Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-16-93 asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Korteriühistu XXX nõuab 5. jaanuaril 2016 esitatud hagis XXXOÜ vastu põhivõlgnevuse 8062 euro ja 5. jaanuari 2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2435 euro 57 sendi väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 3. mail 2015 sõlmitud töövõtulepingust nr 03/15. Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult 22. märtsil 2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata viivise 1251 euro 11 sendi nõudes. Hageja on võtnud ettemaksult tasumata viivise arvestamisel aluseks kogu

2-16-93 loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 114 lg 2 järgi ei vabasta täiendava tähtaja andmine võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. Hindamaks, millise summa tasumisega ja millise aja vältel on kostja olnud viivituses, tuleb tuvastada, millises ulatuses kohustuse ja millal pidi kostja täitma. Kohtu hinnangul on täiesti põhjendamatu hageja seisukoht, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist lähtuvalt kogu lepingu maksumusest. Viivist saab lähtudes VÕS § 113 lg 1 sõnastusest nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Hageja ei ole kordagi väitnud, et kostja on olnud viivituses kogu lepingu maksumuse ulatuses võlgnevuse tasumisega. Seega saab viivisenõude väljamõistmisel võtta aluseks vaid summa, mille tasumisega kostja tegelikult viivituses on olnud. Hageja väitel tuli ettemaks tagastada lepingu punkti 15 kohaselt 14 päeva jooksul tellijapoolsest lepingu ülesütlemisest. Hageja on samas märkinud, et lepingu ütles üles kostja ning hageja leiab, et ettemaksu tagastamise kohustus kohaldub analoogia korras ka sellisele juhule. Hageja on märkinud, et ettemaksu tagastamise esimene tähtaeg oli seega 7. juuli 2015 ning kui selleks tähtajaks ei olnud ettemaksu tagastatud, andis hageja täiendava tähtaja 25. juuli 2015 ettemaksu tagastamiseks. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga ettemaksu tagastamise tähtaja osas. Kohus leiab, et ettemaksu tagastamise automaatne kohustus sai tekkida vaid tellijapoolsel ülesütlemisel tööde alustamata jätmise korral (lepingu p 15). Tellija ei ole lepingut nimetatud alusel üles öelnud. Kohtu hinnangul nähtub hagimaterjalidest ettemaksu tagasinõudmine ja seda summas 6508 eurot esmakordselt alles hageja vastuskirjast kostjale (hagiavalduse lisa nr 8, tl 19). Ettemaksu tagastamist hagiavalduses märgitud summas, s.o 8062 eurot, on hageja hagimaterjalidest nähtuvalt nõudnud alles hagiavalduses, seega ei ole kostja viivitanud summa (8062-6508) 1554 euro tasumisega ajavahemikus 8. juulist 2015 kuni 5. jaanuarini 2016. Seega loeb kohus põhjendatuks viivisenõude põhinõudelt 6508 eurot ajavahemiku 8. juulist 2015 kuni

2-16-93 kõrvaldamise kulu kaetuks hagiavalduse esitamise kuluga kokku summas 310 eurot (5 tundi 10 minutit). Arvestades esindaja töö põhjendatud mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, seega 310 eurot. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.