Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Simo Soolo Puudutatud isik I Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II C (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isikutele I-II riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Raivo Bergson Puudutatud isik III F (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Eestkosteasutused Rae vald Rae vallavalitsuse kaudu Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
ja
C-ga
suhtluskorra
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu F 31. oktoobril 2022. a esitatud seisukoha lisad 1-7 ning X 30. augustil 2022. a esitatud seisukoha lisad 1-4 ja X 1. septembril 2023. a esitatud seisukoha lisad 1-5.
2.Jätta tõendina vastu võtmata F 15. juuli 2022. a esitatud määruskaebuse lisad 1-9.
Jätta rahuldamata Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) 5. septembri 2022. a ja 25. augusti 2023. a taotlused Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) menetlusest eemaldamiseks.
4.Tühistada Harju Maakohtu 29. juuni 2022. a määrus osas, millega maakohus määras laste üleandmise kohaks koolivälisel ajal ema elukoha (maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3.1 II ja III lause) ning määrata, et koolivälisel ajal on laste
üleandmise kohaks XXX (XXX). Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 29. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-3826 muutmata.
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
6.Määruse tervikresolutsioon:
6.1.Jätta F 28.06.2022 esitatud menetlusdokumendi lisad 1-7 menetlemata.
6.2.Rahuldada osaliselt X avaldus Q ja C-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks
6.3.Määrata laste Q ja C ning isa X vaheline suhtluskord järgmiselt:
6.3.1.isa X ja lapsed Q ja C suhtlevad isaga paaritu nädala reede õhtust kuni kolmapäeva hommikuni nii, et isa läheb reedel lastele kooli või huviringi järele ning viib kolmapäeva hommikul kooli. Kui laps ei ole reedel koolis või huviringis, siis läheb isa lapsele järele XXXsse (XXX) kell 18.00. Kui lapsel ei ole kolmapäeval koolipäeva, siis viib isa lapsed XXXsse hiljemalt kell 18.00;
6.3.2.vanemad tagavad laste õppetöö korraldamise, sh huviringides osalemise ja koduste koolitööde tegemise;
6.3.3.sügis-, talve- (suusa-) ja kevadvaheaja veedavad lapsed vanematega vaheldumisi. Suvise koolivaheaja veedavad lapsed tavapärase suhtluskorra järgi. Jõuluvaheajast paarisaastatel veedavad lapsed emaga jõuludest 23.24.12 ning isaga 25.-26.12 ning paaritul aastal veedavad lapsed isaga jõuludest 23.-24.12 ning emaga 25.-26.12;
6.3.4.emadepäeva ning ema sünnipäeva veedavad lapsed alati emaga ning isadepäeva ja isa sünnipäeva koos isaga. Teistel perekondlikel tähtpäevadel osalemine, juhul kui lapsed ei peaks vastavalt suhtluskorrale seda päeva selle vanemaga veetma, tuleb teise vanemaga kokku leppida mitte vähem kui nädal enne tähtpäeval osalemist;
6.3.5.kõik teised riiklikult tähistatavad pühad ja tähtpäevad (v.a laste sünnipäevad) veedavad lapsed selle vanemaga, kellega nad viibivad koos vastavalt suhtluskorrale. Laste sünnipäevad korraldab ja korraldamisega seotud kulud kannab paaris aastatel ema, paaritutel aastatel isa;
6.3.6.lapse tõsise haigestumise korral, st haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee, jääb suhtluskord ära;
6.3.7.vanemad suhtuvad teineteisesse lugupidavalt ega halvusta teist vanemat laste ees;
6.3.8.lastel on õigus igapäevaselt suhelda eemalviibiva vanemaga telefoni, sms-i või sobiva suhtlusrakenduse vahendusel;
6.3.9.vanem võib lastega reisida koolivaheajal, mil lapsed viibivad temaga. Vanemad kohustuvad seoses sellega andma reisimiseks vajaliku vastastiku notariaalse ja tähtajatu nõusoleku hiljemalt ühe kuu jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Tehingu kulud kannab isa. Vanem teatab teisele vanemale reisi sihtkohast ja kuupäevadest ette vähemalt üks nädal enne reisi toimumist. Juhul, kui planeeritud reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale, saab selline reis toimuda üksnes teise vanema eelnevalt eposti teel antud nõusoleku alusel ning vanemad lepivad kokku ärajäänud suhtluskorra asendamise;
6.3.10.suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel.
6.4.Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
7.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda, välja arvatud Q ja C riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja, isa) esitas maakohtule avalduse laste Q (puudutatud isik I) ja C-ga (puudutatud isik II) suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Avaldaja ja F (puudutatud isik III, ema) kooselust on sündinud Q (sünd XX.XX.XXXX) ja C (XX.XX.XXXX). Vanemad läksid lahku oktoobris 2017. a. Kuni septembrini 2020. a elasid lapsed isaga reedest esmaspäevani ning kolmapäeval. Seejärel on lapsed olnud isaga peamiselt reedest pühapäevani või reedest esmaspäevani. Avalduse ja ärakuulamisel täpsustatu kohaselt palus avaldaja määrata kindlaks tema ja laste vaheline suhtluskord selliselt, et lapsed on isaga iga nädala esmaspäeva õhtust kuni kolmapäeva hommikuni ja iga paaritu nädala reede õhtust kuni esmaspäeva hommikuni ning lapsed on emaga muul ajal (väljaarvatud erandid seoses tähtpäevade, vaheaegadega jms) või lapsed on isaga iga nädala reede õhtust kuni esmaspäeva hommikuni ja nädala sees teisipäeval või kolmapäeval koos ööbimisega ning lapsed on emaga muul ajal (väljaarvatud erandid) või lapsed on isaga iga paaritu nädala reede õhtust kuni teisipäeva või kolmapäeva hommikuni ning lapsed on emaga muul ajal (väljaarvatud erandid); isa suhtluskord lastega algab argipäeviti pärast haridusasutuse päeva lõppu või laste huviringe, mil isa läheb lastele järele kooli või huviringi juurde, reedeti hiljemalt kell 18:00, mil isa läheb lastele järele ema elukohta. Juhul, kui lapsed ei ole sel päeval koolis (riigipüha, digiõppepäev, koduõpe vms), algab isa suhtluskord lastega hiljemalt kell 18:00, mil isa läheb lastele järele ema elukohta. Isa suhtluskord lastega lõppeb argipäeviti laste kooli saatmisel või viimisel ning juhul, kui lapsed ei ole sel päeval koolis (riigipüha, digiõppepäev, koduõpe vms), viib isa lapsed ema elukohta hiljemalt kell 18:00. Lisaks palus isa kindlaks määrata laste ja tema suhtluskord koolivaheaegadel, mõlema vanema sünnipäevadel, emade- ja isadepäeval ning muudel riiklikult tähistatavatel pühadel ja tähtpäevadel, laste haigestumise korral ning kokkulepped lastega reisimise ja asjaolude muutmisel olukordade lahendamise puhuks. Laste isa jaoks on oluline, et kohus määraks kindlaks suhtluskorra, kuivõrd käesoleval juhul ei ole suhtluskord stabiilne ning ema ja isa vahel on infovahendajaks vanem laps, mis on lapsele koormav. Samuti selgitas isa, et soovib osa saada ka laste argipäevaelust ega olla vaid nn pühapäevaisa.
2.Puudutatud isik II esitatud avaldust ei toetanud, sest praegune suhtluskord toimib ja on piisav. Lapsed viibivad isaga reedest esmaspäevani. Lapsed on emale avaldanud, et koolipäevadel soovivad olla ema juures, sest kool on ema elukohale lähemal.
3.Eestkosteasutused Rae vald Rae vallavalitsuse kaudu ja Tallinna linn Tallinna Linnavalitsuse Kesklinna Valitsuse kaudu ning lastele riigi õigusabi korras määratud esindajad leidsid, et praegune suhtluskord on piisav ning toetasid selle säilimist, sest lapsi ei saa suhtluseks isaga sundida.
4.Maakohus kuulas laste vanemad, eestkosteasutused ja lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ära 7. juunil 2022. a ning lapsed 14. juunil 2022. a. Lapsed selgitasid, et on isaga reedest esmaspäevani, aga suvel on vabagraafik. Lapsed avaldasid, et nende elu oleks lihtsam, kui olla kooliajal isaga reede õhtust esmaspäeva hommikuni. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 29. juuni 2022. a määrusega avalduse osaliselt ja määras laste ja isa vahelise suhtluskorra järgmiselt: 1) isa X ja lapsed Q ja C suhtlevad isaga paaritu nädala reede õhtust kuni kolmapäeva hommikuni nii, et isa läheb reedel lastele kooli või huviringi järele ning viib kolmapäeva hommikul kooli. Kui laps ei ole reedel koolis või huviringis, siis läheb isa lapsele ema elukohta järele kell 18.00. Kui lapsel ei ole kolmapäeval koolipäeva, siis viib isa lapsed ema elukohta hiljemalt kell 18.00; 2) vanemad tagavad laste õppetöö korraldamise, sh huviringides osalemise ja koduste koolitööde tegemise; 3) sügis-, talve- (suusa-) ja kevadvaheaja veedavad lapsed vanematega vaheldumisi. Suvise koolivaheaja veedavad lapsed tavapärase suhtluskorra järgi. Jõuluvaheajast paarisaastatel veedavad lapsed emaga jõuludest 23.-24.12 ning isaga 25.-26.12 ning paaritul aastal veedavad lapsed isaga jõuludest 23.-24.12 ning emaga 25.-26.12; 4) emadepäeva ning ema sünnipäeva veedavad lapsed alati emaga ning isadepäeva ja isa sünnipäeva koos isaga. Teistel perekondlikel tähtpäevadel osalemine, juhul kui lapsed ei peaks vastavalt suhtluskorrale seda päeva selle vanemaga veetma, tuleb teise vanemaga kokku leppida mitte vähem kui nädal enne tähtpäeval osalemist; 5) kõik teised riiklikult tähistatavad pühad ja tähtpäevad (v.a laste sünnipäevad) veedavad lapsed selle vanemaga, kellega nad viibivad koos vastavalt suhtluskorrale. Laste sünnipäevad korraldab ja korraldamisega seotud kulud kannab paaris aastatel ema, paaritutel aastatel isa; 6) lapse tõsise haigestumise korral, st haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee, jääb suhtluskord ära; 7) vanemad suhtuvad teineteisesse lugupidavalt ega halvusta teist vanemat laste ees; 8) lastel on õigus igapäevaselt suhelda eemalviibiva vanemaga telefoni, sms-i või sobiva suhtlusrakenduse vahendusel; 9) vanem võib lastega reisida koolivaheajal, mil lapsed viibivad temaga. Vanemad kohustuvad seoses sellega andma reisimiseks vajaliku vastastiku notariaalse ja tähtajatu nõusoleku hiljemalt ühe kuu jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Tehingu kulud kannab isa. Vanem teatab teisele vanemale reisi sihtkohast ja kuupäevadest ette vähemalt üks nädal enne reisi toimumist. Juhul, kui planeeritud reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale, saab selline reis toimuda üksnes teise vanema eelnevalt e-posti teel antud nõusoleku alusel ning vanemad lepivad kokku ärajäänud suhtluskorra asendamise; 10) suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel.
6.Esmalt otsustas maakohus jätta laste ema 28. juunil 2022. a esitatud tõendid menetlemata, sest 7. juuni 2022. a ärakuulamisel kinnitasid mõlemad vanemad, et neil ei ole täiendavaid taotlusi ning kohus tegi teatavaks lahendi aja, samuti ei ole põhistatud, et tõendite hiliseks esitamiseks oli mõjuv põhjus.
7.Maakohus asus seisukohale, et laste ja vanemate suhtluse praktiline korraldamine ei tohi jääda laste kanda ning lapsed ei peaks otsustama ainuisikuliselt suhtluse toimumise üle. Keegi menetlusosalistest ei ole esile toonud isa ohtlikkust laste suhtes. Ainuüksi laste selgitus, et neile on mugavam nädalalõputi isa juures käia, ei saa olla aluseks avalduse täielikult rahuldamata jätmiseks. Maakohus määras suhtluskorra, mille kohaselt isa ja lapsed suhtlevad isaga paaritu nädala reede õhtust kolmapäeva hommikuni nii, et isa läheb reedel lastele kooli või huviringi järele ning viib kolmapäeva hommikul kooli; kui laps ei ole reedel koolis või huviringis, siis läheb isa lapsele ema elukohta järele kell 18:00; kui lapsel ei ole kolmapäeval koolipäeva, siis viib isa lapsed ema elukohta hiljemalt kell 18:00. Lisaks määras maakohus kindlaks erandid tavapärasest suhtluskorrast ning suhtluskorda puudutavad detailid. Määratava korraga jääb lastel vanemate elukohtade vahel liikumist vähemaks ning mõlemal vanemal on võimalik nädalalõppe ja argipäevi lastega veeta. Isa suhtlusaeg määratava korraga ei suurene. Maakohus ei pidanud põhjendatuks teiste alternatiivsete kordade määramise kaalumist, sest need suurendaksid laste pendeldamist vanemate elukohtade vahel ning tükeldaksid nädalat, mis ei ole laste huvides.
8.Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda. Määruskaebus
9.Laste ema esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada ja/või täiendada maakohtu määruse punkte 3.1; 3.2; 3.3; 3.4; 3.6; 3.8 ning lisada täiendavaid punkte laste ja isa suhtluskorra reguleerimiseks.
10.Laste ema leidis, et maakohus oli põhjendamatult jätnud tema 28. juuni 2022. a esitatud seisukoha ja tõendid tähelepanuta. Tegemist ei olnud uute asjaoludega, laste ema on kogu menetluse jooksul eestkosteasutustele teada andnud, et isa käitumine on sobimatu ning tema vaimne vägivald on jätkunud. Seetõttu ei pidanud ema lepinguline esindaja vajalikuks enda varasemale praktikale tuginedes isa senist käitumist ema vastuses pikemalt lahata. Eestkosteasutused ja lastele määratud esindaja aga enda seisukohtades ei kajastunud ema ja laste poolt välja toodud situatsioone ja näited, mis tänase elukorralduse tinginud on. Kohtuistungil ei olnud emal aega intsidentidest rääkida. Ema märkis, et ütles istungil, et isa on vaimse vägivalla mõttes lastele ohtlik. Isa on laste asju lõhkunud, nende peale karjunud ning keelanud lastel emaga telefonitsi suhelda.
11.Laste ema palus tühistada või muuta kohtumääruse punkti 3.1 järgmiselt: „Isa X ja lapsed Q ja C suhtlevad isaga paaritu nädala reede õhtust kuni kolmapäeva hommikuni nii, et isa läheb reedel lastele kooli või huviringi järele ning viib kolmapäeva hommikul kooli. Kui laps ei ole reedel koolis või huviringis, siis läheb isa lapsele varasemalt kokkulepitud asukohta järele kell
18.00.Kui lapsel ei ole kolmapäeval koolipäeva, siis viib isa lapsed varasemalt kokkulepitud asukohta hiljemalt kell 18.00. Koolipäevadel (esmaspäevad ning teisipäevad), kui laps peab peale kooli ööbima isa elukohas, võib laps nõuda, et juhul kui tal ei ole samal päeval huviringe ning isa ei vii teda koolist ka otse enda elukohta, vaid ta peab näiteks isa töö juures ootama venna trenni või isa tööpäeva lõppu, võib laps peale tundide lõppu suunduda enda koju (ema
elukoht) ning minna isaga viimase elukohta siis, kui isa tööpäev ja/ või venna trenn on lõppenud.” Ema selgitas, et ei ole nõus sellega, et isa mistahes põhjusel ema elukoha lähedusse tulema peaks, mistõttu võiks lapsed peale võtta või ära viia kas koolist, huviringist või varem kokkulepitud kohast, mis on nii lastele kui ka isale, tema elukoha asukohta arvesse võtvalt, mugav. Esmaspäeval ja teisipäeval on laste huvides vajadusel käia oma alalisest elukohast läbi, et lapsed ei peaks mitme päeva kooli- ja trenni asju kaasas kandma, saaksid vahetada riided ning veeta aega kodus puhates või õppides.
12.Laste ema palus muuta kohtumääruse punkti 3.2 järgmiselt: „Vanemad tagavad, laste soove, vajadusi, võimekust ja seni toiminut arvesse võttes, laste õppetöö korraldamise, sh huviringides osalemise ja koduste koolitööde tegemise.” Laste ema hinnangul peab isa igasügisestel huviringide valimisel arvestama laste soove ja huvisid ning ei tohi ilma arusaadava põhjuseta takistada lapsel jätkamast seniste treeningutega. Kui laps jätkab huviringis käimist, on isal kohustus võimaldada tal ringis osaleda. Kui isa ei soovi ise last treeningule viia, ei tohi ta takistada lapsel sinna muul moel jõudmast. Kui isa ise lapsele treeningule järgi ei lähe, ei saa ta nõuda, et laps mõnel muul moel tema juurde ööbima peaks jõudma.
13.Laste ema palus tühistada või muuta kohtumääruse punkti 3.3 järgmiselt: „Sügis-, talve(suusa-) ja kevadvaheaja veedavad lapsed vanematega vaheldumisi. Suvise koolivaheaja veedavad lapsed tavapärase suhtluskorra järgi. Jõuluvaheajast paarisaastatel veedavad lapsed emaga jõuludest 23.-24.12 ning isaga 25.-26.12 ning paaritul aastal veedavad lapsed isaga jõuludest 23.-24.12 ning emaga 25.-26.12. isa on kohustatud vaheaegadel, mil lapsed temaga viibivad, lastega reaalselt ka tegelema, s.o kas töölt puhkuse võtma või muul moel isiklikult tagama, et laste koolivaheaeg on eakohaselt sisustatud ning nad saavad kolmel korral päevas sooja toitu. Vastasel juhul ei ole lapsed kohustatud isa juures viibima ning isal ei ole õigust takistada neil ema juurde tulemast, kui lapsed ise selleks soovi avaldavad.”
14.Laste ema palus tühistada või muuta kohtumääruse punkti 3.4 järgmiselt: „Lapsed veedavad oma sünnipäevad alati seal, kus nad parasjagu suhtluskorra järgselt viibivad. Kui lapsed viibivad emade- või isadepäeval teise vanema juures ning vastavalt ema või isa seda soovib, tulevad lapsed emadepäeval ema juurde ning isadepäeval isa juurde. Emadepäeval korraldab logistika ema ning isadepäeval isa. Tulemise fakt ja transpordi kellaaeg lepitakse kokku jooksvalt, pühale eelneva kuu 25. kuupäevaks. Juhul, kui selleks kuupäevaks ei ole teine vanem soovi avaldanud ning laste saabumise kellaaega teatanud, ei ole teisel vanemal kohustust last enda juurest ära saata.” Ema leidis, et kõnealuse punkti täitmine peaks jääma vabatahtlikuks, sest pole lapse huvides muuta suhtluskorda laste, tema ema või isa sünnipäevast vms tähtpäevast tulenevalt.
15.Laste ema palus tühistada või muuta kohtumääruse punkti 3.5 järgmiselt: „Lapse tõsise haigestumise korral, st haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee, jääb suhtluskord ära ning haige laps jääb ema hoole alla. Kui laps on haigestunud isa juures viibides, ei tohi isa takistada lapsel, viimase soovi korral, ema juurde jõudmast.” Ema põhjendas maakohtu määruse punkti 3.5 muutmise vajadust sellega, et isa pole kunagi haige lapsega koos olnud, ei tea laste haiguslugusid, tervise omapärasid. Lisaks on lapsed sellises eas, kus haigeks jäädes soovivad emaga olla.
16.Laste ema palus kohtumääruse punkti 3.6 täiendada ning lisada kõnealuse punkti rikkumise tagajärje ning abinõud, mida lapsed võivad enda kaitseks teha, kui isa ei võimalda nendel emaga telefoni, sms-i vms suhtlusrakenduse vahendusel suhelda.
17.Laste ema palus kohtumäärust täiendada järgmiste punktidega: „Isa on kohustatud abistama lapsi nende asjade pakkimisel, kui lapsed tema juurest lahkuvad. Kui laps sellegipoolest oma kooliasjad, riided, treeningvarustuse vms isa juurde jätab, kohustub isa järgmisel päeval maha ununenud esemed linna, lapsele ära tooma. Asjade üleandmise paik ning kellaaeg lepitakse kokku jooksvalt.” ning “Isa vastutab lapse asjade heaolu eest kogu lapse sealviibimise aja. Ehk - lapse riided peavad olema hoitud tervetena ning vajadusel pestud, kooli- vms asjad korrektselt hoitud. Isa juures viibimise ajal kaotatud või lõhutud asjad tuleb isal asendada rahaliselt (aluseks on eseme ostutšekk). Ostutšeki puudumisel asendab isa kaotatud või lõhutud asja identsega.” Menetlusosaliste seisukohad
18.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, sest ema on põhiosas nõus sellega, kuidas ja millal lapsed isaga koos on ning täiendavate detailide lisamine ei tule vanemate vahelisel keerulisel suhtlemisel ja suhtluskorra täitmisel kasuks.
19.Rae vald vallavalitsuse kaudu leidis, et põhjendatud oleks muuta maakohtu määruse punkti 3.1 vältimaks vaimseid pingeid peres. Laste üleandmise kohaks saab olla laste kool või trenni asukoht. Koolivälisel ajal võib olla laste üleandmise kohaks näiteks XXX, kus ka varasemalt lapsi üle antud on ning mis ei ole laste isa ega ema elukohast kuigi kaugel. Seoses maakohtu määruse punktiga 3.4 märkis eestkosteasutus, et laste huvides on jätkata selliselt, et vanemate sünnipäeva veedab laps selle vanema juures, kelle juures ta peab suhtluskorrajärgselt viibima ning sünnipäeval on teisel vanemal õigus lapsega aega veeta ja suhelda, ent pole põhjendatud lapse pendeldamine teise vanema juurde ja tagasi üheks ööks. Teiste maakohtu määruse punktide muutmiseks eestkosteasutus vajadust ei näinud.
20.Eestkosteasutus tõi välja, et suhtles telefoni teel 24. augustil 2022. a laste isaga. Laste isa sõnul on kohtu poolt kinnitatud suhtluskord üldjuhul toiminud. Raskusi on olnud laste üleandmisega, kuna laste ema ei soovi, et isa tema elukoha lähedale tuleb. Laste isa sõnul ei takista ta lastel emale helistamast või kirjutamast. Suheldes 25. augustil 2022. a laste emaga tõi laste ema välja, et pärast kohtumääruse tegemist on laste isa käitumine taas keeruliseks muutunud. Isa juures on murekohaks endiselt laste hügieeni eest hoolitsemine. Lapsed käisid isaga Saaremaal nii, et neil ei olnud kaasas vahetuspesu. Lapse ema teavitati reisist vaid päev varem, nii et tal ei olnud võimalik ise lastele asju kaasa pakkida. Saaremaalt naastes toimus infovahetus taas vanema poja kaudu, kuna laste isa ei andnud emale infot selle kohta, millal nad tagasi jõuavad. Laste ema sõnul on lapsed kirjeldanud, kuidas isa nende juuresolekul nugekahvleid loobib. Eestkosteasutus järeldas vestlustest vanematega, et laste isaga suhtlemine tekitab emas suurt hirmu ja ärevustunnet. Lapse ema on kirjeldanud, kuidas laste isa on kooselu ajal tema vastu olnud vaimselt vägivaldne. Väiteid lapsi kahjustavast käitumisest on ka laste isa ema kohta esitanud. Eelneva põhjal leidis eestkosteasutus, et on põhjendatud kohtumääruse detailide täpsem sõnastamine.
21.Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu toetas Rae valla seisukohta.
22.Laste isa palus jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud laste ema kanda. Kompromissi korras oli isa nõus muutma maakohtu määruse punkti 3.1 selliselt, et laste igakordne üleandmine toimub muus, aga konkreetses asukohas (nt XXX) hiljemalt kell 18:00, millisel juhul on see asukoht kindlaks määratud ja laste üleandmiseks ilmub vanem sellesse asukohta. See põhimõte kehtiks üksnes neil juhtudel, mil lapsed ei ole reedel või kolmapäeval koolis või huviringis, samuti vaheaegade alguses ja lõpus. Isa sooviks on, et laste üleandmise
hetkel viibiks mõlemad vanemad juures ega lapsi üksi kuniks teine vanem saabub. Isa hinnangul on suhtluskord määruse alusel valdavalt toiminud, kuid vanemate vaheline kommunikatsioon on veel konarlik. Käesolevas asjas ei tule määrusega suhtluskorda täpsemalt reguleerida, sest vanem peab alati vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks veelgi detailsema suhtlemiskorra. Ema soov muuta maakohtu määruses 3.1 sätestatud üleandmise kohta ei ole ema positsiooni arvestades loogiline. Ema taotletud eesmärk on ühelt poolt vähendada suhtlust isaga miinimumini ning vastuoluliselt taotleb ema, et igakordselt toimuks vanemate vahel eraldi kokkuleppimine, kus lapsed üle antakse. Senise ema käitumise alusel lükkaks ema ka igakordse kohtumispaiga kokkuleppimise lastele õlule.
23.Isa märkis, et ei karju laste peale, küll aga on situatsioone, kus lastega tuleb olla rangem ning teha ka nn ebapopulaarseid otsuseid, mis on kasvatuslikult vajalikud. Isa piirab vähesel määral nutitelefonide kasutamist. Laste õigust suhelda emaga ei ole isa piiranud ega kavatse ka edaspidi, küll aga on isa seisukohal, et telefon ja internet ei pea olema lastel kättesaadav igal hetkel. Arusaamatused laste üleandmisel on toimunud mh ema tõttu. Emapoolsed tõendid lastega suhtluse osas on ebausaldusväärsed seetõttu, et emal on laste telefonidele ning suhtlusrakendustele nn administraatori õigused. Menetluse edasine käik
24.Laste ema esitas 31. oktoobril 2022. a seisukoha, milles tõi täiendavalt välja, et maakohtu määruse tegemisest on möödas üle kolme kuu ning tema hinnangul on suhtluskorra rakendamisel selgunud, et suhtluskord ei toimi ega vasta laste huvidele. Mõlemad lapsed on emale kurtnud, et kohtu poolt määratud suhtluskord neile ei meeldi ning nad ei soovi nädala sees koolipäevadel isa juures käia ja seal olla. Lapsed peavad isa juures olles tund aega varem ärkama. Kool ja trennid on ema kodu lähedal. Lapsed on öelnud, et neil on ema juures lihtsam oma kooliasju teha ja meeles pidada, kui kõik asjad on ühes kohas ja aitab neil hoomata nende kohustusi. Lapsed on emale avaldanud, et neile meeldiks ja sobiks isaga suhelda varasemalt toiminud suhtluskorra järgi ehk nädala sees on lapsed ema juures ja nädalavahetustel isa juures. Koolivaheaegadel on lapsed nõus rohkem isaga olema. Maakohtu poolt kindlaksmääratud suhtluskord on laste jaoks põhjendamatult koormav. Laste ema kahtleb, kas isa ise sooviks kooli tunniplaani ja trennide tihedat graafikut arvesse võttes veel lisaks kolida kahe kodu vahet ning olla selliselt pidevas stressisituatsioonis.
24.1.Lisaks heitis laste ema isale ette, et viimane ei täida oma vanemlikke ülesandeid kohusetundlikult. Lapse isa on unustanud last kooli viies lapsele trenniasjad kaasa panna. Kui lapsed on suhtluskorra järgi isa juures ka koolipäevadel, on ema koormus veelgi suurem. Iga koolipäeva eel peab ema telefoni teel juhendama lapsi vajalikud asja ära tegema ning järgmisel päeval tegelema tegemata jäetuga (juhendama täitma päevikuid, asendama trenniasju uutega, kontrollima mitme päeva materjale vihikutes). Laste ema hinnangul ei ole laste huvid isale prioriteetsed. Laste ema leiab jätkuvalt, et ta ei ole last eale mittekohase info vahendamiseks ära kasutanud. Ema kirjeldas olukorda, kus isa ei tulnud lapsele XXXsse õigel ajal järgi ning ema pidi koos lastega autos ootama. Isa suhtub laste terviseküsimustesse kergekäeliselt, sest vaatamata sellele, et lapsel võis olla koroona, saatis isa lapse kooli. Laste emale on arusaamatu laste isa suhtumine, et kui lapsed on suhtluskorra järgi tema juures, ei tohi lapsed tulla ema juurest asju võtma, kuigi neil on trennid Peetris, laste ema kodu juures. Laste ema on märganud, et lapsed saavad koolis märkuseid just nendel päevadel, kui nad on isa juurest kooli läinud. Märkused on peamiselt seotud asjade puudumisega, aga ka tunnis jutustamisega. Maakohus ei ole võtnud arvesse, et vanemate omavahelised suhted on keerulised ja laste elukorralduse sujuvaks toimimiseks on vajalik vanemate omavaheline koostöö, mida ei ole.
25.Tallinna Ringkonnakohus kuulas 5. juulil 2023. a ära lapsed ning 7. juulil 2023. a lapsevanemad.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osaliselt suhtluskorra kindlaksmääramise osas, millega maakohus määras laste üleandmise kohaks koolivälisel ajal ema elukoha (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 3.1 II ja III lause). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab koolivälisel ajal laste üleandmise kohaks XXX. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
27.Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud seni lahendamata taotlused ning võtab esmalt seisukoha menetlusosaliste esitatud tõendite tsiviilasja juurde võtmise osas. Kuigi üldjuhul peavad menetlusosalised TsMS § 329 lg 1 järgi esitama tõendid ja vastuväited nii vara, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik, ning hilinenult tõendi võib kohus TsMS § 238 lg 3 p 3 alusel jätta vastu võtmata, võib menetlusosaline siiski määruskaebuse põhjendamiseks esitada TsMS § 662 lg 3 järgi uusi asjaolusid ja tõendeid ning ringkonnakohus võib määruskaebust läbi vaadates TsMS § 667 lg 3 II lause järgi vajadusel ka koguda uusi tõendeid. Seejuures peab aga ringkonnakohus kontrollima, et tõendid oleksid TsMS § 238 tähenduses asjakohased ja lubatavad (v.a TsMS § 238 lg 3 p 3).
27.1.Laste ema esitas 15. juulil 2022. a koos määruskaebusega 9 lisa: isa esialgne avaldus suhtluskorra määramiseks; laste ärakuulamise protokoll; laste ema täiendav seisukoht, koos esitatud lisadega 1-7; Tallinna Lastekaitse seisukoht; Rae Vallavalitsuse seisukoht; Laste esindaja seisukoht; 29. juunil 2022. a teatavaks tehtud kohtumäärus; lisamaterjal kohtumäärusele järgnenud ajast; ema esimene vastus kohtule, isa avaldusele. Määruskaebuse lisad 1, 2, 4, 5, 6, 7, 9 on käesolevas asjas esitatud menetlusdokumendid ning laste ärakuulamise protokoll. Kuivõrd tegemist on dokumentidega, mis on juba tsiviilasja juures, ei võta ringkonnakohus neid korduvalt tõendina vastu. Lisa 3 puhul on tegemist laste ema 28. juunil 2022. a maakohtule esitatud seisukoha ja selle juures olevate tõenditega, mille menetlemisest maakohus keeldus. Määruskaebusest nähtub, et kõnealust lisa 3 on laste ema käsitlenud menetluse senise käigu ja asjaolude kirjeldamisel ega ole esile toonud, mida laste ema soovib nimetatud lisaga maakohtu määruse vaidlustamise kontekstis tõendada. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus tsiviilasja juurde võtmata ka määruskaebuse lisa 3.
27.2.Laste isa esitas 30. augustil 2022. a seisukohaga koos 4 lisa: ema 18. mai 2022. a e-kiri isale suhtlusinformatsiooni mittesaamise soovi kohta; kolm väljavõtet 23. mai 2022. a lapse ja isa vahelisest sõnumivahetusest. Laste ema esitas 31. oktoobril 2022. a seisukohaga koos 7 lisa:
5.septembri 2022. a vanemate kirjavahetus; kütuseraha küsimine; 24. augusti 2022. a vanemate kirjavahetus; Cl kooliasjad kodus; Cl kodutöö tegemata; Q puudumine isa poolt märkimata; Q koolist puudumine ema poolt märgitud. Laste isa esitas 1. septembril 2023. a seisukohaga koos 5 lisa: ema ja isa e-kirjavahetuse 18. kuni 19. septembrini 2022; kolm väljavõtet e-koolist selle kohta, et Cl on kodutöö tegemata; ema ja isa e-kirjavahetus 24. aprillist 2023. a. Arvestades, et praegusel juhul on vaidlus laste ja isa suhtlemise korra üle, on ringkonnakohtu hinnangul laste ema 31. oktoobril 2022. a ja laste isa 30. augustil 2022. a ja 1. septembril 2023. a esitatud lisad asjakohased ja lubatavad, kuivõrd annavad ülevaate senisest laste ja isa suhtlusest ning vanemate omavahelisest koostööst ja laste eest hoole kandmisest.
28.Ringkonnakohus jätab rahuldamata Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) taotluse Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) menetlusest eemaldamiseks. Kohus peab küsima valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saatma talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad (TsMS § 552 lg 2). Maakohtu menetluse ajal asus ema ja laste elukoht Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusterritooriumil, mistõttu kaasati menetlusse Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) arvamuse andmiseks. Asjaolu, et laste ja ema elukoht on muutunud, ei anna alust Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) menetlusest eemaldamiseks.
29.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Praegusel juhul on laste ema palunud määruskaebuses tühistada ja/või täiendada maakohtu määruse punkte 3.1; 3.2; 3.3; 3.4; 3.6; 3.8 ning lisada täiendavaid punkte laste ja isa suhtluskorra reguleerimiseks. Laste ema ei ole vaidlustanud maakohtu määruse punkte 1, 2, 3.5; 3.7; 3.9; 3.10, 4. Selles osas ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ei kontrolli.
30.Ringkonnakohus märgib, et sisuliselt ei ole laste ema maakohtu määratud suhtlemise korda ja selle mahtu vaidlustanud. Laste ema määruskaebuse eesmärk on eelkõige reguleerida suhtluskorda detailsemalt. 31. oktoobril 2022. a esitatud seisukohas (kd II, tl 28-31) märkis laste ema, et määratud suhtluskord ei toimi. Kolleegium lähtub määruskaebuses olevatest menetluslikest taotlustest, mistõttu ei arvesta laste ema 31. oktoobri 2022. a seisukohas välja toodut ega hinda seda, kas maakohtu määratud suhtlemise korra maht vastab laste huvidele või mitte. Ringkonnakohus selgitas seda laste emale 7. juulil 2023. a toimunud ärakuulamisel ning ema kinnitas, et selgitus on talle arusaadav (kd II, tl 83).
31.Kolleegium selgitab, et lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine, kui üks vanem ei ela lapsega koos. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lapsega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne. See, kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata, sõltub eelkõige menetlusosaliste vastavatest ettepanekutest ning iga konkreetse asja eripärast. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p-d 21 ja 22; RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p 22; RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-13-07, p 33). Ringkonnakohus selgitab, et kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
32.Arvestades lapsevanemate läbisaamist palus laste ema, et laste üleandmine koolivälisel ajal ei toimuks ema kodukohas, vaid varasemalt kokkulepitud asukohas (maakohtu määruse
resolutsiooni p 3.1. II ja III lause). Vanemad avaldasid 7. juuli 2023. a ärakuulamisel, et hetkel on laste üleandmise kohaks kokku lepitud XXX. Arvestades, et ema hinnangul on vaja laste üleandmiseks neutraalset kohta ja kõikidele osapooltele sobib selleks XXX, leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus määras laste üleandmise kohaks koolivälisel ajal ema elukoha ning määrata uueks kohaks XXX.
33.Ülejäänud osas kolleegium maakohtu määrust ei muuda ega rahulda vastavas osas ka määruskaebust ning selgitab seda järgnevalt. Muuhulgas nähtub lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja viimasest seisukohast (kd II, tl 67), et lapsevanemad on võtnud laste ja isa suhtlemise aluseks maakohtu määratud suhtluskorra ning lapsed on sellega harjunud.
34.Laste ema palus täiendada maakohtu määruse resolutsiooni p 3.1 selliselt, et koolipäevadel (esmaspäevad ning teisipäevad), kui laps peab pärast kooli ööbima isa elukohas, võib laps nõuda, et juhul kui tal ei ole samal päeval huviringe ning isa ei vii teda koolist ka otse enda elukohta, vaid ta peab näiteks isa töö juures ootama venna trenni või isa tööpäeva lõppu, võib laps peale tundide lõppu suunduda enda koju (ema elukoht) ning minna isaga viimase elukohta siis, kui isa tööpäev ja/või venna trenn on lõppenud. Sisuliselt on laste ema pakutud suhtluskorra järgi võimalik lastel ise otsustada, kuhu nad pärast kooli või huviringe enne isa juurde minekut lähevad.
34.1.Kolleegium märgib, et kuigi kohus määrab lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra kindlaks vastavalt lapse huvidele (PKS § 123 lg 1, lastekaitseseaduse § 21 lg 1), ei pruugi lapse soov ja huvid igas olukorras kattuda. Lapse ja vanema suhtlusõiguse määramisel ei ole määravaks ainult lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel oleks vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning ei kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt ka RKTKm 06.04.2018, 2-1516111, p 18). Kuivõrd suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21), siis on eelduslikult lapse huvides see, et ta tunneb oma vanemaid ja saab lahus elava vanemaga suhelda (vt RKTKm 06.04.2018, 2-15-16111, p 18). Vaatamata sellele, et lastel võib olla mugavam pärast kooli või huviringi minna ema koju kui oodata isa töö juures, ei saa otsustust suhtluskorra täitmise üle, st kas minna isa töökohta või ema juurde, jätta 11- ja 9-aastaste laste kanda. Muuhulgas aitab kolleegiumi hinnangul ka laste jaoks ettenähtavuse ja rutiini tekkimisele ning logistika hõlbustamisele kaasa rütm, kus on selgelt eristatavad n.ö isa ja ema päevad.
35.Laste ema on palunud täiendada maakohtu määruse punkti 3.6 selliselt, et tõsise haigestumise korral jääb suhtluskord ära ning haige laps on ema hoole all ja kui laps soovib isa juures viibides ema juurde, ei tohi isa seda takistada. Vaatamata laste ema väitele, et isa ei ole kunagi lapsi põetanud ning lapsed tunnevad ennast ema juures kõige turvalisemalt, ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et laste isa ei saaks haige lapse eest hoolitsemisega hakkama. Asjaolu, et lapse tervisega seotud küsimusi langetavad lapsevanemad ühise hooldusõiguse korral koos ning käituvad igakülgselt lapse heaolu silmas pidades tuleneb PKS § 118 lg-st 1. Kuigi isal ei ole keelatud lapsi nende soovi korral ema juurde viia, jääb kolleegium enda eelmises punktis väljendatud seisukoha juurde, et otsustust suhtluskorra täitmise üle ei saa jätta laste kanda.
36.Seoses tähtpäevadega on laste ema taotlenud täiendada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3.4 nii, et vaid juhul, kui ema või isa seda soovib ja lapsed viibivad emade- või isadepäeval teise vanema juures, tulevad lapsed tähtpäevaks vastava vanema juurde. Lisaks soovis laste ema täiendada tähtpäevadega seotud suhtluskorda selliselt, et emadepäeval korraldab logistika ema ning isadepäeval isa, kusjuures tulemise fakt ja transpordi kellaaeg lepitakse kokku jooksvalt, pühale eelneva kuu 25. kuupäevaks; juhul, kui selleks kuupäevaks ei ole teine vanem soovi avaldanud ning laste saabumise kellaaega teatanud, ei ole teisel
vanemal kohustust last enda juurest ära saata. Vaatamata ema hinnangule, et eelnevalt kirjeldatud viisil täiendatud suhtluskord on lastele sobilikum, sest laste huvides ei ole muuta harjumuspärast suhtluskorda üksnes tähtpäevade tõttu, on kolleegiumi hinnangul maakohtu tähtpäevadega seotud suhtluskord laste huvides ning määruskaebuses ei ole esile toodud selliseid asjaolusid, mis tingiksid selle muutmise vajadust. Transpordiga seotud küsimuste kokkuleppimise täpsustamine on ringkonnakohtu hinnangul küllaltki jäik, mistõttu võib tekitada lastevanemate vahel täiendavaid vaidlusi.
37.Laste ema on palunud täiendada maakohtu määruse punkti 3.2 laste õppetöö korraldamise tagamise viisi osas, punkti 3.3 sellega, mida ja kuidas isa peaks lastega vaheaegadel ette võtma ning reguleerida suhtluskorda täiendava kolme punktiga, mis puudutab abinõusid, mida lapsed võivad enda kaitseks teha, kui isa ei võimalda neil emaga suhelda, isa kohustust aidata lapsi pakkimisel, isa kohustust vastutada laste asjade heaolu eest. Kolleegium ei pea vajalikuks muuta ega täiendada kõnealuste punktide osas maakohtu määratud suhtluskorda. Ringkonnakohus märgib, et vaatamata sellele, et praegusel juhul näib emal olevat usaldamatus isa kasvatusstiili suhtes, ei anna see alust laste ja isa suhtluskorra kindlaksmääramisele vastavalt ema aktsepteeritud kasvatusmeetoditele. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et suhtluskorda ei tule täpsemalt reguleerida, sest vanem peab alati vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks veelgi detailsema suhtlemiskorra. Käesoleval juhul on nii ema kui ka isa elukohas kõik vajalikud tingimused selleks, et edukalt õppida ja käia trennis ning ei ole alust arvata, et suhtluskorrast lähtuv elukorraldus ei oleks lastele jõukohane, kuigi nad eelistavad mõnes olukorras rohkem toetatud lahendusi (kd II, tl 67, tl 82). Kui ilmneb, et üks lastevanematest kahjustab lapse heaolu ning esinevad vastavad alused, on põhjendatud pöörduda kohtusse hooldusõiguse piiramiseks. Lisaks eelnevale peab kohtulahend olema TsMS § 442 lg 5 kohaselt ka täidetav. Arvestades laste ema ettepanekuid maakohtu määruse punktide 3.2, 3.3 täiendamise ning täiendava kolme punkti sisu osas, on ei ole tegemist sellise suhtluskorraga, mis oleks TsMS § 442 lg 5 mõttes täidetav.
38.Ülalmärgitud põhjendustel leiab kolleegium, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning seda muuta vaid koolivälisel ajal laste üleandmise kohta osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
39.TsMS § 654 lg 22 alusel koostoimes TsMS §-ga 659 esitab ringkonnakohus määruses resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
40.Viimaks rõhutab ringkonnakohus, et laste huvides on see, et mõlemad vanemad toetavad lapsi teise vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Laste vaimse ja füüsilise tervise parimates huvides on olukord, kus mõlemad vanemad panustavad teadlikult ühiste erimeelsuste ületamiseks. Vanemate vastastikune üksteise süüdistamine ei aita kaasa probleemi lahendamisele. Kuigi lastega seotud vaidlustes on vanemate pigem emotsionaalsusel kui ratsionaalsusel põhinev käitumine teatud määral arusaadav, peavad vanemad täitma kohtulahendit ja omavahelisi kokkuleppeid, samuti suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just laste huvides. Menetluskulude jaotus
41.Arvestades praeguse vaidluse olemust, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuna Harju Maakohus andis 16. märtsi 2022. a määrusega lastele riigi õigusabi kohustuseta
hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, jäävad laste esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Laste riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.