X avaldus Y vastu alaealise lapse C ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks viibimiskoha küsimuses Y avaldus X vastu alaealise lapse C ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks viibimiskoha, hariduse ja tervishoiu küsimuses
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16.12.2022 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Avaldaja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Merilin Ojasaar ja Epp Lumiste Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mirjam Frey Eestkosteastus 77000424)
Menetluse liik
Hiiumaa
Vallavalitsus
(registrikood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses menetlusosaliste esitatud tõendid. Jätta rahuldamata X taotlus määruse viivitamata täidetavaks kuulutamiseks. Jätta Pärnu Maakohtu 16.12.2022 määrus muutmata ja Y määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebuse esitamisega seonduvad menetlusosaliste kulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (avaldaja I, lapse ema) esitas 10.06.2022 Pärnu Maakohtule avalduse Y (avaldaja II, lapse isa) vastu C (puudutatud isik, laps) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks viibimiskoha küsimuses. Avalduse kohaselt olid vanemad abielus alates 27.12.2003 ning nende abieluline kooselu lõppes 21.11.2021. Neil on kaks ühist last. Lahkumineku tingis lapse isa ema pidev kontrollimine, keelamine ja ähvardamine. 24.03.2022 sõlmiti perelepitaja vahendusel kokkulepe ühisvara jagamisega seonduvate küsimuste lahendamise ajaks. Selle kohaselt jäi poeg Q elama emaga ning tütar C isaga. Lahuselava vanemaga suhtlemiseks lepiti kokku suhtluskord. Ema lootis, et sellise kokkuleppega jääb laps elama talle tuttavasse keskkonda ja saab vähem haiget. Ema uskus, et suudab ka lapsest lahus elades säilitada temaga tiheda hingelise sideme ja hoida suhtlemisega lapse tuju üleval. Pärast kokkuleppe sõlmimist rikkus lapse isa selle tingimusi ja ei olnud valmis koostööks teise vanemaga. Ta ei väärtustanud lapse ema osa lapse kasvatamisel, rõhutades enda osatähtsust, ilmutades äärmuslikku kontrollivajadust ja suheldes jõupositsioonilt. Lapse isa otsustab üksi lapse haridusega seotud küsimusi ega luba emal koos lapsega õppida ja teda aidata. Isa planeerib lapsega tegevusi ajaks, mil on ema ja lapse suhtluskord. Lapse isa teeb emale etteheiteid, kui ema annab lapsele infot, mida tema ja teine laps kodus teevad. Lapse isa heidab ette lapsele tindipliiatsi ostmist ja taskuraha andmist. Isa keelas lapsel ööseks ema juurde jääda ja pöördus kahel korral politseisse, kui ema ei tulnud lapsega koju külaskäigult sugulaste juurest. Rikkumiste tõttu ütles ema 03.05.2022 üles suhtluskorra kokkuleppe punkti 1, millega vanemad leppisid kokku C elamise isa juures ning nõudis, et laps tuleks elama ema juurde. Lapse isa sellega ei nõustunud. Lapse emal on lapsega parem hingeline side. Laps otsib hellust ja kallistusi eelkõige emalt. Lapse isa nimetab ema ja lapse suhtlemist „ninnunännutamiseks“. Ema juures saab laps suhelda vennaga. Kuigi lastel on suur vanusevahe, veedavad lapsed palju aega koos ning on lähedased. Ema suudab lapse vajadusi ja huve seada esikohale ilma teise vanemaga riidlemata ning last traumeerimata. Lapse ema on kompromissialdis, lapse isa käitub ema suhtes kättemaksuhimulisena. Lapse ema käib täiskohaga tööl töötasuga 836,60 eurot kuus. Lapse isa väidab end olevat töövõimetu ja saab töövõimetuspensioni 470 eurot kuus. Isa on nõudnud lapse emalt kohtuväliselt enda ülalpidamist.
2.Lapse tervise ja haridusega seotud küsimustes isale ainuhooldusõiguse andmine ei ole põhjendatud. Ema ei ole takistanud lapse ravi. Isa on lapsele öelnud, et ta ei pea emaga õppima ning koolis toimuvast ei pea ema teavitama. Esialgse õiguskaitse kohaldamine
3.Maakohus rahuldas 06.07.2022 määrusega osaliselt lapse ema taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning määras esialgse õiguskaitse korras menetluse ajaks kindlaks lapse ja ema suhtluskorra. Lapse isa avaldus ja seisukohad
4.Isa vaidles ema avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Isa ei keela lapsel emaga suhelda, proovib teda emaga kohtuma veenda. Kui laps keeldub, ei saa teda sundida. Lapse ema on otsustusvõimetu ja ebastabiilne inimene, mida tõendab suhtluskorra kokkuleppe ülesütlemine. Laps ja isa planeerivad koos oma igapäevategevusi. Lapsel on vabadus ettenähtud ajal ema juures viibida. Lapse heaolust tulenevalt ei soovi isa, et laps väljaspool lepingus ettenähtud aega ema juures viibib. Lapse isa ei taha, et laps viibiks seltskondades, kus tarvitatakse alkoholi ja lastel pole muud tegevust, kui olla tahvelarvutis või telefonis. Kuna vanemate kokkuleppel jäi laps elama isa juurde, ei saanud emal olla kahtlust selles, et isa juures elamine tagab lapsele kõige parema elukorralduse. Lapse isa tegeleb igapäevaselt lapsel esineva tervisemurega, käib temaga erialaarstide vastuvõttudel ning peab nendega kirjavahetust probleemide lahendamiseks. Samuti tegeleb lapse isa aktiivselt lapse õpperaskuste lahendamisega. Lapse ema ahistab last ja isa: ta siseneb omavoliliselt lapse ja isa elukohta; norib tarbetult kodu puhtuse kallal; uurib pidevalt lapselt isa kodusoleku ja tegevuste kohta; tuleb isa maja ette mingil ettekäändel ootama. Tihti tuleb ette olukordi, kus lapse ema helistab isa suhtluskorra päeval lapsele ja veenab last enda juurde tulema.
5.Lapse isa esitas 16.10.2022 vastuavalduse, milles palub lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda hooldusõigus lapse viibimiskoha ning haridust ja tervist puudutavates küsimustes üle isale. Lapsel on usalduslik suhe mõlema vanemaga. Lapse huvides on elada koos isaga. Isa ja laps teevad koos igapäevaseid toimetusi, käiakse väljasõitudel, tegeletakse õppetööga. Isa saab tütre kasvatamisega hästi hakkama. Laps on isa juures elamisega rahul. Laps ei avaldanud ärakuulamisel, et tal oleks millestki puudus. Vaatamata puuduvale töövõimele on isa lapse vajadused rahuldanud. Isa suudab tagada lapsele eluaseme, sest tal on võimalus taotleda sotsiaaleluruumi. Vanemate erimeelsusest tulenevalt on vajalik, et vaid üks vanem võtab vastu otsuseid, mis on seotud lapse hariduse ja tervisega seotud küsimustega. Lapse ema võib ise lapse digiloost vaadata lapse tervisega seotud asju, pöörduda infopäringutega erinevate asutuste lapse haridusega seotud küsimustes, ta ei pea seda infot saama isa kaudu. Lapse isa soovib konflikti tõttu lapse emaga võimalikult vähest kontakti. Lapse isa häirib ema soov olla kursis isa elu pisiasjadega. Lapse isa palub anda talle ainuhooldusõigus lapse viimiskoha määramise, tervise ja haridusega seotud küsimustes. Eestkosteasutuse seisukoht
6.Eestkosteasutus toetab ema avaldust. Vanemad ei suuda teostada hooldusõigust ühiselt ja lapse isa takistab emal lapsega suhtlemist. Lapse isa ei aktsepteeri ema õigust hoolitseda lapse isiku eest ja otsustada lapsega seotud asju. Ema on sunnitud tegema järeleandmisi enda ja lapse huvide arvelt, et saavutada isaga mingisuguseidki lapsega koosviibimist puudutavaid kokkuleppeid. Lapse isa on vaidlusaluses küsimustes jäigal positsioonil, tugeva omanditunde ja kontrolli säilitamise vajadusega. Selline suhtlemisstiil võib kahjustada lapse vaimset tervist. Ainult suhtluskorra määramisega ei pruugi olla võimalik tagada lapse ja ema suhtlemine. Avaldajal on olemas ka majanduslik võimekus last kasvatada ning lapse jaoks head elamistingimused.
7.Isa avaldust eestkosteasutus ei toeta. XXX poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on lapse õppeedukus madal, ta puudub palju koolist, kuigi kodutööd on enamasti tehtud. Isa on nõudnud, et õppetööd puudutavates küsimustes pöörduksid õpetajad ainult tema poole. Isa on seisukohal, et laps õpib ainult temaga. Laps on ebakindel ja kardab eksida. Koolivälise nõustamismeeskonna otsuses on soovitatud lapsele psühholoogi teenust üks kord nädalas. Laps avaldas, et soovib õppida nii nagu varem, mõlema vanemaga. Ta käib isaga arsti juures, sest isa ütleb nii. Laps ise tahaks kordamööda ema ja isa kaasa. Elukoha osas ütles laps, et tal on mõlema vanema juures oma voodi ja riided olemas, ning talle meeldib olla mõlemas kohas. Ta sooviks mõlema vanema juures ühepalju olla. Lapse soovist võib järeldada, et ta tunneb puudust oma lahuselavast vanemast ja soovib temaga rohkem aega koos olla. Isa võõrandab last lahuselavast vanemast. Lapse esindaja seisukoht
8.Lapse esindaja leidis, et olukorda on võimalik lahendada suhtluskorra seadmisega. Laps avaldas esindajale, et igatseb ema ja venda. Samas meeldib talle ka isaga koos olla. Laps on keerulises olukorras, sest tal on emotsionaalne side mõlema vanemaga. Menetluse ajaks määratud suhtluskord ei ole toiminud. Isa on soovinud ema lapsega olemise ajal võtta last endaga kaasa oma taastusravi sessioonidele, iganädalaselt esineb probleeme ema külastamisega. Antud olukord viib lapse emast võõrandumiseni. Laps on juba praegu otsustanud ema oma õppetegevustes eirata, põhjendades seda isaga õppimisega. Vanemad elavad samas linnas ning kool asub mõlema vanema elukoha ligidal. Esindaja arvates võiks kohaldada suhtlemiskorda, kus laps oleks poole ajast ema ja poole ajast isa juures. Nii saaks mõlemad vanemad olla lapse elus võrdsel kohal. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Maakohus rahuldas 16.12.2022 määrusega ema avalduse ning lõpetas osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes, andes lapse viibimiskoha määramise ainuhooldusõiguse üle emale. Maakohus jättis isa avalduse rahuldamata.
9.1.28.11.2022 kohtuistungil välistas lapse isa ühise hooldusõiguse teostamise, kui kinnitas, et ta ei soovi teise vanemaga suhelda. Lapse ema oli valmis jätkama ühise hooldusõigusega, kui laps veedab pool ajast kummagi vanema juures. Vanemate ühist hooldusõigust ei ole võimalik teostada, kui üks vanem on kategooriliselt välistanud teise vanemaga suhtlemise. Seega tuleb kohaldada PKS § 137 lg-t 3.
9.2.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - 24.03.2022 sõlmitud lastega suhtlemise kokkulepe oli ajutise iseloomuga;
- lapse isa soovib ainuisikuliselt otsustada lapse hariduse ja viibimiskohaga seonduvat, olles kirjavahetuses lapse emaga tonaalsuselt suurustav ja „kohta kätte“ näitav; - lapse isa heidab teisele vanemale ette elementaarsete igapäevaste asjade ostmist lapsele ja taskuraha andmist, halvustab ja soovib detailideni kontrollida teise vanema tegevust; - lapse isa ei olnud 2022 kevadel võimeline aktsepteerima teise vanema õigust lapsega suhelda ja lähtus enda huvidest; - lapse isa teeb takistusi ema ja lapse kohtumisteks ning takistab emal lapsega mõistlikult suhelda; - laps on kurb ja häiritud seoses peresuhetega ärevuses; - lapse isa esitab koolile nõudmisi, kuidas ja mil viisil kool peaks suhtlema vanematega last puudutavates küsimustes; - perelepitaja lõpetas teenuse, kuna isa esitas nõudmisi, kuidas perelepitust läbi viia; - lapse isa ähvardas Hiiumaa Vallavalitsust ahistamise eest kohtusse kaebamisega ja alandas oma tööülesandeid täitvaid ametnikke. Lapse isa halvustav ja ähvardav suhtlusviis viitab üheselt, et vanem ei mõista teise vanema osatähtsust lapse elus. Vanem, kes ei ole valmis mõistma, et laps vajab mõlemat vanemat, kahjustab oma käitumisega lapse huve ja heaolu. Lapse isal puudub võimekus ja valmisolek koostööks ametiasutusega, kelle kohustuseks on lapse õiguste ja huvide tagamine. Isa soov kontrollida, kuidas kool lapsega seonduvalt peaks andma infot lapse emale, viitab üheselt isa kontrollivajadusele mitte ainult lapse ema vaid ka teiste, tööülesandeid täitvate isikute osas. Kui erimeelsuse lahendamise ainukeseks teeks ühe vanema puhul on teise vanema alandamine, otsustuprotsessist kõrvalejätmine, erinevate ametiisikute halvustamine, nende õiguspärast ja lapse huvi teenivate korralduste mittetäitmine, siis puudub vanemal võimekus lahendada probleemseid olukordi ja igapäevaelus ettetulevaid situatsioone. Lapse isa raskus mõista inimsuhteid ja lapse huve tuleneb tema tervislikust seisukorrast. Sotsiaalkindlustusameti 23.08.2019 otsusega on tal tuvastatud keskmine puue. Praeguse vaidluse kontekstis on määrava tähtsusega lapse isal tuvastatud keskmisele puude raskusastmele vastav vaimse tervise kõrvalekalle. Kõrvalekalded seisnevad raskustes inimestega suhtlemises, muutustega kohanemises ja ohu tajumises, samuti õppimise ja tegevuste elluviimises. Lapse ema töötab F alates 21.04.2015. Tööandja iseloomustab teda kui tasakaalukat, usaldusväärset ja kindlat töötajat. Tööülesandeid täidab korrektselt ning kolleegid hindavad teda kõrgelt. Ta on leebe ja tasakaaluks, kuid samal ajal suudab probleemid lahendada ning arvestab teiste kaastöötajatega. Asjas esitatud andmetest ei tulene, et lapse ema ei oleks valmis koostööks teise vanemaga või eestkosteasutuse ja kooliga. Eeltoodu alusel on lapse emal vaimne võimekus last kasvatada parem kui lapse isal. Lapse isa ei mõista tulenevalt oma tervislikust seisundist koostöövajadust teise vanemaga ega vajadust arvestada lapse huvidega.
9.3.Maakohus tuvastas, et lapse ema majanduslik valmisolek last kasvatada on parem kui isal. Ema juures on lapsel stabiilsemad elutingimused. Lapse isa seab oma majandusliku toimetuleku ja edaspidised elamistingimused sõltuvusse eelkõige sotsiaalabist ja nõuete esitamisest endise abikaasa vastu. Laps elab koos isaga korteris, mis kuulub vanemate ühisvarasse ning lapse ema on esitanud lapse isa vastu nõude ühisvara jagamiseks. Lapse ärakuulamisel selgus, et isa ei ole lapsele teadvustanud võimalust, et reaalne võib olla olukord, kus isal ei ole võimalik jätkata lapsega elamist lapse praeguses elukohas.
9.4.PKS § 137 lg 3 kohaselt tuleb arvestada ka lapse hingelist seotust vanematega ühise hooldusõiguse lõpetamisel ja vanemate senist panust lapse eest hoolitsemisel. Mõlemad vanemad
on kuni pere lahku kolimiseni hoolitsenud lapse eest võrdselt. Alates 2022. a märtsist on laps elanud koos isaga. Ema ei ole saanud lapse eest hoolitseda eelkõige põhjusel, et teine vanem on teda õigusvastaselt takistanud. Ärakuulamisel rääkis laps vabalt teemadel, mis ei olnud seotud vanematega suhtlemisega ja oma elukorraldusega. Kui jutt läks tema edaspidise elu korraldamisele, oli laps silmnähtavalt pinges, kartlik ja valmis nutma puhkema. Laps on ise avaldanud, et ta soovib elada võrdselt mõlema vanema juures. Lapse ema on sellega nõus, kuid lapse isa kategooriliselt vastu. Lapse isa näeb ainukese variandina seda, et lapse viibimiskoha määrab tema.
9.5.Lapse viibimiskoha osas tuleb lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda selles osas ainuhooldusõigus lapse emale. Kuna lapse isa on eiranud teise vanema ja lapse põhjendatud soovi ja huvi ema ja lapse suhtluseks ning on teinud läbivalt takistusi lapse ja ema suhtlemiseks, siis on lapse huvides anda viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõigus emale. Lapse isa on tahtlikult ja järjepidevalt rikkunud PKS § 143 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Lapse isa on teadlikult kahjustanud lapse ja ema suhet. Seetõttu tuleb ema avaldus täies ulatuses rahuldada ning jätta isa avaldus rahuldamata. Emal on parem vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada, samuti on lapse tulevased elamistingimused tema juures paremad. Tuleb arvestada, et laps ei julge enam oma tegelikke seisukohti väljendada. Kuna lapse viibimiskohta hakkab määrama lapse ema, ei ole alust piirata ema hooldusõigust lapse hariduse ja tervisega seotud küsimustes. Lapse õppeedukus on langenud ajal, mil laps on elanud koos isaga. Lapse ema peab saama võimaluse tegeleda lapse hariduslike küsimustega. Määruskaebus
10.Lapse isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 16.12.2022 määruse ja teha uue määruse, millega jätta ema avaldus rahuldamata, rahuldada isa avaldus ning anda isale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes.
10.1.Avalduses ja maakohtu määruses on faktilisi asjaolusid käsitletud valikuliselt, moonutatult ning kallutatult. 24.03.2022 kokkuleppe ei olnud ajutine suhtluskord. Kooselu lõppemise põhjuseks ei olnud lapse isa kiivas kontrollimine, vaid ema abieluvälised suhted. Perelepitaja ei lõpetanud menetlust seetõttu, et lapse isa ei teinud kompromisse. Hoopis lapse ema ei saa lapse huvidest ja vajadustest aru. 23.12.2022 informeeris lapse ema, et lapsel on täid. Lapse isa arvas, et laps võiks olla emaga, kuni ravikuur lõppeb. Lapse ema isa sõnumile ei vastanud ning alles aasta lõpus selgus, et lapse ema ei ole ühelgi viisil valmis loobuma 01.01.2022 suhtluskorrajärgsest ajast. Hoolimata asjaolust, et lapse isa võimaldas ema kogu jõuluperioodi lapsega olla, jäi ema enda nõudmisele kindlaks ning ei võimaldanud lapsel 01.01 kodus olla. Hoopis lapse ema kasutab lapse isa heatahtlikkust ära ja takistab lapse ja isa suhtlemist.
10.2.Lapse esindaja leidis, et kehtestada tuleks suhtluskord ja vanematele võiks jääda alles ühine hooldusõigus. See vastab lapse tegelikele huvidele ja soovidele. Seda on laps ka ise kohtule kahel korral ärakuulamisel avaldanud. Maakohus ei põhjendanud, miks ta nende arvamusetega ei arvestanud.
Laps ei lähe ema juurde hea meelega. Ühegi kohtumääruse eesmärk ei tohiks olla sundida last tema tahtevastaselt kodunt lahkuma. Laps on isaga tugevalt seotud ning ta nimetab isa kodu enda koduks. Kohus ei ole lapse arvamusega üldse arvestanud. Olukorras, kus kohus otsustab lapse jaoks ca aasta aega kehtinud elukorralduse täielikku muutmist, peab kohus tuvastama lapse parimad huvid. Lapsel tekkisid vanemate lahkuminekust psühholoogilised raskused, mis väljendusid öösel voodisse pissimises. Kohtule ei ole esitatud ühtegi eriteadmistega isiku arvamust, millest nähtuvalt ei tooks lapsele harjumuspärase elukeskkonna täielik muutmine kaasa psühholoogilisi üleelamisi ega mõjutaks tema tervist negatiivselt. Arvestada tuleb ka lapse väljakujunenud elukorraldusega, vanemate võimalustega lapsega pärast koolipäeva lõppu tegeleda, vanemate senise osalemisega lapse elus jms. Lapse isa on alati seadnud lapse huvid esiplaanile ning kohtu vastupidine järeldus ei põhine tõenditel. Lapse ema on päeval tööl, kuid lapse isa mitte. Seega on isal paremad võimalused lapsega pärast kooli tegeleda ning osaleda tema õppimises. Ka lapse enda ütluste kohaselt ei tegele lapse ema lastega eriti palju. Vanem vend mängib alati arvutimänge. Isaga mängitud mängud on lapsele sobivamad ja meeldivad lapsele.
10.3.Maakohus asus üllatuslikult seisukohale, et isa ei ole vaimselt valmis vanemaks olema. Isa on seadnud lapse huvid esiplaanile. Rajaleidja soovitas tagada lapsele stabiilne õpikeskkond. Ema ei ole selgitanud, milline on tema nägemus lapse toetamisel vanemate lahkuminekust ülesaamisel ja õpiraskuste ületamisel. Psühholoogi hinnangul on lapse ise hea suhtleja, teiste klientide suhtes abivalmis ning ja toetav. Samuti on olnud lapse isal tugev motivatsioon tütre kasvatamisesse ja arendamisesse panustamiseks. Lapse klassijuhataja on kinnitanud, et lapse kodutööd on tehtud ja kodupoolne tugi olemas. 23.11.2022 esitatud tõendi kohaselt olid lapse nädala hinded neljad ja viied. Rajaleidja ümarlaua protokolli kohaselt on võrreldes sügisega lapse lugemisoskus arenenud ja kirjutamine paranenud. Lapse ema ei ole vaimselt valmis last kasvatama. Ema ei sea lapse huve esikohale. Kuigi lapsel oli kohtumine Benita Kodus, ei võimaldanud ema tal minna spetsialisti vastuvõtule, vaid nõudis last suhtluskorra järgi enda juurde.
10.4.Maakohus jättis lapse isa õigused täielikult tähelepanuta. Hoopis lapse ema on see, kes rikub suhtluskorda ja lapse isa õigusi. Seda kinnitab täikuuri juhtum. Lapse ema ei asendanud isale ära jäänud kohtumist ega võimaldanud lapsel olla isaga uusaasta esimesel päeval. Selline käitumine annab piisavalt alust kahtlusteks, et saades viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse, hakkab lapse ema aktiivselt isa õigusi rikkuma. Maakohus on määruse tegemisel lähtunud asjakohatutest kaalutlustest. Näiteks leidis maakohus, et lapse isa oleks pidanud tundma rõõmu, et majanduslikult toimetulev vanem ostis lapsele tindipliiatsi, mitte tegema teisele vanemale väiklasi etteheiteid. Lapse isa on selgitanud, et ta planeeris teha lapsele üllatuse, sest tegemist oli lapse esimese tindipliiatsiga. Algklasside õpilase jaoks on tegemist suure sündmusega. Arusaadavalt oli isa pettunud, kui ema jättis isa lapse üllatamise võimalusest ilma. Ema ei mõistnud tindipliiatsi valimise tähtsust isa ega ka lapse jaoks, ning nimetas seda väid kirjutusvahendi ostmiseks. Kuna koolipäevadel viibib laps isaga, siis on isa ka pädev otsustamaks, et laps õpib oma kodus. Kodus õppimine annab lapsele stabiilsema keskkonna. Isa otsus arvestab lapse parimate huvidega.
10.5.Lapse emal on ajutine üürikorter, lapsel ei ole seal oma tuba ning ta peab magama ema kõrval. Sellises vanuses lapsele ei ole selline elukorraldus tegelikkuses sobiv. Isa juures on lapsel oma tuba ning tema kodus on lapsele kõik eluks vajalik olemas. Laps on isale avaldanud, et tema suhted vennaga ei ole head. Pelgalt asjaolu, et laps elab koos isaga ühisvarasse kuuluvas korteris ei tähenda, et isa elutingimused oleksid ebastabiilsemad kui ema üürikorter. Ühtlasi on kummastav kohtu etteheide, mille kohaselt ei ole isa lapsele teadvustanud ühisvara jagamise ja elukohaga seonduvat. Laps oli määruse tegemise ajal 9-aastane ning vanemate varasuhted või pooleliolevad kohtuvaidlused ei ole asjaolud, millega isa oma alaealist tütart koormama peaks. See, et isa sissetulekuks on pension, ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamise aluseks. Laps ei kannata puudust. Maakohus ei hinnanud, kas ema sissetulek on kahe lapse ülalpidamiseks piisav. Ema elab üürikorteris ning üür võib suureneda või omanik võib korteri võõrandada.
10.6.Isa on olnud valmis osalema perelepituses, kui ka ema selleks nõus on. 28.11.2022 istungi protokolli kohaselt oli ema nõus ajutise kokkuleppega, mille kohaselt oleks vanematele säilinud ühine hooldusõigus. Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist. Antud juhul see nii ei olnud. Maakohus pidanuks esmalt rakendama muid abinõusid (nt perelepitusse suunamist). Kuigi maakohus ei pidanud põhjendatuks ema hooldusõiguse piiramist viibimiskoha osas, siis tervise ja hariduse suhtes pidi maakohus eraldiseisvalt vanemate väiteid ja tõendeid hindama. Menetluse edasine käik
11.Lapse ema, eeskosteasutus ja lapsele määratud esindaja on seisukohal, et maakohtu lahendi tühistamiseks puudub alus.
12.Maakohus võttis määruskaebuse 31.01.2023 menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
13.Lapse ema esitas 04.04.2023 ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus muuta 06.07.2022 määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset.
14.Ringkonnakohus kuulas 11.04.2023 lapse ära ja tegi 13.04.2023 määruse, millega rahuldas ema esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, lõpetas menetluse ajaks vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise osas ja andis lapse hooldusõiguse tema viibimiskoha määramise osas menetluse ajaks üle emale. Muus osas jättis ringkonnakohus 06.07.2022 määrusega kohaldatud esialguse õiguskaitse abinõud muutmata.
15.Lapse isa esitas 07.06.2023 ja 12.06.2023 täiendavad seisukohad. Lapse ema on talle kirjutanud seoses lapse viibimiskohaga koolivaheaja perioodiks. Õpiraskustega ja stabiilsust vajav laps ei ole võimeline pendeldama kahe elukoha vahet. Selline elukorraldus tekitab rohkem segadust ja stressi. Lapse ema arvates ei ole lapsel vaja ravimeid võtta. Ebakorrapärane ravimine ei mõju lapsele hästi ja võib kaasa tuua tüsistusi. Viimasel ajal kurdab laps ema juurest tulles, et tal seal olles rinnus valutab. Perearsti arvates on see tingitud pingetest. Lapse ema kuulab last kogu aeg põhjendamatult üle; mõjutab, et laps oma arvamust elukorralduse osas muudaks. Lapsel on taaskord viirushaigus. Lapse isa lubas lapse ema juurde vastavalt kohtumäärusele. Ema viis lapse viirushaigusest hoolimata õue ning sinna ka lapse klassikaaslane. Selline käitumine on vastutustundetu. Isa ei lepi ema nõudmisega last terve suve paaris nädalate kaupa solgutada. Laps
on ema juures sisuliselt emata, sest ema käib tööl. Kuna lapse ema soovib XXX korteri müümist, on lapse isa hakanud oma elu ümber korraldama nii, et laps vahetab kooli ning nad kolivad XXXXsse. XXXXs on lapsel võimalus saada kuni viie lapsega klassi, mis on talle lapsele sobilik. Laps ise soovib õpetaja W survestamise tõttu kooli vahetada. Laps on kurtnud kolmandatele isikutele, et ei soovi ema juurde pooleks suvevaheajaks minna. Tal on seal igav, ema tõreleb, vend kiusab füüsiliselt, laps ei saa ema juures ravimeid, tema aega ei sisusta mitte ema, vaid teised lapsed. Lapse ema on kirjalikult väljendanud, et lapse tema juures viibimine pool suve käib talle üle jõu. Isa palub määrata lapse viibimiskohaks isa kodu ning ema juures käiks laps üle nädalavahetuste ja vahel ka nädala sees, kui soovib. Samuti võimaldada lapsel viibida ema juures ema suvepuhkuse ajal.
16.Lapse ema 13.06.2023 seisukoha kohaselt hoiab täisealine vend ja ootab oma nooremat õde väga. Lapse isa keeldub arutamast, kuidas laps suvise koolivaheaja veedab. Laps on eksitatud ja hirmutatud, mistõttu on vajalik, et ta on vähemalt 40 päeva isa kahjuliku mõju alt ära. Isa on alustanud ema teadmata lapse üleviimist teise kooli, 40 km eemal asuvasse XXXXsse. Ema palub isa määruskaebuse rahuldamata jätta. Lapse vaimne tervis halveneb järjest, õppeedukus langeb. Isa jätab last sageli mõjuva põhjuseta koolist koju, reisides lapsega nii saare peal kui mandril. Isa rikub menetluse ajaks määratud esialgset õiguskaitset ning viib lapse ema teadmata ja nõusolekuta kodunt ära. Kui ema läks 13.06. lapsele järele, oli isa lapsega kodunt lahkunud. Lapsele helistades ütles laps, et ei taha ema juurde tulla. Laps ütles, et ei taha sellest praegu rääkida, miks ta tulla ei taha. Laps on suheldes järsk ega oska oma soove põhjendada. Laps ei öelnud oma viibimiskohta ilmselt isa keelu tõttu. Ema palub lahendi tegemisel kuulutada see viivitamatult täidetavaks.
17.Hiiumaa Vallavalitsuse 14.06.2023 täiendava seisukoha järgi on laps 09.06.2023 seisuga puudunud koolist kolmandal trimestril 120 tunnist (1. trimestril 47 ja 2. trimestril 34 tundi). Puudumiste tõttu ei ole lapsel kõiki õpitulemusi. 13.06.2023 toimunud telefonivestluses oli isa veendunud, et lapse puudumised on tekkinud ema väära käitumise tagajärjel ning XXX korraldab vandenõu, millega proovitakse talle halba varju heita. 12.06.2023 vestluses tõi lapse ema välja, et tema juures laps õppida pole saanud, sest kooli asju pole kaasas olnud. Laps puudus koolist terve nädala ning isa põhjendas puudumist sellega, et ema käitumise ja kooli kaasaaitamise tagajärjel on ta sunnitud pöörduma lastekaitsesse, et hakata tegelema lapsele tekitatud psühholoogilise traumaga. Isa teatas, et laps ei tule rattaeksamile. 12.06.2023 vestles laste heaolu spetsialist lapsega. Vestlusel oli laps vaba ning jutukas, kuid muutus nukraks, kui juttu tuli tema viibimiskohast. Laps ütles, et peaks homme minema ema juurde, aga ta pole selleks valmis. Laps ei osanud selgitada, mida see tähendab, jäi vaikseks ja langetas pilgu. Laps ei osanud vastata, mis on vahepeal muutunud ning miks ta ei soovi enam elada mõlema vanema juures. Laps elab hetkel isaga XXXXs 3-toalises korteris viiekesi isa praeguse elukaaslase juures. Kärdla korteris elab isa sugulane. 12.06.2023 vestlusel rääkis laps, et tal on sõbrad XXXXs ja Kärdlas, aga Kärdla sõpradega ta praegu väga suhelda ei jõua, sest ta pole seal nii palju kohal. 26.05.2023 telefonivestluses tõi XXX psühholoog Z välja, et lapse toimetulek ei parane enne, kui on lahendatud kodune olukord. Selline kestev ebasoodne elukeskkond ei ole lapse huvides ja võib talle põhjustada tõsiseid vaimseid probleeme.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
19.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
20.Ema taotlus ringkonnakohtu poolt tehtava lahendi viivitamata täidetavaks kuulutamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 647 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 550 lg 3 kohaselt kuuluvad hagita perekonnaasjas tehtud määrused täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS ei näe ette määruse viivitamata täidetavaks kuulutamist vanema hooldusõiguse asjades.
21.Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm nr 3-2-1159-15 p 28).
22.Maakohus ei ole poolte avalduste lahendamisel ületanud diskretsiooni piire ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohtu diskretsiooni sekkumiseks puudub alus.
23.Maakohus leidis õigesti, et 24.03.2022 sõlmitud lastega suhtlemise kokkuleppe näol oli tegemist ajutise kokkuleppega. Pooled sõlmisid kokkuleppe lepitusmenetluse käigus perelepitaja vahendusel (dtl 18–20). Tegemist ei ole Sotsiaalkindlustusameti poolt kinnitatud vanemluskokkuleppega riikliku perelepitusteenuse seaduse (RPLS) § 12 mõistes, sest pärast kokkuleppe sõlmimist teenusel osalemine jätkus ning lõppes tulemusteta (dtl 24-25). Seega saab järeldada, et 24.03.2022 kokkulepe sõlmiti seniks, kuni pooled jõuavad perelepituse käigus mingi tulemuseni. Kuna vanemad perelepituses lõplikult kokkulepet ei saavutanud, pöördus lapse ema lapse suhtes osalise hooldusõiguse lõpetamise nõudega kohtusse.
24.Põhjendamatu on isa määruskaebuse väide, et lapse ema rikub suhtluskorda ning takistab isa ja lapse suhtlemist. Asjas esitatud tõendite põhjal sellisele seisukohale asuda ei saa. Tõenditest nähtub, et isa on teinud lapsega plaane just selleks ajaks, kui on ema kord lapsega kohtuda. Samuti on isa rikkunud menetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorda. Näiteks teatas isa, et viib lapse sel päeval ujuma, kui laps pidi ema juurde minema (dtl 32); et ta pani lapsele arsti juurde aja päevaks, kui laps emaga Pärnus oli (dtl 305). Samuti on isa korduvalt keelanud lapsel ema juurde ööseks minna (dtl 38, 58–59); on ilma põhjusteta otsustanud, et laps suhtluskorrajärgsel ajal ema juurde ei lähe (dtl 54). Kui ema on soovinud last vastavalt esialgse õiguskaitse määruse järgi määratud korrale koolivaheajaks enda juurde, on isa vastanud, et see pole võimalik, sest see pole kooskõlas lapse huvide ning nende ühiste ettevõtmistega (dtl 331). Isa on korduvalt jätnud ära lapse ja ema kohtumisi põhjendades seda lapse haigusega (dtl 273–275, 331, 871–873, 875–876, 877–878).
Maakohus leidis õigesti, et isa teeb takistusi ema ja lapse kohtumistele. Seda seisukohta toetavad ka eestkosteasutus ja lapsele määratud esindaja. Isa poolt määruskaebuses viidatud juhtum, kus lapsel olid täid ning isa jättis lapse ravikuuri ajaks ema juurde, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Isa ise otsustas, et ta ei soovi last ravikuuri ajaks enda juurde, kuigi ema seda pakkus (kirjavahetus dtl 847–853).
25.Lapse isa suhtumine lapse emasse on halvustav ja üleolev. Tema käitumisest saab järeldada tahet ema lapse elust ja kasvatamisest välja tõrjuda. Näiteks on isa emale öelnud, et emal ei ole mingit õigust otsustada, millal laps tema juurde tuleb (dtl 21 ja 41); suhtluskord annab emale küll õiguse, kuid ei pane isale mingeid kohustusi (dtl 32); isa ei võlgne emale ühtegi päeva (dtl 331); tema kasvatab last, aga ema ainult arvab seda tegevat (dtl 121). Võib nõustuda, et isa tegeleb aktiivselt lapse tervisemurede ja õpiprobleemidele lahenduste leidmisega (nt pöördumine Rajaleidja ja erinevate arstide poole), kuid samas tõrjub ema nende küsimuste lahendamisest kõrvale. Isa on korduvalt emale teatanud, et laps õpib ainult koos temaga ning ema juures õppimist ei toimu (dtl 21, 306-307, 312). Isa on teatanud lapse õpetajatele, et kõiki kirju ei pea lapse emale saatma ning emale pole vaja igast asjast aru anda, sest last kasvatab ja õpetab isa (dtl 879). Isa on ringkonnakohtule kinnitanud, et ta soovib ema nõusoleku puudumisest olenemata lapse XXXX kooli panna. Selline ema rolli lapse kasvatamisel pisendav käitumine on lubamatu.
26.Lapse isa kontrolliv käitumine ja kasvatusmeetodid võivad lapsele halvasti mõjuda. Lapse klassijuhataja iseloomustuse kohaselt peaks laps osalema kord nädalas õpiabitundides, kuid isa on leidnud põhjuseid/vabandusi, miks ta seal käia ei saa. Laps puudub tihti koolist. Õpetaja sõnul puudub lapsel iseseisvus, isa kontrollib tema tegemisi, toob teda kooli, viib koolist ning on keelanud klassiõdedega suhtlemise. Isa tahab teada igast tema sammust (dtl 881-882); leiab tihti, et laps on haige ning ei luba tal seetõttu kooli minna. Perearsti epikriisist nähtub, et isa on helistanud perearsti registratuuri ja uurinud, kas laps võib nohuga kooli minna. Isale on vastatud, et kui ägedat viirust ei ole, võib laps kooli minna. Isa selle vastusega rahule ei jäänud ning teatas, et läheb EMO-sse (dtl 921-922). Lapse sagedased puudumised mõjutavad tema õppeedukust. Stuudiumi väljavõtte kohaselt on lapsel tihti kodutööd tegemata (dtl 893-895). Lapse isa on esitanud ringkonnakohtule samuti väljavõtte Stuudiumist, mille kohaselt on laps 05.06.2023 saanud eesti keeles hindeks kolme ning on selgitatud, et seoses puudumistega ei ole laps omandanud 3. trimestri õppetulemusi (dtl 1150). Isa leiab põhjendamatult, et see näitab õpetaja vaenu lapse suhtes. Lapsel pidevalt haiguste kahtlustamine ning tema seetõttu kodus hoidmine on eelduslikult avaldanud lapse õppeedukusele mõju. Ringkonnakohus ei näe esitatud asjaolude ja tõendite alusel põhjust kahtlustada õpetajaid vaenulikkuses või vandenõus. On ebausutav, et õpetajad on koostöös emaga asunud isale halba valgust heitma ning seetõttu lapsele halvemaid hindeid panema. Tõenditest nähtub, et õpetajad on avaldanud muret lapse õppeedukuse ja puudumiste pärast.
27.Isa on menetluses korduvalt väitnud, et laps ei soovi ema juurde minna ning ema ja vennaga koos aega veeta. Asja materjalide põhjal saab asuda seisukohale, et selline meelemuutus on tingitud isa mõjutamisest ja isa suhtumisest emasse. Lapse esindajale avaldatu kohaselt igatseb ta oma ema ja venda, samas meeldib talle ka isaga koos olla (dtl 207-208). Ka eeskosteasutuse esindajale rääkis laps 31.10.2022 kohtumisel lastekaitsetöötajaga, et ta sooviks õppida mõlema vanemaga ning ka emaga koos arsti juures käia. Samuti, et ta sooviks mõlema vanema juures ühepalju olla (dtl 372-374).
Maakohus kuulas lapse kahel korral ära. 19.09.2022 ärakuulamisel ütles laps, et ema juures on lõbus olla ning koolivaheajal ema juures oli tore. Elukorralduse ja vanemate tülide teemal rääkides muutus laps kurvaks ja tema silmad läksid märjaks (dtl 294-296). 18.11.2022 ärakuulamisel ütles laps, et ta tahaks isaga elada, sest isaga on toredam; talle meeldib mõlema vanemaga koos olla ning ta tahaks mõlemaga võrdselt suhelda (dtl 411-413). Ringkonnakohtus 11.04.2023 aset leidnud ärakuulamisel ütles laps, et ema kontrollib teda liiga palju ja küsib palju küsimusi (dtl 929-931). Laps esindaja märkas lapsega 11.04.2023 vesteldes, et lapse arvamus on muutunud (dtl 916-920). Kui maakohtu menetluse ajal ütles laps esindajale, et soovib võrdselt aega veeta nii ema kui isaga, siis täna tahab laps, et oleks nii nagu praegu on. Laps muutus ebalevaks, kui esindaja küsis, millest emaga seotud meelemuutus tingitud on. Esindaja arvates võõrandab isa last emast. Eeltoodu põhjal saab asuda seisukohale, et lapse soovimatus emaga suhelda on tingitud isa käitumisest ja hoiakust ema suhtes. PKS § 143 lg 3 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda ning lapse huvides on omada sidet ja häid suhteid mõlema vanemaga. Praegusel juhul on isa asunud last emast võõrandama ning see kahjustab lapse huve. Sellises olukorras on põhjendatud anda lapse hooldusõigus lapse viibimiskoha määramisel üle emale. Kui ema otsustab lapse viibimiskoha üle, säilib lapse suhe mõlema vanemaga. Asjas esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal ei saa teha järeldust, et ema asuks tegema takistusi isa ja lapse suhtlemisel. Ema on 28.11.2022 kohtuistungil avaldanud, et ta on nõus sõlmima kokkuleppeid ning tema sooviks on algusest peale olnud see, et vanemad saaksid võrdselt osaleda lapse kasvatamises (dtl 461-469). Isa läbiv seisukoht menetluses on olnud, et üksnes tema teab, millised on lapse parimad huvid ning tema ainuisikuliselt peab otsustama lapsega seonduvad olulised küsimused.
28.Põhjendamatud ja tõendamata on määruskaebuse väited, mille kohaselt keeldub ema last ravimast ning talle välja kirjutatud ravimeid manustamast. Laps avaldas ärakuulamisel ringkonnakohtus, et vend kiusab teda vahel ning palju nad koos ei mängi, kuid vahepeal mängivad nad siiski koos arvutimänge. Sellest saab järeldada, et tegemist on n-ö tavapärase õe ja venna suhtega. Lapse poolt ärakuulamisel räägitust ei jäänud kohtule arusaama, et ta oma venda kardaks või temaga koos aega veeta ei sooviks. Eestkosteasutus on oma 14.07.2022 seisukohas välja toonud, et emal on majanduslik võimekus last kasvatada ning lapse jaoks head elamistingimused (dtl 211-214). Laps on lastekaitsetöötajale öelnud, et tal on mõlema vanema juures oma voodi ja riided olemas ning talle meeldib olla mõlemas kohas (dtl 372-374). Tõenditest nähtuvalt ei ole lapsel kummagi vanema juures sobimatud elamistingimused. Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähendust vanemate majandusliku olukorra võrdlus. Põhjendamatu on lapse isa väide, nagu oleks maakohus talle ette heitnud, et isa ei ole lapsele teadvustanud ühisvara jagamisega seonduvat. Lapsevanem ei pea last informeerima vanemate kohtuvaidluste käigust, aga maakohus ei ole seda väitnudki. Maakohus on sedastanud, et isa ei ole teadvustanud lapsele olukorda, et ta ei pruugi jääda koos isaga praegusesse eluruumi elama. Nimetatu kajastab maakohtu siseveendumuse kujunemist asja lahendamisel. Emale hooldusõiguse lapse viibimiskoha osas andmata jätmisel ei ole aluseks see, et ema käib tööl ning ta ei saa sellel ajal lapsega tegeleda. On tavapärane, et lapsevanemad käivad päeval tööl ning tegelevad lastega õhtul pärast tööd, sh aitavad neil õppida.
29.Lapse isa sõnul on ema asunud õigust nõudma kolmandate isikute kaudu ning ema tuttav isik D saadab isale teda halvustavaid sõnumeid sotsiaalmeedias (dtl 957-961 ja 1164-1165). Samuti on nimetatud isik isa sõnul teda lapse juuresolekul rusikaga näkku löönud ning asja menetleb politsei. Kolmanda isiku käitumine ei anna praegusel juhul alust teha asjas maakohtust erinev otsus. Tõenditest ei nähtu, et isik oleks kuidagi lapse emaga seotud või et lapse ema oleks isiku käitumise taga.
30.Põhjendamatu on isa seisukoht, et senise elukorralduse muutmine mõjuks lapse tervisele halvasti ja vajalik olnuks asjatundja kaasamine selle kindlakstegemiseks. Puudub vaidlus, et lapsel ja isal on tugev kiindumussuhe ning lapsele meeldib isa juures elada. Tegemist on lapsele harjumuspärase elukeskkonnaga. Lapse tahe ja tema tegelikud huvid ei ole aga alati samastatavad. Lapse parimates huvides omada emotsionaalset sidet mõlema vanemaga. Kui laps jääb isa mõjusfääri, võib selle tulemusel lapse ja ema side katkeda. See on lapse huvidega vastuolus ning võib pikemas perspektiivis lapse psüühikat kahjustada. Eeskosteasutuse 14.06.2023 seisukoha kohaselt vestles lastekaitsetöötaja 26.05.2023 telefoni teel XXX psühholoog Zga, kes tõi välja, et lapse toimetulek ei parane enne kui on lahendatud kodune olukord ning selline kestev ebasoodne elukeskkond ei ole lapse huvides ja võib talle põhjustada tõsiseid vaimseid probleeme (dtl 1158-1159). Laps ei ole isaga kahekesi elanud nii pikalt ning lisaks on tema jaoks tuttav ja kodune ka ema elukoht. Lapse ja ema emotsionaalne side ei ole veel sellisel määral kahjustunud, et lapse ema juurde kolimine tema vaimset või füüsilist tervist kahjustaks.
31.Põhjendamatu on isa seisukoht, et maakohus pidanuks esmalt rakendama muid abinõusid (nt perelepitusse suunamist). Asja materjalidest nähtuvalt osalesid pooled kohtueelselt perelepituses. Perelepitaja on pooltele teatanud, et kuna teenus on suunatud laste heaolule ja vanemlikule koostööle läbi mõlema vanema kompromisside, siis antud juhul lepitaja sellel tulemust ei näe ning ta ei pea seetõttu koostöö jätkumist perelepitusteenuse raames võimalikuks (dtl 24-25). Isa ei ole ka kohtumenetluses üles näidanud soovi ega tahet kokkulepeteks. Näiteks on isa välistanud ema ettepaneku vahelduva elukoha määramiseks (28.11.2022 kohtuistungi protokoll, dtl 462). Isa suhtumine on olnud jäik ning tema arvates peaks ainult tema last kasvatama. Praeguse juhtumi asjaoludel ei ole perelepitusse suunamine enam põhjendatud.
32.Eeltoodud põhjendustel leidis maakohus õigesti, et ema avaldus tuleb rahuldada ning isa vastuavaldus rahuldamata jätta.
33.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.