Põlva Külmhoone OÜ hagi Viljar 10 583,60 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
11 273,76 eurot
Veevo
vastu
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 24. aprilli 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viljar Veevo apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Viljar Veevo (isikukood: XXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustaja (hageja): Põlva Külmhoone OÜ (registrikood: 111082226; asukoht: Põlva Vabriku 1A), esindaja vandeadvokaat Madis Vinni
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 24. aprilli 2015. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Viljar Veevo kanda.
Mõista Viljar Veevolt välja Põlva Külmhoone OÜ kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks 2554,91 eurot (maakohtus 2154,91 eurot ja ringkonnakohtus
eurot)
ning
viivis
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude
suurust
kindlakstegeva
kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Põlva Külmhoone OÜ esitas 17.09.2014 hagi Viljar Veevo vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 721,48 eurot (sh põhivõlgnevus 9500 eurot, kahjuhüvitis 1083,60 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 137,88 eurot) ja viivised alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni summalt 10 583,60 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt on kostja endine Põlva Külmhoone OÜ juhatuse liige. Hageja juhatuse 25.02.2011 otsusega anti igale juhatuse liikmele hoiule 7000 eurot. Hageja juhatuse 23.10.2011 otsusega anti igale juhatuse liikmele hoiule veel 2500 eurot. Hageja esitas 07.07.2014 kostjale nõude hoiuleantud raha tagastamiseks 7 päeva jooksul. Kostja raha ei tagastanud. Hageja esitas 05.08.2014 kostjale hagihoiatuse, milles andis kostjale tähtaja võla maksmiseks kuni 15.08.2014. Lisaks nõudis hageja kostjalt ka õigusabikulu 1083,60 euro hüvitamist. Hageja ütles hoiulepingu 07.07.2014 avaldusega üles, mistõttu on kostjal kohustus tagastada hoiuleantud summa. Hageja on teinud võla sissenõudmiseks kulutusi õigusabile,
mille hüvitamise kohustus on kostjal VÕS § 1131 lg-te 1 ja 2, § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 kohaselt.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et ta ei ole hagejalt saanud 9500 eurot. Hageja esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et kostja võttis 29.03.2011 vastavalt juhatuse otsusele hageja pangakontolt välja 7000 eurot ning andis selle üle hageja osanikule ning raamatupidamise eest vastutavale isikule Andrus Roilandile. Juhatuse otsused ei kinnita raha üleandmist kostjale. Kostjale raha välja ei makstud. Kostja ei ole allkirjastanud dokumenti raha saamise kohta. Seda, et hagejal ei ole nõudeid juhatuse liikmete vastu, kinnitavad ka hageja majandusaasta aruanded.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 24.04.2015. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis Viljar Veevolt Põlva Külmhoone OÜ kasuks välja 10 444,13 eurot (sh põhivõlg 10 306,25 eurot ja viivis 137,88 eurot) ning alates 17.09.2014 kuni põhivõla tasumiseni põhivõlalt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jättis jõusse Tartu Maakohtu 03.10.2014. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud. Kohus jättis menetluskuludest 97% Viljar Veevo kanda ja 3% Põlva Külmhoone OÜ kanda ning mõistis Viljar Veevolt Põlva Külmhoone OÜ kasuks välja menetluskulud 2154,91 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled on sõlminud hoiulepingu ja kas hoiulepingu alusel on hageja andnud kostjale raha hoiule. Hageja on hoiulepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud kostja allkirjastatud dokumendid raha hoiule andmise kohta (tl 12 ja 16), enda konto väljavõtte (tl 13) ja kostja ning Andrus Roilandi e-kirjavahetuse (tl 14-15). Kostja on omapoolse tõendina esitanud hageja majandusaasta aruanded (tl 83-115), millest kostja hinnangul nähtub, et raha ei ole kostjale hoiule antud, kuna aruannetes ei ole vastavat nõuet kajastatud. Lisaks leidis kostja, et hageja esitatud e-kirjavahetus tõendab hoopis seda, et kostja ei ole raha saanud. Kohus leidis, et hageja on eelpool toodud tõenditega tõendanud, et pooled sõlmisid hoiulepingu ning raha anti selle alusel kostjale üle. Kohtu hinnangul nähtub tl 12 ja 16 olevatest dokumentidest, et tegemist on kostja allkirjastatud kinnitusega pooltevahelise hoiulepingu alusel raha saamise kohta, mitte pelgalt hageja juhatuse otsustega, mille alusel raha tegelikult üle ei antud, nagu väidab kostja. Sellele viitab dokumentide sõnastus, millest võib järeldada, et juhatuse otsus hoiule andmise kohta on varem langetatud. Samuti viitab kohtu hinnangul sellele, et tegemist on kinnitusega raha saamise kohta asjaolu, et dokumentidel on juhatuse liikmete allkirjad, mitte dokumendi lõpus, nagu otsuse puhul võiks eeldada, vaid igale juhatuse liikmele hoiule antud summa taga, mis viitab allkirja seotust konkreetsele juhatuse liikmele hoiule antud summaga. Kostjale 7000 euro üleandmist kinnitab täiendavalt hageja esitatud pangakonto väljavõte, millest nähtub, et kostja on nimetatud summa hageja pangakontolt välja võtnud. Kohtu hinnangul ei välista kostja esitatud tõendid järeldust, et raha kostjale anti. Hageja majandusaasta aruannetes ei ole küll kajastatud hoiule antud summasid nõudena seotud isikute vastu, kuid majandusaasta aruannetes igal aastal kajastatud raha kogus ületab juhatuse liikmetele hoiule antud kogusummat 38 000 eurot (vt tl 86, 96 ja 109). See kattub hageja väitega selle kohta, kuidas juhatuse liikmetele hoiule antud raha majandusaasta aruannetes kajastati. Asja lahendamisel ei ole oluline, kas selline kajastamine oli raamatupidamislikult õige või mitte. Kostja on ka ise välja toonud ja selle kohta tõendid esitanud (kostja vastuse lisad 4-6), et hageja majandusaasta aruandes ei pruukinud olla järgitud kõiki
raamatupidamislikke nõudeid. Seega ei ole asjakohane kostja 6. aprilli menetlusdokumendi lisana 1 esitatud audiitori arvamus. Kohus märkis lisaks, et nimetatud arvamus sisaldab abstraktset seaduse tõlgendust ning sellest ei nähtu, et see oleks kuidagi seotud praeguse asjaga. Ka hageja esitatud e-kirjavahetus, millele kostja tugineb, ei tõenda kohtu hinnangul seda, et kostja tegelikult raha ei saanud. Selles ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja raha ei saanud. Pigem nähtub kirjavahetusest vastupidine, et kostja võttis 7000 eurot ise välja. Vastuseks kostja väidetele, et raha juhatuse liikmetele hoiule andmine ei ole eluliselt usutav, märkis kohus, et sellise tehingu majanduslik mõttekus võib olla küll küsitav, kuid olukorras, kus kostja on enda allkirjaga kinnitanud raha saamist, lasub temal risk, et juhul, kui ta raha tegelikult ei ole saanud, peab ta seda suutma ka tõendada. Praegusel juhul ei ole kostja seda teinud. Seega ei ole välistatud juhatuse majanduslikult ebaotstarbekas käitumine või mingi muu põhjus, näiteks see, et juhatuse liikmed, sh kostja võtsid nö hoiustamise varjus raha äriühingust välja oma tarbeks, hiilides nii kõrvale maksude maksmisest. Sellele viitab ka kostja enda selgitus, et otsused koostati maksuhalduri jaoks. Eelnevaga on kohus tuvastanud, et pooled olid sõlminud hoiulepingu ning kostja sai selle alusel hagejalt 9500 eurot. VÕS § 896 lg 2 kohaselt määratakse raha hoiule andmise puhul selle tagastamise tähtaeg vastavalt seaduses hoiulepingu kohta sätestatule. VÕS § 889 kohaselt võib hoiuleandja igal ajal hoiulepingu üles öelda ja nõuda asja tagastamist. Praegusel juhul leiab hageja, et ta on hoiulepingu öelnud üles 07.07.2014 esitatud kirjaga kostjale (tl 17). Kostja ei ole ülesütlemisele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul nähtub hageja saadetud kirjast hageja selge tahe pooltevaheline leping lõpetada ja nõuda kostjalt raha tagastamist. Seega on hageja hoiulepingu 07.07.2014 üles öelnud ning kostjal on tekkinud kohustus hoiule antud 9500 eurot tagastada. Kuivõrd kostja ei ole hagejale raha tagastanud, on hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 järgi viivist. Kuivõrd hageja nõuab viivist seaduses sätestatud määras, tuleb nõue rahuldada. Hageja nõuab kostjalt kohtueelselt võla sissenõudmise teenuse eest advokaadibüroole makstud 1083,6 euro hüvitamist. Nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks on hageja esitanud kostjale esitatud vandeadvokaadi koostatud hagihoiatuse, advokaadibüroo arve ning selle tasumise kohta maksekorralduse (hagi lisad 7, 9 ja 10). Praegusel juhul on hageja välja toonud, et ta kasutas õigusabi 6,45 tundi tunnihinnaga 140 eurot pluss käibemaks. Kohtu hinnangul võib õigusabiteenusele kulunud ajakulu pidada mõistlikuks. Samas ei ole kohtu hinnangul mõistlik tunnitasu suurus. Nimelt nähtub praeguses asjas esitatud menetluskulude nimekirjast, et hageja sai samalt advokaadibüroolt kohtumenetluses õigusabiteenust hinnaga 125 eurot tund. Kohus luges mõistlikuks tunnitasuks nimetatud tasu suuruse. Seega tuleb hageja nõue rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 6,45*125=806,25 eurot. Kohtu hinnangul ei saa pidada käibemaksu hageja kahjuks, kuivõrd hageja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et saab sisendkäibemaksu maha arvestada. VÕS § 113 lg 1 alusel tuleb osaliselt rahuldada ka hageja viivsenõue, mõistes alates hagi esitamisest 806,25 eurolt kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus märkis, et kostja esitatud väited kostja ja hageja teiste juhatuse liikmete vaheliste kehvade suhete ja tülide kohta ei ole asja lahendamise jaoks olulised. Seetõttu jättis kohus tähelepanuta ka kostja nimetatud asjaolu tõendamiseks esitatud tõendid. Kohus jättis seoses hagi osalise rahuldamisega TsMS § 163 lg 1 alusel 97% menetluskuludest kostja kanda ja 3% hageja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud menetluskulusid 3004,16 eurot. Kostja esindaja on õigusabi osutanud kokku 18 tunni 50 minuti ulatuses hinnaga 125 eurot tund. Kohus leidis, et esindaja ajakulu ei ole tervikuna põhjendatud. Eelkõige ei ole põhjendatud hagi koostamisele kulunud aeg 8 tundi 40 minutit. Seda eelkõige arvestades asjaolu, et sama advokaadibüroo esindas hagejat kohtueelses menetluses ning koostas hagihoiatuse, mille sisu kattub suures osas hagis esitatuga. Kohus pidas sellega seoses
põhjendatuks hagi koostamiseks kulunud aega 2 tundi 50 minutit. Ülejäänud osas saab esindaja ajakulu ning tunnitasu suurust pidada põhjendatud ja vajalikuks. Seega on kokku põhjendatud ajakulu 13 tundi ja esindajakulu 13*125=1625 eurot. Hageja menetluskulu kokku on 2275 eurot, millest kostja peab hüvitama 97% ehk 2206,75 eurot. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja teinud esindajale kulutusi 1728 eurot koos käibemaksuga. Esindaja ajakulu on olnud 12 tundi tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu ja tunnitasu põhjendatud. Hageja peab kostja menetluskuludest hüvitama 3%, st 51,84 eurot. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tuleb väljamõistetavad menetluskulud tasaarvestada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 2154,91 eurot. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist TsMS § 177 lg 4 alusel.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Viljar Veevo esitas 11.05.2015 apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole pooled hoiulepingut sõlminud; 2) on majandusaasta aruannetega tõendatud, et vastustajal ei olnud nõudeid apellandi vastu. Apellandile jääb arusaamatuks, mille põhjal on kohus teinud järelduse, et vastustaja majandusaasta aruandes 2011 ei pruukinud olla järgitud kõiki raamatupidamislikke nõudeid; 3) on vastustaja esitatud e-kirjavahetuse tekst äärmiselt napisõnaline ning sellest õigete järelduste tegemiseks ei piisa. E-kirjavahetusest on selgelt näha, et Andrus Roiland kontakteerub 09.03.2011 apellandiga. Kuivõrd Andrus Roiland teatas 14.03.2011 e-kirjas, et ta käib vahepeal ära, siis jäi asi ootele. Apellant kirjutas 25.03.2011 Andrus Roilandile: „Kas tahad ise välja võtta või käin ise pangas ära?“, mille peale Andrus Roiland vastab: „Vahet pole, aga ühiskokkuleppele tahan allkirja. Need peaksid enam-vähem koos käima (päeva mõttes).“ Andrus Roiland viitab ise oma kirjas, et kohtule esitatud dokumendi näol ei ole tegemist mitte vastustaja ja apellandi vahelise hoiulepinguga ega kassa väljamineku orderiga, vaid ühiskokkuleppega, millele oli vaja juhatuse liikmete allkirju. 29.03.2011 võttis apellant sularaha Põlva Külmhoone OÜ arvelduskontolt välja ning andis selle üle Andrus Roilandile. Ühtlasi allkirjastas ta samal päeval 25.02.2011 dateeritud juhatuse otsuse nö hoiule andmise kohta; 4) on vastustaja ise 05.08.2014. a hagihoiatuses kinnitanud, et 9500 eurot on kassas. Raamatupidamislikult on korrektne kajastada kassas olev raha kassas oleva rahana ning kassast väljaantud raha tuleb kajastada vastavas suuruses nõudena isiku vastu, kelle kätte kassast raha välja anti. Raha üleandmise ja vastuvõtmise kohta tuleb vormistada raha üleandmise-vastuvõtmise aktid. Apellant esitas audiitori dokumendi just selle kinnitamiseks.
5.Põlva Külmhoone OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellatsioonkaebuses esitatud väited hageja nõude väidetava puudumise kohta paljasõnalised, spekulatiivsed ning täielikult tõendamata. Apellandi poolt esitatud väited hageja osanike omavaheliste erimeelsuste ning hageja poolt raamatupidamislikult nõuete
väidetava ebakorrektse kajastamise kohta oma majandusaasta aruannetes ei ole vastustaja hinnangul asjassepuutuvad, kuivõrd vastustaja on oma nõude olemasolu ja suuruse kohta esitanud kohtule piisavalt tõendeid; 2) ei ole apellatsioonkaebuses viidanud ühelegi õigusnormile, mida kohus on apellandi arvates rikkunud; 3) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud.
6.Apellant esitas 23.03.2016. a täiendavad seisukohad ja tõendid.
7.Põlva Külmhoone OÜ esitas 24.03.2016. a seisukohtade kokkuvõtte ja taotluse jätta apellandi poolt 23.03.2016. a esitatud tõendid vastu võtmata. Vastustaja esitas ka taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Vastustaja on apellatsioonimenetluses kandnud menetluskulusid summas 687,50 eurot. Vastustaja palub määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
9.Ringkonnakohus jätab apellandi poolt koos menetluskulude nimekirjaga esitatud lisad tähelepanuta, kuna need on esitatud hilinemisega. Apellant esitas 23. märtsil koos menetluskulude nimekirja ja apellatsioonkaebust kordavate seisukohtadega ka 8 uut tõendit (II kd lk 23-24). Apellatsioonimenetluses saab apellant esitada uusi asjaolusid ja tõendeid TsMS § 652 lg 4 järgi üksnes koos apellatsioonkaebusega.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6.
11.Maakohus on õigesti kohaldanud VÕS § 883 hoiulepingu sätteid ning jaganud tõendamiskoormise, märkides, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Apellandi väitel ei ole ta raha saanud, kuna andis saadud raha kohe A. Roilandi kätte. Kostja ei ole taotlenud selle väite kinnitamiseks kellegi vande all ülekuulamist ega esitanud muid tõendeid. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja on hagis märgitud summa enda kätte saanud ja ei ole tõendanud, et ta on selle raha hagejale tagastanud.
12.Hagi esitati VÕS §-i 883 ja sellele järgnevates sätetes reguleerinud hoiulepingu regulatsiooni alusel. Ringkonnakohus möönab, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud, miks pidi äriühingu juhatuse otsusega võtma pangast ettevõtte kassas oleva raha välja ja andma selle juhatuse liikmete kätte vastutavale hoiule. Kostja väitis maakohtus, et tegemist oli näiliku tehinguga. Näiliku tehingu tuvastamiseks peab väite esitanud pool esile tooma asjaolud, mis täidaksid normi koosseisu. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.
Kostja oli juhatuse liige ja andis allkirja dokumendile, millega võttis hoiule hageja raha. Hageja väitel sõlmiti sellega hoiuleping. Kostja eitab seda, kuid ei esitanud maakohtus ühtegi selgitust, mis sisuga tahteavalduse ta siis tegi, mis tehingu pooled tema arvates sõlmisid, kui tegemist ei olnud hoiulepinguga. Maakohus on poolte tahteavaldusi asjas esitatud tõendite alusel kooskõlas VÕS § 29 lg-ga 4 hinnanud. Muuhulgas oletas kostja, et sularaha välja võtmine vormistati selleks, et saada sularaha kassa klappima maksuhalduri tarbeks ( II kd lk 78). Sama märgib kostja apellatsioonkaebuses, väites, et reaalselt liigutati raha kontolt sularahakassasse. Ringkonnakohtu arvates on see üks võimalikest usutavatest põhjendustest. Hageja eesmärk võis olla pangas hoitava kassaraha asendamine sularaha kassaga. Kostja juhatuse liikmena pidi teadma, mis eesmärgil ja mis tehinguid ta tegi, kuid ta ei ole oma oletust tõendanud ega isegi mitte põhistanud. Kostja viitas menetluses, et tema ja hageja teiste juhatuse liikmete vahel olid erimeelsused ja käesolev hagi on suunatud kostja survestamisele. Kostja väidete kohaselt tekkisid tal lahkhelid hageja juhatusse kuuluvate isikutega teiste äriühingute juhtimisega seoses 2009 aastal, kui hageja juhatuse liikmed A. Roiland ja A. Häelm soovisid kostjat kõrvaldada OÜ Secundo juhatusest, et piirata tema ligipääs infole (II kd lk 158). Ringkonnakohtule jääb eeltoodut arvestades arusaamatuks, miks kostja 2011 aastal andis allkirja hoiulepingule, võttis hageja arvelt sularaha välja ning ei dokumenteerinud toiminguid, mida sularahaga järgnevalt tehti.
13.Maakohus on õigesti leidnud, et hageja majandusaasta aruanded ja raamatupidamisdokumendid ei lükka ümber hageja poolt tõendatud asjaolu, et kostja sai hageja kontolt raha ja ei ole seda tagastanud. Kostja poolt viidatud asjaolude puhul võib olla tegemist minetuste või rikkumistega, millel on haldus- või karistusõiguslik tagajärg. Ringkonnakohus märgib, et kui alternatiivselt eitada kehtiva hoiulepingu sõlmimist, siis on hageja tõendanud kostjale 9500 euro üleandmise ja kostja ei ole suutnud tõendada selle tagastamist, seega kui õiguslik alus hoiulepingu näol ära langeks, siis tuleks hagi rahuldada VÕS § 1027 ja järgnevalt sätestatud alusetu rikastumise regulatsiooni alusel.
14.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud välja mõista apellatsiooniastmes osutatud õigusabi eest 687,50 eurot, millele lisandub viivis kuni täitmiseni. Apellant esitas samuti kulude nimekirja, mille järgi kandis apellant õigusteenuse osutamisega kulu summas 2 508 eurot ilma käibemaksuta. Vastustaja esitas apellandi kulude suurusele vastuväite, milles leidis, et põhjendatud on kulu summas 360 eurot (ilma käibemaksuta). Toimiku materjalide kohaselt ja arvestades vaidluses poolte esitatud faktilisi asjaolusid, vaidluse sisu ning õiguslikku kvalifikatsiooni, lahendati vaidlus maakohtus. Ringkonnakohtule ei ole apellant esitanud ühtegi uut väidet ega õiguslikku hinnangut. Eeltoodud olukorras piirdus vastustaja õigesti ja põhjendatult lühikese ning maakohtus esitatud seisukohti kokkuvõtva menetlusdokumendiga. Vastustaja vastuse esitamisega seotud kulud on ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks vastustaja kulusid seoses 24.03.2016 esitatud menetlusdokumendiga ega menetluskulude nimekirjade esitamise ning vastuväidete esitamisega. Ringkonnakohus loeb vastustaja põhjendatud menetluskulude suuruseks 400 eurot, mis tuleb apellandilt välja mõista. /digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
Üllar Roostoja
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.