(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 11.09.2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-18798
Kohtuasi
X hagi Y vastu abielu lahutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.06.2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX) Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX, registrijärgne elukoht XXX, tegelik elukoht teadmata)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 07.06.2023. a määrus tühistada ja saata saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
2.X määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 30.11.2021. a Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi abielu lahutamise nõudes, mida täpsustas 26.12.2021. a.
Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt ei ela hageja kostjaga koos alates 2008. aastast, kui Y läks ära ja asus hageja andmetel elama Ukrainasse. Y täpset asukohta/elukohta või praegust elukohta ei ole hagejal teada. Tema sugulustega ja varasemate ühiste tuttavatega
2-21-18798 hagejal kontakti ei ole. 2010. aastal tegi hageja avalduse politseile kostja tagaotsimiseks, et nõuda temalt elatisraha. Politsei vastas, et tagaotsimise alustamiseks puudub alus ja soovitas pöörduda tsiviilkohtusse, mida hageja ka tegi, kuid temaga kontakti pole kohtul õnnestunud saada. Viimane kostja teadaolev elukoht 2009-2010 aastatel oli XXX, Ukraina. Hageja palub lahutada oma abielu kostjaga seoses sellega, et kooselu on lõppenud 13 aastat tagasi.
3.Harju Maakohus tegi 07.01.2022. a päringu Politsei- ja Piirivalveametile kostja viibimiskoha ja kontaktandmete kohta. 11.01.2022. a vastuses teatas Politsei- ja Piirivalveamet, et nende andmekogus puuduvad andmed Y (Y, isikukood XXXXXXXXXX) elu- või viibimiskoha ja kontaktandmete kohta ning viimane kokkupuude isikuga oli 2007. aastal.
4.Harju Maakohus tegi 12.01.2022. a päringu Ukraina Suursaatkonnale kostja viibimiskoha ja kontaktandmete kohta, kuid ei saanud päringule vastust.
5.Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 22.02.2022. a määrusega.
6.Harju Maakohus edastas 20.04.2022. a Ukraina pädevale kohtule taotluse kohtudokumentide kättetoimetamiseks kostjale ning kostjalt seletuse võtmiseks, kuid dokumente ei õnnestunud kostjale kätte toimetada.
7.Harju Maakohus kohustas 29.05.2023. a määrusega hagejat teatama kohtule kostja täiendavad kontaktandmed, mis võimaldavad talle dokumendid kätte anda. Kohus hoiatas, et nõutud andmete mitteesitamisel määratud tähtpäevaks on kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata.
8.05.06.2023. a teatas hageja Harju Maakohtule, et temal puuduvad täiendavad andmed kostja asukoha kohta. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 07.06.2023. a määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
10.Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus TsMS § 423 lg 1 p-le 8. Antud juhul ei ole hageja esitanud kostja andmeid, mis võimaldaks menetlusdokumente kostjale kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Kohus on üritanud kostja kontaktandmeid leida ning ise materjale ja kohtumäärust kätte toimetada enam kui aasta jooksul Ukraina pädeva kohtu kaudu vastavalt Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades, kuid see on ebaõnnestunud. Antud juhul ei ole võimalik kostjale mõistlike pingutustega tsiviilasja materjale ja kohtumäärust kätte toimetada.
11.Ringkonnakohtus on korduvalt väljendatud seisukohta, et avalikku kättetoimetamist ei saa lubatavaks pidada juhul, kui kostja suure tõenäosusega Eestis ei ela ning Eestis toimuva avaliku kättetoimetamisega kostja menetlusdokumente seetõttu suure tõenäosusega kätte ei saa (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2013. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-35994). Antud juhul on tõenäoline, et kostja Eesti Vabariigis ei ela ning seega suure tõenäosusega menetlusdokumente avaliku kättetoimetamisega kätte ei saa, mistõttu ei saa avalikku kättetoimetamist pidada lubatavaks.
12.Kohus selgitas, et TsMS § 407 lg-st 4 tulenevalt ei tohi kohus hagilises abieluasjas seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha. Kohus saab asja lahendada üksnes kohtuotsusega, mis eeldab kostja reaalselt kätte saamist ja seega ei saa kohus lahutusasja läbi vaadata ilma kostja
2-21-18798 menetluses osalemiseta. Kui teadaolevad andmed kättetoimetamist ei võimalda, tuleb hagi jätta läbi vaatamata.
13.Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping) artikkel 27 p 2 kohaselt, kui abielu lahutamise avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ja kui üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Hagejal on õigusabilepingust tulenevalt õigus esitada hagi kostja vastu abielu lahutamiseks ka Ukraina pädevale kohtule. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
14.Hageja esitas määruskaebuse, mille kohaselt ei ole ta kostjat näinud üle 10 aasta ega suhelnud tema või tema sugulastega. Hagejal puuduvad kontaktid kostja või tema sugulastega ka sotsiaalvõrgustikes. Y ei ole maksnud elatist oma lapsele ning ei ole suhelnud lapsega pärast kodust lahkumist. Hageja palub end kostjast lahutada, kuna soovib isiklikku elu ning tal puudub teadmine kostja füüsilisest asukohast.
15.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
17.Ringkonnakohus saab määruskaebusest aru nõnda, et hageja soovib maakohtu määruse tühistamist ning hagi rahuldamist. Ringkonnakohus selgitab, et hagi rahuldamine käesoleval juhul võimalik ei ole. Nimelt näeb Eesti õiguskord ette, et abieluasjas peavad pooled isiklikult kohtusse ilmuma ja kohus peab nad isiklikult ära kuulama (TsMS § 346 lg 2), millist põhimõtet on maakohus õigesti selgitanud ka hagiavalduse menetlusse võtmise määruses (dtl 39). Lisaks ei ole abieluasjas tagaseljaotsuse tegemine lubatav (TsMS § 423 lg 4 esimene lause). Kohus saab asja lahendada üksnes kohtuotsusega, mis eeldab kostja reaalselt kätte saamist ega saa lahutusasja läbi vaadata ilma kostja menetluses osalemiseta, nagu on õigesti märgitud ka vaidlustatud määruses.
18.Vaatamata eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks, kuna hagi on ringkonnakohtu hinnangul menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes jäetud ennatlikult läbi vaatamata.
19.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt tugines maakohus hagi läbi vaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 1 p 8 esimesele alternatiivile, mille kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis
2-21-18798 võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida.
20.Maakohus põhjendas, et on üritanud kostja kontaktandmeid leida ning ise materjale ja kohtumäärust kätte toimetada enam kui aasta jooksul Ukraina pädeva kohtu kaudu vastavalt Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades, kuid see on ebaõnnestunud. Maakohus järeldas eeltoodu alusel, et antud juhul ei ole võimalik kostjale mõistlike pingutustega tsiviilasja materjale ja kohtumäärust kätte toimetada. Maakohtu määrusest ei nähtu aga, mille alusel kohus leidis, et menetlusdokumentide kohtu poolse kättetoimetamise kostjale saab käesoleval juhul lugeda ebaõnnestunuks. Selliselt on maakohus rikkunud põhjendamiskohustust (TsMS § 465 lg 2 p 8).
21.Eeltoodud eksimust ei ole võimalik parandada ka määruskaebuementluses, arvestades, et erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et tsiviilasja materjalid järeldust selle kohta, et kostjale ei ole õnnestunud dokumente kätte toimetada, ei võimalda.
22.Iseenesest on maakohus, arvestades kostja viimast teadaolevat elukohta, õigesti leidnud, et kohtuasja materjalide kättetoimetamisel kohaldub Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping). Vastavalt õigusabilepingu artikli 2 punktile 1 osutavad lepingupoolte justiitsasutused vastastikku õigusabi tsiviil- ja kriminaalasjades kooskõlas käesoleva lepingu sätetega. Õigusabilepingu artikli 3 kohaselt hõlmab õigusabi järelepärimise saanud lepingupoole seadusandluses ettenähtud protsessuaalsete toimingute sooritamist nagu poolte, süüdistatavate ja kohtualuste, kannatanute, tunnistajate, ekspertide ülekuulamine, ekspertiiside ja kohtuliku vaatluse läbiviimine, asitõendite üleandmine; kuriteo toimepannud isikute kriminaalasja algatamist ja väljaandmist, tsiviilasjades langetatud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist, dokumentide kätteandmist ja edasisaatmist, teise lepingupoole palvel andmete esitamist süüdistatavate karistuse kohta. Õigusabilepingu artikli 9 punkti 1 esimese lause kohaselt annab järelepärimise saanud asutus dokumendid kätte vastavalt tema riigis kehtivatele eeskirjadele, kui kätteantavad dokumendid on koostatud tema keeles või varustatud tõestatud tõlkega.
23.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus eelnevale tuginedes pöördunud järelepärimisega Justiitsministeeriumi poole, andes teada nii oma soovist esitada õiguabitaotlus kui ka soovist teada saada, kas arvestades sõjaseisukorda Ukrainas, on võimalik Ukraina pädeva kohtu kaasabil tuvastada kostja viibimiskoht, toimetada talle kätte asja materjalid ja võtta kostjalt seletus (dtl 81). Justiitsministeeriumi vastusest nähtuvalt ei saa praegust keerulist olukorda arvestades tagada, kas dokumentide kättetoimetamine või muud toimingud on võimalikud või mitte, kuid dokumendid on võimalik edastada Ukrainasse skaneeritud kujul PDF formaadis aadressile [email protected] (dtl 84). Seejärel on maakohus edastanud hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse ja dokumentide tõlgetega eelnimetatud e-posti aadressile (dtl 90), kuid tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et Ukraina pädev kohus oleks maakohtule teada andnud, et kostjale ei ole dokumentide kättetoimetamine võimalik. Veelgi enam, tsiviilasja toimikust ei nähtu sedagi, et Ukraina pädev asutus oleks maakohtu poolt ekirja teel edastatud dokumentide kätte saamise kohta saatnud soovitud kinnituse. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda selle kohtu seisukohaga, et kostjale on dokumentide kättetoimetamine ebaõnnestunud.
24.Kuivõrd ringkonnakohtule jäi Justiitsministeeriumi vastusest ebaselgeks, kas justiitsasutus suunas dokumentide kättetoimetamise tagasi maakohtule või tegeleb sellega ka ise, tegi kohus andmete täpsustamiseks vastava päringu. Justiitsministeeriumi vastusest nähtuvalt ei ole vastavalt dokumendihaldussüsteemile käesolevas tsiviilasjas dokumentide kättetoimetamise
2-21-18798 taotlust läbi ministeeriumi liikunud, kuid Ukrainaga on õigusabitaotlused liikunud, sh ka paberkandjal (dtl 134).
25.Eeltoodud asjaolusid arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et asjas ei olnud vaidlustatud määruse tegemise hetkel TsMS § 423 lg 1 p-s 8 sätestatud eeldused täidetud ning maakohus ei võinud hagi läbi vaatama jätta. Maakohtu eksimuste tõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada ning asi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kostjale dokumentide kättetoimetamisel järgida õigusabilepingus sätestatud ja eelpool esile toodud nõudeid. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
26.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
27.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.