Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 15. märtsil 2018 tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number Kohtuasi
2-17-6297 Põlva Külmhoone OÜ hagi Kimbutaja Inkassoteenused OÜ vastu osaniku väljaarvamiseks Põlva Külmhoone OÜ-st ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ-le kuuluva osa avalikul enampakkumisel või kohtu määratud viisil müümiseks 3500 eurot Hageja: Põlva Külmhoone OÜ (registrikood 11108226 asukoht Vabriku 13 63306, Põlva) lepinguline esindaja adv. Hendrik Mühls
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: Kimbutaja Inkassoteenused OÜ (registrikood 11536979, asukoht Soo tn 2, Tallinn 10414), lepinguline esindaja adv. Kaimo Räppo Kohtuistungi aeg Resolutsioon
05. veebruar 2018 Jätta rahuldamata Põlva Külmhoone OÜ hagi Kimbutaja Inkassoteenused OÜ vastu osaniku väljaarvamiseks Põlva Külmhoone OÜ-st ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ-le kuuluva osa avalikul enampakkumisel või kohtu määratud viisil müümiseks
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta poolte hagimenetluse kulud Põlva Külmhoone OÜ kanda 2.Jätta Põlva Külmhoone OÜ menetluskulud 3225 eurot ja viivis Põlva Külmhoone OÜ kanda 3.Jätta kostja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ menetluskulud Põlva Külmhoone OÜ-lt kostja kasuks välja mõistmata
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse nõue
1.Põlva Külmhoone OÜ (edaspidi ka hageja) esitas kohtule hagi Kimbutaja Inkassoteenused OÜ (edaspidi ka kostja) vastu osaniku Kimbutaja Inkassoteenused OÜ väljaarvamiseks Põlva Külmhoone OÜ-st ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ-le kuuluva osa nimiväärtusega 639 eurot (mis moodustab 1,67% Põlva Külmhoone osaühingu kapitalist) avalikul enampakkumisel või kohtu määratud viisil müümiseks. Hagiavalduse asjaolud
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja osanikeks OÜ Jaama Varahaldus, kellele kuulub hageja osa, nimiväärtusega 38 361 eurot, mis moodustab 98,33% hageja osakapitalist ning kostja, kellele kuulub hageja osa nimiväärtusega 639 eurot, mis moodustab 1,67% osaühingu osakapitalist. Hageja osanikuks perioodil 2010–2014 olid mh OÜ Hatike perioodil 10.04.2010 – 04.08.2014, OÜ AH Seenior perioodil 10.04.2010–04.08.2014 ning OÜ M.V.Food perioodil 10.04.2010– 09.07.2014. OÜ M.V.Food asutajaks, ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on XXX, kes on kuulunud ka hageja juhatusse perioodidel 22.04.2005 – 09.01.2006 ning 27.11.2007 – 14.05.2014. 09.06.2014 esitas OÜ M.V.Food hageja teistele osanikele OÜ Hatike ning OÜ AH Seenior e-kirja, milles teavitas, et temale on laekunud kostjalt pakkumine, millega viimane soovivat omandada OÜ-le M.V.Food kuulunud osalust hinnaga 50 000 eurot ja palus teistel osanikel anda 09.07.2014 teada, kas nad soovivad kasutada osanike ostueesõigust ning omandada OÜ-le M.V.Food kuulunud osalus. OÜ Hatike ning OÜ AH Seenior hinnangul võis olla tegemist näiliku tehinguga ja nad palusid esitada asjaomase müügilepingu hageja juhatusele koos ostuhinna tasumist tõendavate maksedokumentidega, võimaldamaks teistel osanikel otsustada, kas ja millistel tingimusel võiksid nad ostueesõiguse teostamist kaaluda. OÜ M.V.Food vastavaid dokumente hageja juhatusele ei esitanud.
3.27.11.2014 esitasid OÜ Jaama Varahaldus (hageja osanik alates 04.08.2014, mil OÜ AH Seenior ja OÜ Hatike asutasid OÜ Jaama Varahaldus mitterahalise sissemaksega neile kuuluvate osalustega Põlva Külmhoone OÜ-s) ning hageja Tartu Maakohtusse hagi OÜ M.V.Food ning kostja vahelise osa müügilepingu olemasolu ja selle tingimuste tuvastamise nõudes, kuivõrd hagejatele ei olnud müügilepingut korrektselt esitatud. OÜ M.V.Food esitas alles 22.01.2015 kohtule 09.07.2014 dateeringuga hageja osa müügilepingu, mille kättesaadavaks tegemise järel taotlesid hageja ja OÜ Jaama Varahaldus lepingu tühisuse tuvastamist. Tartu Maakohtu 06.07.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-61618 tuvastati OÜ M.V.Food ja kostja vahelise, 09.07.2014 osa müügilepingu tühistus, mis tühistati hilisemalt Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2016.a otsusega. Nimetatud otsus jõustus 13.06.2016.
4.Hageja esitas 17.09.2014 endise juhatuse liikme ja osaniku XXX vastu hagiavalduse võlgnevuse väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu 24.05.2015 ja Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2016 otsustega (jõustunud 24.08.2016) tsiviilasjas nr 2-14-57570 mõisteti XXXlt hageja kasuks välja põhivõlg 10 306,25 eurot koos viiviste ning menetluskuludega. 30.08.2016 esitas XXX hagejale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas kostjalt väidetavalt 29.08.2016 omandatud väidetava varjatud kasumi jaotamise ja dividendide väljamaksmise nõude 20 000 eurot hageja vastu, millega XXX tasaarvestas hageja kasuks 24.05.2015 ning 21.04.2016 otsustega välja mõistetud rahalise nõude.
5.30.08.2016 esitas kostja Tartu tööpiirkonna kohtutäitur XXX täitmisavalduse kohtuotsuste
sundtäitmisele pööramiseks. 15.09.2016 esitas XXX Tartu Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, milles tugines 30.08.2016 tasaarvestusavaldusele. Samuti taotles ta hagis ka selle tagamist ning tagamise abinõu korras tema suhtes hageja avalduse alusel läbiviidava täitemenetluse peatamist, mida kohus ka tegi. Hageja peab nimetatud tasaarvestust ning 15.09.2016 hagi alusetuks ning on selle kohtus vaidlustanud, sh taotlenud vastava hagiavalduse läbi vaatamata jätmist. 31.10.2016 esitas kostja Tartu Maakohtule avalduse hageja suhtes erikontrolli läbiviimiseks, mh taotles ta nimetatud avalduses erikontrolli läbiviimise kulude maksimumsumma määramist 5000 eurole ning vastavate kulude hageja kanda jätmist. Nimetatud avaldus on hageja hinnangul täielikult alusetu ning hageja on vastava avalduse kohtus vaidlustanud, hageja on mh toonud välja, et antud menetlust peetakse tegelikkuses hageja endise osaniku XXX huvides, mida tõendab fakt, et 31.10.2016 avalduses sisalduvad XXX kommentaarid.
6.Hageja 09.01.2017 osanike koosolekul otsustati mh tekkinud õigusvaidluste kulude katmiseks suurendada äriühingu osakapitali 39 000 euroni senise 2556 euro asemel osanike poolt äriühingu pangakontole rahaliste sissemaksete tegemise teel, arvestades käimasolevate kohtuvaidluste kulude katmise vajadust. Vastavalt 09.01.2017 otsusele tuli hageja osanikel tasuda täiendavad rahalised sissemaksed vastavalt oma osaluste nimiväärtuse proportsioonile, OÜ-l Jaama Varahaldus tuli tasuda täiendava rahalise sissemaksena 27 333 eurot ning kostjal 9111 eurot. Nimetatud sissemaksed tuli 09.01.2017 otsuse kohaselt teha hiljemalt 09.02.2017. Vastavaks tähtajaks tegi täiendava rahalise sissemakse üksnes OÜ Jaama Varahaldus. Ehkki hageja juhatus edastas 09.01.2017 osanike koosoleku otsuse koos kaaskirjaga juba 10.01.2017, ei võtnud kostja vastavat kirja vastu, mistõttu tagastati see hagejale hoiutähtaja möödumisel, samuti ei tasunud kostja nimetatud tähtajaks ka temale määratud täiendavat rahalist sissemakset. Hageja juhatus tegi 10.01.2017 kaaskirjas kostjale hoiatuse osaühingut kahjustava tegevuse lõpetamiseks. Hageja juhatus palus 10.01.2017 kaaskirjas kostjal viivitamatult osaühingut kahjustav tegevus, mis seisnes mh fiktiivsete nõuete loovutamises XXX, millega viimane takistas hagejal oma jõustunud kohtuotsuste alusel välja mõistetud nõude maksma panemist, lõpetada. Tegemist on osaühingu poolse kirjaliku hoiatusega osanikule osaühingut kahjustava tegevuse lõpetamiseks (ÄS § 167 lg 1 mõistes).
7.Hageja andis kostjale täiendava tähtaja kuni 17.03.2017 täiendava osakapitali sisse maksmiseks. Samuti sisaldus antud kirjas ka hoiatus, et juhul, kui kostja täiendavaks tähtajaks täiendavat osakapitali 9111 eurot ei tasu, läheb vastav õigus üle teistele hageja osanikule. Kirja kostja vastu ei võtnud ega tasunud ka tähtajaks määratud osakapitali. OÜ Jaama Varahaldus tasus 20.03.2017 kostja asemel nimetatud summas osakapitali, vastavad muudatused on äriregistris jõustunud. Käesoleva ajahetke seisuga kuulub OÜ-le Jaama Varahaldus 98,33 % suurune osalus ning kostjale 1,67% suurune osalus hagejas.
8.Hageja leiab, et kostja on hageja osanikuna kahjustanud olulisel määral osaühingu huve, konstrueerides koostöös hageja endise osanikuga (XXX) koostöös hageja vastu fiktiivseid ning täiesti alusetuid nõudeid, loovutades vastava nõude enda arvates XXX, millega viimane on asunud 30.08.2016 „tasaarvestuse“ ning hilisemalt 15.09.2016 hagi esitamise (tsiviilasjas nr 2-16-13934) kaudu otseselt takistama hageja selgelt ning jõustunud kohtuotsuste alusel (ning seeläbi ka sundtäidetava) nõude maksmapanemist, olles ise samaaegselt hageja osanik. Lisaks on kostja esitanud hageja suhtes kohtule alusetu erikontrolli läbiviimise avalduse, tekitades seeläbi äriühingule olulisel määral lisakulusid (mh tarbetute õigusvaidluste pidamise
ja nendega kaasnevate kulude kaudu) olukorras, kus kostja ise on jätnud reageerimata kõikidele hageja poolsetele kutsetele, hoiatustele ja muudele kirjadele (ning jätnud tähtaegselt tasumata ka täiendava osakapitali). Hageja hinnangul on ilmne, et tegelikkuses ei käitu kostja mõistliku ning heauskse äriühingu osanikuna, vaid kõik nimetatud käigud ja toimingud (sh kohtuvaidluste algatamine) on tehtud hageja endise osaniku XXX huvides ja kaasabil, mitte aga hageja huvides. Nimetatud kahjuliku tegevuse kaudu on hagejat olulisel määral kahjustatud, mistõttu esinevad hageja hinnangul alused kostja hageja osanike seast väljaarvamiseks. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on hageja hagiavalduses esitanud hageja ja kostja vahelisi vaidlusi puudutavaid faktilisi asjaolusid valikuliselt, luues sellega eksitava mulje, justkui teeks kostja kõik endast oleneva, et hagejat kahjustada. Tegelikkuses on hageja juhatus (varasemalt XXXja XXX, hiljem XXX) ja teised osanikud (varasemalt OÜ AH Seenior ja OÜ Hatike ning hiljem Jaama Varahaldus OÜ, kes kõik on seotud XXX või XXX) tegutsenud sihikindla eesmärgiga vähendada kostjale kuuluva (varasemalt OÜ-le M.V.Food kuulunud) hageja osa väärtust, muuta nimetatud osalus väikeosaniku osaluseks ning lõpuks väikeosanikust vabaneda.
10.OÜ AH Seenior ainuosanikuks on alates 06.04.2016 XXX. Perioodil 27.12.2011 kuni 06.04.2016 olid OÜ AH Seenior osanikeks XXX ja tema abikaasa XXX. Alates 18.01.2006 on OÜ AH Seeniro osanikuks XXX. OÜ Hatike osanikeks olid 27.09.2011 kuni 29.06.2015 XXX ja tema abikaasa XXX ning alates 29.06.2015 on OÜ Hatike ainuosanikuks XXX abikaasa XXX. OÜ Hatike juhatuse liige on alates 20.12.2005 XXX. Jaama Varahaldus OÜ asutajateks olid OÜ Hatike ning OÜ AH Seenior. 07.08.2014 kuni 08.08.2016 olid Jaama Varahaldus OÜ juhatuse liikmeteks XXX ja XXX. Tänaseks on Jaama Varahaldus OÜ osa võõrandatud OÜ-le Asine (alates 22.07.2016) ning juhatuse liikmeks on alates 08.08.2016 XXX.
11.Kuni 02.05.2014 olid hageja osanikeks 25% osakapitaliga lisaks OÜ-le M.V.Food, OÜ-le AH Seenior ning OÜ-le Hatike ka OÜ Bobo Capital. 13.05.2014 võõrandas OÜ Bobo Capital oma osaluse hagejas võrdselt osanikele OÜ-le AH Seenior ning OÜ Hatike. Selle tulemusel olid alates 13.05.2014 hageja osanikeks OÜ M.V.Food (osa 10 000 krooni), OÜ Hatike (osa 15 000 krooni) ja OÜ AH Seenior (osa 15 000). Kuni 13.05.2014 oli hageja juhatuses 4 liiget: XXX, XXX, XXX ja XXX. 05.05.2014 sai XXX hageja osanike erakorralise koosoleku teate, mille kohaselt 13.05.2014 toimuval osanike erakorralisel koosolekul oli päevakorras juhatuse liikmete XXXi ja XXX tagasikutsumine. 13.05.2014 kõrvaldati XXX hageja juhatusest, juhatuses jätkasid XXX ja XXX.
12.Ülaltoodust nähtuvalt ei saanud hageja osanike vahelised vaidlused alguse 09.06.2014 OÜ M.V.Food poolt teistele osanikele kostja pakkumuse edastamisega, vaid 13.05.2014 XXX hageja juhatusest kõrvaldamisega. Selline ootamatu hageja igapäevasest juhtimisest eemaldamine tingiski XXX soovi võõrandada talle OÜ M.V.Food kaudu kuulunud osalus. Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-61618 jäeti viidatud võõrandamislepingu tühisuse tuvastamise hagi rahuldamata. Kostja hinnangul püüab hageja luua mulje, et kostja on sihilikult loovutanud oma nõude XXX eesmärgiga takistada hagejal oma nõude maksmapanemist XXX vastu. Tegelikkuses on XXXj a kostja olnud äripartnerid pikema
aja jooksul ning teinud omavahel erinevas vormis koostööd. Sellest tulenevalt on neil omavahel tekkinud ka erinevaid nõudeid, mida on vastastiku erinevatel viisidel rahuldatud, sh ka nõuete loovutamise teel. Eeltoodu ei ole kuidagi keelatud või isegi mitte vastuolus heade kommetega. Vaidlus tsiviilasjas nr 2-16-13934 on pooleli, mistõttu ei saa hageja paljasõnaliste väidete pinnalt asuda seisukohale, et XXX tehtud tasaarvestus ning viimase hagi on alusetu.
13.Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja Tartu Maakohtule esitatud avaldus hageja suhtes erikontrolli läbiviimiseks on alusetu ning seda peetakse XXX huvides. Kostja peab vajalikuks välja tuua, et hageja juhatuse liige XXX sõlmis hageja juhatuse liikmena ja esindajana 02.05.2014 hagejale kuulunud kinnistute registriosa nr 219438 ja 1888938 võõrandamise lepingud. Lisaks on hageja võõrandanud juulis 2015.a kinnistu 1578738 seotud isikule Silmand Auto OÜle, mis omakorda võõrandas koheselt edasi XXX. Silmand Auto OÜ juhatuse liikmed on XXX ja XXX, kes olid samal ajal ka hageja juhatuse liikmed. Kostjat hagejale kuuluvate kinnistute müügiga seonduvast ei teavitatud. Kostjale teadaolevalt ei ole antud kinnistute müügiga seonduvalt mitte mingisugust infot hageja juhatuse liikmete poolt ka XXX tema juhatuse liikmeks oleku ajal. Eeltoodust järelduvalt ning ka erikontrolli läbiviimise avaldusest nähtuvalt on see esitatud kostja huvide kaitseks. Kinnistute võõrandamise ja sellele järgnevate tehingute tulemusena on hageja väärtust oluliselt vähendatud, mille väljaselgitamine ongi erikontrolli eesmärgiks. Lisaks juhib kostja tähelepanu, et hagiavalduse lisadest nähtuvalt tagastati hagejale kostjale adresseeritud kirjad 11.04.2017. Jaama Varahaldus OÜ tasus kostja asemel osakapitali juba 20.03.2017 ning hageja osakapitali suurendamine on äriregistrisse kantud juba 06.04.2017. Seega ei ole hageja tegelikkuses isegi oodanud ära kostjale edastatud kirjade tagastamist ning Jaama Varahaldus OÜ on osakapitali suurendamise kostja eest sissemakse tasumisega teostanud märkimisväärselt varem, kui hageja võis teada saada, et kostja ei ole kirju kätte saanud.
14.Tulenevalt ÄS § 167 lg-st 1 on osaniku osaühingust väljaarvamise eeldused järgmised: osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud; osanik on muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud; osanik ei ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud vaatamata ka osaühingu kirjalikule hoiatusele. Kostja hinnangul ei ole hageja toonud hagiavalduses konkreetselt ja üheselt arusaadavalt välja, millise kohustuse on kostja hageja hinnangul olulisel määral mõjuva põhjuseta täitmata jätnud, mis annaks aluse osaniku väljaarvamiseks. Seejuures osaniku poolt kohustuse olulisel määral täitmata jätmisega peab kaasnema ka osaühingu huvide oluline kahjustumine. Hageja ei ole vähimalgi määral maininud, milles selline kahju seisnes või avaldus. Lisaks peab osanik olema jätnud kohustuse täitmata ja kahjustamine lõpetamata ka pärast kirjalikku hoiatust. Kostja on seisukohal, et ükski hagiavalduses toodud põhjendustest ei täida ÄS § 167 lg-s 1 sätestatud eeldusi osaniku väljaarvamiseks. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas punktides 19.3, 19.4, 19.5, 19.6, 19.7, 19.8, 19.9 nimetatud asjaolud saaks tähendada kostja poolt tema kui osaniku kohustuse täitmata jätmist olulisel määral või hageja kahjustamist muul viisil.
15.Kostja ja XXX vahelised suhted ei saa puutuda siinses tsiviilasjas kõne alla olevatesse küsimustesse. Olukorras kus isikute vahel puudub huvide konflikt või on pooled andnud selleks oma nõusoleku, ei ole keelatud ka sama esindaja kasutamine. Kostjale ilmnes alles pärast osa omandamist, et hageja on juhatuse liikme poolt tehtud sisuliselt varatuks. Seega ei ole eluliselt kummastav, kui XXX kui endine osanik aitab kostjal maksma panna oma võimalikke nõudeid nimetatust tulenevalt. Oma kinnistule hüpoteegi seadmisega või registripidajalt hoiatuse saamisega ei saa kostja olla kuidagi rikkunud enda kui osaniku kohustusi või kahjustanud hagejat
muul viisil. Tegemist on hageja asjakohatute märkustega, mis tuleb jätta tähelepanuta.
16.Hageja majandustegevusse panustamise kohta märgib kostja, et vaidlused said alguse hageja ainsaks varaks olnud 3 kinnistu võõrandamisest eesmärgiga muuta hageja varatuks. Seega ei ole loogiline, et osaluse omandanud osanik asub osaühingusse panuseid tegema enne, kui on lõplikult selgunud, kas teised osanikud ja juhatuse liikmed on osaühingut oma tegevusega kahjustanud. Kostja on asunud oma õigusi kaitsma, pöördudes kohtu poole ning sellest, et ta ei ole enne õigusvaidluste lõppemist osaühingusse panustanud, ei saa tuletada osaniku kohustuste rikkumist. Juhul, kui panuste mittetegemine oleks siiski rikkumine, on õigusvaidluste kestus kohtus mõjuvaks põhjuseks ÄS § 167 lg 1 mõttes, mis välistab osaniku väljaarvamise. Samuti ei saa kostja huvi osaluse omandamisel pidada küsitavaks ja eluliselt mitteusutavaks seetõttu, et kostja on asunud oma õigusi osanikuna kaitsma. Seadusest ei tulene, et olukorras, kus osanikul tekib vajadus kaitsta enda kui osaniku õigusi, peab ta nende õiguste kaitsest loobuma, kui sellega võivad kaasneda osaühingule mingid kulud või muud kahjud. Seetõttu on arusaamatud ka hageja väited, et erikontrolli läbiviimise avaldust esitades on kostja taotlenud ka erikontrolli kulude hageja kanda jätmist. Kostja rõhutab, et hageja oleks edukalt saanud neid kulusid varakult vältida, kui oleks vastanud kostja järelepärimistele ja teabenõuetele. Kostja nõudeid eirates on hagejat kahjustanud ja viimasele põhjendamatult kulutusi tekitanud hageja juhatus, mitte kostja. Siinses asjas ei oma tähtsust hagejale tekkinud kulud tsiviilasjas nr 2-16-13934, kuivõrd sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on esitanud XXX, mitte kostja.
17.Seonduvalt kostja poolt hageja juhtimises osalemisega märgib kostja, et hageja juhatus ei ole kasutanud kostja osanike koosolekule kutsumiseks tavapäraselt kasutavaid sidekanaleid, nt hagejale teadaolevat kostja e-posti aadressi. Menetlusdokumendi II peatükist nähtuvalt on hageja ise teinud kõik võimaliku selleks, et välistada kostja osalemine hageja juhtimises (alates juba XXX juhatusest kõrvaldamisest). Ainsad tõendid, kus hageja juhatus on kutsunud kostjat osanike koosolekule on hageja hagiavaldusega esitanud (osakapitali suurendamisega seotud teated) – muudele koosolekutele kostjat kutsutud ei ole. Veelgi enam, hageja juhatus ei vastanud ka ise kostja teabenõuetele. Kohtuotsuse põhjendused
18.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja osanikeks on OÜ Jaama Varahaldus, kellele kuulub hageja osa nimiväärtusega 38 361 eurot, mis moodustab 98,33% hageja osakapitalist ning kostja, kellele kuulub hageja osa nimiväärtusega 639 eurot, mis moodustab 1,67% osaühingu osakapitalist, samuti, et hageja osanikuks olid mh OÜ Hatike perioodil 10.04.2010 – 04.08.2014, OÜ AH Seenior perioodil 10.04.2010–04.08.2014 ning OÜ M.V.Food perioodil 10.04.2010–09.07.2014 ning, et OÜ M.V.Food asutajaks, ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on XXX, kes on kuulunud ka hageja juhatusse perioodidel 22.04.2005 – 09.01.2006 ning 27.11.2007 – 14.05.2014, et kostja loovutas enda nõude kasumi jaotamiseks ja dividendide väljamaksmiseks hageja vastu, summas 20 000 eurot, XXX.
19.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on oma tegevusega hageja huve oluliselt kahjustanud ja kas ta kahjustab hageja huve jätkuvalt.
20.ÄS § 167 lg 1 kohaselt võib kohus osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata, kui osanik on oma kohustuse olulisel määral täitmata jätnud või muul viisil osaühingu huve
olulisel määral kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud, vaatamata osaühingu kirjalikule hoiatusele. Eelnevast tulenevalt peavad osaniku osaühingust väljaarvamiseks esitatud hagis olema täidetud järgmised eeldused: osanik on olulisel määral rikkunud oma kohustust ilma mõjuva põhjuseta või muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud ning, osaühing on andnud osanikule rikkumise kõrvaldamiseks hoiatusega täiendava tähtaja, mis on tulemusteta möödunud.
21.TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isik osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorgani liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.
22.Hageja on kostjale huvide olulisel määral kahjustamisena ette heitnud, et kostja on koostöös hageja endise osaniku XXXga konstrueerinud hageja vastu fiktiivseid ning alusetuid nõudeid ning 30.08.2016 tasaarvestuse ja 15.09.2016 hagi esitamisega tsiviilasjas nr 2-16-13934, asunud takistama hageja jõustunud kohtuotsuste alusel sundtäidetava nõude maksma panemist. Samuti on kostja esitanud hageja suhtes kohtule alusetu erikontrolli läbiviimise avalduse, tekitades seeläbi hagejale kulusid tarbetute õigusvaidluste pidamisega, jätnud reageerimata kõikidele hageja poolsetele kutsetele, hoiatustele ja muudele kirjadele ning jätnud tähtaegselt tasumata täiendava osakapitali. Hageja hinnangul ei käitu kostja mõistliku ning heauskse äriühingu osanikuna, vaid nimetatud käigud ja toimingud, sh kohtuvaidluste algatamine, on tehtud hageja endise osaniku XXX huvides ja kaasabil.
23.Hageja on nimetatud kostja tegevusi loetledes küll märkinud, et antud tegevused on kahjulikud ja hagejat olulisel määral kahjustanud, kuid hagiavaldusest ega esitatud tõenditest ei selgu, milles konkreetselt hageja oluline kahjustamine seisneb.
24.TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt on isikul õigus pöörduda oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks kohtusse. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt on kostja esitanud hageja vastu avalduse erikontrolli määramiseks (lk 68-69, 91-94, 124-126, 141-148, 149-150, 171-172, 173-174, 175-176) ja kahjuhüvitise 95 000 euro saamiseks (lk 127-131, 164), mida ei ole kostja kasuks lahendatud. Samas ei saa üksnes kahest pöördumisest kohtu poole järeldada kostja pahatahtlikkust, samuti ei ole kohtud kostja kohtusse pöördumisel tuvastanud esitatud avalduse või hagi pahatahtlikkust. Ka hageja ise on esitanud kostja vastu hagi tehingu tühisuse tuvastamiseks (lk 18-23, 28-34, 35-42), mis on jäetud rahuldamata. Kohus on seisukohal, et isiku esitatud avalduse või hagi kohtu poolt rahuldamata jätmist ei saa võrdsustada pahatahtlikkusega. Seejuures kannab hagi või avalduse rahuldamata jätmisel nii enda kui ka vastaspoole menetluskulud isik, kelle kahjuks asi lahendati, mistõttu kahjustab perspektiivituid hagisid kohtule esitanud isik pigem ennast kui vastaspoolt.
25.Antud kostja tegevusest ei saa kuidagi järeldada osaühingu huvide olulist kahjustumist veel seetõttu, et kostja on avaldustes kohtule põhistanud nii hagita avalduse kui ka hagi kohtule esitamise vajadust. Seadustest ei tulene, et juhul kui osanikul tekib vajadus oma õigusi kaitsta, peab ta sellest loobuma, kui sellega võivad kaasneda osaühingule kulud. Seetõttu ei ole hageja väited, et kuivõrd erikontrolli läbiviimise avaldust esitades on kostja taotlenud erikontrolli kulude hageja kanda jätmist ja seega tahet hagejale kahju tekitada, põhjendatud. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja oleks saanud antud kulusid vältida, kui ta oleks vastanud kostja järelepärimistele ja teabenõuetele (lk 91-93, 124-126). Paljasõnaline on hageja väide, et
eelviidatud kohtuvaidlused algatas kostja XXX huvides, kuivõrd hageja osa võõrandamise tehing on kehtiv ja osaniku õigusi saab kasutada kostja enda huvides. Asjaolu, et nii kostja kui ka XXX kasutavad sama lepingulise esindaja teenuseid või, et nende vahel on muud ärisuhted, sh hüpoteegi seadmine kinnistule, tõendavad küll seda, et kostja ja XXX on tihedates suhetes, kuid mitte kostja tegutsemist XXX huvides.
26.Hageja on hagiavalduses esile toonud, et kostja rikkumine seisneb ka selles, et kostja on oma nõude loovutamisega takistanud hageja nõude maksmapanekut XXX vastu. Vaidlust ei ole, et kostja loovutas enda väidetava nõude kasumi jaotamiseks ja dividendide väljamaksmiseks hageja vastu, summas 20 000 eurot, XXX (lk 55-56). Kostja ei ole tõendanud, et tal tegelikkuses selline nõue hageja vastu eksisteeriks. Tasaarvestuse avaldusest (lk 53-54) nähtuvalt esitas XXX 30.08.2016 hagejale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas kostjalt 29.08.2016 omandatud nõude hageja vastu, summas 20 000 eurot, tsiviilasjas nr 2-14-57570 XXXlt hageja kasuks välja mõistetud põhivõlaga summas 10 306,25 eurot koos viiviste ning menetluskuludega. Järelikult kasutas XXX kostjal väidetavalt olnud nõuet selle loovutamise kaudu ära ja takistas hageja nõude maksmapanekut enda huvides.
27.Kostja on põhjendanud oma vastuses tema ja hageja endise osaniku XXX suhteid ühise äritegevusega ja XXX huvi hageja vastu pärast osa võõrandamist kostjale sellega, et kostja omandas hageja osa XXX kuulunud OÜ-lt M.V.Foods ning pärast omandamist ilmnes neile, et hageja on kinnistuste võõrandamise läbi tehtud sisuliselt varatuks. Kostja sellekohased vastuväited on tõendatud kinnistute võõrandamise lepinguga ja registrite väljavõtetega (lk 118122). Seega on eluliselt seletatavad XXX kui endise hageja osaniku ja kostja seotus ning huvi hageja tegevuse ja majandusliku olukorra vastu. Samas on paljasõnalised hageja väited, et kõik hageja ja XXX vahel peetud kohtuvaidlused jms avaldused (lk 43-47, 48-52, 57-59, 60-61, 6267, 139-140, 153-157, 165-167,168-170) on konstrueeritud kostja poolt, sest kohtule esitatud tõenditest seda järeldada ei saa.
28.Paljasõnalised on ka hageja vastupidised väited, et kõik poolte vahel peetud kohtuvaidlused jms avaldused on konstrueeritud XXX poolt, sest kohtule esitatud tõenditest seda järeldada ei saa. Kostja huvi välja selgitada osaühingu majanduslik olukord ja tegevus erikontrolli määramise kaudu on täiesti tavapärane väikeosaniku huvi. Samuti ei ole vastuolus kostja huvidega nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Kohus märkis juba eelpool, et asjaolu, et nii kostja kui ka XXX kasutavad sama lepingulise esindaja teenuseid või, et nende vahel on muud ärisuhted, sh hüpoteegi seadmine kinnistule, tõendavad küll seda, et kostja ja XXX on tihedates suhetes, kuid mitte kostja tegutsemist XXX huvides.
29.Seega on põhjendatud ja tõendatud üksnes hageja etteheide, et kostja lõi omale hageja vastu fiktiivse nõude kasumi jaotamiseks ja dividendide väljamaksmiseks summas 20 000 eurot ja loovutas selle fiktiivse nõude XXX, mida ei saa pidada hageja suhtes heauskseks käitumiseks TsÜS § 32 mõttes. Sellist tegevust ei saa aga pidada ÄS § 167 lg-s 1 sätestatud oluliseks hageja kahjustamiseks, mis annaks aluse kostja osaühingust väljaarvamiseks. Kuna XXX tegusid, s.t tasaarvestuse tegemist fiktiivse nõude alusel ja hagejaga peetud kohtuvaidlusi, sh esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja vastava hagi tagamist, ei saa esitatud tõendite pinnal omistada kostjale, siis ei saa kostjat XXX tegude eest ka vastutama panna. Kuna XXX ei ole antud asjas menetlusosaliseks, siis ei pea kohus asjakohaseks hinnata käesolevas menetluses XXX tegevust.
30.Üleüldist mittepanustamist hageja majandustegevusse ei saa kohus samuti pidada hageja oluliseks kahjustamiseks ÄS § 167 lg 1 mõttes, sest hageja ei ole esile toonud, millal ja milliseid panuseid oleks kostja pidanud tegema ega seda, kas teine osanik on erinevalt kostjast oma panused, v.a osakapitali täiendav sissemakse, osaühingusse andnud. Kohustuste rikkumisena saaks kohus mittepanustamist käsitleda, kui kostja oleks täitmata jätnud vastavad osanike otsused. Mis puutub osakapitali suurendamise otsuse mittetäitmisse, siis ei saa antud juhul käsitleda osakapitali suurendamiseks vajaliku sissemakse mittetegemist olulise osaniku kohustuse rikkumisena ÄS § 167 lg 1 mõttes. Esitatud registrikandest nähtuvalt ei järgnenud hagejale kostja poolt rahalise sissemakse mittetegemise tõttu osakapitali mittesuurendamist ega muid hagejale kahjulikke tagajärgesid, mida saaks kahjuna käsitleda, sest teine osanik Jaama Varahaldus OÜ tasus 20.03.2017 kostja asemel osakapitali ning hageja osakapitali suurendamine on äriregistrisse kantud 06.04.2017 (70-77). Antud juhul kaotas sissemakse mittetegemisest kostja ise, sest sissemakse tegemine oleks taganud kostjale kui osanikule võimaluse säilitada varasem osaluse ja hääleõiguse proportsioon, mille ta sissemakse tegemata jätmisega kaotas. Oma kinnistule hüpoteegi seadmisega, registripidajalt hoiatuse saamisega ega maksuvõla mittetasumisega, ei ole kostja rikkunud oma osaniku kohustusi hageja suhtes ega kahjustanud hagejat muul viisil.
31.Kohus on seisukohal, et poolte esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid MTÜ Kimbatusevaba ja kostja omavahelise seose kohta - ühine juhatuse liige, või ka nende põhikirjaline või majandustegevus, aruannete esitamine registritele või registripidaja poolt tehtud hoiatus jms, samuti XXX ja hageja kirjavahetus hageja osa hinna üle, XXX hageja juhatusest tagasi kutsumine, ei ole poolte vahelise tsiviilasja lahendamise seisukohalt asjassepuutuvad, mistõttu kohus jätab need tähelepanuta ja sellekohased tõendid hindamata.
32.Kohus on seisukohal, et hageja toodud asjaolud ja põhjendused ei täida ka kogumis ÄS § 167 lg-s 1 sätestatud eeldusi osaniku väljaarvamiseks, mistõttu tuleb nõue rahuldamata jätta. Eelneva tõttu ei saa rahuldada ka ÄS § 167 lg 3 alusel esitatud hageja nõuet osa müümiseks. Menetluskulude jaotus
33.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täies ulatuses hageja kanda. Kuivõrd kostja kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente kohtu antud tähtpäevaks ei esitanud ja tsiviilasja toimikust kostja menetluskulusid ei nähtu, siis tuleb hagejalt kostja menetluskulud jätta välja mõistmata. Hageja menetluskulud 3225 eurot ja sellelt vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 arvutatav viivis alates menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras, on vajalikud ja põhjendatud, kuid tuleb jätta hageja enda kanda. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.