OÜ Restore-Baltic hagi OÜ Gerberos Ehitus vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.12.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3552,48 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Gerberos Ehitus apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ RestoreBaltic (registrikood 12366568), lepinguline esindaja Juri Kononov Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ Gerberos Ehitus (registrikood 10890696), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.12.2015 otsus väljamõistetud summa suuruse ja menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus.
2.Jätta hagi 576,74 euro võlgnevuse ja vastavas osas viivise väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
4.Sõnastada maakohtu otsuse kehtiv resolutsioon tervikuna järgmiselt: 4.1 Mõista OÜ-lt Gerberos Ehitus OÜ Restor Baltic kasuks välja põhivõlgnevus summas 2726,92 eurot ja viivis ajavahemiku 14.05.2015 kuni 09.07.2015 eest summas 310,87 eurot.
1(11)
4.2 Võtta vastu hageja hagist loobumine põhinõude 86,21 euro ja viivisenõude 7 euro osas ning lõpetada loobutud nõuete osas menetlus. 4.3 Lugeda käesoleva tsiviilasja hinnaks 9905,90 eurot. Menetluskulude jaotus Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Restore-Baltic (hageja) esitas 09.06.2015 hagi OÜ Gerberos Ehitus (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (töövõtja) ja kostja (tellija) 09.02.2015 alltöövõtulepingu nr GER 15-01 (leping) E. Vilde tee 64 Tallinnas asuva hoone kipsplaadist seinte ja aknapalede ehitamiseks, moodullagede paigaldamiseks ning vajadusel ka jooksvate lisatööde tegemiseks. Tööde alguseks oli määratud 29.01.2015 ja tööde lõpuks 29.04.2015.
2.Lepingu punkti 5.1 kohaselt pidi kostja hagejale tasuma teostatud tööde eest hinnapakkumiste aluseks olevate ühikhindade alusel, millele lisandub käibemaks. Lepingu punkti 9.3 kohaselt pidi tellija vaheaktiga vastuvõtmiseks esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma 5 tööpäeva jooksul või esitama töövõtjale kirjaliku reklamatsiooni. Juhul, kui selle aja jooksul tellija vaheakti vastu ei võta või ei esita 5 tööpäeva jooksul kirjalikku reklamatsiooni, loetakse, et vaheakt on tellija poolt vastu võetud.
3.31.03.2015 koostas hageja teostatud tööde kohta akti/vaheakti nr 2 ja saatis selle 06.04.2015 elektroonselt kostjale. Kostja kinnitas, et sai selle akti samal päeval kätte. Kuna kostja 5 tööpäeva jooksul akti/vaheakti nr 2 saamisest hagejale kirjaliku reklamatsiooni ei esitanud, siis loeti, et see on kostja poolt vastu võetud. 16.04.2015 esitas hageja kostjale teostatud tööde eest vastavalt aktile/vaheaktile nr 2 elektroonselt arve nr 15-007 summas 6333,04 eurot. Samal päeval teatas kostja elektroonselt hagejale, et ta akti/vaheakti nr 2 ei aktsepteeri. Arvestades, et kostja teates pole selgitatud mitteaktsepteerimise põhjusi, ei saa seda lugeda kirjalikuks reklamatsiooniks lepingu punkti 9.3 mõttes. Samuti lasi kostja mööda 5-tööpäevase tähtaja. Järelikult ei oma antud teade tähtsust ning akt loetakse tellija poolt vastuvõetuks.
4.13.04.2015 teavitas kostja hagejat ilma igasuguse põhjenduseta lepingu lõpetamisest samast päevast. Seetõttu oli hageja sunnitud lepingu objektil tööd lõpetama ja koostama akti nr 3, milles märgiti hageja poolt perioodil 01.04.-13.04.2015 teostatud tööd ning lisatööd. 30.04.2015 edastati kõnesolev akt kostjale. Kostja ei ole esitanud
2(11)
sellele akti kohta mingit põhjendatud kirjalikku reklamatsiooni. 12.05.2015 esitas hageja akti nr 3 alusel kostjale arve nr 15-008 summas 2784,07 eurot.
5.Kokkulepitud töö loeti kostja poolt vastuvõetuks ja hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja poolt kostjale esitatud arved nr 15-007 ja 15-008 on tasumata. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 9117,11 eurot ja arvest nr 15-007 tuleneva viivise ajavahemiku 01.05.-03.06.2015 eest 428,40 eurot. 13.07.2015 menetlusdokumendis nõudis hageja viivist täiendava perioodi 04.06.09.07.2015 eest 453,60 eurot. 12.11.2015 eelistungil esitas hageja taotluse põhinõude vähendamiseks. Hageja loobus oma nõudest arve nr 15-007 alusel summa 79,49 euro osas ning arve nr 15-008 summa 6,72 euro osas.
6.Hageja lõplikuks nõudeks jäi põhivõlgnevus 9030,90 eurot (arve 15-007 summas 6253,55 eurot + arve nr 15-008 summas 2777,35 eurot) ja arvest nr 15-007 tulenev viivis ajavahemiku 01.05.-09.07.2015 eest 875 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista.
8.06.04.2015 esitas hageja elektroonselt allkirjastamata akti, mida kontrollides selgus, et tehtud tööde mahud ei ühti tegeliku olukorraga, millest teavitati hagejat. Vastavalt lepingu punktile 15.3 peab tellija aktsepteerima või tegema kirjaliku vastuväite 5 tööpäeva jooksul mitte aga 5 päeva jooksul nagu arvab hageja. Kostja esitas hagejale 16.04.2015 elektroonselt vastuväite tehtud tööde mahtude osas. Samuti ei olnud tööd tehtud kvaliteetselt, olid oluliselt graafikust maas ning takistasid teiste töövõtjate töid. Asjaolu fikseeriti kostja juhatuse liikme ML poolt hagejale saadetud e-kirjadega, kus öeldi selgesti, et kui vajalikud tööd tehtud ei saa, siis ei saa kostja akti aktsepteerida.
9.Kuna kostja ja hageja ei saavutanud teostatud tööde mahtude osas kokkulepet ja tööd olid graafikust oluliselt maas, lõpetas kostja 13.04.2015 vastavalt lepingu punktidele 10.20.1 ja 10.20.2 erakorraliselt lepingu. 27.04.2015 tegi kostja hagejale ettepaneku tööde osas, mida on nõus aktsepteerima.
10.Hageja rikkus pooltevahelist lepingut ning hagejale koostati lepingu alusel vastuarved. Vastavalt lepingu punktile 10.9.1 rakendas kostja leppetrahvi 10% ulatuses lepingust välja kujunenud kogumaksumusest summas 1278,38 eurot, mille kohta kostja väljastas arve. Vastavalt lepingu punktile 12.3 rakendas tellija viivist 0,2% iga viivitatud päeva eest. Aluseks oli PVC aknalaudade paigaldus, mis pidi lõppema 30.03.2015. Leping hagejaga lõpetati alates 13.04.2015 ja seega loetakse viivist 13 päeva eest 332,38 eurot. Vastavalt lepingu punktile 12.3.2 oli seoses ümbertegemiste ja teise alltöövõtja kaasamisega kulud kokku 1992,80 eurot, mille kohta väljastas kostja arve.
11.Vastavalt lepingu punktile 14.5 peab töövõtja esitama garantii 5% ulatuses lepingulisest väljakujunenud kogumaksumusest ehk 639,19 euro ulatuses. Garantiid nõudis hageja 7 päeva jooksul alates 27.04.2015, kuid see on esitamata.
12.Seega on põhjendatud hageja nõue 1687,40 eurot, mis ei sisalda garantiid. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
13.Harju Maakohus rahuldas 21.12.2015 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 4991,06 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt perioodi 14.05.09.07.2015 eest 441,18 eurot ning rahuldas hageja hagist loobumise taotluse põhinõude 86,21 euro ja viivise 7 euro osas. Maakohus jättis hagist loobumise osas menetluskulud hageja kanda. Ülejäänud menetluskulude osas jättis maakohus hageja menetluskulud 54% ulatuses kostja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja 751,14 eurot, ja kostja menetluskulud 46% ulatuses hageja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 1451,76 eurot.
3(11)
14.Maakohtus oli pooltel põhivaidlus selle üle, kas kostja oli hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud. Esmalt tuli maakohtul kindlaks teha, kas hageja tasunõue oli muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas kostja oli esitanud nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Seejärel võttis maakohus seisukoha, kas kostja nõuded leppetrahvi, viivise ja garantiitagatise osas oli põhjendatud ja hageja nõudega tasaarvestatavad.
15.Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eelduseks võib muu hulgas olla töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine. VÕS § 637 lg 4 esimesest lausest tuleneb, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
16.Tööde vastuvõtmine eeldas tellijapoolset tahteavaldust. Maakohtu hinnangul lasus tõendamiskoormis hagejal – tema pidi tõendama, et kostja on tööde vastuvõtmise akti allkirjastanud või on nõustunud aktis esitatuga kaudse tahteavaldusega. Tööde vastuvõtmise tähtaja osas tuli lähtuda lepingu punktides 9.3 ja 15.3 sätestatust ehk viie tööpäevasest tähtajast. Kuivõrd pooltevahelises lepingus ei ole tähtaja kulgema hakkamist eraldiseisvalt reguleeritud, siis tuli TsÜS § 135 lg 1 järgi kostjal akti/vaheakti nr 2 kohta omapoolne seisukoht esitada hiljemalt 13.04.2015.
17.Kostja ei olnud aktis/vaheaktis nr 2 märgitud töid VÕS § 637 lg 4 järgi vastu võtnud – kostja ei allkirjastanud kõnesolevat akti. Samas oli kostja hagejale 13.04.2015 teatanud, et kostja taganeb pooltevahelisest töövõtulepingust (I kd, tl 22). Kostjapoolne rahulolematus läbiviidud tööde osas oli nähtav pooltevahelisest kirjavahetusest (I kd, tl 83-85). Akti nr 3 osas märkis hageja, et akt edastati kostjale elektroonselt 30.04.2015. Samas nähtus kostja vastusest, et hageja oli akti nr 3 saatnud kostjale 27.04.2015 ning kostja oli aktis nr 3 sisalduva osas oma 27.04.2015 e-kirjas ka seisukoha võtnud (I kd, tl 68-70). Seega ei olnud kostja ka kaudse tahteavaldusega aktis/vaheaktis nr 2 ega aktis nr 3 märgitud töödega täielikult nõustunud.
18.Järgmisena tuvastas kohus, millises ulatuses oli kostja hageja poolt teostatud töid aktsepteerinud ning mis kuupäevast alates oli hageja nõue teostatud tööde osas sissenõutavaks muutunud.
19.Akti nr 2 punktis nr 1 on hageja teostatud töödena märkinud: „kipsplaat paigaldus 1 x aknapaled ja uksepaled“ Mahuks on hageja märkinud 60 m ning jooksva meetri hinnaks 5,60 eurot. Hageja esitas teostatud tööde eest kostjale nõude 336 eurot (I kd, tl 18). Kostja aktsepteeris kõnesolevat positsiooni 3,48 m väiksemas ulatuses, s.o 19,49 eurot väiksemas mahus (I kd, tl 52, 68 ja 166). Hageja märkis 09.10.2015 menetlusdokumendis, et hageja ei soovi kostja seisukohta kõnesolevate tööde osas vaidlustada (I kd, tl 148). Kohtu hinnangul puudus pooltel aktis nr 2 esimeses positsioonis märgitud tööde osas vaidlus ning hageja nõue oli 316,51 euro osas põhjendatud. Kostja oli kõnesolevad tööd sisuliselt vastu võtnud oma e-kirjas 27.04.2015.
20.Akti nr 2 punktis nr 2 on hageja teostatud töödena märkinud: „Aknalaud paigaldus (+paigaldus koridoris 1 kor. 5,65 jm x 4, 22,6“ Mahuks on hageja märkinud 448,40 m ning jooksva meetri hinnaks 3 eurot. Hageja esitas teostatud tööde eest kostjale nõude 1345,23 eurot (I kd, tl 18). Kostja aktsepteeris kõnesolevat positsiooni 20 m väiksemas ulatuses, s.o 60 eurot väiksemas mahus (I kd, tl 52, 68 ja 166). Hageja märkis 09.10.2015 menetlusdokumendis, et hageja ei soovi kostja seisukohta kõnesolevate tööde osas vaidlustada (I kd, tl 148). Kohtu hinnangul puudus pooltel aktis nr 2 teises positsioonis märgitud tööde osas vaidlus ning hageja nõue oli 1285,20 euro osas põhjendatud. Kostja oli kõnesolevad tööd sisuliselt vastu võtnud oma e-kirjas 27.04.2015.
4(11)
21.Akti nr 2 punktides 3-6 on hageja teostatud töödena märkinud järgneva: Kipssein 42 kark (vill) 2 x kips 11,8 m2 7,5 88,50 eurot Kipsplaat paigaldus 2 plaat (toru) 30,5 j/m
244 eurot Kipsplaat paigaldus 3 plaat (toru) 2,8 j/m
33,60 eurot Kipsplaat paigaldus ülemine aknapaled 74 j/m 9,8 725,20 eurot Kostja aktsepteeris hageja poolt akti nr 2 punktides 3-6 esitatud tööde mahtu aktis kajastatud mahus (I kd, tl 52, 68 ja 166). Kohtu hinnangul puudus pooltel aktis nr 2 punktides 3-6 märgitud tööde osas vaidlus ning hageja nõue oli 1091,30 euro osas põhjendatud. Kostja oli kõnesolevad tööd sisuliselt vastu võtnud oma e-kirjas 27.04.2015.
22.Akti nr 2 punktis 7 on hageja lisatöödena üles märkinud: „torude, armatuur lõikamine, võidelda välja kivi, kipsplaat paigaldus vahesein 3tk (söökla, akti saal), demonteerimine aknapaled 4. kor, paigaldus villa 150mm ja aknapaled.“ Mahuks on hageja märkinud 167 m ning jooksva meetri hinnaks 15 eurot. Hageja esitas teostatud tööde eest kostjale nõude 2505 eurot (I kd, tl 18). Kostja aktsepteeris lisatöödena tehtud töid väiksemas ulatuses, s.o 1477 eurot (I kd, tl 52, 68-69 ja 166). Hageja oli seisukohal, et kostja aktsepteeris ka akti nr 2 punktis 7 märgitud lisatööd. Hageja tugines ehitustööde päeviku 06.04.2015 väljavõttele (I kd, tl 103). Kostja leidis, et ükski tema volitatud esindaja ei ole ehitustööde päeviku lehte allkirjastanud. Vilde tee 64 objektijuht Rene Niine märkis tunnistajana, et ta võis alla kirjutada tühjale lehele, kuid vaidlusalusele ehitustööde päeviku lehe tekstile mitte (I kd, tl 181-182). Kohtule olid usutavad kostjapoolsed seisukohad – kuna poolte vahel olid ehitustööde päeviku väidetava allkirjastamise kuupäevaks, s.o 06.04.2015, teostatud tööde kvaliteedi osas erimeelsused (vt nt kostja elektronkirjad I kd, tl 83-85), siis oli kostjapoolne töödega nõustumine sellel perioodil ebatõenäoline. Antud juhul ei ole hagejapoolsetest tõenditest (sh tunnistajate ütlustest) tuvastatav asjaolu, et hageja oleks tõendanud aktis/vaheaktis nr 2 lisatöödena kajastatud tööd teostanud aktis märgitud mahus. Seega ei ole hageja nõue 1028 euro osas (2505-1477) põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kostja oli aktis/vaheaktis nr 2 toodud lisatööd 1477 euro osas sisuliselt vastu võtnud oma e-kirjas 27.04.2015.
23.Akti nr 3 punktis nr 1 on hageja teostatud töödena märkinud: „kipsplaat paigaldus 1 x aknapaled ja uksepaled“ Mahuks on hageja märkinud 9,6 m ning jooksva meetri hinnaks 5,60 eurot. Hageja esitas teostatud tööde eest kostjale nõude 53,76 eurot (I kd, tl 23). Kostja aktsepteeris kõnesolevat positsiooni 8,4 m ulatuses, s.o 47,15 eurot (I kd, tl 52, 69 ja 167). Hageja märkis 09.10.2015 menetlusdokumendis, et hageja ei soovi kostja seisukohta kõnesolevate tööde osas vaidlustada (I kd, tl 149). Kohtu hinnangul puudus pooltel aktis nr 3 esimeses positsioonis märgitud tööde osas vaidlus ning hageja nõue oli 47,15 euro osas põhjendatud. Kostja oli kõnesolevad tööd sisuliselt vastu võtnud oma e-kirjas 27.04.2015.
24.Akti nr 3 punktides 2-4 on hageja teostatud töödena märkinud järgneva: Aknalaud paigaldus 132 j/m 3 eurot 396 eurot Kipsplaat paigaldus 2 plaat (toru) 11,3 j/m 8 eurot 90,40 eurot Kipsplaat paigaldus 3 plaat (toru) 10,2 j/m 12 eurot 122,40 eurot Kostja aktsepteeris hageja poolt akti nr 3 punktides 2-4 esitatud tööde mahtu aktis kajastatud mahus (I kd, tl 52, 68 ja 167). Kohtu hinnangul puudus pooltel aktis nr 3 punktides 2-4 märgitud tööde osas vaidlus ning hageja nõue oli 608,80 euro osas põhjendatud. Kostja oli kõnesolevad tööd sisuliselt vastu võtnud oma e-kirjas 27.04.2015.
25.Akti nr 3 punktis 5 on hageja lisatöödena üles märkinud: „torude, armatuur lõikamine, võidelda välja kivi, tootmise alus aknalaud (73 h), vaheseinte paigaldamine + vill 150 5(11)
mm (1, 2, 3, 4 kor, WC) (32 h), metall lõikamine trepil 3. kor (3 h), paigaldus kipsi luuk tagasi koridoris (paremale) (2 h), toru lõikamine (söökla) (0,5 h).“ Mahuks oli hageja märkinud 110,5 tundi, ühikuhinnaga 15 eurot, esitades kostjale kokku nõude 1657,50 eurot (I kd, tl 23). Kostja aktsepteeris aktist nr 3 tulenevaid lisatöid 465 euro ulatuses (I kd, tl 52-53, 69 ja 167). Hageja esitas 01.04.-13.04.2015 lisatööde teostamise tõendamiseks seitse fotot (I kd, tl 153-157, 159-161, 163 ja 164). Kohus leidis, et nende fotodega ei ole teostatud tööde lepingule vastavust piisava kindlusega võimalik hinnata. Kohtu hinnangul nähtusid fotodelt küll aktis mainitud tööd, kuid fotod ei ole tööle kulutatud ajamahu osas hageja nõude tõendamiseks piisavad. Kohtu hinnangul ei ole ka tunnistajate AK ning DU ütlustega aktis nr 3 märgitud lisatööde lepingulevastavust kostja poolt aktsepteerimata ulatuses võimalik tuvastada. Hageja nõue 1192,50 euro osas (1657,50 - 465) ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kostja oli aktis nr 3 toodud lisatööd 465 euro osas sisuliselt vastu võtnud oma e-kirjas 27.04.2015.
26.Seega tuvastas kohus, et hageja nõue oli põhjendatud aktist/vaheaktist nr 2 tulenevate tööde osas 4170,01 euro ulatuses ja aktist nr 3 tulenevate tööde osas 1120,95 euro ulatuses.
27.Oma vastuses hagile tugines kostja tasaarvestusele ja oli seisukohal, et tal on nõue hageja vastu tulenevalt lepingu punktist 10.9.1, mille viimane lause sätestas, et tellija poolt punktis 10.9 toodud alustel lepingu lõpetamisel tasub töövõtja leppetrahvi 10% lepingu hinnast. Kostja arvestas leppetrahvi 1153,48 eurot. Aktist/vaheaktist nr 2 tulenev aktsepteeritav summa on 4170,01 eurot ja aktist nr 3 tulenev aktsepteeritav summa on 1120,95 eurot. Kohus leidis, et kostjapoolne lepingust taganemine ei ole kooskõlas lepingu p-ga 10.9. Kostja oli enne lepingust taganemist juhtinud hageja tähelepanu küll erinevatele kvaliteediprobleemidele, kuid tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et hagejale oleks antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, nagu seda lepingu p 10.9 nõuab. Lisaks ei ole kostja järginud taganemisel kolmepäevast etteteatamise tähtaega. Eeltoodut arvesse võttes ei ole lepingu punktist 10.9.1 tuleneva leppetrahvi nõudmise eeldused täidetud ning kostja nõue ei ole selles osas põhjendatud.
28.Kostja hinnangul on tal hageja vastu nõue ka tulenevalt lepingu punktist 12.3, mille kohaselt juhul, kui töövõtja ei taga enda poolt teostatavate lepinguliste tööde valmimist p-s 4.2 toodud tähtajaks, on ta kohustatud tasuma tellijale leppetrahvi 0,2% lepingu maksumusest iga hilinetud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu maksumusest. Hageja pidi paigaldama PVC aknalauad hiljemalt 30.03.2015, kuid hageja ei lõpetanud töid nimetatud tähtajaks. Leping lõppes 13.04.2015, mistõttu oli kostjal tekkinud õigus leppetrahvi nõudmiseks. Kostja arvestas 16.09.2015 menetlusdokumendis leppetrahvi summas 299,90 eurot (6243,85 + 2693 + 1477 + 465 + 655,95 * 0.2% * 13 päeva). Lepingu punktis 4.2 on märgitud, et objektil algavad tööd 29.01.2015 ning lõppevad 29.04.2015. Samas on märgitud ka seda, et erinevate tööde lõikes kooskõlastatakse tähtajad jooksvalt. Hagejapoolne tähtaeg aknalaudade paigaldamiseks nähtus 01.04.2015 e-kirjast (I kd, tl 83). Kohus asus seisukohale, et hagejale oli antud eraldiseisev tähtaeg aknalaudade paigaldamiseks, mistõttu oli leppetrahv lepingu p 12.3 alusel põhjendatud ja kuulub hageja nõudega tasaarvestamisele.
29.Kostja leidis, et tal on hageja vastu nõue ka tuginedes lepingu p-le 12.3.2, mille alusel kõik täiendavad kulud tellijale või teistele alltöövõtjatele, mis tekivad tööfrondi (tööde) mittegraafikujärgsest üleandmisest teistele alltöövõtjatele, korvab töövõtja täies mahus. Nimetatud kulud oli tellijal õigus kinni pidada samuti koheselt rahalise arvelduse teostamisel eelviimasest ja viimasest töövõtja poolt esitatud aktist ja arvest, esitades sealjuures töövõtjale vastuarve, kus on näidatud töövõtjalt kinni peetud kulud.
6(11)
Kostja esitas hagejale arve teiste töövõtjate kasutamise eest summas 2391,36 eurot (I kd, tl 86). Hageja vastas 05.05.2015 pöördumises, et kostja nõue on alusetu, kuivõrd pooled ei ole mingisuguseid graafikuid kooskõlastanud (I kd, tl 100). Kuigi kinnitust oli leidnud asjaolu, et pooled olid lepingu tähtaja sees kokku leppinud eraldiseisvates tähtaegades (nt aknalaudade paigaldamine), ei nähtu esitatud arvest tehtud tööde maht ning nende seotus hageja poolt lõpetamata jäänud töödega. Kohus leidis, et kõnesolev kostja nõue ei ole põhjendatud. Selles osas kostja nõue hageja nõudega tasaarvestamisele ei kuulu, kuid kostjal säilib kõnesoleva lepingu punkti alusel nõudeõigus hageja vastu.
30.Vastavalt lepingu p-le 14.5 kohustus hageja deponeerima kostja garantiiperioodiks 5% lepingu kogumaksumusest või andma vastava summa peale kostja poolt aktsepteeritava panga või kindlustusfirma garantiikirja kogu garantiiperioodiks. Kostja nõudis hagejalt 576,74 euro tasumist (6243,85 + 4170,01 + 465 + 655,95 * 5%). Kuna hageja ei täitnud oma kohustust vaatamata kostjapoolsetele korduvatele meeldetuletustele ega esitanud panga- või kindlustuse garantiikirja, siis hoidis kostja nimetatud rahasummat kinni VÕS § 110 lg 1 alusel. Vastavalt lepingu p-le 14.1 kehtib hageja garantii tehtud tööle 24 kuud. Kuna tööd tehti 2015. aastal ja lõpetati 13.04.2015, siis kehtib garantii kuni 13.04.2017. Kuni nimetatud tähtajani on kostjal õigus kinni pidada garantiisummat. Kohus asus seisukohale, et garantiisumma ei ole oma olemuselt samaliigiline nõue, mida kostja saaks siinkohal hageja nõuetega tasaarvestada, kuid kostjal säilib hageja vastu nõue garantii andmise kohustamiseks.
31.VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Kohus tuvastas, et hageja nõue oli põhjendatud 5290,96 euro suuruses summas ja kostjal oli õigus VÕS 197 lg 1 alusel tema vastu esitatud nõuded tasaarvestada 299,90 euro suuruses summas. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt lepingu punktile 9.2 on kostja kohutuseks tööde finantseerimine vastavalt lepingu punktile 12. Lepingu punktis 12.1 on pooled kokku leppinud, et tööde eest tasumine toimub 15 päeva jooksul alates akti aktsepteerimisest tellija poolt vastava arve saamist. Kohus tuvastas, et hageja nõuded olid sissenõutavaks muutunud 28.04.2015, seega arvestades nimetatud 15-päevast maksmise tähtaega, luges kohus, et hageja nõuded muutusid sissenõutavaks 14.05.2015. Kostjalt tuli hageja kasuks põhinõudena lepingu p-de 9.2, 12.1 ja VÕS § 635 lg 1 koosmõju alusel välja mõista 4991,06 eurot (5290,96-299,90).
32.Hageja palus kostjalt välja mõista akti nr 2 alusel esitatud arvest nr 15-007 tuleneva viivise ajavahemiku 01.05.-09.07.2015 eest 875 eurot. Lepingu punktist 12.2 tulenevalt, kui tellija hilineb tehtud ja aktsepteeritud tööde eest tasumisega, siis on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,2% tasumata summast iga hilinetud päeva eest, kuid mitte üle 10% lepingulisest maksumusest. Kohus luges akti nr 2 alusel põhjendatuks hageja nõude 4170,01 eurot. Kohus tasaarvestas kostja nõude 299,90 eurot hageja nõudega. Kuna tasaarvestatavat vaidlusalust tööd kajastas akt nr 2, siis tasaarvestas kohus kostja nõude hagejapoolse aktist 2 tuleneva nõudega. Kohus arvestas viivist põhinõude 3870,11 eurolt (4170,01 - 299,90) alates 14.05.-09.07.2015 summas 441,18 eurot [(3870,11 * 0,2%) * 57 päeva].
33.TsMS § 163 lg 1 alusel jaotas maakohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hagi kuulus rahuldamisele umbes 54% ulatuses [(s.o 5432,24 / 9905,90) x 100)], siis jäid hageja menetluskulud 54% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 46% ulatuses hageja kanda.
7(11)
34.Hageja palus menetluskuludena vastaspoolelt välja mõista 1391 eurot. Kostja palus menetluskuludena vastaspoolelt välja mõista 3156 eurot. Kohus asus TsMS § 175 lg 1 alusel seisukohale, et poolte kulutused õigusabile olid põhjendatud ning olid tsiviilasja keerukust ja arvutuste mahukust arvesse võttes vajalikud. Kostjalt tuli hageja kasuks välja mõista 751,14 eurot (1391 x 0,54). Hagejalt tuli kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 1451,76 eurot (3156 x 0,46). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuli hagejal tasuda kostjale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
35.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas põhinõude 3303,66 eurot ja teha asjas uus otsus, millega jätta hageja põhinõue vaidlustatud 3303,66 euro osas rahuldamata, samuti jätta rahuldamata viivisenõue 248,82 eurot. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega temalt mõisteti välja põhivõlgnevus 1687,40 eurot.
36.Kostja tugines maakohtus tasaarvestusele. Kostja väitis maakohtus, et tal on tulenevalt lepingu p-st 10.9.1 tulenev leppetrahvi nõue hageja vastu. Hageja ei tuginenud eelmenetluses ega asja sisulisel arutamisel oma vastuväidetes sellele, et lepingu lõpetamine oleks alusetu lepingu p-s 10.9 sätestatud tähtaja järgimata jätmise tõttu või seetõttu, et kostja ei oleks andnud hagejale täiendavat tähtaega kvaliteedipuuduste kõrvaldamiseks. Vastuväited lepingu lõpetamise tähtaja ja täiendava tähtaja andmise kohta esitas hageja alles kohtukõne kirjalikes teesides, kui kostjal ei olnud enam võimalik nendele vastu vaielda. Kostja on seisukohal, et kohus oleks pidanud jätma kohtukõne kirjalikes teesides sisaldunud uued vastuväited arvesse võtmata või siis võimaldama kostjal nende suhtes oma seisukohta väljendada. Kohus rikkus sellega TsMS § 351 lg-t 1.
37.Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnormi. Vaidlust ei ole selles, et kostja taganes lepingust 13.04.2015 tahteavaldusega. Samuti ei ole vaidlust selles osas, et pooltevahelise lepingu p 10.9 kohaselt oli kostjal õigus lepingust taganeda, teatades sellest 3 päeva ette. Kuigi kostja 13.04.2015 tahteavaldusest lepingust taganemise kohta nähtub, et kostja soovis lepingust taganeda viivitamatult, siis puudub igasugune alus jõuda järeldusele, et kostja ei soovinud kehtivalt lepingut lõpetada. Seega oleks kohus pidanud tõlgendama kostja tahteavaldust selliselt, et leping lõppes vähemalt kolmandal päeval pärast lepingust taganemise avalduse tegemist. Kohtu järeldus, et kostja ei ole tõendanud hagejale täiendava tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks, ei ole kooskõlas kostja poolt maakohtule esitatud tõenditega. Kohtuotsusest ei nähtu, millistel asjaoludel ja milliste tõendite hindamisel kohus sellisele järeldusele jõudis. Tähtaegade andmist puuduste kõrvaldamiseks töös tõendas kostja tunnistaja Rene Niine ütluste ja e-kirjadega (07.03.2015, 09.03.2015, 16.03.2015).
38.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja tasaarvestas ebaõigesti oma lepingu p 12.3.2 järgse nõude 2391,36 eurot hageja nõudega, kuna kostja ei ole oma nõuet tõendanud, s.t arvest ei nähtu tööde maht ja nende seotus vastustaja poolt lõpetamata töödega. Kostja tõendas oma nõuet arvega (I kd, tl 86). Kostja ei nõustu kohtu käsitlusega sellest, et kostja oleks pidanud tõendama tehtud tööde mahtu ja nende seotust lõpetamata töödega. Pooled olid kokku leppinud lepingu p-s 12.3.2, et kostjale tekkinud kulud on kostjal õigus kinni pidada, esitades töövõtjale ehk hagejale arve, milles on näidatud kinnipeetud kulud. Seega olid pooled lepingu p-s 12.3.2 kokku leppinud, millise dokumendiga peab kostja hagejale kulude olemasolu tõendama. Eelnimetatud arve vastab kokkulepitud tingimustele, kusjuures arvel on esitatud konkreetne viide pooltevahelisele lepingule.
8(11)
39.Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostjal ei olnud õigust tasaarvestada garantiisummat 576,74 eurot. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 14.5 kohustus hageja deponeerima garantiitagatisena kostja pangaarvele garantiiperioodiks 5% lepingu kogumaksumusest või andma vastava summa osas panga- või kindlustuse garantii. Kohus tuvastas, et hageja on lepingu p-s 14.5 sätestatud garantiitagatise andmise kohustust rikkunud. Kostja asus 16.09.2015 menetlusdokumendis seisukohale, et ta mitte ei tasaarvesta garantiitagatist, vaid hoiab nimetatud summa ulatuses oma töövõtjale töö tegemise eest tekkinud tasumise kohustust kinni VÕS § 110 lg 1 alusel kuni 13.04.2017, kui lõppeb garantiiperiood. Kohus ei ole hinnanud kostja vastuväidet garantiitagatise osas õigesti, jõudes seisukohale, et kostja tasaarvestas nimetatud summa.
40.Kuivõrd hageja põhjendatud põhinõue ei saa olla suurem kui 1687,40 eurot, siis ei saa ka põhjendatud viivis sellelt summalt olla suurem kui 192,36 eurot (1687,40*0,2%*57 päeva). Hageja seisukoht
41.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
42.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse väljamõistetud summa suuruse ja menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi 576,74 euro võlgnevuse ja vastavas osas viivise väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
43.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, see on 3303,66 euro väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas.
44.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, mis puudutab hageja garantiitagatise andmise kohustust. Lepingu p 14.5 kohaselt tuli hagejal garantiitagatisena deponeerida kostja pangaarvel 5% lepingu kogumaksumusest või anda panga või kindlustusfirma garantiikiri kogu garantiiperioodiks. Maakohus tuvastas, et hageja on lepingu p-s 14.5 sätestatud garantiitagatise andmise kohustust rikkunud, kuid kostja tasaarvestuse avaldus garantiinõudega tuleb jätta rahuldamata, kuna tegemist ei ole samaliigilise nõudega. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et maakohus on hinnanud kostja vastuväidet garantiitagatise osas ebaõigesti, jõudes seisukohale, et kostja tasaarvestas garantiitagatise summa hageja nõudega. Kostja on 16.09.2015 menetlusdokumendis selgesõnaliselt märkinud, et ta mitte ei tasaarvesta garantiitagatist, vaid hoiab nimetatud summa ulatuses oma töövõtjale töö tegemise eest tekkinud tasumise kohustust kinni VÕS § 110 lg 1 alusel kuni 13.04.2017, kui lõpeb garantiiperiood. Garantiitagatise andmise kohustuse rikkumisele ja garantiitagatise suurusele (576,74 eurot) pole hageja vastuväiteid esitanud. VÕS § 110 lg 1 alusel oli kostjal õigus selles ulatuses oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni hageja annab pangagarantii või deponeerib vastava summa kostja pangaarvel. Maakohus on seega ebaõigesti 576,74 euro väljamõistmise osas hagi rahuldanud. Garantiitööde puudumisel saab hageja seda summat nõuda peale garantiiperioodi lõppu. Eeltoodu alusel tuleb 576,74 euro väljamõistmise osas jätta hagi rahuldamata. Seega tuleb hagi rahuldada 2726,92 euro väljamõistmise osas (3303,66 -576,74).
9(11)
45.Kuna ringkonnakohus vähendab rahuldamisele kuuluvat põhinõuet, tuleb vastavalt vähendada ka väljamõistetud viivist. Viivis kuulub väljamõistmisele summas 310,87 eurot (2726,92*0,2%*57 päeva).
46.Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning otsuse tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
47.Kostja tugineb leppetrahvi nõudes lepingu p-le 10.9.1, mis rakendub juhul, kui tellija katkestab alltöövõtulepingu p-s 10.9 toodud põhjustel. Vaidlust ei ole selles, et kostja esitas 13.04.2015 e-kirja teel lepingu ülesütlemise avalduse. Maakohus leidis õigesti, et kuivõrd kostja ei lõpetanud lepingut p 10.9 järgi nõuetekohaselt, siis ei ole täidetud ka lepingu p-st 10.9.1 tuleneva leppetrahvi nõudmise eeldused. VÕS § 116 lg 1 kohaselt on lepingust taganemise eelduseks eelkõige see, et teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud. Kostja tõendamiskoormis oli tõendada, et kostjal oli sissenõutavaks muutunud leppetrahvi nõue, et hageja rikkus tööde teostamise tähtaega, sh milliste tööde, millises ulatuses ja mitu päeva ning kuna leppetrahvinõude võis esitada eeldusel, et lepingust taganeti, siis lasus kostjal kohustus tõendada, et taganemiseks oli alus ja taganemisavaldus tehti õigeaegselt. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse seisukohaga lepingu lõpetamise kuupäeva osas. Kostja soovis 13.04.2015 e-kirjas sõnaselgelt taganeda lepingust alates 13.04.2015, mistõttu ei saa sellist tahteavaldust tõlgendada etteteatamiseks ja lugeda lepingu lõpetamise tegelikuks päevaks 3 päeva hilisemat kuupäeva. Lisaks tuli kostjal erakorraliselt lepingut lõpetades põhjendada, millised tööd on tegemata või millised tööd ei vasta lepingutingimustele ja et ta kasutab hageja tasunõuet välistavat õiguskaitsevahendit. Kostja sõnul oli lepingu lõpetamise põhjuseks tööde ebakvaliteetsus ja tähtaegade järgimata jätmine, mida ta tõendab maakohtule esitatud e-kirjadega ja tunnistaja Rene Niine ütlustega. Viidatud e-kirjades nimetatakse üldsõnaliselt parandamist vajavaid töid, kuid need ei kinnita fakti, kas need olid lepingu lõpetamise ajaks nõuetekohaselt tegemata. Tegemist on ühepoolsete teadetega. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohus on selliselt ka toiminud. Ringkonnakohtu hinnangul ei selgu lepingu lõpetamise teatest, kas apellatsioonkaebuses viidatud e-kirjavahetuses märgitud ebakvaliteetsed tööd olid hageja poolt parandamata ja kostja poolt vastu võtmata ning olid seetõttu aluseks lepingu lõpetamiseks. Kostja esitatud väited oleksid veenvamad, kui kostja oleks lepingu lõpetamise teates esitanud konkreetsed etteheited, sh tegemata või ebakvaliteetselt teostatud tööde nimekirja ja kokkulepitud vahetähtajad.
48.Vastuseks apellatsioonkaebuse etteheitele, et maakohus on ekslikult võtnud arvesse hageja kirjalikes teesides esitatud seisukohti, märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja on menetluses läbivalt tuginenud väitele, et ebakvaliteetselt ja mittegraafikujärgselt teostatud tööd, mis olid väidetavalt lepingu lõpetamise põhjuseks, on kostja poolt tõendamata. Asjaolu, et hageja rõhutas lepingu lõpetamise etteteatamistähtaja eiramist kostja poolt kohtukõne teesides, ei tähenda, et maakohus ei pidanud kontrollima lepingust tuleneva leppetrahvi kohaldamise eeldusi lepingu p 10.9 alusel.
49.Poolte suhteid reguleeriva lepingu p 12.3.2 kohaselt korvab töövõtja kõik täiendavad kulud, mis tekivad tööde mittegraafikujärgsest üleandmisest teistele töövõtjatele. Sarnaselt p-ga 10.9.1 tuleb ka p 12.3.2 alusel nõude esitamiseks tõendada, millised tööd olid graafikujärgselt tegemata ja tulid seetõttu üle anda teistele alltöövõtjatele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja ei ole tõendanud kulude tekkimist hageja poolt tööde tegemata jätmise või ebakvaliteetsuse tõttu ning kostja esitatud arve ei tõenda, millised tööd tuli üle anda (I kd, tl 86). Puuduvad igasugused
10(11)
tõendid selle kohta, et kostja oleks tegelikult kasutanud lepingu p-s 12.3.2. sätestatud õigust ja tellinud tööde tegemise kolmandatelt isikutelt. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et kooskõlas lepingu p-ga 12.3.2 on kostja kulude olemasolu piisavalt tõendanud ainuüksi arve esitamisega, kuna sellel on viide pooltevahelisele lepingule. Üksnes kostja arvest ei piisa kostja tasaarvestava nõude tõendamiseks. Menetluskulude jaotus
50.Seoses nii hagi kui apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
1.Rahuldada OÜ Restore-Baltic taotlus Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2016 otsuses vigade parandamiseks.
2.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2016 otsuse resolutsiooni p-s 4.1 viga ja lugeda resolutsiooni p-i 4.1 õigeks sõnastuseks: „Mõista OÜ-lt Gerberos Ehitus OÜ Restor Baltic kasuks välja põhivõlgnevus summas 4414,32 eurot ja viivis ajavahemiku 14.05.2015 kuni 09.07.2015 eest summas 503,23 eurot.“
3.Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.