K. B. hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) ja dr I. Tuisu (T.) vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
3 500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
15.02.2016. a ja 12.04.2016.a
Menetlusosalised
Hageja:
K. B. (IK xxx, xxx
Hageja lepinguline esindaja (riigi õigusabi korras):
Vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo T.M. Hiob, Tondi 1306, 11313 Tallinn; e-post: [email protected])
Kostja 1:
Dr I. T. xxx) Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu; Agu Rillo, e-post: [email protected])
Kostja 2:
RESOLUTSIOON
Jätta K. Bobini hagi I. Tuisu vastu hamba taastamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta K. B.i hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
Poolte menetluskulud jätta kostja K. B.i kanda.
K. B.ile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.18.11.2014.a pöördus K. B. Viru Vangla meditsiiniosakonna hambaravikabinetti dr Tuisu vastuvõtule seoses hambavaluga (paremal all kolmas hammas 46). Hagejale teostati analüüsid ning röntgenülesvõte valutavast hambast. Hambaarst dI.gnoosis K04.5 kroonilise apikaalse periodoniidi. Hageja väitel tegi arst hambast röntgenülesvõtte, võttis hambalt maha vana plommi, puhastas hamba juurekanali, kuid rohtu kanalisse ei pannud. Järgmised 3 nädalat oli hambakanal avatud. 08.01.2015 käis hageja uuesti dr Tuisu vastuvõtul. Arst töötles juurekanalit, pani ravimi ja ajutise täidise. Hambakanalites perforeerimist ei olnud.
2.27.02.2015.a tekkisid K. B.il hambavalust põhjustatud kaebused: parandatud hammas valutas ja tekkis turse. Hageja viidi SA-sse Ida-Viru Keskhaigla hambaarsti erakorralisele vastuvõtule. Sealne arst dr K.otsustas hamba välja tõmmata. Dr. K. tegi uue röntgenipildi, selgus, et hammas oli keskelt pooleks mõranenud, parandada seda ei olnud võimalik ning samal päeval so 27.02.2015.a tõmbas dr K. valuliku hamba suust välja.
3.Hageja leI.b, et hamba eemaldamise põhjustas Viru Vangla meditsiiniosakonnas dr Tuisu poolt osutatud ebakvaliteetne hambaraviteenus. Ebakvaliteetne hambaraviteenus või arstlik eksimus seisnes selles, et puhastades hambakanalit kahjustas dr T. mehaaniliselt hammast ning kas lõhkus hambakoe või jättis rohu liiga pikaks ajaks hambakanalisse ning see lõhkus hamba. K. B. väidab, et dr T. ei informeerinud teda võimalikest riskidest.
4.Hageja leI.b hagI.valduses, et ebakvaliteetse hambaraviteenuse eest vastutavad solidaarselt dr T. ja Viru Vangla. Hageja soovib kostjate süül eemaldatud hamba taastamist kostjate kulul. Hageja hinnangul on ebakvaliteetse hambaravi teenuse osutamine otseses põhjuslikus seoses saabunud hageja kehalist terviklikkust kahjustanud tagajärjega ehk hamba eemaldamisega. Selle tagajärjel on hagejal tekkinud püsiv tervisekahjustus. Hageja leI.b, et dr T. osutas hagejale teenust hooletult ja tekitas sellega süüliselt hagejale kahju. Hageja mittevaraline kahju seisneb hagejale põhjustatud ebameeldivustes, füüsilises ja hingelises valus. Langenud on hageja elukvaliteet peale ebakvaliteetse hambaravi tulemusel hamba väljatõmbamist.
5.-
Kohtuistungil 15.02.2016.a muutis hageja oma nõuet ja jäi selle juurde, et hamba taastamist nõuab dr I. T. kulul ja mittevaralise kahju hüvitamist Eesti Vabariigilt (Viru Vanglalt) (tl 65)
KOSTJA – EESTI VABARIIGI (Viru Vangla kaudu) VASTUVÄITED
6.Viru Vangla vaidleb hagile vastu ning leI.b, et hagi on täielikult tõendamata ja põhjendamatu. Hagi põhineb oletuslikul ning eluliselt mitteusutaval väitel. Hageja väidab, et vangla hambaarst osutas talle ebakvaliteetset raviteenust. Tõendeid enda väidete tõenduseks hageja esitanud ei ole. VÕS § 770 lg 3 tulenevalt on tervisekahju hüvitamise nõude lahendamisel raviteenuse osutaja vastutuse aluse tõendamise kohustus hagejal. Hageja peab tõendama tervishoiuteenuse osutaja ravivea ja endal kahju tekkimise ning põhistama seejuures, miks ta arvab, et õige dI.gnoosi ja ravi korral ei oleks tal kahju tekkinud. Kostja peab VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitama kahju üksnes juhul kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hagis ei ole märgitud eelkirjeldatud asjaolusid ning põhistusi selle kohta, kuidas sai vangla meditsiiniosakonnas teostatud ravi rikkuda hageja hamba.
7.Vaidlust ei ole selles, et enne meditsiiniosakonda pöördumist oli vaidlusalune hammas (46) parandatud, samuti paigaldati 08.01.2015.a vangla meditsiiniosakonnas hagejale hambakanalisse ravimina Ca(OH)2. Kostja arvates ei ole eluliselt usutav, et kui meditsiiniosakonnas paigaldati 08.01.2015 ravim ning eelnevalt oleks hambas olnud läbiv mõra, oleksid kaebused avaldunud alles 27.02.2015. Kuivõrd hageja hambataskute luuline osa oli taandunud, nähtub lisatud röntgenipildist. Muuhulgas võis hageja hammaste struktuuri mõjutada hageja üldisest terviseseisundist tulenev (hageja on HIV-positiivne patsient). On igati usutav, et mõra tekkis hambasse mehaanilise mõjutuse tulemusena vahetult enne 27.02.2015 meditsiiniosakonda pöördumnist. Kostja on seisukohal, et hagejale osutatud tervishoiuteenus oli üldistele nõuetele ja asjakohastele kvaliteedinõuetele vastav sh täideti patsiendi teavistamiskohustust.
8.Vastupidiselt hageja arvamusele näitab hagejale ravi osutamine vangla meditsiiniosakonnas ja hageja toimetamine SA Ida-Viru Keskhaiglase hambaarsti vastuvõtule vangla tegutsemist ning vajaliku arstI.bi võimaldamist. Kui arsti ei ole koha peal (nagu käesoleval juhul), siis viI.kse patsient väljaspoole vanglat, et vajalikku ravi võimaldada. Hageja viidi pärast hamba väljatõmbamist veel ka järelkontrolli. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgiks peab kostja hageja soovi rikastuda kostja arvel. Kui hageja kaebused oleksid tekkinud ebakvaliteetse ravi tagajärjel nagu väidab hageja, siis oleksid need vaevused tekkinud koha mitte paari kuu pärast. Hageja ei ole esitanud ühtegi fakti selle kohta, et Viru Vanglas teistatud ravis oleks tehtud mõni raviviga. Hageja näol on tegemist narkomaanI. tagajärjel HIV positiivse isikuga, mistõttu võisid hamba lagunemist põhjustada ka tema haigusest tulenevad suu limaskesta probleemid. Meditsiiniteenus osutaja tegutseb paraku tellija materjalil. Vaidluslune hammas on purihammas, mida ei ole naeratamisel näha. Seetõttu ei saanud hamba väljatõmbamine kuidagi kahjustada hageja heaolutunnet. Mittevaralise kahju nõude puhul on oluline, et see mõjutaks esteetilisust. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu.
KOSTJA I. TUISU VASTUVÄITED
9.Kostja I. T. nõustub Viru Vangla esitatud vastuväidetega. Dr I. T. kinnitab, et ravis hageja hammast hambaarstilt nõutava hoolega ning kõiki nõudeid järgides. Ravi teostamisel selgitas hagejale kõiki raviga seonduvat ning hammaste hooldamisega seonduvat, mistõttu on alusetu hagis nimetatu nagu oleks rikutud hageja teavitamiskohustust. Kostja ei saa vastutada tervishoiutöötajana selle eest, et patsiendi hammas puruneb välise mehaanilise mõjutuse tagajärjel. Hageja pöördus meditsiiniopsakonda valutava hambaga (46), vajades vältimatut abi. Ravi alustati parimas lootuses ja soovis säilitada hammas. Teostatud ravitoimingute näol on tegemist ravi vaheettappidega, samas ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuidas hamms ning põletik võivad ravile alluda.
10.Kostja möönis kohtuistungil 15.02.2016, et käesoleval juhul võis mõjutada ka hageja tervislik seisund. Tgemist on HIV positiivse patsiendiga, kelle limaskest erineb tavapärasest. Kostja kinnitab, et on igale patsiendile selgitanud missugused on tema ravivõimalused vangals ja väljaspool vanglat, samuti alati pidanud oluliseks selgitada hügieeninõuete järgimise olulisust. K. B.i vaidlusalusel hambal 46 oli tekkinud turse igemel ja valu. Röntgenipildilt on näha et tegemist oli juba suure täitidega (varem plommitud) hambaga. Näha on ka luukadu. Hammas oli devtitaliseerunud, surnud. Esmalt eemaldas kostja vana täidise, avas juurekanalid, loputas need. Esimesel visiidil st vältimatu abi visiidil ei panda täidist kohe rohuga peale, vaid lastakse hambal hingata. Jaanuaris 2015 kui hageja oli uuesti vastuvõtul, puudusid tal kaebused. Kostja puhastas täiendavalt kanalid. Pani sisse ajutise ravimi proovitäidisega. Sai patsienti hoI.tatud, et kui tekib probleem, tuleb tulla väljaspool järjekord. Kostja oli haiguslehel, kui hageja 27.02.2015 hambavaluga vastuvõtule soovis. Talle määraati kohe antibiootikumiravi. Hageja viidi SA Ida-Viru Keskhaigla hambaosakonda. Hammas oli lõhki. Hammas eemaldati. Kostja leI.b, et kui oleks olnud arsti viga, ei oleks hageja kolme nädala vältel kannatanud ravimit probleemse hamba peal. Eeldatavalt võis hageja hammas katki minna mäludes. Tegemist ei ole hambaga, mille puudumine paistaks välja naeratamisel. Hagejal oli suus kõik 32 hammast, mistõttu ei takista ühe hamba puudumine ka oluliselt mälumist. Elukvaliteedi võimalik langus võib olla ennekõike HIV-positiivsusest mitte ühe hamba eemaldamisest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus on seisukohal, et K. B.i hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on tekitanud hagejale dI.gnoosivea ja ebakvaliteetse raviga kahju (sh mittevaralist kahju), mille hüvitamise eest vastutavad. Hageja nõuab: - hamba taastamist nõuab dr I. Tuisu kulul ja - mittevaralise kahju hüvitamist Eesti Vabariigilt (Viru Vanglalt) (tl 65)
13.HagI.valduse sisust tulenevalt rikkusid kostjad hagejale tervishoiuteenust osutades nii (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse) TTKS § 1 lg 1 kui ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 762 – ei osutanud hagejale lepingust ega seadusest tulenevatele tingimustele vastavat tervishoiuteenust. Vanglas dr I. Tuisu poolt osutatud ebakvaliteetse ravi tõttu jäi hageja ilma oma purihambast.
14.Tervishoiu korraldamist vanglas reguleerib VangS § 49. Viidatud sättest tulenevalt korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) alusel. TTKS § 2 lg 1 mõttes on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse jne ennetamiseks, dI.gnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuse osutamist ja kinnipeetava ravimist vanglas reguleerivad VangS § 52 ja 53. Viidatud sätetest tulenevalt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetava terviseseisundit, ravima vanglas olevate võimaluste piires ning vajadusel suunama ravile asjakohase erI.rstI.bi osutaja juurde (§ 52 lg 2) Kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus ning kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks vanglas võimalus puudub, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase erI.rstI.bi osutaja juurde (VangS § 53 lg 1 ja 2).
15.Üldjuhul osutatakse isikule tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel. Tulenevalt VÕS § 758 lg 1 kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses patsiendile tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Sama paragrahvi lg 2 tulenevalt vastutab tervishoiuteenuse osutamisel osalev kvalifitseeritud arst sh hambaarst, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult. Kannatanu (käesoleval juhul hageja) saab nõuda nõuetele mittevastava tervishoiuteenusega tekitatud kahju hüvitamist eelkõige tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise tõttu, so lepingu alusel, kuid lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isikule tervisekahjustuse tekitamise korral võib tervishoiuteenuse osutaja VÕS § 1044 g 3 tulenevalt vastutada ka kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel (VÕS § 1043 jj).
16.Hageja tugineb hagis kahju hüvitamise nõude esitamisel nii tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tulenevatele sätetele kui ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätetele. Esmalt kontrollib kohus, kas kostjad rikkusid lepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju sh mittevaraline kahju ning kas kostjad vastutavad selle kahju tekkimise eest.
17.Kostjad osutasid hagejale tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel tervishoiuteenust, mille eesmärgiks oli TTKS § 2 lg 1 järgi muuhulgas ära hoida hageja tervise seisundi halvenemine või haiguse ägenemine ning taastada hageja tervis. Kostjate osutatud tervishoiuteenus pidi vastama VÕS § 762 järgi vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele ja seda tuli osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajadusel pidi tervishoiuteenuse osutaja saatma patsiendi erI.rsti juurde või kaasama erI.rsti.
18.Hageja väitel oli Viru Vanglas osutatud hambaraviteenus ebakvaliteetne. Hageja leI.b, et tegemist oli dr I. Tuisu eksimusega, mille eest peaks vastutama kostja. Hageja leI.b, et I. Tuisu ebakvaliteetne teenuse osutamine või arstlik eksimus seisnes selles, et
puhastades hambakanalit, kahjustas dr T. eeldatavalt mehaaniliselt hammast ja kas lõhkus hambakoe või jättis rohu liiga pikaks ajaks hambakanalisse ning see lõhkus hamba. Hageja leI.b, et Viru Vanglas osutatud ebakvaliteetse hambaravi tulemusena lõhuti tema purihammas ning see tuli välja tõmmata. Hageja hinnangul on ebakvaliteetse hambaravi teenuse osutamine otseses põhjuslikus seoses saabunud hageja kehalist tervisklikkust kahjustanud tagajärjega ehk hamba eemaldamisega, mille tagajärjel on hagejal tekkinud püsiv tervisekahjustus. Dr I. T. osutas teenust hooletult ja tekitas sellega kahju süüliselt.
18.Kostja I. T. hageja väidetega ei nõustu ja kinnitab, et täitis tervishoiuteenuse osutamisel kõiki arstilt eeldatavaid kohustusi sh patsiendi teavitamiskohustust, ravi osutas arstilt nõutava hoolega. Ravi teostamisel selgitas ta K. B.ile kõiki raviga seonduvaid ja hammaste hooldamisega seotud asjaolusid (tl 45, 66-67, 115 ja 120). Kostja kuulub enda sõnul arstide hulka, kes üritavad esmalt hammast säilitada mitte esimesel võimalusel eemaldada. Hagejale teostatud raviprotseduuride näol oli tegemist nn vaheetappidega ning ei ole võimalik ette prognoosida, kuidas hammas ning põletik ravile võivad alluda. Hagejale oli määratud lisaks ka antibiootikumiravi (tl 108).
19.Tulenevalt VÕS § 770 lg 1 vastutavad tervishoiuteenuse osutaja ja teenuse osutamisel osalev arst (vt VÕS § 758 lg 2) üksnes oma kohustuse süülise rikkumise eest, eelkõige dI.gnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise kohustuse rikkumise eest. Sama paragrahvi 3. lõike järgi peab tervishoiuteenuse osutaja ja teenuse osutamisel osaleva arsti (VÕS § 758 lg 2) vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendama patsient ehk käesoleval juhul hageja K. B.. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole mitte millegagi tõendatud hageja väide, et tema alt paremalt kolmanda hamba (purihamba 46) eemaldamise põhjustas dr I. Tuisu Viru Vanglas osutatud ebakvaliteetne hambaraviteenus. Hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et talle osutatud hambaraviteenus ei olnud kvaliteetne või seda osutanud arst ei olnud piisavalt hoolikas. Hageja sellekohased väited on paljasõnalised. Vaidlust ei ole selles, et hagejal eemaldatud hammas D46 ei olnud ravi alustamisel nn terve hammas, vaid suure täidisega (plommiga) hammas (tl 40). Kostja eemaldas hamba täidise, avas juurekanalid ja loputas. Hammas jäeti lahti ning määrati antibiootikumiravi. Järgmisel pöördumisel ehk 08.01.2015 kaebuseid ei olnud. Kostja töötles juurekanalid, asetas ravimi ja ajutise täidise (tl 108) Kaebused ja turse hakkasid hagejal 26.02.2015 so ca 2 kuud pärast ajutise täidise panemist (tl 108). Põletikulist protsessi hamba 46 juurel kinnitas 12.04.2016. kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud dr Igor K.. Tunnistaja ei kinnitanud, et vanglas osutatud hambaravi oli ebakvaliteetne. Tunnistaja ei saanud öelda, kas vanglas ravi osutanud hambaarst oleks pidanud juurepõletikku märkama, sest ei tea täpselt, millal põletikuline protsess algas. Kui vanglas oleks ravi osutatud samal päeval (so 27.02.2015), oleks pidanud arst märkama. Tunnistaja möönis, et põletiku võis tekitada mistahes väline mõjutus nt pallilöök vastu lõualuud (trauma võib põhjustada põletikku) , hambaga pähkli hammustamine jms (tl 117-119).
20.Kohus märgib, et VÕS § 762 tulenevaid kohustusi täites ei saa tervishoiuteenuse osutaja garanteerida patsiendile soovitud tulemust või välistada mistahes kaebuste tekkimise tulevikus.
Kui isik läheb arsti juurde, ei saa arst garanteerida talle rikutud tervise tagasI.ndmist, vaid arst kohustub tegema arstikunsti piires kõik võimaliku tervise taastamiseks. Tervishoiutöötaja vastutus tuleb kohtu hinnangul siduda eelkõige küsimusega, kas tervishoiutöötaja käitus nii, nagu iga teine hoolikas tervishoiutöötaja oleks käitunud. Ei saa jätta tähelepanuta muuhulgas ka asjaolu et patsiendi ravimine on alati seotud teatud riskiga. Kohus lisab, et isegi kui hageja terviseprobleemi lahendamiseks (hamba raviks) võib olla mitu võimalikku raviviisi, ei tähenda see, et tervishoiuteenuse osutaja poolt käesoleval juhul määratud ravi oleks olnud ebaõige. Lisaks võisid ravitulemust mõjutada mistahes hagejast endast tulenevad asjaolud, mis võisid mõjutada hambajuure põletikku ning selle tagajärjel hambast ilmajäämist. - hageja näol on tegemist HIV positiivse patsiendiga, kelle limaskest erineb tavapärasest; - 10.01.2015 ja 26.02.2015 sai palliga löögi vastu paremat põske (tl 108) - mistahes muu võimalik mehhaaniline mõjutus (nt millegi närimine, hammastega avamine vms) Kuna hageja hammas oli juba eelnevalt suure täidisega ning devitaliseerunud (surnud hammas), ei ole alust järeldada, et muul viisil ravides ei oleks hageja hambast ilma jäänud.
21.Tervishoiuteenuse osutaja vastutab VÕS § 770 lg 1 järgi üksnes oma kohustuste süülise rikkumise ees. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud kostjate rikkumist st dI.gnoosi- või raviviga. Puuduvad tõendid selle kohta, et dr I. Tuisu poolt osutatud ravi ei olnud kvaliteetne või teenusel osutamisel oleks tehtud raviviga. Viru Vangla kostjana on täitnud omapoolseid VÕS § 762 ja VangS § 53 lg 1 ja 2 tulenevaid kohustusi, võimaldanud hagejale vajalikku (hamba)ravi, toimetanud ta vajadusel erI.rsti juurde (ja hiljem järelkontrolli).
22.Eeltoodust tulenevalt leI.b kohus, et kostjad ei ole tervishoiuteenuse osutamise lepingust ja seadusest tulenevaid kohustui rikkunud. Hageja ei ole tõendanud kostjate kohustuste rikkumist, süüd, põhjuslikku seost väidetava rikkumise ehk osutatud ravi ning hagejal hamba väljatõmbamise vahel. Kostja peab VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitama kahju üksnes juhul kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab väidetava teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-45-08 p 17, 3-2-1-170-10 p 16). Hageja väited ja kohtumenetluses tuvastatu põhjal ei saa järeldada, et Viru Vanglas osutatud hambaravita või mujal ravi osutamise korral ei oleks hageja oma hambast ilma jäänud.
23.Tulenevalt VÕS § 1044 lg 3 juhul kui tervishoiuteenue osutamise lepingu rikkumisega kaasneb tervisekahjustus või kehavigastuse tekitamine, on võimalik ka deliktiõiguslik vastutus, mille puhul tuleb patsiendil tõendada õigushüve rikkumist, kahju tekkimist ja põhjuslikku seost rikkumise ja kahju tekkimise vahel.
Kohus leidis, et kostjad tervishoiuteenust osutades lepingulisi kohustusi rikkunud ei ole. Hageja väide nagu oleks hamba eemaldamisega talle tekkinud püsiv tervisekahjustus, mille eest on vastutavad kostjad, on ilmselge liI.ldus.
24.Kuna kostjatele kohustuste rikkumist ja hagejale süülist kahju tekitamist ette heita ei saa, ei ole põhjendatud ka hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Muuhulgas märgib kohus, et hagejal eemaldatud hammas ei olnud esihammas, vaid tagumine purihammas, mille puudumine ei riku visuaalselt hageja naeratust. LiI.ldatud on ka väide, et osutatud hambaravi ja hambast ilmajäämise tõttu langes hageja elukvaliteet. Mitte igasugune valu ja ebamugavustunne ei anna alust mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et hageja võimaliku elukvaliteedi languse põhjustab tema enda elustiil ja üldhaigestumine (HIV-positiivne). Kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostjad dr I. T. ja Viru Vangla osutasid hagejale raviteenust kõiki asjakohaseid ravireegleid järgides ja vajalikke ravimeetodeid kasutades. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 juhindudes jätab kohus poolte menetluskulud kostja K. B.i kanda. K. B.ile riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.