R.N-i, S.N , Estmak Capital OÜ, Poordi 5 OÜ ja Poordi 3 OÜ hagi C.T vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.05.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
C.T apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
17 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I R.N (isikukood XXX) Hageja II S.N (isikukood XXX) Hageja III Estmak Capital OÜ (registrikood 11559160) Hageja IV Poordi 5 OÜ (registrikood 16166205) Hageja V Poordi 3 OÜ (registrikood 12646405) Hagejate I–V lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto Kostja C.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 12.02.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.05.2024 otsus osas, millega maakohus rahuldas osaliselt hagejate nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks (resolutsiooni p 3 osaliselt) ning jättis menetluskulud osaliselt kostja kanda (menetluskulude jaotuse p 1 osaliselt) ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulude hüvitise (menetluskulude jaotuse p 2). Tühistatud osas saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Harju Maakohtu 23.05.2024 otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks osaliselt rahuldamata (resolutsiooni p 3
2-23-2927 osaliselt) ning S.N ja R.N-i hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4).
3.Rahuldada C.T apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Muuta tsiviilasja hinda maakohtus ja määrata selleks R.N-i hagis C.T vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks 3500 eurot, S.N hagis C.T vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks 3500 eurot, Estmak Capital OÜ hagis C.T vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks 3500 eurot, Poordi 5 OÜ hagis C.T vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks 3500 eurot ning Poordi 3 OÜ hagis C.T vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks 3500 eurot.
5.Mõista R.N-ilt välja täiendav riigilõiv 420 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfo dokumendile 15 päeva jooksul alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest. Alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni tuleb R.N-il tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Mõista S.N-ilt välja täiendav riigilõiv 420 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfo dokumendile 15 päeva jooksul alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest. Alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni tuleb S.N-il tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Mõista Poordi 5 OÜ-lt välja täiendav riigilõiv 420 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfo dokumendile 15 päeva jooksul alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest. Alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni tuleb Poordi 5 OÜ-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Mõista Poordi 3 OÜ-lt välja täiendav riigilõiv 420 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfo dokumendile 15 päeva jooksul alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest. Alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni tuleb Poordi 3 OÜ-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Muuta tsiviilasja hinda ringkonnakohtus ning määrata selleks 17 500 eurot.
10.Mõista C.T-lt välja täiendav riigilõiv 560 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfo dokumendile 15 päeva jooksul alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest. Alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni tuleb C.T-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
2-23-2927
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.R.N, S.N , Estmak Capital OÜ, Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ (hagejad) esitasid 21.02.2023 Harju Maakohtule C.T (kostja) vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hagejad R.N ja S.N palusid mõista kostjalt nende kasuks välja ka mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Hagejad on hagi täpsustanud 12.12.2023.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on kostja Tallinn, Poordi tn 3, Poordi tn 5 korteriühistu (korteriühistu) liige. Korteriühistu liikmed on ka hagejad Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ. R.N on Poordi 3 OÜ ja Estmak Capital OÜ juhatuse liige ning Poordi 3 OÜ, Poordi 5 OÜ ja Estmak Capital OÜ lõplik kasusaaja. Korteriühistu on asutatud Poordi tn 3 ja Poordi tn 5 kinnisasjade valitsemiseks.
1.2.Kostja esitas teabevahetuse süsteemi „Korto“ kaudu kõikidele korteriühistu liikmetele ettekande, milles avaldas järgmised väited: -
„KÜ kulujaotuses tundub olevat tehtud põhjendamatuid soodustusi Estmak Capital OÜ gruppi kuuluvatele ettevõttetele Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ ning läbi selle kõigi toodud ettevõtete tegelikule kasusaajale R.N-ile . Oluline on märkida, et enamuse perioodist (26.02.2018–17.01.2022) on kulujaotus otse allunud KÜ juhatuses olnud S.N-ile , kelle puhul võib eeldada, et ta on R.N-iga seotud osapool“;
-
„KULUJAOTUSES
KÜSITAVUSI!“;
-
„Poordi 5 OÜ omanduses olevale Poordi 5 maja välja ehitamata osale ei ole jagatud kulusid, mis peaksid vastavalt KÜ põhikirjale olema omanikule jagatud“;
-
„Töö tulemusena on tekkinud kahtlus, et Estmak Capital OÜ kasutab oma Poordi tänava arenduses skeemi, kus vähemuses olevatele korteri omanikelt petetakse läbi enamus häältega kontrollitava korteri ühistu juhatuse välja Estmak Capital OÜ gruppi kuuluvate ettevõtetele kuuluvaid kulusid. Estmak Capital OÜ lõplikuks kasusaajaks on R.N . Ei ole teada, kas ja kuidas, lisaks erinevate tööpositsioonidele Estmak Capital OÜ, tasutatakse S.N-i tema teenuste eest“;
1.3.Kostja avaldatud faktiväited on hagejate arvates ebaõiged, kahjustades kõikide hagejate mainet. Sellega rikkus kostja hagejate arvates nende au ja väärikust. Kostja lõi mulje, et Estmak Capital OÜ tütarühingud Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ on S.N abiga ja R.N-i kasuks korraldanud korteriühistu asjad nii, et teised korteriomanikud on pidanud kinni maksma ca 250 000 euro ulatuses Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ kulusid.
1.4.Kostja ebaõigeid faktiväited selle kohta, et S.N on oma positsiooni korteriühistu juhatuse liikmena kasutanud selleks, et teistelt korteriühistu liikmetelt välja petta Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ kulusid, ja selle arvelt on kasusaajaks R.N , kahjustavad nii S.N kui ka R.N-i mainet ettevõtjatena ja mõlema hageja juhitavate äriühingute usaldusväärsust. R.N-i ja S.N juhtimisel osaleb Eestis ja Balti riikide kinnisvaraäris mitmeid äriühinguid. Nende mainest ja usaldusväärsusest sõltub otseselt ka nende äriühingute võimekus kaasata finantseeringuid,
2-23-2927 luua uusi ja säilitada ärisuhteid. Seetõttu paluvad hagejad S.N ja R.N mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejate kohta hagis esile toodud kaudseid faktiväiteid avaldanud. Muu hulgas ei ole kostja väitnud, et hagejad on petnud korteriomanikelt välja kuni 250 000 eurot. Kostja ettekande aluseks olid korteriühistu raamatupidamise ja kulujaotuse dokumendid. Kostja eesmärgiks oli aru saada korteriühistu kulujaotuse põhimõtetest ja korrektsusest, ning jagada oma tähelepanekuid teiste korteriühistu liikmetega. Kostja tõi analüüsi tulemusena esile enda tähelepanekud, avaldades arvamust ja kahtlusi. Hagejad tõlgendavad ettekandes toodud väiteid meelevaldselt ning omistavad neile ebaõige tähenduse.
2.2.Kostja ettekandes avaldatud väited on õiged. Vaidlustatud väited ei ole au teotavad ega võimalda hagejaid negatiivselt väärtustada.
2.3.Kuna kostja ei ole S.N ja R.N-i suhtes ebaõigeid faktiväiteid avaldanud, ei ole neil kostja vastu ka mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. S.N ja R.N ei ole kahju tekkimist kinnitavaid asjaolusid esile toonud. Kostja taotleb kahjuhüvitise vähendamist nullini. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 23.05.2024 otsusega hagi osaliselt ja kohustas kostjat ümber lükkama ebaõiged faktiväited korteriühistu liikmete ees teabevahetuse süsteemis „Korto“, tehes seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kirjalikus vormis järgmise avalduse: „Mina, C.T, olen Korto süsteemis teinud järgmised avaldused: „KÜ kulujaotuses tundub olevat tehtud põhjendamatuid soodustusi Estmak Capital OÜ gruppi kuuluvatele ettevõttetele Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ ning läbi selle kõigi toodud ettevõtete tegelikule kasusaajale R.N-ile . Oluline on märkida, et enamuse perioodist (26.02.2018–17.01.2022) on kulujaotus otse allunud KÜ juhatuses olnud S.N-ile , kelle puhul võib eeldada, et ta on R.N-iga seotud osapool“;
„KULUJAOTUSES
KÜSITAVUSI!“;
LEITI
KOKKU
KUNI
250,000
EURO
VÄÄRTUSES
„Töö tulemusena on tekkinud kahtlus, et Estmak Capital OÜ kasutab oma Poordi tänava arenduses skeemi, kus vähemuses olevatele korteri omanikelt petetakse läbi enamus häältega kontrollitava korteri ühistu juhatuse välja Estmak Capital OÜ gruppi kuuluvate ettevõtetele kuuluvaid kulusid. Ei ole teada, kas ja kuidas, lisaks erinevate tööpositsioonidele Estmak Capital OÜ, tasutatakse S.N-i tema teenuste eest“; „Leiti indikatsioone võimalikust kulujaotuse omakasuks pööramisest.“ Kinnitan, et nimetatud avaldused sisaldavad valeväiteid ning lükkan need käesoleva avaldusega ümber.“
2-23-2927 R.N-i ja S.N mittevaralise kahju hüvitamise nõuded jäid rahuldamata. Menetluskulud jäid 3/4 osas kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Maakohus määras kindlaks hagejatele hüvitatavate menetluskulude suuruse.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: -
kostja on Tallinnas Poordi tn 3 korteri nr 76 omanikuna korteriühistu liige; hageja S.N oli 26.02.2018–17.01.2021 korteriühistu juhatuse liige; hageja Poordi 5 OÜ on Poordi tn 5 kinnisasja omanikuna korteriühistu liige; hageja Poordi 3 OÜ on Poordi tn 3 kinnisasjal asuvate esimese korruse äripindade omanikuna korteriühistu liige; hageja R.N on Poordi 3 OÜ juhatuse liige, Estmak Capital OÜ juhatuse liige ning Poordi 3 OÜ, Poordi 5 OÜ ja Estmak Capital OÜ lõplik kasusaaja; korteriühistu on asutatud Poordi tn 3 ja Poordi tn 5 kinnisasjade valitsemiseks; Poordi tn 5 asuval kinnisasjal ei ole kortereid välja ehitatud, kuid korteriomandid on moodustatud; kostja avaldas teabevahetuse süsteemi „Korto“ kaudu korteriühistu liiketele enda koostatud ettekande, milles olid muuhulgas avaldatud järgmised laused: o „KÜ kulujaotuses tundub olevat tehtud põhjendamatuid soodustusi Estmak Capital OÜ gruppi kuuluvatele ettevõttetele Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ ning läbi selle kõigi toodud ettevõtete tegelikule kasusaajale R.N-ile . Oluline on märkida, et enamuse perioodist (26.02.2018–17.01.2022) on kulujaotus otse allunud KÜ juhatuses olnud S.N-ile , kelle puhul võib eeldada, et ta on R.N-iga seotud osapool“; o „KULUJAOTUSES LEITI KOKKU KUNI 250,000 EURO VÄÄRTUSES
KÜSITAVUSI!“;
o „Poordi 5 OÜ omanduses olevale Poordi 5 maja välja ehitamata osale ei ole jagatud kulusid, mis peaksid vastavalt KÜ põhikirjale olema omanikule jagatud“; o „Töö tulemusena on tekkinud kahtlus, et Estmak Capital OÜ kasutab oma Poordi tänava arenduses skeemi, kus vähemuses olevatele korteri omanikelt petetakse läbi enamus häältega kontrollitava korteri ühistu juhatuse välja Estmak Capital OÜ gruppi kuuluvate ettevõtetele kuuluvaid kulusid. Estmak Capital OÜ lõplikuks kasusaajaks on R.N . Ei ole teada, kas ja kuidas, lisaks erinevate tööpositsioonidele Estmak Capital OÜ, tasutatakse S.N-i tema teenuste eest“; o „Leiti indikatsioone võimalikust kulujaotuse omakasuks pööramisest“.
3.2.Kostja väitis oma ettekandes, et Estmak Capital gruppi kuuluvad Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ on kasutanud S.N kontrolli all ja R.N-i hüvanguks petuskeemi teistelt korteriomanikelt raha välja petmiseks ja välja on petetud 250 000 eurot, mille ulatuses on teised korteriomanikud pidanud kandma Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ kulusid. Asjaolu, et kostja on kasutanud väljendeid „kahtlus“ ja „tundub“, ei muuda avaldatut väärtushinnanguks. Väited petuskeemis osalemise kohta on au teotavad. Kõik vaidlustatud väited rikuvad kõigi hagejate õigusi, sest kostja avaldatu kohaselt on kõik hagejad skeemi osalised. Kostja on viidanud omastamise kuriteo koosseisule. Probleemidele seoses kulude jaotamisega oleks kostja saanud viidata ka ilma hagejate laimamiseta. Korteriühistus on kõigile olnud teada, et majandamiskulusid jagatakse ainult reaalselt olemasolevate korterite ruutmeetrite vahel. Korteriomandid, mida ei ole olemas, ei saa kulusid tarbida ning seda ei saa pidada pettuseks.
2-23-2927 Avaldatu hindamisel tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik isik avaldatust aru saab. Seejuures tuleb arvestada avaldatu konteksti. Ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited ehk sellised väited, mida kostja sõnaselgelt avaldanud ei ole, kuid mis avaldatust mõistlikult järelduvad. Kaudse faktiväite vaidlustamisel ei pea hagi ese sisaldama endas ka nimetatud kaudse faktiväite ümberlükkamise nõuet. Hageja saab nõuda avaldatu ümberlükkamist ka viisil, et tema hinnangul järeldub tegelikult avaldatust kaudne faktiväide. Kostja ei saa andmete ümberlükkamise nõudele vastu vaielda põhjendusega, et tal oli õigustatud huvi avaldada arvamust, millele ta jõudis korteriühistu andmetega tutvumisel. Kostja ei ole avaldatud andmete õigsust tõendanud. Avaldatud kujul teotasid andmed füüsilisest isikust hagejate au ja olid juriidilisest isikust hagejatele majanduslikult kahjulikud, mistõttu oleks kostjal tulnud avaldatud väiteid tõendada. Kostja on üritanud lisada oma arvamusele kaalu, märkides, et ta on vannutatud audiitor, kellel on 15 aastane kogemus auditeerimise ja finantsjuhtimise alal, ning et ta oli mahuka töö tulemusena läbi vaadanud korteriühistu raamatupidamise ja kulujaotuse dokumendid.
3.3.Samuti väitis kostja oma ettekandes, et „tehtud töö tulemusel võib öelda, et KÜ kulujaotuses tundub olevat tehtud põhjendamatuid soodustusi Estmak Capital gruppi kuuluvatele ettevõtetele Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ ning läbi selle kõigi toodud ettevõtete tegelikule kasusaajale R.N-ile. Oluline on märkida, et enamuse perioodist (26.02.2018– 17.01.2022) on kulujaotus otse allunud juhatuses olnud S.N-ile , kelle puhul võib eeldada, et ta on R.N-iga seotud osapool“. Arvestades ettekande konteksti, on kostja mõistliku isiku seisukohast lähtudes avaldanud, et hagejatele on tehtud korteriühistu kulude jaotamisel põhjendamatuid soodustusi, mille läbi on kasu saanud R.N. Lisaks on kulude jaotamine olnud allutatud S.N-ile , kes on R.N-iga seotud.
3.4.Kostja tõi ka esile, et „kulujaotuses leiti kokku kuni 250 000 euro väärtuses küsitavusi“, lõpetades lause hüüumärgiga. Arvestades kaalu, mida kostja on soovinud anda oma ettekandele ning kasutatud väljendusviisi (hüüumärk ja trükitähed), on kostja mõistliku isiku seisukohalt avaldanud väite, et põhjendamatuid hagejate kasuks tehtud soodustusi on tehtud märkimisväärselt suure summa, s.o 250 000 euro ulatuses.
3.5.Eelviidatud järeldust on kostja põhistanud nelja lausele järgnenud „olulisema tähelepanekuga“. Esimesena viitab kostja sellele, et Poordi 5 OÜ omanduses olevale Poordi 5 maja välja ehitamata osale ei ole jagatud kulusid, mis peaksid vastavalt põhikirjale olema omanikule jagatud. Pooled ei vaidle selle üle, et Poordi tn 5 kinnisasjal ei ole korteriomandeid välja ehitatud, ning et korteriühistus jaotati üldkulusid vaid nende korteriomandite ruutmeetrite alusel, mis olid välja ehitatud. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas oleks pidanud kulujaotus olema. Seega ei ole iseenesest ebaõige kostja ettekandes avaldatud lause, et Poordi 5 OÜ omanduses olevale Poordi 5 maja välja ehitamata osale ei ole jagatud kulusid, mis peaksid vastavalt põhikirjale olema omanikule jagatud. Küll aga on kostja antud asjaolust tulenevalt avaldanud teisi ebaõigeid väiteid hagejate kohta.
3.6.Kostja on ettekandes avaldanud, et üldkulude jagamisel on Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ jaoks läbivalt kasutatud väiksemaid ruutmeetreid, kui need on kantud kinnistusraamatusse. Mõistliku isiku seisukohast lähtudes on kostja avaldanud, et üldkulude jaotamisel on hagejatele Poordi 3 OÜ-le ja Poordi 5 OÜ-le tehtud süsteemselt soodustusi, sest nad on pidanud tasuma üldkulusid väiksemas ulatuses, kui põhikiri ette nägi.
2-23-2927
3.7.Kostja järeldused elektri ja vee arvestamisel ning maja üldmõõdikute kohta tuginevad peamiselt asjaolule, et kostjale ei ole kulude kujunemine olnud arusaadav ning ta on pidanud subjektiivselt osade kulude kujunemist ebaõigeks. Nendest väidetest ei saa aga järeldada, kuidas kulude jaotamisel on tehtud kõikidele hagejatele põhjendamatuid soodustusi 250 000 euro ulatuses.
3.8.Järgnevalt on kostja oma ettekandes loetlenud erinevaid tähelepanekuid, mis ei ole sisuliselt põhistatud ega põhista ettekande alguses tehtud hagejate soodustamise etteheiteid. Tegu on kostja subjektiivsete järeldustega selle kohta, kuidas ühte või teist küsimust oleks tema arvates pidanud paremini lahendama.
3.9.Põhistamata on kostja väide, et tema leitud kulujaotuse probleemid viitavad „võimalikule andmetega manipuleerimisele“. Täiendavalt on kostja viidanud sellele, et tema arvates ei ole kõiki sissekandeid Kortosse tehtud õigesti, mis samuti viitas andmetega manipuleerimisele. Väljendi „manipuleerimine“ kasutamine viitab sellele, et kostja arvates olid tema tuvastatud puudujäägid kellegi poolt tahtlikult tekitatud.
3.10.Ainuüksi ettekandes hagejate omavaheliste äriliste seoste kirjeldamine ei ole piisav selleks, et põhistada petuskeemi olemasolu. Ettekandest ei ole võimalik tuvastada ühtegi konkreetset fakti, millele tuginedes kostja on väitnud, et hagejad kasutavad ühiselt teiste korteriomanike petmiseks skeemi, mis on rahaliselt kasulik Estmak Capital OÜ-le ja R.N-ile.
3.11.Mitme vaidlustatud faktiväite osas on kostja kasutanud hinnangulisi väljendeid „tundub olevat“, „küsitavused“, „indikatsioon“ ja „kahtlus“. Eeltoodud hinnanguliste väljendite kasutamine ei tähenda seda, et hagejate vaidlustatud laused tervikuna kujutaksid endast väärtushinnanguid. Kostja on avaldanud faktiväiteid, millistega ta on põhistanud väärtushinnanguliste väljendite kasutamist. Hinnanguliste väljendite kasutamisega on kostja jätnud mulje, et talle on teada kaudseid asjaolusid, mis on võimaldanud selliste hinnanguliste määratluste lisamist. Ainuüksi hinnanguliste väljendite lisamine ei välista kostja vastutust avaldatud andmete eest. Kostjal oleks tulnud oma väiteid tõendada vaatamata sellele, et ta on väidete õiguslikku tähendust teadlikult soovinud vähendada hinnanguliste väljendite lisamisega. Kuna kostja ei ole andmete tõele vastavust tõendanud, tuleb tal ebaõiged andmed ümber lükata.
3.12.Kostja esitas kohtule erinevad Exceli tabeleid ja arvestusi, millistes sisalduvate andmete õigsust ning mille koostamist ei saa kohus kontrollida. Kohus ei saa kontrollida, kust on pärit andmed, mida kostja nimetas Korto haldusteenuse väljavõtteks. Vaidlus puudub selle üle, et kohtule esitatud tabelid on koostanud kostja. Millistest allikatest pärinevad tabelite algandmed, ei ole võimalik kontrollida. Kostja arvutused ja esitatud tabelid ei ole hagimenetluses hinnatavad tõenditena, vaid kostja seletustena. Samuti ei ole kohtul võimalik ilma eriteadmisi omamata kontrollida, kas kostja arvutused on õiged või mitte. Kostja on viidanud hulgaliselt erinevatele puudustele raamatupidamise arvestuses ja muude toimingute tegemises, kuid ei ole põhistanud ega tõendanud, kuidas on nende puuduste alusel võimalik tuvastada tema väidetud petuskeemi olemasolu, hagejatele põhjendamatute soodustuste tegemist ning korteriühistu rahaliste vahendite kasutamist hagejate huvides 250 000 euro ulatuses.
3.13.Kokkuvõttes kuulub hagejate ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue osalisele rahuldamisele. Hagejad ei saa nõuda nende lausete ümberlükkamist, mis sisuliselt ebaõigeid väiteid ei sisalda ja mille üle pooled ei vaidle. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldatud ja hagejate vaidlustatud lauses toodud viisil kulusid jagatud ei ole – „Poordi 5 OÜ omanduses
2-23-2927 olevale Poorti 5 maja välja ehitamata osale ei ole jagatud kulusid, mis peaksid vastavalt KÜ põhikirjale olema omanikule jagatud“. Sõltumata sellest, milline on kummagi poole õiguslik hinnang kirjeldatud olukorrale, ei ole tegu ebaõige faktiväite avaldamisega. Samuti ei ole ebaõige kostja avaldatud lause „Estmak Capital OÜ lõplikuks kasusaajaks on R.N “. Selle asjaolu üle pooled ei vaidle, mistõttu ei saa hagejad nõuda selle lause ümberlükkamist.
3.14.Hagejate S.N ja R.N mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei kuulu vaidluse asjaolusid arvestades rahuldamisele. Mitte igasugust väärtushinnangu avaldamist ei pea võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 tähenduses lugema õigusvastaseks. Kuigi kostja avaldas vaidlusaluseid faktiväiteid õigusvastaselt, ei olnud tegemist ulatusliku rikkumisega. Korteriühistu juhatuse liikmel tuleb tema ametikohast lähtudes taluda ühistu liikmete kriitikat ka juhul, kui ta ei pea seda põhjendatuks. Hageja R.N-i au riivasid kostja avaldused vähemal määral, kui hageja S.N au. Mõlema puhul luges maakohus piisavaks nende ümberlükkamise nõuet rahuldavat kohtulahendit ning rahalise hüvitise väljamõistmist maakohus vajalikuks ei pidanud. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud osaliselt kostja kanda ja mõistis kostjalt välja menetluskulude hüvitise. Kostja palub tühistatud osas teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Lisaks esitas kostja taotluse ekspertiisi korraldamiseks.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei tasunud hagejad hagilt nõutavas ulatuses riigilõivu. Hagejad nõudsid kuue erineva väite ümberlükkamist. Iga hageja esitas kostja suhtes eraldiseisva nõude, kuid hagejad ei ole riigilõivu tasumisel sellega arvestanud – hagejad ei ole kaashagejad. Hagihinna arvutamisel tulnuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 ja lg 3 alusel eristada hagihinda iga hageja osas eraldi. Juhul kui iga hageja on esitanud nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, on nõude hinnaks TsMS § 132 lg 1 järgi 3500 eurot. Täiendavalt on S.N ja R.N esitanud nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, mille hagihind on TsMS § 132 lg 1 ja lg 3 järgi samuti 3500 eurot. Seega on hagihind S.N ja R.N-i osas eraldiseisvalt 7000 eurot (TsMS § 134 lg 1 alusel). Hagihind hagejate Estmak Capital OÜ, Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ osas on 3500 eurot. Riigilõivu nõutavas ulatuses tasumata jätmine on aluseks hagi läbi vaatamata jätmisele.
4.2.Kostjale ei olnud maakohtu menetluses selge, milline kostja avaldatud väide on millise hageja suhtes ebaõige ja mis põhjusel. Hagejad täpsustasid küll 12.12.2023 hagi, kuid oma nõuet ei muutnud ega täpsustanud. Kuigi kostja tõi 12.01.2024 menetlusdokumendis esile, et hagejate 12.12.2023 täpsustatud hagist ei selgu jätkuvalt, milliste nõuete menetlemist hagejad soovivad ja kuidas iga vaidlustatud väide iga hageja suhtes on ebaõige, leidis maakohus, et kostja ei saa hagejatele ette heita, mida hageja nõuab. Edasises menetluses ei võtnud maakohus selget seisukohta hagejate nõuete muutmise kohta. Kostjale selgus alles kohtuotsusest, milline nõue on kohtu menetluses.
4.3.Maakohus jättis eelmenetluse ülesanded täitmata, kuna ei selgitanud välja hagejate nõudeid. Kuna maakohtu menetluses ei olnud nõuet kaudsete faktiväidete ümberlükkamiseks, ei saanud kohus sellist nõuet ka menetleda. Kaudsete faktiväidete ümberlükkamise nõue eeldab, et ka hagi ese on suunatud kaudsete faktiväidete ümberlükkamisele. Kui kohus kontrollis kaudsete faktiväidete tõesust, pidanuks otsusest ka selguma, milliseid kaudseid
2-23-2927 faktiväiteid kostja avaldatust on võimalik tuvastada ja kas need vastavad tõele või mitte. Kostja ei ole kaudseid faktiväiteid avaldanud.
4.4.Maakohus jättis hindamata kostja seisukohad, mis puudutasid ettekande aluseks olnud asjaolusid ja konteksti, milles ettekanne tehti. Kostja ettekande sisuks oli korteriühistu raamatupidamisest ja kulujaotusest arusaamine, ning küsitavustele ja probleemidele tähelepanu juhtimine. Kostja soovis, et kontrollitaks korteriühistu majandamiskulude jaotuse õiguspärasust. Kostja avaldatud kahtlusi ei saa käsitada etteheitena petuskeemis osalemisena. Kostja ei ole ettekandes esitanud kindlas kõneviisis väiteid, mida hagejad kostjale omistavad. Kostja rõhutas ettekandes eraldi, et tema arvamuse kontrollimiseks on vaja läbi viia mõõdikute audit ja finantsandmete revisjon.
4.5.Pooled ei vaidle selle üle, et Poordi 5 korteriomanditele korteriühistu majandamiskulusid ei jaotata. Sellisest kulujaotusest võidab kõige enam Poordi tn 5 korteriomandite omanik, s.o Poordi 5 OÜ, mis kuulub Estmak Capital OÜ-le. Estmak Capital OÜ juhatuse liikmeks ja tegelikuks kasusaajaks on R.N . Seega on senine kulujaotus kasulik R.N-ile , Estmak Capital OÜ-le ja Poordi 5 OÜ-le. Seetõttu on kostja hinnangul ka põhjendatud leida, et hagejad on saanud põhjendamatult soodustusi, sest osad korteriühistu liikmed ei pea kulude kandmises osalema või ei ole neile kulusid jaotatud. Kostja ei ole aga faktina väitnud, et hagejatele tehti põhjendamatuid soodustusi. See, kas soodustus on põhjendatud või mitte, on väärtushinnang. Kostja väitis, et temale tundub, et tehtud on põhjendamatuid soodustusi. Kostja kahtluste kontrollimiseks alustati kriminaalmenetlust ja otsustati tellida revisjon. Korteriühistu majandamiskulude jaotust kontrollitakse ka tsiviilasja nr 2-22-18979 menetluses. Otsuseid korteriühistu majandamiskulude jaotuse kohta ei võetud vastu ühehäälselt.
4.6.Ettekandes avaldatud väited on tõesed ja põhjendatud. Maakohus jättis kostja tõendid olulises ulatuses tähelepanuta. Fidelixi ja teabevahetuse süsteemist „Korto“ tehtud väljavõtete näol ei ole tegemist kostja koostatud tabelitega – kostja tegi tabelid parema arusaadavuse huvides üksnes eraldi lehtedeks, ning tõendi sisu ei ole sellest muutunud. Fidelixi tabelites (kostja 22.03.2024 lisad 6-7) toodud mõõdikute näidud on automaatsed ja nende jagunemine on kontrollitav tabelites toodud valemite kaudu. Pooled ei vaielnud maakohtu menetluses selle üle, et asjaomased tõendid olid väljavõtted Fidelixist ja teabevahetuse süsteemist „Korto“. Sellele, et kostja tõendid on ebausaldusväärsed ja tõendite hindamine eeldab eriteadmisi, oleks maakohus pidanud eelmenetluses kostja tähelepanu juhtima. Kostja taotleb täiendava tõendina ekspertiisi korraldamist. Vastustaja seisukoht
5.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Hagejad jäid maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Kostja taotlusele ekspertiisi korraldamiseks vaidlevad hagejad vastu. Kostja väitis, et tal olid korteriühistu raamatupidamise kohta üksnes kahtlused, mida ta ettekandes avaldas. Kostja tõendid ei kinnitanud korrapäratusi korteriühistu raamatupidamises. Kostja väited põhinesid üksnes tema enda või lepingulise esindaja koostatud Exceli tabelitel. Seda, et kostjal tuleb oma väiteid tõendada, selgitas maakohus kostjale korduvalt. Kuna kostjat esindab menetluses vandeadvokaat, ei saanud olla kostjale üllatuseks, et kostja loodud Exceli tabelid, milles toodud andmete algallikad ei ole tõendatud ega kontrollitavad, ei ole käsitatav tõenditena,
2-23-2927 vaid poole seletusena. Kostja ei saa oma väiteid tõendada enda seletusega. Seda ei pidanud maakohus kostjale selgitama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi vaidlustatud ulatuses tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb tühistatud osas saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud osaliselt kostja kanda ja mõistis kostjalt välja menetluskulude hüvitise (resolutsiooni p 3 ning menetluskulude jaotuse p 1 osaliselt ja p 2). Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud osas, milles hagejate hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks jäi osaliselt rahuldamata (resolutsiooni p 3 osaliselt), samuti osas, milles R.N-i ja S.N mittevaralise kahju hüvitamise nõuded jäid rahuldamata ning neid puudutava menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 4 ja menetluskulude jaotus p 1 osaliselt).
8.Hagejad on esitanud nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, tuginedes VÕS § 1047 lg-le 4. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu nõuda valeandmete avaldamise korral avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine on õigusvastane. Hagejate arvates avaldas kostja teabevahetuse süsteemi „Korto“ kaudu kõikidele korteriühistu liikmetele esitatud ettekandes hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid, millega teotati hagejate arvates nende au ja kahjustati nende mainet. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas kostja avaldas ettekandes faktiväiteid ja kas need vastasid tõele. Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta avaldas ettekandes vaidlusalused väited, kuid leiab, et ta on avaldanud üksnes oma kahtlusi, mitte esitanud konkreetseid faktiväiteid.
9.Esmalt märgib ringkonnakohus, et hagejate nõue, mida maakohus menetles, ei vastanud TsMS § 363 lg 1 p 1 nõuetele osas, milles hagejad ei eristanud, millised nõuded iga hageja kostja vastu esitab. Maakohtu ülesanne eelmenetluses on sellele hagejate tähelepanu pöörata ja anda neile võimalus nõudeid täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p 1 ja § 3401 lg 1). 08.11.2023 toimunud kohtuistungil küsis maakohus hagejatelt küll nõuete kohta (III kd, tl 51 pöördel, alguses), kuid menetles hagejate nõudeid ka pärast nende täpsustamist (III kd, tl 60–65) kui hagejate ühiseid nõudeid. TsMS § 392 lg-st 1 tulenevaid nõudeid peab kohus täitma omaalgatuslikult. Kuigi hagis esitati viie hageja nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, ei ole hagejad vältimatud kaashagejad TsMS § 207 lg 3 tähenduses. Kuna iga hageja osaleb menetluses iseseisvalt, siis saab iga hageja esitada hagi ainult tema õiguste rikkumise osas. Seetõttu on oluline eristada, millised nõuded iga hageja esitab. Nõuete rahuldamise eelduste täidetavust tuleb kohtul kontrollida iga hageja osas. Seetõttu andis ringkonnakohus hagejatele võimaluse täpsustada, kas iga hageja nõuab kostjalt väidete ümberlükkamist talle langevas osas (V kd, tl 168 ja pöördel). Kuna kostja saab ümber lükata ebaõiged faktiväited, palus ringkonnakohus hagejatel ka esile tuua, kas kogu nõudes kajastatud teksti (kõiki lauseid) saab pidada faktiväiteks. Kui ei saa, siis tuleb igal hagejal oma nõudes ka täpsustada, mida kostja väitis, ja millise konkreetse
2-23-2927 faktiväite ümberlükkamist iga hageja kostjalt taotleb. Kui hagejad leiavad, et kogu teksti ei saa pidada faktiväiteks, ning kostja on avaldanud kaudseid faktiväiteid, peaksid hagejad esile tooma, mis oli kostja avaldatu sisu, ning taotlema asjaomase kaudse faktiväite ümberlükkamist (V kd, tl 168 ja pöördel). Hagejad täpsustasid oma nõudeid ja ringkonnakohus lähtub asja edasisel menetlemisel hagejate 30.09.2024 täpsustatud nõuetest (V kd, tl 171–176). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas hagejate nõuded vastavad ringkonnakohtu 04.09.2024 selgitustele. See, et vaidlusalused faktiväited on omavahel seotud, ei tähenda seda, et faktiväited puudutavad samaaegselt ühiselt kõiki hagejaid. Iga hageja saab kostjalt nõuda avaldatud väidete ümberlükkamist talle langevas osas. Sellest sõltub ka asja menetluslik tulemus.
10.Kostja taotles apellatsioonkaebuses ekspertiisi korraldamist, sest kostjale selgus alles maakohtu otsusest, et kostja esitatud arvutused ja Exceli tabelid on käsitatavad kostja seletuse, mitte tõenditena. Samuti selgus alles kohtuotsusest, et kostja asjaomaste arvutuste hindamine eeldab eriteadmisi (V kd, tl 129, p 176). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja arvutused ja Exceli tabelid (III kd, tl 116–200 pöördel; IV kd, tl 1–9 ja 78–149 pöördel) on käsitatavad kostja seletusena. Poole seletus ei ole TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõend ning kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud. Seletuses esitatud andmeid ja väiteid tuleb poolel vaidluse korral tõendada dokumentaalsete vm liiki tõenditega. Apellatsioonkaebuses märgib kostja ka ise, et ta on tabeleid töödelnud (teinud tabelitest eraldi lehed; tõstnud failid kokku ühte tabelisse; ning esitanud koondtulemused koos enda tähelepanekutega), ning et tabelites toodud mõõdikute näitude jagunemine on kontrollitav tabelites toodud valemite kaudu (V kd, tl 142 pöördel, p-d 2.10.1 ja 2.10.2; tl 143, p-d 2.10.4 ja 2.10.5; tl 143 pöördel, p 2.10.7). Selle üle, kas tegemist on tõenditega, oli pooltel vaidlus juba maakohtu menetluses (V kd, tl 5, p 1.1.14; tl 6 pöördel–7, p 1.1.26; tl 7, p 1.2.2; tl 8, p 1.2.8). Kui kostja esitab oma väite tõendamiseks maakohtule dokumendid, mis tema väite tõendamiseks ei sobi, kuna need ei ole seaduses sätestatud protsessivormis ega seega tsiviilkohtumenetluses tõendina kasutatavad, peab kohus seda TsMS § 329 lg-st 3, §-st 351 ja § 392 lg-st 1 tulenevalt kostjale selgitama ning andma talle vajaduse korral võimaluse esitada muid, tsiviilkohtumenetluses kehtivatele nõuetele vastavaid tõendeid (vt ka RKTKo 17.06.2021, 2-16-17491/80, p 15.9). Ka juhul, kui kohtu hinnangul ei olnud kostja esitatu käsitatav tõendina, vaid üksnes poole seletusena, tulnuks kohtul seda kostjale selgitada ja võimaldada esitada seaduses sätestatud nõuetele vastavaid tõendeid. Hagimenetluses on menetlusosalise seletus TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõendina käsitatav vaid juhul, kui see on antud vande all. Seega ei ole kostja tabelites sisalduvad selgitused nõutavas protsessivormis ning nende põhjal ei saa kohus teha kindlaks kostja avaldatud väidete õigsust. Ka see, et tõendina esitatud dokumendi hindamine eeldab eriteadmisi, ei saa poolele selguda alles kohtuotsusest (TsMS § 329 lg 3, § 351 ja § 392 lg 1). Sellisel juhul tuleb kohtul poolele selgitada, et kohtul on menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks (TsMS § 293 lg 1 esimene lause). Lisaks märgib ringkonnakohus, et tõendite hindamisel ei töötle kohus tõendeid, sh ei kontrolli kohus Exceli tabelis olevaid arvutusi seal esitatud valemite kaudu. Asjaolu peab tulenema tõendist endast (TsMS § 229 lg 1).
2-23-2927 Eelnevast tulenevalt ei täitnud maakohus praegusel juhul selgitamiskohustust ja see on käsitatav menetlusõiguse normi olulise rikkumisena. Maakohtu otsus tuleb seetõttu vaidlustatud osas tühistada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lahendada ka kostja taotlus ekspertiisi korraldamiseks, andes selliselt kostjale võimaluse esitada uuesti tõendid tõenditena sobimatuks osutunud dokumentide asemel.
11.Selleks, et kostjal oleks võimalik kõrvaldada ekspertiisi taotluses esinenud puudused (V kd, tl 145 ja pöördel, p 3.1, ning tl 183) ja ringkonnakohtul oleks võimalik hinnata, kas kostja ekspertiisi taotlust on võimalik apellatsioonimenetluses lahendada, tuli hagejatel esmalt täpsustada oma nõudeid, mida hagejad ka tegid. Seejärel kõrvaldas ka kostja ekspertiisi taotluses esinenud puudused (V kd, tl 185 ja pöördel). Kostja selgitas, et ta taotleb ekspertiisi korraldamist selleks, et tõendada vaidlusaluseid faktiväiteid (vt täpsemalt V kd, tl 185 pöördel, p 2.3). Arvestades ekspertiisi kui tõendi olulisust ja kaalu asja lahendamise tulemusele, ei saa ringkonnakohus asja ise lahendada ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna Riigikohtul ei ole tulenevalt TsMS § 688 lg test 3–5 üldiselt pädevust kontrollida tõendite hindamist asja lahendamisel, kahjustaks ekspertiisi korraldamine ja asja lahendamine apellatsioonimenetluses poolte kaebeõigust. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, kostja taotluse ekspertiisi korraldamiseks lahendab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Seejuures selgitab ringkonnakohus, et kostja saab ekspertiisiga tõendada vaidlusaluste faktiväidete õigsust, mitte seda, kas korteriühistu raamatupidamisest on kostja kahtlused tuletatavad või mitte (V kd, tl 185 pöördel, p 2.4).
12.Kokkuvõttes tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse otsuse vaidlustatud osas ja rahuldab osaliselt kostja apellatsioonkaebuse. Kuna vaidlustatud otsus tühistatakse osaliselt asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tsiviilasja hind
13.Tsiviilasja hind maakohtu otsuses on määratud ekslikult ning seda tuleb muuta. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse asjaomasele väitele selgitab ringkonnakohus kostjale, et riigilõivu eesmärk on riigi poolt tehtava toimingu kulutuste hüvitamine toimingust huvitatud isiku poolt. Küsimus nõutava suurusega riigilõivu tasumisest on seega poole avalik-õiguslik rahaline suhe riigiga, mis teist kohtumenetluse poolt ei puuduta. Sealhulgas puudub poolel menetluses alus jätta tegema kohtu nõutud toimingud ettekäändel, et vastaspoolel on riigilõiv nõutavas ulatuses tasumata. Siinses asjas on iga hageja esitanud kostja vastu eraldi nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Iga hageja hagi hind ebaõigete andmete ümberlükkamiseks on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinna puhul kuni 3500 eurot kaebuse esitamisel riigilõiv 420 eurot. Seega tuli igal hagejal tasuda hagilt ebaõigete andmete ümberlükkamiseks riigilõivu 420 eurot. Hagejad tasusid ebaõigete andmete ümberlükkamise hagilt riigilõivu ühekordselt, arvestusega, et hagejate ühise hagi hind on 3500 eurot. Riigilõivu tasus Estmak Capital OÜ (I kd, tl 5). Seega on R.N-il, S.N-il , Poordi 5 OÜ-l ja Poordi 3 OÜ-l ebaõigete andmete ümberlükkamise hagilt riigilõiv tasumata. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena (mh tasumata riigilõivu) mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb R.N12
2-23-2927 ilt , S.N-ilt , Poordi 5 OÜ-lt ja Poordi 3 OÜ-lt igaühelt välja mõista 420 eurot. Lõiv tuleb tasuda otsuse vastavas osas jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivu tasumiseks kohustamise lahendi võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (TsMS § 179 lg 9).
14.Kuna ringkonnakohus muudab tsiviilasja hinda maakohtus, tuleb muuta ka tsiviilasja hinda ringkonnakohtus, milleks on 17 500 eurot (= 3500 × 5). Apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinna puhul kuni 17 500 eurot kaebuse esitamisel riigilõiv 980 eurot. Seega tuli igal kostjal tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 980 eurot. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 420 eurot (V kd, tl 148). Seega on kostja tasunud riigilõivu 560 eurot nõutavast vähem (= 980 – 420) ning nimetatud summa (s.o 560 eurot) tuleb kostjalt välja mõista. Lõiv tuleb tasuda otsuse vastavas osas jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivu tasumiseks kohustamise lahendi võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (TsMS § 179 lg 9). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.