Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-4228
Kohtuasi
X avaldus Y vastu alaealise lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja üleandmiseks X-le Y vastuavaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealise lapse suhtes ja hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks Y-le või alternatiivselt lapse elukoha registreerimiseks enda juurde ning otsustusõiguse saamiseks lapse haridusküsimustes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.07.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X, (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Orav Puudutatud isikud: 1) C (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht 2) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Hääl Eestkosteasutused 1) Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) 2) Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 06.07.2023 määrus muutmata ja Y määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a C riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Asjaolud ja menetluse käik
1.X (avaldaja, edaspidi lapse ema) esitas 17.03.2023 avalduse (täiendatud 21.03.2023) vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha (sh elukoha) ja hariduse küsimuses ainuhooldusõiguse (sh lasteaia valiku) üleandmiseks lapse emale. Menetluskulud tuli jätta poolte endi kanda.
2.Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja Y (edaspidi lapse isa) kooselust XX.XX.XXXX tütar C (edaspidi laps). Vanematel oli lapse suhtes ühine hooldusõigus. Vanemate kooselu lõppes 2021. aasta kevadel. Ema elas Tallinnas ja isa Harku vallas. Vanemate kokkuleppe alusel elas laps vaheldumisi kummagi vanema juures ühenädalase perioodi kaupa. Lapse üleandmine teisele vanemale toimus pühapäeva õhtuti. Laps käis XXX lasteaias, mis asus ema elukohast 9minutilise jalutuskäigu kaugusel.
3.Ema hinnangul ei vastanud vahelduv elukorraldus lapse huvidele ja heaolule. Nendel nädalatel, mil laps viibis suhtluskorra graafiku alusel isa juures, ei viinud isa last lasteaeda, kuigi laps soovis seal käia. Lapse arengu ja sotsiaalsete oskuste seisukohast oli oluline, et laps saaks käia järjepidevalt samas lasteaias ja suhelda oma eakaaslastega turvalises kasvukeskkonnas. XXX lasteaia kinnitusel oli laps lasteaias üksnes 88 päeval 204-st lasteaiapäevast. Nädalatel, mil laps oli isa juures, ei viinud isa last ka võimlemistrenni, kusjuures lapsele meeldis trennis käia. Isa takistav käitumine ei olnud kooskõlas lapse huvidega. Isa ei võimaldanud lapsel emaga suhelda ajal, mil laps oli isaga. Samuti halvustas isa lapse ema ja tema abikaasat lapse ees. Lapse ja ema suhtluse piiramise eesmärgiks oli lapse mõjutamine viisil, et tal väheneks huvi emaga aja veetmise vastu. Ema ja lapse suhtlemise takistamine kahjustas lapse ja ema suhteid, millest isa kohustus hoiduma.
4.Isa esitas hulgaliselt alusetuid süüdistusi nii lastekaitsele kui ka politseile, väites, et ema ja tema abikaasa väärkohtlesid last. Last kuulati isa nõudmisel korduvalt lastekaitsespetsialistide poolt ära ning ühtegi alust menetluse algatamiseks ema või tema abikaasa suhtes ei leitud. Lapsel olid ema ja tema abikaasaga väga head suhted. Isa paranoiline käitumine tekitas lapses ärevust ja ebamugavustunnet ning ei vastanud lapse huvidele. Ühtlasi mõjutas isa last andma lastekaitsespetsialistiga kohtumisel endale sobivaid ütlusi. Isa pahatahtlik suhtumine emasse väljendus ka isa ründavates ja provokatiivsetes e-kirjades, mis sisaldasid alusetuid süüdistusi. Vanemate e-kirjavahetusest nähtus isa suutmatus teha emaga koostööd ning seada omavahelisel suhtlusel esile lapse huvid ja heaolu. Erimeelsuste lahendamiseks suunati vanemad riiklikule perelepitusteenusele, mis edu ei saavutanud.
5.Lapse huvidest lähtuvalt oli põhjendatud muuta lapse elukorraldust selliselt, et laps elaks edaspidi igapäevaselt ema juures, kes oli suuteline seadma lapse huvid ja vajadused esikohale ja tagama, et laps jõuaks lasteaeda ja huviringidesse. Kuivõrd vanemate omavahelised suhted olid pingelised ning erimeelsused ületamatud, oli lapse huvides ühise hooldusõiguse osaline lõpemine. Ainuhooldusõigus tuli anda üle emale lapse viibimiskoha ja hariduse küsimustes. Lapse huvides oli, et mõlemad vanemad toetaksid teda teise vanemaga suhtlemises. Olukorras, kus isa asus last emast võõrandama, oli ilmne, et hooldusõiguse ühine teostamine lapse
viibimiskoha määramise ja hariduse küsimustes ei olnud lapse huvidest lähtuvalt võimalik. Asjaolu, et isale lapse lasteaed ei meeldinud, ei andnud talle alust jätta laps lasteaeda viimata.
6.Olukorras, kus isa suhtumine emasse muutus järjest negatiivsemaks, oli selge, et vanemate erimeelsused lapse haridust puudutavates küsimustes ei piirdu üksnes lasteaiavalikuga, vaid jätkuksid ka lapse kooliminekul. Arvestades, et laps läheb kooli juba kolme aasta pärast, ei oleks uue kohtumenetluse algatamine lähiaastatel otstarbekas ega lapse huvides. Emal olid olemas vajalikud tingimused, sh majanduslik ja vaimne valmisolek lapse heaolu tagamiseks. Vanemate eriarvamused lapse viibimiskoha ja koolivaliku küsimustes ei olnud ühekordsed, vaid püsivad. Ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine oli põhjendatud ja vajalik eeskätt lapsele stabiilsema elu- ja arengukeskkonna tagamiseks, aidates lapse viibimiskohta ja haridust puudutavates küsimustes vältida vanemate konfliktide teket. Ühise hooldusõiguse teostamine lapse viibimiskoha määramise ja hariduse küsimustes ei olnud lapse vaimsele tervisele kasulik ega arenguks sobiv. Eelnevast tulenevalt oli lapse huvides anda perekonnaseaduse (PKS) § 137 alusel ainuhooldusõigus nimetatud küsimustes emale, kes suutis lapsele pakkuda turvalise ja mõlema vanemaga arvestava elukeskkonna ning lapse huvidele vastava haridustee. Lapse isa vastus avaldusele ja vastuavaldus
7.Lapse isa palus jätta avalduse rahuldamata. 04.05.2023 esitas isa vastuavalduse (täiendatud 01.06.2023) vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse isale ainuhooldusõiguse andmiseks lapse igakordse viibimiskoha (sh elukoha) ja hariduse küsimustes (sh lasteaiavaliku). Menetluskulud tuli jätta lapse ema kanda. Ema avaldus sisaldas hulgaliselt valeväiteid ja ei andnud objektiivset ülevaadet olukorrast. Lapse isa elas Murastes 3-toalises korteris, mis oli ka lapse sünnikodu. Lapsel oli isa juures kõigi mugavustega tuba koos mänguasjade ja muu vajalikuga. Lapse ema elas pärast pere ühisest elukohast väljakolimist 2021 augustis erinevates üürikorterites, millest tulenevalt vahetusid ka lapse lasteaiad. Sellest ajast kehtis vanemate vahel kokkulepitud suhtluskord, et laps viibib kummagi vanema juures nädala kaupa. Laps oli sellise elukorraldusega harjunud ja see sobis talle.
8.Kuigi isa juures olles käis laps vähem lasteaias, olid sellel objektiivsed põhjused, millest lapse ema oli teadlik (nt puudumine lasteaias levivate haiguste tõttu). Samuti kulus isal lapse viimiseks lasteaeda umbkaudu 40-50 minutit sõltuvalt päevast ja liiklusest. Lapse emal kulus selleks 9 minutit. Isa jaoks oli lapse lasteaeda viimine keerukam ja ajakulukam. Isa mõistis, et lapse lasteaias käimine oli oluline, kuid mitte esmatähtis. Lapse ema etteheited lapse lasteaeda mitteviimise kohta olid ülepaisutatud. Samuti ei vastanud tõele ema väide, et isa keelas lapsel lasteaias käia. Lapse isa toetas lapse osalemist trennides ja kui võimalik, viis lapse trenni ning toetas treeninguid rahaliselt. Väärad ja tõendamata olid ema väited, et isa ei võimaldanud lapsel emaga suhelda. Laps sai emaga suhelda isa telefoni kaudu, sest lapsel telefoni ei olnud. Lapsel oli mõlema vanemaga lähedane suhe ja isa ei võõrandanud last emast.
9.Lapse ema vahetas lapse elukohti ja lasteaedu isa nõusolekuta, lähtudes iseenda huvidest ja rikkudes hooldusõigust. Isa jaoks oli murekoht lapse ema abikaasa võimalik ettearvamatu ja vägivaldne käitumine lapse suhtes. 14.04.2022 teavitas lapse isa Mustamäe Linnaosa Valitsust, et lapse korduvate väidete kohaselt lõi ja tõukas teda ema abikaasa. Sellest tulenevalt alustati kriminaalmenetlust ja pole selge, kas lapsel oli ema juures ohutu viibida.
10.Ema etteheide, et isa ei suutnud emaga koostööd teha ja seada suhtluses esikohale lapse huve, oli ebaõige. Lapse isa ei teinud takistusi lapse viibimiskoha või elukoha määramise küsimustes. Avaldusest ei selgunud, millised ületamatud erimeelsused olid vanemate vahel lapse hariduse küsimustes, sest lasteaia temaatikat ei käsitlenud ema oma avalduses sisuliselt
üldse. Kuivõrd kohus peab asja lahendades arvestama hetkeolukorraga, ei olnud asjakohane ema oletus, et kolme aasta pärast võib tekkida uus vaidlus koolivaliku küsimuses.
11.Vastuavalduses märkis isa, et lapse elukorraldust arvestades oli vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud. Ainuhooldusõigus lapse viibimiskohta (sh elukohta) ja haridust puudutavates küsimustes tuli anda lapse isale, kuivõrd isa oli pädevam võtma vastu lapse jaoks olulisi otsuseid ja suutis tagada stabiilsuse ja vastava elukorralduse. Isal oli lapsega lähedane suhe ja tal olid oskused ja kogemused lapse eest hoolitsemisel. Lapse isa suutis tagada lapsele püsiva ja turvalise elukoha. Samuti oli vanemate vahel vaidlus lasteaiavaliku üle. Lapse ema muutis lapse lasteaedu isa nõusolekuta. Lapse huvides oli käia PPP lasteaias, kuid isal ei õnnestunud last sinna panna, sest lapse ema ütles ühepoolselt üles PPP lasteaiaga sõlmitud lepingu. Lapse huvides oli lasteaia vahetus, kuid ema sellega ei nõustunud.
12.01.06.2023 täiendas lapse isa oma avaldust alternatiivsete nõuetega. Juhul, kui kohus ei pea põhjendatuks ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist, palus lapse isa anda talle ühekordne otsustusõigus lapse registreerimiseks oma elukohta Murastesse. Juhul, kui kohus ei pea põhjendatuks ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist hariduse küsimuses, palus lapse isa anda talle ühekordne otsustusõigus lapse haridusküsimuses. Lapse huvides oli lasteaia muutmine, kuivõrd see vähendaks isa juurest lasteaeda liikumise aega. Lapse esindaja seisukoht
13.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et vanematel tuleks teha omavahel koostööd ja lähtuda lahenduse leidmisel lapse huvidest. Sisuliselt ei olnud kummaski avalduses kaalukaid põhjendusi ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Haridusküsimuses suutsid mõlemad lasteaiad pakkuda lapsele heal tasemel eelkooliharidust. Kummaski avalduses ei toodud välja konkreetseid asjaolusid, mis võimaldaksid üht lasteaeda pidada teisest akadeemilise taseme, keskkonna või õppekorralduse poolest paremaks. Esindaja hinnangul oli lapse isa rohkem avatud otsima ja leidma lahendusi lapse huvidest lähtuvalt. Kumbki vanem ei esitanud asjaolusid, mis tingiksid lapse viibimiskoha osas ühise hooldusõiguse lõpetamise. Lapsel olid mõlema vanemaga head ja usalduslikud suhted. Laps oli harjunud elukorraldusega nädal-nädal mõlema vanema juures ja üldjoontes see toimis, mistõttu oli lapse huvides vahelduva elukorralduse säilimine. Erimeelsused haridusküsimustes ei olnud niivõrd tõsised või äärmuslikud, et vajaksid kohtu otsustamist. Lapse ema seisukoht isa avaldusele
14.Lapse ema palus jätta isa avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.
15.Isa avaldus oli pahatahtlik ega lähtunud lapse huvidest. Avaldus sisaldas ebaõigeid ja tõendamata väiteid. Ema tagas lapsele turvalise kasvukeskkonna ja sobivad elamistingimused. Lastekaitseametnik vaatas ema elukoha üle ja kinnitas, et lapse elamistingimused ema juures vastasid lapse vajadustele. Laps käis XXX lasteaias vastavalt vanemate eelnevale kokkuleppele, lasteaia vahetamine ei olnud lapse huvides. Laps on lasteaiaga kohanenud ja tal olid seal sõbrad. Isa süüdistused lapse väärkohtlemise kohta ema abikaasa poolt olid alusetud ega vastanud tegelikkusele. Ema jäi avalduses esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ja palus lapse huvidest lähtuvalt lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda emale üle ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha ja hariduse küsimustes. Isa alternatiivsed nõuded ühekordse otsustusõiguse andmiseks lapse lasteaiavaliku ja elukoha registreerimise küsimustes olid põhjendamatud. Vanemad jõudsid üksmeelele, et lasteaia vahetamine ei olnud lapse huvides. Ühtlasi oli lapse elukoha registreerimist puudutav alternatiivne nõue alusetu, kuivõrd sellise nõude rahuldamine ei tagaks lapsele senisest stabiilsemat elukorraldust. Ema kinnitas korduvalt, et ei soovi lapse
lasteaeda vahetada, isegi juhul kui ema elukoht peaks muutuma. Kuivõrd mõlemad vanemad kinnitasid ja nõustusid, et XXX lasteaias käimine vastas lapse huvidele, puudus alus isa alternatiivsete nõuete rahuldamiseks. Eestkosteasutuste seisukohad
16.Harku vald toetas isa avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse osalist üleandmist viibimiskoha ja hariduse küsimustes lapse isale, kahjustamata sealjuures lapse ja teise vanema suhtlust. Haridusasutuse asukoht pidi võimaldama lapsele liikumise kahe kodu ja lasteaia vahel võimalikult võrdse ajakuluga, tagades lapsele stabiilse elurütmi. Lapsevanemate suhtlus oli raske, kuid see ei tohiks mõjutada lapse elukvaliteeti, otsuseid tuli teha ühiselt lapse huve arvestades.
17.Tallinna linna väitel kinnitasid mõlemad vanemad, et ei soovi lapse lasteaeda vahetada. Ema nõustus lapse elukoha registreerimisega isa juurde. Vestlusel lastekaitseametnikega näitasid mõlemad vanemad üles huvi ja tahet konflikt lõpetada. Vanemad olid võrdselt võimelised mõistma lapse vajadusi ja heaolu. Eestkosteasutuse seisukohalt oli lapse huvides vanemate professionaalne nõustamine ja toetamine vanemliku usalduse ja koostöö loomiseks. Hooldusõiguse muutmise avaldused ei toetanud lapse huve. Lapse huvides oli jätkata senist elukorraldust vähemalt kuni koolini. Maakohtu määrus
18.Kohus jättis ema avalduse ja isa vastuavalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks ühele vanemale rahuldamata. Samuti jättis kohus rahuldamata isa alternatiivsed nõuded. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu, mis jäi riigi kanda.
19.Vaidlust ei olnud selles, et mõlemad vanemad osalesid lapse igapäevases elus ja kasvatamises. Isa väitis menetluse kestel, et lapsel ei olnud ema juures turvaline, kuid nimetatu oli pigem suhtlusõiguslik erimeelsus. Seda ei tõendanud mh ka ema abikaasa kriminaalmenetlusega seonduvad dokumendid. Lapse huve kaitsvad isikud kohtusid korduvalt lapsega nii mõlema vanema kodus kui ka lasteaias. Esindajad olid seisukohal, et lapse huvid olid tagatud mõlema vanemaga koos olles. Ema etteheited isale selles, et isa ei taganud oma nädalatel lapse osalemist õppetöös ja treeningutel ei olnud tõendatud. Laps puudus lasteaiast mõlema vanema nädalatel (I kd, tl 92-97). Samuti võttis laps treeningutest osa mõlema vanema nädalatel (vt I kd tl 98). Kuigi laps käis erinevates lasteaedades ning oli mitmetes järjekordades (I kd, tl 118, I kd, tl 120), siis loobus ema soovist enda elukoha muutmisel muuta lapsele harjumuspärast lasteaeda (vt nt I kd, tl 197). Kohus ei nõustunud Harku Vallavalitsuse seisukohaga, et isa oli suuremal määral koostööaldis ja tegi otsustusi lapse huvidest lähtuvalt. Ema oli menetluse kestel samuti koostööaldis, mh nõustus ema lapse elukoha registreerimisega isa juurde. Samuti oli ema valmis arutama kokkuleppe võimalikkust isaga. Kuigi vanemad osalesid riiklikul perelepitusteenusel edutult (I kd tl 21) ning vanemate vahel toimus emotsionaalne kirjavahetus (vt nt I kd tl 7-20), siis aja jooksul vanemate suhted paranesid. Seda ilmestas ema kinnitus, et ta oli nõus lapse elukoha registreeringuga isa juurde (vt II kd tl I kd tl 197). Vanemate ärakuulamisel leidis kinnitust, et vanemate vahel ei olnud tõsiseid sisulisi erimeelsusi lapse elukoha ega hariduse osas. Ainuüksi asjaolu, et lapse registrijärgne elukoht ei vastanud tegelikkusele, ei saanud olla põhjuseks ühise hooldusõiguse lõpetamisel. Vanematel oli erimeelsusi lapse lasteaia valikul, kuid nad tunnistasid vaidluse järel teineteise valikuid. Isa väited, et vajalik oli uue lasteaia valik, ei olnud kantud lapse huvist. Ka isa asus oma avalduses seisukohale, et pidev lasteasutuste vahetamine tõi lapsele kaasa ebastabiilsust. Määruskaebus
20.Isa esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata isa vastuavalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks talle. Menetluskulud tuli jätta lapse ema kanda.
21.Lapse isa loobus alternatiivsest nõudest anda isale ühekordne otsustusõigus lapse elukoha registreerimiseks, kuivõrd lapse ema andis 21.07.2023 kinnituse lapse elukoha muutmiseks. Samuti loobus lapse isa 01.06.2023 esitatud alternatiivsest nõudest anda isale ühekordne otsustusõigus lapse haridusküsimuses (lasteaia valikul).
22.Maakohtu määrus ei olnud põhjendatud ega kooskõlas lapse parimate huvidega. Määruse põhjendustest ei nähtunud, et kohus oleks asjas esitatud tõendeid hinnanud ning eestkosteasutuste ja lapse esindaja seisukohti arvesse võtnud. Samuti ei nähtunud kohtumäärusest, millist kaalu kohus asjas esile toodud tähtsust omavatele asjaoludele omistas. Kohus jättis arvestamata, et lapse ema oli rikkunud vanemate ühist hooldusõigust, vahetades lapse elukohti ja lasteaedu isa nõusolekuta, mis ei taganud lapsele stabiilset elukorraldust. Ühise hooldusõiguse säilimisel võib esineda oht, et ema püüab teha hooldusõiguslikke otsuseid üksinda.
23.Maakohus leidis ennatlikult, et lapse ema loobus soovist enda elukoha muutmisel muuta ka lapsele harjumuspärast lasteaeda. Kohus ei saanud paljasõnalistele kinnitustele lahendi tegemisel tugineda, lähtuda tuli tegelikest asjaoludest ja esitatud tõenditest, mis kinnitasid ema varasemat käitumismustrit muuta lapse lasteaedu ja elukohti tavapäratult tihti. Lapse isa soovis selliseid olukordi edaspidi vältida, et lapse elukorraldus püsiks stabiilsena. Algselt oli vanematel kokkulepe panna laps Õismäe lasteaeda NNN. Kui lapse isa sai lapsele koha PPP lasteaeda, esitas ema avalduse lasteaiakohast loobumiseks. Lapse ema ei tee isaga last puudutavates küsimustes koostööd. Arusaamatuks jäi, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes asus maakohus järeldusele, et vanemate vahel ei olnud tõsiseid sisulisi erimeelsusi lapse elukoha ega hariduse osas. Vanemate vahel olid korduvad erimeelsused. Kohus rikkus määruse põhjendamise kohustust ning rikkumine tõi kaasa asja ebaõige lahendamise. Kohus leidis ebaõigesti, et vaidluste järel aktsepteerisid vanemad teineteise valikuid ja et isa aktsepteeris ema valikuid. Kohus lähtus ennatlikult ema kinnitustest. Lapse huvide ja vajadustega oli kooskõlas, et edaspidi teostab ainuhooldusõigust lapse viibimiskoha (sh elukoha) ja haridust puudutavates küsimustes lapse isal. Menetluse edasine käik ja menetlusosaliste seisukohad
24.Lapse ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
25.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnangul tuleks määruskaebus rahuldada. Lapse ema rikkus korduvalt vanemate ühist hooldusõigust, vahetades isa nõusolekuta lapse elukohti ja lasteaedu, mistõttu lapsel ei olnud stabiilset lasteaia kohta ja emapoolset elukohta.
26.Tallinna linn on seisukohal, et määruskaebuse rahuldamine ei ole lapse huvides. Vanematel oli ressurssi teha vanemlikku koostööd.
27.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend
28.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 koosmõjus §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning
määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
29.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Lapse ema määrust ei vaidlustanud. Praegusel juhul vaidlustas isa määruse osas, millega maakohus jättis vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes osaliselt lõpetamata ja talle lapse elukoha ja hariduse küsimustes üle andmata. Määruskaebuse kohaselt heidab lapse isa maakohtule eelkõige ette tõendite ebaõiget hindamist, kohtumääruse põhjendamiskohustuse rikkumist ja et seetõttu ei ole lahend tehtud lapse huvides.
30.Lapse isa taotles asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks praegusel juhul kohtuistungit korraldada ning leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. Maakohtu menetluses on kogutud asja õigeks lahendamiseks piisavalt tõendeid.
31.PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ka juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse korral otsustama lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2 järgi otsustab vanemate lahuselu korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 13). Vanematel puudus vaidlus, et laps elab vaheldumisi kummagi vanema juures nädala kaupa ja lapse üleandmine toimub pühapäeva õhtul.
32.Ringkonnakohus selgitab, et vanemate hooldusõiguse muudatuste üle otsustades teeb kohus PKS § 123 ning § 137 lg 2 p 2 ja lg 3 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamise üle otsustamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik). Vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus (RKTKm 30.05.2011, 3-2-1-32-11, p 15).
33.Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus antud juhul diskretsiooni piire ega rikkunud menetlusõiguse norme ning kohaldas materiaalõiguse norme õigesti, mistõttu puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks või selle muutmiseks. Maakohus põhjendas nõuetekohaselt oma otsustusi ja lähtus lahendi tegemisel lapse huvidest. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutluse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Ringkonnakohtu hinnangul ei esitatud määruskaebuses selliseid väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määrust muuta ja tõendeid maakohtust erinevalt hinnata. Maakohus hindas tõendeid nende kogumis ja nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas oma arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6). Lapse huvides ei ole olukord, kus ema jäetakse ühise hooldusõiguse teostamise juurest põhjendamatult kõrvale. Nii lapse ema kui isa olid huvitatud lapse heast käekäigust ning soovisid lapse elus aktiivselt osaleda. Ühise hooldusõiguse lõpetamine mis tahes küsimuses ja sellega ühe vanema kõrvalejätmine last puudutavate otsuste tegemisest saab kõne alla tulla üksnes siis, kui see on lapse huvides vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates küsimustes kokkuleppele ohustab lapse heaolu. Käesoleval juhul ei esinenud
selliseid asjaolusid, st last puudutavates küsimustes vaidlusi või erimeelsusi, mis annaksid aluse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.
34.Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt olid mõlemad vanemad üksmeelel selles osas, et lapse huvides oli turvaline, stabiilne ja ettenähtav elukorraldus. Laps käis alates 2022. aasta märtsist XXX lasteaias ja elas vanemate kokkuleppe kohaselt vaheldumisi mõlema vanema elukohas nädala kaupa. Mustamäe Linnaosa Valitsuse vaatluse käigus selgus, et laps tundis end XXX lasteaias rõõmsalt, kindlalt ja vabalt. Laps tuli hommikuti lasteaeda mõlema vanema juurest rõõmuga. Eestkosteasutuse hinnangul oli lapse huvides toetada tema kohanemist XXX lasteaias. Lasteaia õpetajate sõnul sujus ka koostöö vanematega järjest enam (II kd, tl 1). Lapse ema märkis 30.05.2023 Mustamäe Linnaosa Valitsuse töötaja kodukülastuse käigus, et ei olnud õige korduvalt lapse lasteaeda vahetada ning kuivõrd lapsele lasteaias meeldis, kinnitas ema, et ei vaheta lasteaeda enam mingil juhul. Emale oli oluline, et laps saaks rahulikult käia lasteaias, trennis ja huviringides ja et tal oleks võrdne suhtlus mõlema vanemaga. Samuti märkis isa 25.05.2023 Mustamäe Linnaosa Valitsuse töötaja kodukülastuse käigus, et lapsele meeldis lasteaias järjest enam ning isa sõnul oli põhiline, et laps ei peaks enam lasteaeda vahetama (II kd, tl 6).
35.Ringkonnakohtu hinnangul tundis laps end mõlema vanemaga turvaliselt ja hoitult. Mõlemad vanemad pingutasid lapse heaolu nimel ja olid valmis selle nimel koostööd tegema. Samuti oli mõlemale vanemale oluline lapse stabiilne elukorraldus. Lapse huvides ei olnud vahetada lasteaeda ning mõlemad vanemad kinnitasid korduvalt, et ei soovi lapse lasteaeda muuta. Samas leiab kohus, et isa seisukohad käesolevas menetluses olid vastuolulised, kuivõrd lapse isa märkis oma 04.05.2023 menetlusdokumendis, et lapse lasteaia vahetamine Õismäele oli põhjendatud, kuivõrd see vähendaks oluliselt isa juurest lasteaeda liikumise aega. Kohus nõustub Mustamäe Linnaosa Valitsuse seisukohaga, et käesoleval juhul on lapse huvides toetada tema kohanemist XXX lasteaias. Maakohus märkis asjakohaselt, et isa soov lapse lasteaeda vahetada ei olnud kantud lapse huvidest. Isa määruskaebuse väited, et ühise hooldusõiguse säilimisel jätkab ema lapse lasteaia vahetamist, ei olnud ringkonnakohtu hinnangul tõendatud ja oli oletuslik. Laps käis alates 2022. aasta märtsist XXX lasteaias ja mõlemad vanemad kinnitasid menetluse jooksul korduvalt, et nad ei soovinud lasteaeda vahetada, kuivõrd lapsele seal meeldis.
36.Seoses viibimiskoha küsimuses ainuhooldusõiguse andmisega isale märgib ringkonnakohus, et asja materjalide kohaselt elas ema alates 20.05.2022 aadressil AAA, Mustamäe linnaosa, Tallinn. Korter kuulus emale ja tema uuele elukaaslasele (I kd, tl 59, 145). Menetluse jooksul andis ema nõusoleku lapse registreerimiseks isa elukohta (II kd, tl 9, 197). Rahvastikuregistri andmetel oli lapse elukoha aadress alates 21.07.2023 MMM. Vastuseks isa määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et pere lahkuminek võibki tihti põhjustada kõigi poolte elukorralduses ajutisi ettenägematusi. Reeglina toob lahkuminek kaasa ühe osapoole väljakolimise pere senisest ühisest elukohast ning vajaduse leida uus ja sobiv elukoht. Kuigi ema kolis pere ühisest elukohast välja, tagasid vanemad lapse suhtluse mõlemaga vanemaga ja suhtluskorra selliselt, et laps on ühe nädala kaupa mõlema vanema juures. Asja materjalidest nähtuvalt nõustusid vanemad, et selline suhtluskord oli toimiv ja sobis lapsele hästi, kuivõrd laps soovis aega veeta mõlema vanemaga. Kuigi lapse ema esitas menetluse jooksul avalduse lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks selliselt, et lapse põhielukoht oleks ema juures, mis oli maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-23-7684, loobus ema 08.09.2023 oma avaldusest põhjendusel, et nädal/nädal suhtluskord oli toimiv ning vaidluse jätkamine ei olnud lapse huvides. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul ei esinenud vanemate vahel selliseid erimeelsusi, mis annaksid aluse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks PKS § 137 lg 1 alusel ning määruskaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse huvides, et mõlemad
vanemad osalevad lapse elus ja teevad ühiselt last puudutavaid otsuseid. Kohtule ei nähtu menetlusosaliste seisukohtadest, maakohtu määruse ega toimiku materjalide pinnalt, et vanemate vahel oleksid olulised ja ületamatud erimeelsused lapse kasvatamisega seotud küsimustes. Mõlemad vanemad on suutelised ja soovivad lapse eest hoolitseda. Lapsel on võrdselt tugev kiindumussuhe ja emotsionaalne lähedus mõlema vanemaga, samuti on lapsel võrdselt head elutingimused mõlema vanema juures. Vanematel on suutlikkus teha lapse kasvatamiseks vajalikku koostööd. Ringkonnakohus peab tõenäoliseks, et vanemad suudavad ka edaspidi hooldusõigust lapse elukoha ja hariduse küsimustes teostada ühiselt.
37.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad vastavalt TsMS § 172 lg-le 3 riigi kanda. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse lahendab kohus eraldi määrusega.
38.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.