Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-16-1431

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Aastaring OÜ esitas 28.01.2016 kohtule hagiavalduse, milles palus Axxx Txxxx Transport OÜ-lt hageja kasuks välja mõista põhivõla 7881,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1076,79 eurot ja sissenõude kulud summas 40 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Tartu Maakohus võttis hagi 05.02.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte kostja sekretäri vahendusel 17.02.2016 TsMS § 323 lg 1 ja 2 mõttes. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal on poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise leping, mille kohaselt kostja tellis hagejalt rahvusvahelist transporditeenust ning rentis oma transpordivahenditesse GPS seadmeid. Kostja kohustus tasuma hageja poolt esitatud arvete alusel teenuse eest, mida kostja aga teinud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

2-16-1431 nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Pooled ei ole omavahel kokku leppinud seadusjärgsest viivise määrast erinevat viivise määra, mistõttu kohaldub seadusjärgne viivise määr, milleks on 0,05% päevas, millele lisandub 8% aastas. Viivise protsent ühes päevas on seega 0,022, mitte 0,024% nagu on märkinud hageja. Lisaks sellele on hageja kohtu hinnangul valesti märkinud viivituses oldud päevad iga arve osas. Sellest tulenevalt ei ole hageja viivist arvestanud korrektselt. Tulenevalt eeltoodust on viivise arvestus järgnev: - Arve nr 14477, viivitatud päevi 477 – viivis 209,88 eurot; - Arve nr 14478, viivitatud päevi 500 – viivis 64 eurot; - Arve nr 14479, viivitatud päevi 500 – viivis 39,77 eurot; - Arve nr 14480, viivitatud päevi 499 – viivis 75,56 eurot; - Arve nr 14484, viivitatud päevi 498 – viivis 49,30 eurot; - Arve nr 14501, viivitatud päevi 463 – viivis 249,56 eurot; - Arve nr 14507, viivitatud päevi 482 – viivis 60,97 eurot; - Arve nr 14537, viivitatud päevi 472 – viivis 3,12 eurot; - Arve nr 14595, viivitatud päevi 439 – viivis 2,90 eurot; - Arve nr 14679, viivitatud päevi 400 – viivis 1,32 eurot; - Arve nr 15001, viivitatud päevi 379 – viivis 1,25 eurot; - Arve nr 150033, viivitatud päevi 362 – viivis 31,10 eurot; - Arve nr 150067, viivitatud päevi 348 – viivis 1,15 eurot; - Arve nr 15103, viivitatud päevi 326 – viivis 1,08 eurot; - Arve nr 15124, viivitatud päevi 313 – viivis 19,21 eurot; - Arve nr 15148, viivitatud päevi 297 – viivis 0,98 eurot. Kokku on viivis seega 811,15 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 8732,22 eurot, millest 7881,07 eurot moodustab põhivõlg, 811,15 eurot 28.01.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot sissenõude kulud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 500 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 500 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 350 eurot, millele lisandub käibemaks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui

2-16-1431 menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, ei ole tasu õigusabi eest nõutud summas täies ulatuses põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamiseks osaliselt. Hagiavaldus on esitatud tasumata võlgnevuse nõudes ning hagiavalduse sisuline osa on üksnes ca 2,5 lk pikk, ülejäänud sellest on faktiliste asjaolude kirjeldus ja menetluslikud punktid. Kohtu hinnangul ei ole sellise nõude esitamine õiguslikult keerukas ega ajamahukas, mistõttu sellise hagiavalduse koostamisele on põhjendatud kulu üksnes 200 euro ulatuses. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetlusosaline saab seega nõuda menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja esindaja on kohtul palunud arvestada sellega, et hageja on käibemaksukohustuslane ja samas palunud õigusabikulud välja mõista koos käibemaksuga. Hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja ega hageja esindaja ei ole esitanud muid tõendeid või põhjendusi, et hageja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu kohus mõistab õigusabi kulud välja ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 700 eurot, millest 500 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 200 eurot (käibemaksuta) hageja lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.