelnevalt sinna kutsutud akende vahetamisega seonduvat fikseerima. Kell 10.40 teavitas I. M. suusõnaliselt töömehi ja korteriühistu juhatust, et soovib vanade akende eemaldamist. Vastavalt I. M. soovile seda ka tehti. Seega näitas I. M. üles huvi lasta vanad aknad eemaldada ja paigaldada uued aknad, mis korteriühistu vastavalt ehitusprojektile paigaldas. Lisaks teavitas korteriühistu, et kõik korteris sees tehtavad siseviimistlustööd jäävad korteriomaniku kanda. Sellest tulenevalt ei ole korteriühistul, ega aknafirmal kohustust siseviimistlustöid korteris x ja x teha. Kostja leiab, et KredEx-i toetuse saamiseks (mis on kahtlemata kõigi korteriomanike huvides) oli ta sunnitud hageja poolt vahetamata jäetud vanad aknad ise vahetama projektijärgsete vastu, millele hageja sisuliselt andis nõusoleku, teades sellest, et uued aknad paigaldatakse mitte korteriühistu, vaid korteriomaniku kulul, mis on kooskõlas ka korteriühistu kodukorraga. Mis puudutab 17.12.2014 üldkoosoleku otsuseid, siis märgib kostja, et (vastus 25.06.2015 hagile III kd tl 31-41) 17.12.2015 üldkoosoleku kutsest (III kd tl 42) nähtub, et juhatus kutsus korteriühistu liikmeid KÜ Xxxxxxx xx üldkoosolekule, mis toimus 17. detsembril 2014 kell 18.00 keldriruumides järgmise päevakorraga:

10 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713

Tsiviilasi nr 2-14-55713 valeandmetest, lõpetada kohtu eksitamine, juhatuse, tegevtöötajate ja teiste kaasomanike vastu suunatud ärakasutav, ründav tegevus). Üldkoosolekul kinnitati ühehäälselt 08.05.2014 üldkoosoleku päevakorra p 4 arutelu tulemusena tehtud otsus, täpsustusega, et I. M. kaebus haldusasjas nr 3-14-50813 on Tallinna Halduskohtu 07.11.2014 kohtuotsusega jäetud rahuldamata täies ulatuses. Eelnimetatud ettepaneku tegemise aluseks oli hageja järgmine tegevus:

Tsiviilasi nr 2-14-55713 kas tasuda koheselt tööde teostamise ajal või siis tasuda oma korteris teostatavate tööde eest pangalaenuga. Ühistu organiseeris ühiselt soovijatele akende ostmise koos paigaldusega. Omanikud tasusid oma korterisse paigaldatavate akende ja paigalduse eest. Siseviimistlus palede osas jäi iga korteril enda teha. Ühise akende vahetuse teostas Glaskek Tallinn OÜ. Hageja ei ole aknaid vahetanud. Tema on ainult värvinud 2 akent ja uks-akna üle ja seda 2006.aastal. Nagu nähtub Pärnu LV 15.08.2014 kirjast (II kd tl 100), rekonstrueerimistööde käigus on projekti kohaselt ette nähtud välja vahetada kõik veel säilinud vanatüübilised aknad, mis paiknevad korterites nr x ja x. Vanatüübiliste avatäidete vahetamise nõue tuleneb KredEx-i rekonstrueerimistoetuse tingimustest ning asjaolust, et vanatüübilised aknad ei vasta hetkel kehtivatele soojustehnilistele nõuetele Nagu nähtub Hoone rekonstrueerimistööde projekti väljavõttest (II kd tl 65), hoonel on vahetatud suurem osa ehitusaegseid aknaid uute PVC akende vastu. Vahetamata on korterites x ja x kokku 6 akent. Projektis on selgelt väljendatud, et kuna suurem osa avatäiteid on hiljuti vahetatud ning nende korduv vahetus ei ole majanduslikult põhjendatud ega võimalik, jäävad aknad käesoleva projekti kohaselt olemasolevasse asukohta. Akende vahetamine on soovitav teostada kõigil korteritel samaaegselt. Projekti joonistustel on tärniga tähistatud vahetamisele kuuluvad, ehitusaegsed, avatäited (III kd tl 59-62) ja need on aknad hageja korterites. Nõuded toetuse eraldamise lepingu nr AAU00781 punktidest 4.2, 6.5., 6.7.3. ja 7.9.9. on juba eespool märgitud. Korteriühistu teatas ekirjaga hagejale korteriühistu poolt korraldatud akende vahetamisest 29.08.2015 (III kd tl 6364). Nagu nähtub ehitustööde päevikust (III kd tl 65-66), alustas 29.08.2015 ehitusfirma akende vahetamisega väljast, kuna hageja ei ole lubanud remondimehi enda korterisse. Peale akende paigaldamist lubas hageja ehitustöölisi sisse vanade akende eemaldamiseks. Ehitusfirma poolt esitatud arve ei sisalda siseviimistlustöid ja nende eest korteriühistu raha ei küsi. Arvestades eeltoodut leiab kostja, et 17.12.2014 üldkoosoleku otsus panna akende vahetamisega seotud kulud hageja kanda on igati põhjendatud ja seaduslik. Nagu nähtub KÜ Xxxxxxx xx raamatupidaja õiendist (III kd tl 68), esialgselt jagati rekonstrueerimiseks ettenähtud summa (millest oli maha arvestatud 25% saadav toetus) kõikide korterite ruutmeetritega, et moodustuks iga korteri rekonstrueerimissumma. Jagatava summa sees olid ka korterite x ja x aknad. Kõigile omanikele pakuti võimalust kas tasuda rekonstrueerimise summa kohe või 15 aastase pangalaenu abil (vt õiendi lisa 1 III kd tl 69). Korterite x ja x omanik ei olnud üldse nõus rekonstrueerimisega, samuti pangalaenu võtmisega. 17.12.2014 üldkoosoleku otsuse alusel teostati veebruaris 2015 rekonstrueerimissummade ümberarvutused nii, et korterite x ja x aknad määrati tasumiseks vastavatele korteritele. Seoses sellega tehti osadele korteritele tasaarveldused (kes olid kogu rekonstrueerimissumma juba tasunud, vt õiendi lisa 2, III kd tl 71) ja vähendati teiste pangalaenuga maksvate korterite igakuiselt makstavaid summasid. Kuna rekonstrueerimiseks oli saadud toetust 25% ulatuses kogumaksumusest, määrati akende maksumuseks korteris x 1032,44 eurot ja korteris 2 - 1315 eurot (vt õiendi lisa 3, III kd tl 72) ning suurendati neil korteritel igakuist laenu tagasimakset. Hageja, kes on korteri x ja x omanik, maksab igakuiselt esitatavaid arveid, sh pangalaenu makseid, korrektselt. Nagu nähtub hageja poolt kohtule esitatud Pärnu Linnavalitsuse 05.08.2014 kirjast, kontrollis 07.08.2014 hageja avalduse alusel planeerimisosakonna ehitusjärelevalve ametnik Xxxxxxx tn xx korterelamu rekonstrueerimist. Visuaalse välise vaatlusega kontrolliti hoone põhjapoolse otsaseina soojustust. Ülevaatusega tuvastati, et soojustus on paigaldatud I. M. korteri nr x akna juurde vastavalt projektile. Tänaseks ajaks on korterelamule väljastatud kasutusluba (III kd tl 74), millega soovib kostja tõendada asjaolu, et renoveerimistööd on teostatud vastavalt projektile.

13 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713 Korteriühistu 12.12.2013 üldkoosolek kohustas oma otsusega (III kd tl 76-79) korterite nr x ja x omanikku I. M. tagama juurdepääs korteritesse nr x ja x küttesüsteemi, sh kütteseadme kontrollimiseks, mis teostatakse korteriühistu tegevjuhi ja OÜ Termopilt esindaja poolt järgmistel kuupäevadel (korteriomaniku valikul): kas 27.12.2013 kell 17.00 või 03.01.2014 kell 17.00 või 10.01.2014 kell 17.00. Korteriomanikul paluti teatada korteriühistu juhatusele temale sobivast ajast. 12.12.2013 üldkoosoleku otsusest teavitati hagejat kirjalikult. Samuti temale oli saadetud ka 12.12.2013 üldkoosoleku protokoll. Vaatamata sellele ei ole hageja teatanud juhatusele talle sobivast ajast ega kolmel korral lasknud korteriühistu ja OÜ Termopilt esindajaid sisse. OÜ Termopilt esindaja on ka 4 korda käinud Pärnu Linnavalitsuses ja võtnud osa hageja vaiete aruteludest. OÜ Termopilt on esitanud korteriühistule arve seoses eksperdina kohale kutsumisega, lähtudes hinnast 20 eur/h x 7 h, summas 168 eurot, mille ühistu tasuski. Kuna see on otseselt seotud korterite x ja x omaniku ehk hageja tegevuse või tegevusetusega, otsustas 17.12.2014 üldkoosolek, et oleks õiglane see temalt sisse nõuda. 12.11.2015 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära ka tunnistajad L. M. ja T. T.. Tunnistajate ütluste esemeks oli 08.05.2014 üldkoosoleku teate nõuetekohane ülesriputamine trepikodades, samuti ütlused selle kohta, et hagejale oli ka enne nimetatud koosolekut esitatud korteriomandite sundvõõrandamise nõue kostja poolt. Tunnistaja R.K. (ütlused asjaolu kohta, et 08.05.2014 üldkoosoleku teadet ei olnud trepikojas üleval) kuulas kohus ära tema elukohas Xxxxxxx xx-x, xxxxx. Hageja jäi oma nõuete juurde ning palus hagid rahuldada. Kostja palus jätta hagid rahuldamata. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused, taotluste lahendamine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Alljärgnevalt toob kohus esile asjakohased seadusesätted, mida käesolevas asjas kohaldada, samuti ka asjassepuutuva Riigikohtu praktika. Pärast seda käsitleb kohus asjas esitatud asjaolusid, nende tõendatust ja teeb vastavad järeldused haginõuete rahuldamise osas. Lõpetuseks määrab kohus kindlaks menetluskulud ning lahendab TsMS § 442 lg 5 alusel ka pärast kohtuistungit esitatud ja seni lahendamata taotlused – hageja 23.11.2015 taotlus menetluskulude kindlaksmääramise nimekirja tähtaegselt esitatuks lugemise või alternatiivselt selle nimekirja esitamise tähtaja ennistamise kohta ning hageja 14.12.2015 vastuväide kohtu tegevusele. Kohaldatav õigus ja kohtupraktika Peamiseks korteriomanike ja korteriühistu vahelisi suhteid reguleerivaks õigusaktiks on korteriühistuseadus (KÜS). KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et hageja on ühistu liige tulenevalt korteriomandite nr x ja x omanikuks olemisest ja seega on tal ka kõik seadusest tulenevalt korteriühistu liikmele ettenähtud õigused. KÜS § 13 lg 3 alusel on korteriühistu liikmel õigus üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda 14 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713 kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ning nimetatud sätte alusel ongi hageja kohtusse mõlema hagiga pöördunud. Viidatud sättega ühildub MTÜS § 24 lg 1, mis annab alusel ühistu vastu esitatud hagi alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Samas on KÜS § 13 lg 3 sätestatud tähtaeg - otsuse teadasaamise päevast arvates – erinorm korteriühistu puhuks ja sellega tuleb kohtul allpool aegumise vastuväite puhul arvestada. KÜS § 13 lg 3 mõttes ühistu üldkoosoleku tühistamise nõue on samatähenduslik MTÜS § 24 lg 1 mõttes otsuse kehtetuks tunnistamise (ehk antud juhul hageja alternatiivse) nõudega, mida on korduvalt Riigikohtu poolt selgitatud (nt lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-16-13 ja 3-2-1-7515). Etteruttavalt märgibki kohus, et KÜS ei reguleeri detailselt üldkoosoleku läbiviimise ja seal otsuste vastuvõtmise korda, mistõttu tuleb KÜS § 1 lg 2 alusel rakendada mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid ja ühistu põhikirja (vastavad viited allpool). Arvestades kostja poolt uuel (17.12.2014) üldkoosolekul esimese koosoleku vaidlustatud otsuste ülekinnitamist, on oluline esile tuua ka MTÜS § 24 lg 2. Nimetatud sätte kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Nimetatud seadusesätte kohta on Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-99-14 (punktid 12-14) märkinud järgmist: Kolleegium märgib, et seadusega vastuolus oleva, kehtetuks tunnistatava otsuse kinnitamise võimalus laieneb ka korteriühistute otsustele, sest KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse korteriühistu suhtes KÜS-iga reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seaduse sätteid. /.../ Kui uue üldkoosoleku otsus on sisult samane varasema otsusega või kui uuel üldkoosolekul on sõnaselgelt võetud vastu otsus kinnitada varasem otsus, siis on täidetud MTÜS § 24 lg 2 esimene eeldus (s.t saab lugeda, et võeti vastu kinnitamise otsus MTÜS § 24 lg 2 mõttes). /.../ Kui tegemist on kinnitava otsusega MTÜS § 24 lg 2 mõttes, siis tuleb järgmiseks hinnata, kas täidetud on ka viidatud sätte kohaldamise teine eeldus ehk ega kinnitavat otsust ei ole esitatud asjaoludel vaidlustatud. Kolleegium märgib täiendavalt, et kui vaidlustatud on ka kinnitav otsus, ei välista sellise hagi esitamine siiski kinnitamise toimet juhul, kui hagi (kinnitava otsuse vaidlustamise kohta) jääb rahuldamata. See järeldub mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse kinnitamist reguleerivate normide süstemaatilisest tõlgendamisest koostoimes äriseadustiku (ÄS) § 302 lg-ga 2, mille järgi ei saa aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on vaidlustatavat otsust uue otsusega kinnitanud ja seda ei ole vaidlustamise tähtaja jooksul vaidlustatud või on hagi jäetud rahuldamata. Üksnes hagi esitamine ei saa muuta kinnitamise toimet olematuks, seda saab teha vaid edukas hagi ehk selline hagi, millega uus otsus tunnistatakse kehtetuks või tuvastatakse selle tühisus. Kui 22. detsembri 2011. a otsuse vaidlustamiseks hagi ei esitatud või kui hagi küll esitati, kuid see on jõustunud kohtuotsusega jäetud rahuldamata, siis tuleb hageja nõue tunnistada 30. novembri 2011. a üldkoosoleku otsus kehtetuks jätta rahuldamata. Hageja primaarne nõue on aga tuvastada vastuvõetud otsuste tühisus, mille kohta puuduvad sätted KÜS-s, küll aga on see sätestatud MTÜS § 241 lõigetes 1 ja 2: (1) Üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

15 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713 (2) Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Puutuvalt 1. lõike teise lausesse on Riigikohus lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13 öelnud, et sellisel juhul peab üldkoosoleku otsuse tühisus kui tagajärg seadusest selgelt tulenema. Eelnevast lähtuvalt asub kohus seisukohale, et kui leiab tuvastamist, et kinnitav otsus ei ole vastuolus seadusega/põhikirjaga, muutub kehtivaks ka kinnitatud otsus, ja seda sõltumata sellest, millistel asjaoludel (ka seadust rikkudes, mh tühistena ehk hageja poolt väidetud koosoleku kokkukutsumise korda rikkudes) on esialgne otsus vastu võetud. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et ühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulude sisu avab KÜS § 151, mis sätestab järgmist: (1) Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. (2) Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. MTÜS § 18 lg 1 järgi on mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. Üldkoosoleku pädevust täpsustab ka MTÜS § 19 lg 1 loetelu, mille kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse: 1) põhikirja muutmine; 2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine; 3) volinike valimine ja tagasikutsumine; 4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine; 5) majandusaasta aruande kinnitamine; 6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine; 7) muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti; 8) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Kostja põhikirja (I kd tl 11-22) p 6.2. järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse: 1) ühistu põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine; 2) ühistu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine; 3) ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine, juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete

16 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713 volituste ennetähtaegne lõpetamine; 4) sisseastumismaksu ja osamaksu ning nende tasumise tähtaja kindlaksmääramine; 5) osamaksu suurendamine ja vähendamine; 6) laenu võtmise otsustamine; 7) majandustegevuse aastakava vastuvõtmine: majandustegevuse aastaaruande ning revisjonikomisjoni aruande kinnitamine; 8) juhatuse otsuste ja ettekirjutuste tühistamine ja/või muutmine; 9) muude ühistu tegevusega seotud küsimuste otsustamine, mis on toodud käesolevas põhikirjas või seadusandluses. MTÜS § 20 lg x ja x järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus, kusjuures juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Sama paragrahvi lõige 5 täpsustab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Käesoleval juhul tuleneb kostja põhikirja punktist 6.4. nõue, et üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 15 päeva ette. MTÜS § 20 lg 6 järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Kostja põhikirja p 6.4. näeb ette, et teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades ja et selles teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise koht ja aeg. Päevakorra muutmist üldkoosoleku käigus reguleerivad MTÜS § 201 lõige 5, mis sätestab järgmist: (5) Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Kostja puhul on suurem osalusnõue aga ette nähtud. Nimelt tuleneb kostja põhikirja punktist 6.7., et küsimustest, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud, ei või üldkoosolek otsust vastu võtta, välja arvatud juhul, kui osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed. Siinkohal on oluline faktilise asjaoluna märkida, et hageja ise ei osalenud (ega olnud esindatud) kummalgi vaidlustatud koosolekul. Lisaks eeltoodule märgitakse MTÜS § 201 lõikes 6, et eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi. Puutuvalt hageja vaidlustusse tema korteriomandite sundvõõrandamise nõude esitamise otsuse kohta on asjas olulised ka järgmised korteriomandiseaduse (KOS) sätted: § 10. Korteriomandi eseme kasutamise piirangud

17 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713 (1) Korteriomanik võib korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. (2) Korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. § 11. Korteriomaniku kohustused (1) Korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. § 13. Maksud, koormatised, kulutused ja vili (1) Korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. (2) Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. (3) Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. § 14. Korteriomandi võõrandamise kohustus (1) Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. (2) Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude esitamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada ega piirata. Riigikohus on korduvates lahendites märkinud (nt tsiviilasjad nr 3-2-1-110-07, 3-2-1-187-12), et KOS § 14 kohase võõrandamisnõude esitamiseks on pädev ka korteriühistu, kui korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamik üldkoosolekul osalejatest.

18 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713 Hageja nõuete sisulise põhjendatuse/tõendatuse käsitlus Alljärgnevalt käsitleb kohus hageja nõudeid vaidlustatud otsuste kaupa. Kuigi hageja on esitanud oma nõuded alternatiivsetena, paludes esmalt tuvastada otsuste tühisus ja selle mittetuvastamisel nende kehtetus, siis hindab kohus otsuse lihtsama jälgitavuse huvides samaaegselt nii nende võimalikku tühisust kui kehtetust.

19 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713 Mis puutub hageja väitesse ja poolte esitatud tõenditesse sundvõõrandamiseks kohtusse pöördumise otsuse materiaalsete eelduste täitmise kohta (s.t kas hagejal oli võlgnevus KOS § 14 lg 2 p 2 mõttes), siis ei oma see ühistu üldkoosoleku otsuse tegemise/kehtivuse seisukohalt tähtsust. Otsuse tegemisel sundvõõrandamisnõude esitamiseks ei pea ühistu liige otsuse poolt hääletades võla tegelikku olemasolu kontrollima, ta võib juhatuse või raamatupidaja või muu asjassepuutuva isiku kinnitust piisava võla olemasolu kohta uskuda. Ühistu sellekohane otsus ei ole täitedokument ega too võimalikule võlglasele automaatselt kaasa korteriomandite sundvõõrandamist, sest kohtumenetluses peab kohus igal juhul sellise nõude materiaalsete eelduste täitmist kontrollima. Ühistu liikmete üksmeelt hageja võla osas näitavad mõlema koosoleku vastava hääletuse tulemused – kõik osalenud andsid oma poolthääle. Siiski märgib kohus, et hageja väide võlgnevuse puudumise kohta ei ole ka eluliselt usutav, kuivõrd 17.12.2014 üldkoosoleku protokolli kohaselt on ta ise võla enne 01.08.2014 täies ulatuses tasunud. Hageja väited kõnealuse (08.05.2014 vastuvõetud) otsuse tühisuse kohta seoses koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega (seda küsimust käsitleb kohus järgmises punktis) ei oma sundvõõrandamise nõude esitamise otsuse puhul tähtsust, sest isegi kui otsus olnuks tühine, muutus ta 17.12.2014 koosolekul selle kinnitamisega kehtivaks. Muudele tühisuse alustele MTÜS § 241 lg 1 mõttes või mõnele seadusele, millest selline tühisus antud otsuse puhul tuleneks, ei ole hageja viidanud.

20 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713 esitatud lause: „Me (tunnistaja peab silmas ühistut) ei saa endale eksimusi lubada, selles mõttes, et I. M. vaidlustab ka iga komakohta.“ Kohtu hinnangul on eelnevat arvestades piisavalt veenev, et teade 08.05.2014 üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra osas oli nõuetekohaselt korterelamu trepikojas üleval. Asjaolu, kas hageja sai koosolekust ja selle päevakorrast teada muul viisil (s.t 11.04.2014 kirja kättesaamisega, millele hageja ka vastas 22.04.2014), ei oma otsuse tühisuse hindamise seisukohalt tähtsust. Kohus peab kontrollima, kas ühistu täitis põhikirjast tulenevad nõuded koosolekust teavitamise kohta ning kuivõrd eelneva põhjenduse alusel ta seda tegi, ei ole alust otsuse tühisuse tuvastamiseks.

21 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713

22 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713 arvel (NT lk 63) märgitud teenust tellinud. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et protokolli kohaselt selgitas A. Betker OÜ Termopilt poolt esitatud arve tekkimise põhjuseid ja leidis, et hagejalt vastava summa sissenõudmine oleks õiglane. E. K. kandis ette ka hageja seisukoha (14.12.2014 seisukoht NT lk 55-56, p 4.2) selles osas, kuid koosolek otsustas siiski hagejale nõude esitamise kasuks. Seega toimus tavapärane arutelu ühistu jaoks kulude kandmisega seotud küsimuses ja otsus võeti vastu kõiki argumente kaaludes. Kohtu hinnangul ei saa üldkoosolekule ette heita seda, et hageja väidetavate korteritesse nr x ja x sisselaskmisest keeldumiste ja hageja esitatud vaiete tõttu tekkisid ühistule teenust osutanud ettevõttel kulutused ning need tuleks sisse nõuda üksnes hagejalt, mitte kõigi korteriomanike vahel jagades. Kas tekkinud kulutused on ka summaliselt põhjendatud ja vajalikud (sh kas hageja ka tegelikult keeldus korteritesse sisse laskmast), saaks olla jällegi selle kohtumenetluse ese, milles ühistu vastavat summat hagejalt nõudma hakkab, mitte aga käesoleval juhul otsuse ebaseaduslikkuse hindamise küsimus. Hageja poolt esitatud väide, et küttesüsteemi kontroll ja haldamine on ühistu kohustus, ei vasta ühistu kodukorra Lisas 1 märgitule, sest selle kohaselt on korterite küttekollete ja korterisiseste elektriseadmete hooldus- ja remonttööde kohustus korteriomanikul. Pealegi tuleb sedastada, et vaidlusalune otsus ei olnud otsustus kohtusse pöördumiseks 168 euro nõudega, vaid tähtaja andmine hagejale summa tasumiseks hiljemalt 31.01.2015. Alles siis, kui hageja nimetatud summat ei tasu, tekiks ühistul küsimus, kas summa sissenõudmiseks kohtusse pöörduda. Seega ei riku vastuvõetud otsus ka mingil viisil hageja õigusi ning hageja nõue ei kuulu rahuldamisele. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagid rahuldamata. Kohus peab siiski siinkohal vajalikuks edasiste kohtuvaidluste vältimiseks rõhutada, et hageja võiks kasutada oma ühistu liikmesusest tulenevat õigust ja osaleda üldkoosolekutel. See võib aidata kaasa probleemide lahendamisel mh kokkulepetega ja ära hoida kohtusse pöördumisi. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kuigi sellises olukorras ei oma hageja menetluskulud tähtsust, kohustab TsMS § 442 lg 5 kohut otsuses lahendama kõik seni lahendamata taotlused. Seega tuleb kohtul käesolevaga lahendada ka hageja 23.11.2015 taotlus menetluskulude kindlaksmääramise nimekirja tähtaegselt esitatuks lugemise või alternatiivselt selle nimekirja esitamise tähtaja ennistamise kohta. Kostja on taotluse osas oma seisukoha esitanud 11.12.2015. Alates 01.01.2015 kehtiv TsMS § 176 lg 1 sätestab, et kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt ära näidatud kulude koosseis. Seda sätet selgitas kohus pooltele ka 12.11.2015 kohtuistungil enne kohtuvaidlusi, misjärel kostja oma menetluskulude nimekirja esitas. Tegelikult juhtis kohus sellele sättele tähelepanu juba enne kohtuistungit 09.11.2015 saadetud kirjas pooltele. Hageja seisukoht, et kuna (esimene) hagi esitati enne 01.01.2015, mil menetluskulude kindlaksmääramise kord oli seaduses teisiti reguleeritud, siis tuleb tema poolt 12.11.2015 õhtul (esitatud mitmes osas, esimene neist menetlusposti aadressile 12.11.2015 kell 23:31) esitatu lugeda tähtaegselt esitatuks, on väär ega ole vastavuses seadusega. TsMS § 176 ja teiste menetluskulude kindlaksmääramist puudutavate sätete muutmine ei omanud rakendussätteid ja hakkas seega kehtima jõustumisest ehk 01.01.2015 ning kehtis ka varem alanud kohtumenetluste osas. Vastav

23 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713 seadus võeti vastu 07.05.2014 ning selle eesmärk oligi muuta alates 2006.aastast kehtiv menetluskulude kindlaksmääramise süsteem (menetluskulud määrati pärast menetluse jõustunud lahendiga lõppemist) ümber selliselt, et üldjuhul määratakse menetluskulud kindlaks juba lõpplahendis. Seega ei ole võimalik lugeda hageja esitatut tähtaegseks, sest menetluskulude nimekiri esitati pärast kohtuvaidlusi ja istungi lõppu. TsMS § 67 lg 1 võimaldab kohtul menetlusosalise avalduse alusel ennistada seaduses sätestatud menetlustähtaja, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. See säte kehtib kohtu hinnangul ka TsMS § 176 lõikes 1 sätestatud menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja kohta, sest kuivõrd kohus on lõpetanud asja sisulise arutamise, kohtuvaidluse ja kohtuistungi, ja läinud nõupidamistuppa otsust tegema, ei saa enam menetluskulude nimekirja esitada. Kohus aga ei näe antud juhul mingeid mõjuvaid põhjuseid sellise tähtaja ennistamiseks hagejale. Kohtuistungi protokollist nähtub, et hageja soovis pärast kostja esitatud menetluskulude nimekirja saamist esitada omapoolse nimekirja järgmisel päeval ja pärast kohtu poolt hagejale TsMS § 176 lg 1 selgitamist lubas teha tähtaja ennistamise taotluse, misjärel kohus leidis, et tähtaeg ei ole ennistatav. Seepeale väitis hageja, et proovib menetluskulude nimekirja ikkagi esitada. Hageja taotluses märgitud väited, et ta palus enne kohtuvaidluse vaheaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, kuid see ei olnud internetiühenduse puudumisel võimalik, on ebaõiged ega vasta tegelikkusele. Protokollist sellist vaheaja taotlust ei tulene ja kohus on veendunud, et seda ka ei esitatud. Kui hageja oleks seda taotlenud, oleks kohus teinud hagejale tema menetlusõiguste tagamiseks vajadusel ka pikema vaheaja, sest istung oli selleks ajaks juba üle kolme tunni kestnud ning kohus oli selleks terve päeva planeerinud. Seega ei rahulda kohus hageja taotlust. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kostja on oma menetluskulude nimekirja esitanud kohtuistungil 12.11.2015, täiendades seda istungiga seotud kulutuste nimekirja ja arvega 17.11.2015. Hageja on selles osas esitanud oma seisukoha 19.11.2015 ning leiab (konkreetsete arvete osas hageja seisukohad vt allpool), et kostja õigusabikulud on ajakulu osas ülepaisutatud. Kostja on hageja 19.11.2015 seisukoha osas esitanud kohtu nõudmiseta seisukoha 27.11.2015. Kohus, tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Seega, tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 ja 477 lg-st 7 peab kohus juhul, kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on põhjendatud ja vajalikud. 24 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713

TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. KÜ Xxxxxxx xx menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes on selgelt ja arusaadavalt näidatud õigusabi osutamisele kulunud aeg, tunnihind ja tehtud toimingud, esitatud on ka esindaja poolt kostjale esitatud arved. Kohus käsitleb toiminguid/arveid ükshaaval, puudutamata tunnitasu (käsitledes seega vaid ajakulu), sest 80-eurose tunnitasu osas (käibemaksu ei lisandu) ei ole hageja vastuväiteid esitanud ja see on kooskõlas ka kohtupraktikas mõistliku tasuna tunnustatud summadega. 1) Arve nr 36 (III kd tl 116) – hageja esitatud menetlusdokumentidega tutvumine, kostja nõustamine ja hagivastuse koostamine, ajakulu 4 tundi. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ajakuluga. Kostja vastus on viiel lehel, milles enamus on faktiliste asjaolude käsitlus ja seostatus vastusele lisatud kaheksa dokumentaalse tõendiga, viiteid seaduse tekstile on minimaalselt. Hageja esiletoodud asjaolu, et vastuse on koostanud mitu aastat kostjat esindanud jurist ja probleemid kohtuasjades on samad, ei ole vastuse sisu arvestades asjakohane. Hageja konkreetse nõude (vaidlustada üldkoosoleku otsused) osas tuli koostada sisuline vastus, selleks eelnevalt hagi ja selle lisadega tutvudes ning kostjat nõustades. Nendele toimingutele võis kohtu hinnangul 4 tundi kuluda. 2) Arve nr 12 (III kd tl 117) – osalemine 24.03.2015 istungil, ajakulu 2 tundi. Selles osas hageja vastuväiteid ei esita ja ajakulu on ka selgelt põhjendatud, sest istungi protokolli kohaselt kestis istung 2 tundi ja 5 minutit. 3) Arve nr 17 (III kd tl 118) – tõendite hankimine ja 15.04.2015 taotluse koostamine, ajakulu 4 tundi. Kohus küll ei nõustu hagejaga selles, et tegemist oli varasemates pooltevahelistes asjades juba kogutud tõenditega (hageja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele asjale, pealegi vajanuks need ikkagi kogumist, põhjendamist ja esitamist), kuid leiab, et arvestades kohtu 13.05.2015 määruses osade tõendite (tõendid lisadena nr 5-9) tagasilükkamist asjakohatutena, tuleb ajakulu vähendada 1 tunni võrra. Seega on põhjendatud ajakuluks arvel märgitud toiminguteks 3 tundi hinnaga 240 EUR. 4) Arve nr 20 (III kd tl 119) – hageja poolt kohtule 15.04.2015 esitatud tõendite osas seisukoha koostamine, ajakulu 2 tundi. Arusaamatu on hageja hinnang, et tema ei saa arve osas seisukohta võtta põhjusel, et kõnealune seisukoht on temale kätte toimetamata. Tegemist ei olnud seaduse kohaselt vastaspoolele kättetoimetatava dokumendiga ning kostja on selle seisukoha (28.04.2015) esitanud kohtu 20.04.2015 kirja nõudel. Seisukoht ise on aga veidi enam kui 2-leheküljeline ja sisuline, mistõttu leiab kohus, et selle koostamiseks võis kuluda arvel näidatud 2 tundi hinnaga 160 EUR. 5) Arve nr 24 (III kd tl 120) – 21.05.2015 seisukoha koostamine hageja taotluse osas kolmanda isiku kaasamiseks, ajakulu 3 tundi. Hageja leiab, et tegemist on hageja poolt tsiviilasjas nr 2-12-45194 esitatud samasisulise taotluse osas seisukoha esitamisega ning kostja pidi seisukoha andmisel muutma üksnes asja numbreid ja kuupäevi. Nende väidetega ei ole nõustunud kostja (leides, et teises asjas põhistati kolmanda isiku kaasamist teisiti), samuti ei ole hageja vastavat seisukohta põhistanud. Küll aga leiab

25 (26)

Tsiviilasi nr 2-14-55713 kohus, et kuna 21.05.2015 seisukoha sisu on ca 2 lk (osaliselt tsiteeritakse seadust) ja sellele ei tohiks kuluda enam kui 2 tundi. Seega vähendab kohus ka selle arve puhul ajakulu 1 tunni võrra, pidades põhjendatuks 2 tundi hinnaga 160 EUR. 6) Arve nr 35 (III kd tl 121) – 21.09.2015 vastuse koostamine 11-l lehel I. M. hagiavaldusele, ajakulu 8 tundi. Hageja hinnangul on tegemist varasemates vaidlustes esitatud dokumentide ja väidete suures osas kordamisega, pealegi on sisulist teksti 11 lehekülje asemel 8,5 lehekülge. Kohus nõustub hagejaga kostja menetlusdokumendi mahu osas, mis paljuski kordab hageja nõudeid, mh on pea terve lehekülg põhendatud 17.12.2014 koosoleku päevakorra tsiteerimisele. Küll aga on õige kostja positsioon, et vastuse koostamiseks tuli eelnevalt tutvuda hageja uue, 25.06.2015 esitatud, hagiga ja kujundada positsioonid hageja nõuete osas seonduvalt sellega. Kuivõrd hageja sisuliselt uusi nõudeid (põhjenduste mõttes) oma 25.06.2015 hagis ei esita (v.a 160 EUR tasumise otsuse kehtetuks tunnistamise nõue), leiab kohus, et sellise mahu ja lisatõendite juures tuleb mõistlikuks ajakuluks pidada 6 tundi ehk menetluskulude rahalises mõistes 480 EUR. 7) Arved nr 39 ja 40 (III kd tl 122 ja 131) – tegemist on 12.11.2015 istungil osalemise ja ettevalmistamisega seotud arvetega, ajakulu 4 tundi. Hageja ei ole nende osas vastuväiteid esitanud ja sarnaselt arvega nr 12 on vastav ajakulu ka selgelt põhjendatud, sest istungi protokolli kohaselt kestis istung 4 tundi ja 2 minutit. Tulenevalt eelpooltoodust kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja lepingulise esindajale tehtud kulutused õigusabi eest 23 töötunni ulatuses ehk summas 1840 EUR (arvestusega 80 EUR tund). Vastuväite lahendamine. Nagu ülalpool märgitud, kohustab TsMS § 442 lg 5 kohut otsuses lahendama kõik seni lahendamata taotlused. Hageja on 14.12.2015 esitanud vastuväite kohtu tegevusele, milline tuleb seega TsMS § 333 kohaselt kohtul käesolevaga lahendada. Hageja heidab kohtule ette nõupidamist kostjaga 12.11.2015 istungi ajal, tunnistaja L. M. ütluste mõjutamist suunavate küsimustega ja erapooletust mh seonduvalt kostjaga seotud varjatud võtmeisiku E. K. olemisega Pärnu Maakohtu töötajaks. Kohus on seisukohal, et vastuväites toodud väited on põhjendamatud. Kohus peab vastupidiselt hageja väidetule kõrvaldama menetluses tunnistajate küsitlemisel suunavad küsimused (TsMS § 262 lg 7) ja kohus sellest põhimõttest istungi ka lähtus. Parandusi ega täiendusi L. M. ütluste osas ei esitatud, mis puutub tunnistaja ütluste kui tõendi hindamisse, siis see on kohtuotsuse tegemisel lahendatav küsimus, millesse menetlusosalised sekkuda ei saa. Nõupidamist kostjaga kohtuistungil ei toimunud, seda ei kajastu protokollis ning kui selline tegevus oleks aset leidnud, pidanuks hageja koheselt vastuväite esitama või kohtuniku taandamist taotlema. Mis puutub E. K. töötamisse Pärnu Maakohtus, siis ei ole see aluseks eeldusele, et kohus on mõjutatud menetluse läbiviimisel või otsuse tegemisel. Kohtunik hindab oma siseveendumuse kohaselt, kas selline asjaolu võiks olla aluseks enesetaandusele, käesoleval juhul on kohus seda juba hageja poolt E. K. kolmanda isikuna kaasamise taotluse läbivaatamisel nõupidamistoas kaalunud, kuid ei ole näinud taandamiseks aluseid. Seega jätab kohus vastuväite rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik

26 (26)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.