Hageja: D. A. S. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja isa H. S. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Marko Jaani Kostja: H. T. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise vastu enam mingeid pretensioone ega nõudeid tulenevalt käesoleva tsiviilasja esemeks olevast vaidlusest ning Pooled omandavad käesoleva kompromissilepingu alusel uued õigused.
1.2.Kostja, H. T. (isikukood xxxx) kohustub tasuma hagejale, D. A. S. (isikukood xxxx) alates 01.09.2023 kuni täisealiseks saamiseni (xxxx) elatist summas 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast), millest võetakse maha 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2024) PKS § 101 lg 5, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutopalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
1.3.Kostja kohustub tasuma elatise iga kalendrikuu eest hiljemalt jooksva kuu 10-ndaks kuupäevaks, ehk kostja ei tasu elatist ette, vaid tagantjärgi (näiteks oktoobri 2023 elatis tuleb kostjal tasuda hiljemalt 10.10.2023, novembri 2023 elatis tuleb kostjal tasuda hiljemalt 10.11.2023 jne).
1.4.Kostja kohustub septembri 2023 tasumata elatise summas 110,33 eurot tasuma hagejale hiljemalt 29.09.2023 hageja seadusliku esindaja arvelduskontole (vt punkt 1.8.).
1.5.Kostja kohustub tasuma hagejale ülalpidamiseks elatist tagasiulatuvalt perioodi eest 01.12.2021 kuni 31.08.2023 summas 2450 eurot. Tagasiulatuva perioodi eest makstavast elatisest tuleb kostjal tasuda 1100 eurot hiljemalt 5 päeva jooksul
2-22-16852 alates käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest ning 1350 eurot igakuiste osamaksetena. Igakuise osamakse suurus on vähemalt 75 eurot kuus ning see tuleb teostada iga kuu 10-kuupäevaks. Esimene osamakse kuulub tasumisele hiljemalt 10.10.2023.
1.6.Pooled on kokku leppinud, et hagejal on õigus pöörata kogu tasumata osamaksetena tasutav elatis (1350 eurot) koheselt sundtäitmisele, kui kostja ei pea kinni Lepingu p-s 1.5 kokkulepitud maksegraafikust ning kostja on kohustuse täitmisega viivituses vähemalt viis päeva.
1.7.Kompromissilepingu punktides 1.2 - 1.5 nimetatud kohustuste täitmata jätmisel või tasumisega viivitamisel hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
1.8.Kõik elatise ja võimalikud viivisemaksed seoses elatisega kohustub kostja tasuma hageja seadusliku esindaja H. S.`i arvelduskontole nr xxxx.
1.9.Poolte menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad vastavad kulud kandnud Poole enda kanda ning Pooled ei esita menetluskulude osas vastastikku mingeid nõudeid.
1.10.Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad kompromissi sellisel juhul algusest peale kehtetuks.
Lõpetada tsiviilasja menetlus. Menetluskulud, mille jaotus ja hüvitamine pole poolte vahel kompromisslepingus kokku lepitud, jätta poolte endi kanda. Rahuldada hageja taotlus ja tagastada hageja poolt tasutud riigilõiv summas 70 eurot H. S. pangakontole nr xxxx. Tühistada käesolevas asjas 29.12.2022. a määrusega määratud hagi tagamine.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa poolte kokkuleppel esitada määruskaebust.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD
1.Hageja esitas 09.11.2022 Harju Maakohtule hagi kostja vastu hageja kasuks perioodi 01.12.2021 – 08.11.2022 eest tagasiulatuva elatise 3187,91 euro ja igakuise elatise miinimummääras väljamõistmiseks. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: − Hageja elab alates 2021. a detsembrist isa juures ning on vahetult ja täielikult isa ülalpidamisel. Hageja ei ole ülalnimetatud ajast kordagi kostja juures viibinud. − Isa juures elamise hetkest kostja ei ole tasunud hagejale elatist. − Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 820 eurot. − Hageja on 13.09.2022. a pöördunud kostja poole palvega, et alates 01.12.2021. a, mil hageja elab isa juures kostja täidaks hageja osas ülalpidamiskohustust. 29.09.2021. a vastas kostja, et elatise küsimuseks puudub alus. Samuti ka varasemalt kostja on olnud resoluutselt seisukohal, et elatise nõudmiseks puudub alus.
2 (6)
2-22-16852 − Lapsetoetus laekub kostja arveldusarvele. − Hageja palus, et kohus määraks, et alates 01.12.2021. a kuni kohtuotsuse jõustumiseni sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning tasumisega viivitamise korral kohustub kostja tasuma viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses.
2.29.12.2022. a määrusega rahuldas kohus hageja 09.11.2022. a esitatud ja 30.11.2022. a täiendatud hagi tagamise taotlus osaliselt. Kohus reguleeris kohtumenetluse ajaks seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustada kostjat maksma ajavahemikul 01.01.2023 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni hageja ülalpidamiseks igakuist elatist summas 150 eurot kuus.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised: − Vanemate vahel kehtis alates 23.08.2020 suhtluskord, mille järgi viibis laps mõlema vanema juures võrdselt nädal-nädal suhtluskorra alusel. Ootamatult lõpetas isa 28.11.2021 ainuisikuliselt suhtluskorra täitmist ning hakkas avaldama, et laps ei soovi ega taha emaga olla. Tema ja lapse vahel oli lapse viimasel ema juures viibimise päeval erimeelsusi lapse arvutimängude mängimise aja osas, kuna kostja suunas last tehnikas viibimise asemel kvaliteetaega veetma, et minna koos parki talvisele jalutuskäigule. 28.11.2021 andis kostja lapse isale etteruttavalt teada, et lapsel tekkisid arvutiaja raames käitumishäired ning ema soovib veeta lapsega täiendavat aega, et laps maha rahustada, enne kui laps isa juurde isaga aega veetma läheb. Vastavalt ema palvele andis isa kirjaliku nõusoleku, et laps viibiks ema juures kauem. Isa nõusoleku järel teavitas ema ka last sellest, et laps viibib 28.11.2021 ema juures kauem ning läheb isa juurde tavapärasest hilisemal ajal. Vastavalt ema avaldatule, pidid ema, laps ja lapse kasuisa minema parki jalutama. Ajal, kui ema ja kasuisa olid maja hoovis seljaga värava poole, lahkus laps, ilma, et oleks emale midagi öelnud. − 05.12.2021 edastas isa emale e-kirja (lisades e-kirja koopiasse Mustamäe Linnaosavalitsuse lastekaitse töötaja), et laps ei soovi enam ema näha ega temaga suhelda ning, et isa on ainuisikuliselt võimeline lapse kõiki vajadusi rahuldama. Täiendavalt avaldas isa, et ema peaks lapse „vabaks laskma“. − Pärast 28.11.2021 sündmust ning isa 05.12.2021 e-kirja, on ema teostanud mitmeid päringuid isale otse, kui ka Mustamäe Linnaosavalitsuse lastekaitse vahendusel, kuid isa on keeldunud emaga suhtlemast ning lapsega seotud infot emale avaldamast. − Kostja viitas Riigikohtu lahendile asjas nr 2-18-6491 (p 14.1), mille kohaselt kostja hinnangul oleks õigusvastane, et lapse hagiavaldus rahuldatakse olukorras, kus isa rikub teadlikult kokkulepitud suhtluskorda, et nõuda emalt elatist ning kahjustada ema ja lapse suhet. − Arvestades, et laps ei ole põhistanud ega tõendanud oma kulusid, sh ei ole laps tõendanud, et isa sissetulek võimaldab kanda lapse kulusid igakuiselt 285,64 euro ulatuses, mistõttu tuleb esmalt selgitada välja lapse tegelikud ja põhjendatud vajadused. − Seoses tagasiulatuva elatisega märkis kostja järgmist. 13.09.2022 edastas isa emale esmakordselt elatise maksmise nõude. Nimetatud 13.09.2022 e-kirjale vastas ema 29.09.2022 ning selgitas, et kui isal on juriidiliselt mõni küsimus, siis ta võtaks ema lepingulise esindajaga ühendust, sest ema on olnud nõus koguaeg tasuma lapsega seotud kulude eest võrdselt nii nagu vanemate vahel oli kokkulepe – kuid emale teadmata
3 (6)
2-22-16852 põhjusel ei ole laps ega ka isa alates 28.11.2021 emaga lapse kulude kandmise osas ühendust võtnud. Nimetatud e-kirjavahetuses ei ole ema keeldunud lapse ülalpidamiskulude kandmisest. − Ema on üritanud lapsega korduvalt kontakti saada, kuid tema kõnedele ega sõnumitele pole vastatud. − Kostja ei oma ema püsivat töökohta. 13.01.2022 on määratud emale Eesti Töötukassa poolt täielik töövõimetus. Ilmselgelt koormaks tagasiulatuva elatise nõude summas 3 187,97 eurot rahuldamine ema ebamõistlikult ning sellise nõude rahuldamine ei ole õiguspärane - eriti veel olukorras, kus laps ei ole alates 28.11.2021 suhelnud emaga ning teinud enda poolt mitte ühtegi tegevust, et vältida väidetava kahju tekkimist. − Lapsetoetus laekub kostja arvelduskontole (see on kostjal alles ja on nõus selle kandma lapse arvelduskontole). Lapsel ja isal oleks olnud võimalus vältida kahju tekkimist, kui nad oleksid esitanud Sotsiaalkindlustusametisse taotluse lastetoetuse ümbervormistamise osas. Isa seda teinud ei ole. Seega ei ole laps teinud endast kõike oleneva, et vältida kahju ärahoidmist.
4.Hageja vastas kostja vastuse osas järgmist: − Isa ei ole suhtluskorda rikkunud tahtlikult ning sooviga last emast võõrutada. Laps on ise kategooriliselt keeldunud emaga elamast ja temaga kohtumast. Kohaliku omavalitsuse töötajate poolt on korduvalt tuvastatud, et laps ei ole isa poolt nn vägisi kinni hoitud. Laps jooksis 28.11.2021 ema juurest ära hirmunult ja pärast seda ei ole olnud nõus emaga kohtuma. Toimunud juhtumi puhul ei olnud tegemist esimese analoogse olukorraga vaid pika protsessi kulgemise kulminatsiooniga. Lapse sõnade kohaselt, 2020. a jaanipäeva paiku emaga koos viibitud ajal, ema läks lapsele kallale ning lämmatas teda, mistõttu tekkis tal surmahirm. Peale vastava juhtumi toimumist emal enam ei õnnestunud last maha rahustada ning ema viis lapse isa juurde sõltumata sellest, et varasemalt oli lepitud kokku, et laps viibib sel ajal emaga. Juba augustis 2020. a laps avaldas isale, et soovib ainult isa juures elada. Ema ei teinud sellest algselt ka probleemi, lubades juba 2020. a sügisel lapsele, et ta võib täielikult asuda isa juurde elama. Vastav lubadus aga ei pidanud paika. Ema ja lapse omavahelise suhteprobleemi tõsidust ilmestab ka asjaolu, et septembris 2020. a kui laps viibis ema juures, laps kutsus emale politsei. Sellest ajast on kaasatud probleemide lahendamisele ka lastekaitse spetsialistid. Lapse hirme emaga suhtlemise ja kohtumise ees ilmestab ka asjaolu, et kui laps elas juba isaga ning ema ja vanaema koos ema uue elukaaslasega läksid lapsele kooli üle andma sünnipäevakinke, siis laps põgenes koolist kasutades selleks kooliaias olevat auku. Jõudes elukohta, oli laps hirmunud ning erutatud. − 09.01.2023.a hageja esindaja RÕA korras kohtule esitatud menetlusdokumendi tsiviilasjas nr 2-23-76 p-s 2.4. toob esindaja välja: Laps kinnitas ka seda, et isa regulaarselt teeb ettepanekud emaga suhelda, kuid laps keeldub neist. Laps kinnitas ka seda, et ema on saatnud talle sõnumeid ja kirju, kui ta lihtsalt ei ava neid ega soovi neid avada. 09.01.2023.a hageja esindaja RÕA korras on kohtule esitatud menetlusdokumendi tsiviilasjas nr 2-23-76 p-s 2.4. kirjutanud: Laps kinnitas, et tema ei soovi oma emaga suhelda ega temaga kohtuda. Laps põhjendas seda sellega, et ema ei kuula teda, ei arvesta temaga ja ei saa oma emotsioonidega hakkama, mis paneb ema käituma selliselt, mis ei ole lapsega arvestatav. Laps kinnitas, et tema ei soovi hetkel mitte mingil tingimusel emaga suhelda ja kohtuda. Isegi mitte telefonis või kolmanda
4 (6)
2-22-16852 isiku juuresolekul. Samas menetlusdokumendi p-s 2.6. on välja toodud: Mööda ei saa vaadata ka sellest, et 11-aastane laps ise on esindajale väga selgelt väljendanud, et emaga ta suhelda ei soovi ja seda isegi mitte, kui laps ise saaks seada tingimused. Ema on olnud lapse suhtes vägivaldne füüsiliselt ning ka sõnadega olnud äkiline.
5.Asjas toimus 18.05.2023. a istung, kus kohus täitis selgitamiskohustust ja andis pooltele võimaluse enda positsioone täiendada.
6.19.06.2023. a selgitas hageja veel täiendavalt: − 04.06.2021 pöördus hageja isa palvel poolte ühine tuttav kostja poole, et lahendada küsimus hageja kulude katmisega ehk nõudnud ülalpidamise kohustuse täitmist. 12.06.2021.a kostja e-kirjast nähtub, et kostja ei välista elatise tasumist kuid hetkel tal rahalised vahendeid selleks puuduvad. Samuti leidis kostja, et ta arvab, et lapse isa kasutab lapsele ema poolt makstavaid vahendeid mittesihtotstarbepäraselt. 07.06.2022. a hageja isa pöördus e-kirjaga ema poole, milles teavitab ema seoses lapse hammaste ravimise vajalikkusest ning võimalikust maksumusest sh asjaolust, et seda ravi haigekassa ei finantseeri. Asjaolu, et kaks esimest nõudmist ei olnud sõnastatud nõudena elatise tasumiseks siis nende sisust on arusaadav ja mõistetav, et nende eesmärgiks oli lapse ülalpidamiskohustuse täitmise nõudmine elatise tasumise näol.
7.20.07.2023. a selgitas kostja veel täiendavalt: − Kostjal ei ole olnud mingit sissetulekut peale Eesti Töötukassa maksetele. Asjaolu, et ema on alates detsembrist 2021 rahalistest raskustest nähtub ka ema arvelduskonto väljavõttest, kuivõrd ema on võtnud välja kõik oma kogumishoiuse säästud ning alustanud oma vara müümist (kolmandate isikute ülekanded selgitusega „raamatud“, kuivõrd ema on hakanud talle kuuluvaid raamatuid müüma). Samuti on ema võtnud enda ülalpidamiseks laenu R. P.. Ema arvelduskontole tema elukaaslaselt A. S. laekuvaid summasi ei ole võimalik käsitleda ema sissetulekutena, kuivõrd A. S.i kanded ei ole sissetulekud ning kannete selgitustest on näha, et A. S. tasub ema õigusteenusearveid ning ema igapäevaseid kulusid. Emal puudub mistahes püsiv sissetulek, mille arvelt oleks tal võimalik tasuda lapse tagasiulatuvat elatise nõuet. Oma väite tõendamiseks esitab ema oma arvelduskonto viimase 6 kuu väljavõtte, millest nähtub, et ema õigusabiarveid tasuvad kolmandad isikud ning ka jooksva elatise summa 150 eurot laenab emale tema elukaaslane A. S.. − 20.07.2023 seisuga ei ole tal täieliku töövõimetuse toetust ning samuti ei laeku tema arvelduskontole lapsega seotud peretoetust. Juhul, kui ema jätkab ülikoolis õpingutega, on tema ainsaks igakuiseks sissetulekuks Eesti Töötukassa poolt makstav tasemeõppe toetus summas 327 eurot. Arvestades ema sissetulekuid, paneks lapse tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine teda ilmselgelt raskesse olukorda, kuivõrd ta ei ole suuteline seda summat tasuma. Emal ei ole püsivat sissetulekut, kuivõrd lapsega seotud vaidlus on talle emotsionaalselt ja vaimselt sedavõrd raske, et ta ei ole võimeline tööd tegema, samuti ei ole ta võimeline ülikoolis õppima (viibib akadeemilisel tervislikel põhjustel).
8.Pärast seisukohtade vahetamist, tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss. Pooled arutasid iseseisvalt ja kohtu kaudu kompromissi tingimusi ning edastasid 26.09.2023 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mille palusid kohtul kinnitada.
5 (6)
2-22-16852
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
10.TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata.
11.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, mille jaotus ja hüvitamine pole poolte vahel kompromisslepingus kokku lepitud, poolte endi kanda.
12.TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Menetluses tasuti hageja poolt riigilõiv 70 eurot hagi tagamise taotluselt, kuigi elatiseasjade menetlus on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2). Seega tuleb 70 eurot tagastada hagejale (vastavalt taotlusele).
13.Kuivõrd kompromissi kinnitamisega tekib poolte vahel elatise kohustust käsitlev täitedokument, puudub vajadus jätta jõusse asjas 29.12.2022. a määrusega määratud hagi tagamine, millega reguleeriti menetluse ajaks elatisekohustus. Seega kohus tühistab hagi tagamise.
14.Pooled on soovinud loobuda edasikaebe õigusest, mis on poolte seadusest tulenev õigus (TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 661 lg 4) ja märgitakse resolutsiooni juurde.