Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
20. september 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-860
Kohtuasi
X avaldus isikust põlvnemise tuvastamiseks peale isiku surma
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. märtsi 2023 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (sünniaeg XX.XX.XXXX, elukoht XX), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Danil Lipatov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10. märtsi 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest esitada Riigikohtule määruskaebuse. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (avaldaja) esitas 17.01.2023 Harju Maakohtule avalduse isikust põlvnemise tuvastamiseks peale isiku surma. Avaldaja palub tuvastada xx.xx.xxxx sündinud Y (puudutatud isik I) põlvnemine 22.06.2022 surnud C-st.
2.Avalduse kohaselt töötas avaldaja 2018. aastal Tallinna klubis, mis kuulus C-le ning kust sai alguse poolte suhtlus. C külastas avaldajat Kiievis Ukrainas kahel korral - 2019. a ja 2020. a. Viimane kohtumine toimus 25.03.2020 Tallinnas, mil avaldaja teatas C-le oma rasedusest. C ütles, et ei taha, et tema laps Ukrainas elaks, kuid leppis avaldaja otsusega kolida Ukrainasse. 27.03.2020 lahkus avaldaja Eestist, sest pandeemia ja piiride sulgemise tõttu soovis ta olla oma sugulastega. XX.XX.XXXX sündis avaldajale Ukrainas laps. Kuna vanemate suhtlus oli katkenud, siis ei lisanud avaldaja C nime lapse sünnitunnistusele. Sünnitunnistusele lisatud isanimi on väljamõeldud. Kui C sai teada, et tal on sündinud poeg, siis kirjutas ta tihti avaldajale ja uuris lapse käekäigu kohta.
3.22.06.2022 suri C. C pärijateks on tema kaks last, kes on sündinud abielust teise naisega. Puudutatud isikul I on õigus olla C pärija. Seetõttu on õigustatud huvi isaduse tuvastamiseks. Kui isaduse tuvastamine ei toimu lähiajal, siis peab laps seda tegema täisealiseks saamisel ning sellise pika perioodi pärast on keeruline pärandvara vastu võtta ning tema osa pärandvarast võiks olla kaotatud pöördumatult. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus keeldus 10.03.2023 määrusega avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda.
5.TsMS § 75 lg-s 1 on sätestatud, et avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Nii avaldaja kui ka alaealine laps on Ukraina kodakondsusega.
6.Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel sõlmitud välislepingu „Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades“ artikkel 28 p 1 ja 5 kohaselt isaduse tuvastamise ja vaidlustamise ning kõnesolevast abielust lapse sünni tuvastamise asju otsustatakse vastavalt selle lepingupoole seadusandlusele, kelle kodanik laps on sünni järgi. Õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusandlust tuleb kohaldada nendel juhtudel.
7.Kuna kohus on tuvastanud, et alaealine laps on Ukraina kodakondsusega ning Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel sõlmitud välislepingu kohaselt tuleb isaduse tuvastamisel lähtuda Ukraina seadusandlusest, siis on pädevaks kohtuks Ukraina kohtud. Määruskaebus
8.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada täies ulatuses ning saata asi maakohtule menetlusse võtmiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta poolte endi kanda.
9.Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus rahvusvahelise kohtualluvuse määramise aluseks olevaid asjaolusid kohaselt välja selgitanud ning sellega on rikutud uurimispõhimõtet. Lapsel on Ukraina kodakondsus, kuid tema alaline elukoht on Saksamaal. Olukorras, kus lapse alaline elukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, kohaldub Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012. Eesti Vabariigile siduvatest välislepingutest tuleb lähtuda ülejäänud juhtudel, näiteks, kui lapse elukoht on Ukraina või Eesti. Isiku elukoht tuleb välja selgitada faktiliste asjaolude alusel. Alaline elamine tähendab kohta, kus isik alaliselt viibib, kus on tema kodu, st koht, millega ta on isiklikult kõige enam seotud, kus ta ööbib, puhkab, kus on tema isiklikud asjad jms. Avaldaja märkis avalduses, et tema ja lapse elukoht on Saksamaal. Seega ei ole avaldaja hinnangul võimalik kindlaks teha, et lapse elukoht on Ukrainas.
10.Eelnimetatud määruse art 4 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Tuleb rõhutada, et C elukohaks oli Eesti Vabariik. Seega vaidlus allub Harju Maakohtule. TsMS § 72 lg 1 p 3 järgi, isegi kui kohtu hinnangul asi ei allu Eesti kohtule, saab seda lahendada Harju Maakohus lähtudes erialluvuse sätetest. Olukorras, kui asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa avaldajalt oodata, lahendab seda Harju Maakohus. Lapselt ei saa oodata õiguste kaitsmist Ukrainas, kuna selleks on vaja sõita riiki, kus hetkel on sõda. Koos avaldusega esitas avaldaja ka DNA ekspertiisi läbiviimise taotluse, et saada eksperdilt vastus küsimusele, kas puudutatud isik I põlvneb C-st. Vastava ekspertiisi läbiviimine Ukrainas või Saksamaal on problemaatiline. Arvestades õiguslikku olukorda on tsiviilasja lahendamine Eestis põhjendatud, kuna teises riigis ei ole võimalik läbi viia protseduure, mis on hädavajalikud isaduse tuvastamiseks surnud isikust. Menetluse edasine käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
13.Kolleegium selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või TsMS § 70 lõikes 4 nimetatud Euroopa Liidu määrutes (TsMS § 70 lg 4).
14.Käesolevas asjas ei saa kohaldada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (Brüssel I määrus (uuesti sõnastatud)) nagu on viidanud avaldaja. Kui menetlusosaline on Ukraina kodanik, kinnitab viidatud määruse art 73 lg 3, et rahvusvaheline kohtualluvus sellistes vaidlustes tuleb määrata Ukrainaga sõlmitud õigusabilepingu alusel. Seega Eesti ja Ukraina vahel sõlmitud õigusabileping kui Eesti Vabariigi enne Euroopa Liiduga liitumist nn kolmanda riigiga (Ukrainaga) sõlmitud välisleping on prioriteetne nii TsMS-i kui ka viidatud Euroopa Liidu määruse ees. Lisaks ei reguleeri Brüssel I määrus (uuesti sõnastatud), millise riigi kohtus tuleks lahendada isikutevaheline põlvnemisvaidlus (art 1 lg 2 punkt a), ning ka seetõttu ei saaks viidatud määrust kohaldada (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, § 70, p 3.4.2.1.4.b).
15.Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et asjas kohaldub Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades, mille art 28
punkt 1 sätestab, et isaduse tuvastamise ja vaidlustamise ning kõnesolevast abielust lapse sünni tuvastamise asju otsustatakse vastavalt selle lepingupoole seadusandlusele, kelle kodanik laps on sünni järgi. Art 28 punkt 5 sätestab, et artikli punktis 1 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusandlust tuleb kohaldada nendel juhtudel. Vaidlust ei ole selles, et laps on Ukraina kodanik. Kuna laps on Ukraina kodanik, allub isaduse tuvastamise vaidlus õigusabilepingu artikli 28 punktide 1 ja 5 koosmõjus Ukraina kohtutele. Kuna lapse elukoht on Saksamaal, ei allu vaidlus Eesti kohtule ka õigusabilepingu art 28 punkti 6 alusel.
16.Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel.
17.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.