lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-117535/15

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 04.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-117535/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2003
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Riigilõivu tagastamine
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2023-12-19

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 444 lg 1, 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineKarS § 213 lg 1ArvutikelmusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 632 lg 1ApellatsioonitähtaegTsMS § 637 lg 21

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Renovum OÜ14042462(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

4.märts 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-117535; Renovum OÜ hagi N.P. vastu; võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks; tsiviilasja hind 5042,48 eurot Kalev Kuningas

Kohtunik Hageja Hageja esindaja

Renovum OÜ (registrikood 14042462; aadress Tartu mnt.50, Tallinn, Harjumaa) Aivira Kollamaa (XXX)

Kostja Asja lahendamine

N.P. (isikukood XXX; aadress XXX, XXX) lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Seoses eelnevaga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda; kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad; 2.2 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte; 2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.
3.Selgitada: 3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot; 3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha; 3.3 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 3.4 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 lg 21 kohaselt lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit;

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsÜS § 129 lg 1Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing
VÕS § 1 lg 5Seaduse kohaldamine
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
TsMS § 444
TsMS § 632
TsMS § 637
TsMS § 405

3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt 13.03.2018 sõlmis kostja Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr Y180313040 2000 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr Y180313040 alusel võttis kostja laenu 2000 eurot intressiga 37% aastas ja 0,103% päevas, 24 kuud, kohustusega tasuda alates 15.04.2018 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 13. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 124,16 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 15.03.2020. Kokku kohustus kostja tasuma 3039,84 eurot (igakuised osamaksed 124,16 eurot x 24 kuud +lepingutasu 60 eurot). Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 15.03.2018. 2.08.2018 edastas Ühisraha OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Ühisraha OÜ laenulepingu nr Y230430060 22.08.2018 üles. Kostjale on saadetud teated ja kirjad e-posti teel XXX. Kostja on ise eelnimetatud meili aadressi esitatud laenutaotlustesse märkinud ja kostja on e-postilt XXX saatnud korduvalt laenuandjale e-kirju seoses võlgnevuse tasumisega. Kostja ei ole teavitanud, et tema e-posti aadress on muutunud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 2000 eurot, intress 246,35 eurot, lepingu hooldustasu 25,13 eurot, sissenõudmiskulud summas 30 eurot ja seisuga 14.06.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 2000 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 15.06.2024.a põhinõudelt 2000 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 37% aastas. Välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtukulud summas 1215 eurot, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20,00 eurot ja õigusabikulud 600 eurot.
2.Hageja täiendavalt lisab, et laenuleping on kostja nimel, laenusumma kanti kostja isiklikule arveldusarvele. Kriminaalmenetluses tehtud otsus saaks olla praeguses asjas üheks tõendiks. Kostja märkis enda laenutaotluses enda arveldusarve numbriks Coop Pank AS XXX. Arveldusarve number, mis märgiti laenutaotluses on kostja nimel. Laenuandja ei väljasta laenu kolmandale isikule kuuluvale kontole.
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja osas on tehtud identiteedi vargus ning sama isik on teinud kahele naisele veel selle sama. Politsei on tuvastanud ühe nendest arvetest ja teised on veel menetlemises. Kostja pole nõus maksma arveid, mis pole tema võetud ja tema vastutada. Sten Kähr on selle võtnud ja politsei on seda ka uurinud.

Kohtu põhjendused

4.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
5.Hagi hind on 5042,48 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1, viidates sellele ka menetlusse võtmise määruse p-s 5.3.
6.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud 13.03.2018 laenulepingu nr Y180313040 laenu 2000 euro saamiseks (dtl 52-61).
8.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
9.Vaidlust ei ole asjaolude üle, et 13.03.2018 sõlmitud laenulepingu nr Y180313040 juhtumi osas on kohtueelne menetleja viinud läbi kriminaalmenetluse 20267000510. 21.03.2023 on koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrus, millega lõpetati kriminaalasjas nr 20267000510 menetlus osaliselt KarS § 213 lg 1, § 344 lg 1 ja 345 lg 1, s.o ajavahemikul 13.03.2018–15.03.2018 kannatanut Ühisraha OÜ-d puudutavate kuriteoepisoodide osas, kuna kuriteo aegumistähtaeg oli möödunud. Kostja ei ole ühtegi laenu tagasimakset tasunud. 22.08.2018 ütles laenuandja lepingu üles (dtl 63). 22.08.2018 on ülesütlemis teatis kostjale kätte toimetatud e-posti aadressil XXX (dtl 62).
10.Kostja leiab, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud, vaid selle on sõlminud S.K.. Kostja on esitanud kohtule kriminaalasja nr 1-23-2180 17.04.2023 kohtuotsuse (dtl 107-110), millest nähtub, et S.K. süüdistatakse selles, et tema tekitas 05.06.2018 Pärnu maakonnas eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas varalise kasu saamise eesmärgil oma endisele X N.P.-le ja laenuettevõttele Bondora AS varalise kahju andmete arvuti teel andmeid ebaseaduslikult sisestades. Nimelt S.K. sõlmis N.P. teadmata, loata ja naise nimel laenuettevõttega Bondora AS laenulepingu BL831973 summas 3000 eurot. S.K. elades samas elukohas XXX ning omades juurdepääsu N.P. isiklikele asjadele ja dokumentidele, võttis naise ID-kaardi koos PIN-koodidega. S.K. kasutas lepingu digitaalseks allkirjastamiseks 05.06.2018 kannatanu N.P. ID-kaarti, s.o tähtsat isiklikku dokumenti. Laenusumma kanti N.P. Swedbank AS arveldusarvele nr XXX millele oli N.P. teadmata ja loata S.K.l juurdepääs tänu N.P. ID-kaardile ja PIN-koodidele.
11.Eelnimetatud lahendist tulenevalt leiab kohus, et kostja PIN-koodid läksid kostja valdusest välja tema süüta ja tema tahte vastaselt. Kostja on põhistanud ja tõendanud, et kostja ei ole hageja nõude aluseks olevat laenulepingut sõlminud.
12.Kostja on pöördunud seoses tema nimele tema teadmata S.K. poolt võetud laenuga politseisse ning politsei on algatanud kriminaalmenetluse nr KarS § 213 lg 1, § 344 lg 1 ja 345 lg 1, s.o ajavahemikul 13.03.2018–15.03.2018 kannatanut Ühisraha OÜ-d puudutavate kuriteoepisoodide osas (dtl 114). Kriminaalasja nr 1-23-2180 lahendist nähtub, et kannatanu N.P. nimel on Bondora AS-lt võetud laenu 3000 eurot ning see summa on kantud N.P. pangakontole nr XXX Swedbank AS-is. Käesolevas tsiviilasjas on laen võetud 13.03.2018 ja kantud Coop Pank pangakontole nr XXX.
13.Nähtuvalt eeltoodust, on kostja nimel võetud laene lühikese ajavahemiku jooksul, so märtsis ja juunis. Samuti nähtub, et käesolevas asjas on kasutatud teist kontot. Sellest asjaolust järeldab kohus, et kostja ei saanud olla teadlik tema nimel tehtud ülekannetest, kuivõrd vaidlusaluse laenu võtmisel on kasutatud e-posti kontot, mis on erinev varasemalt kostja poolt avaldatud e-posti kontost. Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja ise on eelnimetatud meili aadressi esitatud laenutaotlustesse märkinud. Hagejal pidi tekkima kahtlus esitatud andmete tõepärasuse suhtes tulenevalt asjaolust, et e-posti aadressiks oli märgitud XXX mis ei ole tavapärane.
14.Menetlusse võtmise määruses on kohus menetlusosalisi teavitanud, et kohus võib koguda tõendeid omal algatusel. Kuivõrd kriminaalmenetluses on kostja kinnitanud, et ta ei oma nimetatud kontot ja laenuandjale esitatud konto väljavõtet on võltsitud, siis kohus järeldab ka sellest asjaolust tulenevalt, et kostja ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema tahte vastaselt.
15.Asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudes st vaidlusaluse laenu osas lõpetati kriminaalasjas nr 20267000510, mis oli algatatud KarS § 213 lg 1, § 344 lg 1 ja 345 lg 1 tunnustel, menetlus osaliselt, s.o ajavahemikul 13.03.2018 – 15.03.2018 kannatanut Ühisraha OÜ-d puudutavate kuriteoepisoodide osas, seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega näitab, et kostja pöördus õiguskaitseorganite poole ja tõendab samuti kogumis ülalmärgitud asjaoludega, et kostja ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema tahte vastaselt. Tegemist oli ühe kriminaalasjaga, kus uuriti mõlemat kuriteoepisoodi. Samuti ei ole hageja kohtu nõudele esitanud tõendit asjaolu kohta, et kostja sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama.
16.Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole andnud hagiavalduses viidatud lepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei ole olemas hageja ja kostja vahelist kehtivat lepingut, mille alusel saaks hageja kostjalt laenusumma tagastamist nõuda.
17.Riigikohus on oma hiljutises 12. juuni 2024. a lahendis selgitanud, et kolleegiumi varasemast praktikast tuleneb üksnes see, et kui hageja edastas ise enda Smart-ID koodid kolmandatele isikutele, peab hageja tõendama, et tema ise ei andnud lepingu sõlmimiseks tahteavaldust. Tsiviilasjas nr 2-16-124450 on kolleegium poolte tõendamiskoormuse jaotust selgitades märkinud, et hageja peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja lepingud sõlmis keegi teine (RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 10; RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p 22). Riigikohus kordas 12. juuni 2024. a lahendis oma varasemat seisukohta, et juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-135-16, p 16). Juhul, kui hagejalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vrd RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p-d 23 ja 24; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 11).
18.Kostja ei ole hageja nõude aluseks olevat lepingut sõlminud, ei olnud selle sõlmimisest teadlik ega ole antud lepingut ka hiljem heaks kiitnud. Kuivõrd kostja ei ole andnud hagiavalduses viidatud lepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei ole olemas hageja ja kostja vahelist kehtivat lepingut ning kostja ei saa vastutada 13.03.2018 laenulepingu nr Y180313040 tuleneva hageja rahalise nõude eest. Kahepoolsest lepingulisest õigussuhtest saavad õigused ja kohustused tuleneda üldreeglina üksnes lepingu poolele, so kahepoolse lepingulise õigussuhte subjektidele, kes on lepingu sõlminud. Käesolevas asjas pole kohtule esitatud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt peaks kostja vastutama sellise

lepingu rikkumise eest, mida kostja sõlminud ei ole.

19.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 on sätestatud, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Riigikohtu 21.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16 p-s 16 selgitas Riigikohus, et „esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.“ Kuna hagejaga sõlmis käesoleval juhul lepingu kolmas isik üksnes kostja identiteeti kasutades, siis toob see kaasa vaidlusaluse lepingu tühisuse TsÜS § 129 lg 1 alusel, sest kostja ei ole lepingut heaks kiitnud.
20.Vastutustundliku laenamise põhimõtte võimaliku rikkumisega seonduvaid asjaolusid kohus ei käsitle, sest need ei ole määrava tähtsusega, kuivõrd tuvastatud on tehingu tühisus.
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulusid ei esine. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval