Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-54338
Tsiviilasi
OÜ XXXXhagi OÜ XXXX vastu võlgnevuse välja mõistmiseks
Hagihind
26 289,60 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ XXXX, registrikood XXXX, asukoht XXXX juhatuse liige XXXX, isikukood XXXX e-post: XXXX Kostja: OÜ XXXX, registrikood XXXX, asukoht XXXX juhatuse liige XXXX, isikukood XXXX e-post: [email protected] Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ramon Rask, Advokaadibüroo RASK, e-post: [email protected] Kolmas isik: Osaühing XXXX, registrikood XXXX, asukoht XXXX Juhatuse liige XXXX, isikukood XXXX e-post: XXXX; XXXX 05.10.2015
Korraldava istungi toimumise aeg Hageja juhatuse liige XXXX Istungil osalenud isikud
Kostja esindaja vandeadvokaat Ramon Rask
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Menetluse käik
1.17.11.2013 esitas OÜ XXXXHarju Maakohtule hagi XXXX OÜ vastu võla nõudes.
2.Kohus võttis 19.11.2013 määrusega hagi menetlusse (I kd, t lk 25).
3.23.04.2014 toimus asjas eelistung (I kd, t lk 68 jj).
4.06.03.2015 määrusega kaasas kohus menetlusse 3.isikuna kostja poolel Osaühingu XXXX, kui XXXXkinnistu omaniku (II kd, t lk 21).
5.05.10.2015 toimus asjas korraldav istung (II kd, t lk 41). Hageja ja kostja nõustusid menetluse jätkumisega kirjalikus menetluses.
6.26.02.2016 kirjalikus teates nõustus 3. isik asja arutamisega kirjalikus menetluses. (II kd, t lk 90)
7.Harju Maakohtu 03.03.2016 määrusega andis kohus pooltele lõpliku tähtaja avalduste ja menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 21.03.2016 ning menetluskuludele vastu vaidlemiseks tähtaja kuni 28.03.2016.
8.15.03.2016 esitas kostja oma menetluskulude nimekirja ning 21.03.2016 esitas hageja oma lõplikud seisukohad, samuti menetluskulude nimekirja ja vastuväited kostja menetluskuludele. 28.03.2016 esitas kostja vastuväited hageja menetluskuludele.
9.Kostja ja hageja on menetluses esitanud mitmeid kirjalikke seisukohti ning saanud anda selgitusi ka istungil. Hagi asjaolud ja hageja nõue
10.OÜ XXXX(hageja) 17.11.2013 esitatud hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.07.2007 "Gaasivõrguga Liitumise kokkuleppe nr 110" (Leping), mille p 1 määratles Lepinguga hõlmatud kinnistud (sh p 1.10 XXXXkinnistu), millele kostja kohustus ehitama B-kategooria gaasipaigaldise kuni liitumispunktideni ja mille eest hageja kohustus tasuma kostjale
liitumistasu Lepingu p 14 alusel. 29.11.2007 sõlmisid hageja ja kostja Lepingu muutmise kokkuleppe, millega täpsustati Lepinguga hõlmatud kinnistute loetelu ja tööde kogumaksumust. Lepingu p 9 sätestas, et lõpptarbijatega (kinnistute omanikega) gaasitarnelepingute sõlmimise või gaasitarnetega alustamise eeltingimuseks on hageja kirjalik kinnitus, et lõpptarbija on tasunud hagejale kõik liitumistasud. Punkt 9.1 sätestas kostja kohustuse tasuda hagejale liitumistasu kinnistute osas, mille kostja liidab gaasivõrguga ilma, et liituja oleks hagejale liitumistasu tasunud. Lepingu punktid 13 ja 14 koos lisadega sätestavad kõigil Lepinguga kaetud kinnistutel gaasipaigaldiste väljaehitamise kogumaksumuse. Iga üksiku kinnistu osas liitumistasu Lepingus kokku ei lepitud.
11.Pooled asusid Lepingut täitma: kostja ehitas valmis kõik Lepingus nimetatud gaasitrassid kinnistute liitumispunktideni ja hageja tasus kostjale kokkulepitud summa 4 731 591 krooni ehk 302 404 eurot (+ km). Pärast gaasitrasside valmimist toimus Lepingu täitmine mitme kinnistu puhul kokkulepitud viisil – kinnistuomanik tasus hagejale liitumistasu, hageja väljastas antud kinnistu kohta kostjale tasumise kinnituse ja kostja liitis kinnistu gaasivõrguga.
12.2011 aasta kevadel avaldas XXXXkinnistu omanik (OÜ XXXX) soovi gaasitrassiga liituda, mispeale väljastas kostja soovijale tehnilised tingimused. Tingimuste punktis 9 oli sarnaselt teistele liitunud kinnistutele esitatud Lepingu p 9 alusel tingimus tasuda gaasi tarnimise eeldusena hagejale liitumistasu. 2013 aasta alguses selgus, et kostja on liitnud XXXXkinnistu gaasitrassiga ilma, et antud kinnistu omanik oleks tasunud hagejale liitumistasu. Kostja sõlmis XXXXkinnistu omanikuga maagaasi ja võrguteenuste müügilepingu 04.01.2013. Hageja pöördus 03.03.2013 kostja poole nõudega avaldada XXXXkinnistu tarbimisvõimsus ja maksta hagejale liitumistasu vastavalt Lepingu punktile 9.1 ja Konkurentsiameti veebilehel avaldatud soovitusliku maagaasivõrgu liitumistasu arvutamise metoodika juhendi (http://www.konkurentsiamet.ee/file.php?18714) punktis 10 toodud valemile: kogu piirkonna liitumistasu (EUR 302 404) / Lepinguga sätestatud piirkonna koguvõimsusega (7,0 MW) X XXXXtarbija liitumisvõimsusega (+ km).
13.Kostja keeldus hagejale XXXXkinnistu liitumisvõimsust avaldamast ja hageja nõuet rahuldamast. Kostja 16.09.2013 kirja kohaselt on Lepingu punktid 9 ja 9.1 tühised ning seega puudub hagejal kostja vastu nõue.
14.Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel lepingu täitmist ning palub kostjalt välja mõista põhinõue 22 680,30 eurot, põhinõudelt arvestatud viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras perioodi 5.01.2013 - 14.11.2013 eest 1 681,47 eurot ning põhinõudelt arvestatud viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 15.11.2013 kuni võla täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda (I kd, t lk 1 -8).
15.16.12.2013 seisukohas selgitas hageja täiendavalt, et poolte 20.07.2007 kokkuleppe mõtte kohaselt rajas kostja hageja kulul infrastruktuuri, millest tekkis tehniline valmisolek kinnistute gaasiga varustamiseks. Nende hüvede müügi korral lõpptarbijale (kinnistute liitmisel gaasivõrguga), pidi toimuma hageja kulutuste hüvitamine. Lepingu järgi pidi see toimuma ühel alltoodud viisidest: - Tarbija maksab liitumistasu otse hagejale; - Liitumistasu maksumuse hüvitab kostja juhul, kui tarbija liitub hagejale tasu maksmiseta. Käesoleval juhul on tegemist viimase juhtumiga. Tarbija on liitumistasu maksnud kostjale. Lepingu mõte ei saa olla selles, et hagejal peab olema eelduslikult nõue tarbija vastu – kui tarbija on liitumistasu kostjale maksnud, siis teistkordse maksmise kohustust tal olla ei saa. Hageja leidis veel, et vastuolu Maagaasiseadusega ei ole, kuna Lepinguga reguleeritakse hageja ja kostja vahelisi suhteid. Samal põhjusel ei ole tegemist käendusega.
16.08.05.2014 avaldusega täpsustas hageja oma nõuet pärast lõpptarbija liitumisvõimsusest teadasaamist kuni summani 46 294,53 eurot (põhivõlg 34 746,22 eurot, + km 6 949,24 eurot ja viivis 05.01.2013-08.05.2014 summas 4 599,07 eurot (I kd, t lk 84-87).
17.30.06.2014 seisukohas kinnitas hageja, et pole XXXX vallaga sõlminud kokkuleppeid, mis oleks seotud lõpptarbijatele gaasitrassiga liitumiseks soodustuste andmisega. OÜ XXXX ja XXXX valla vahel 16.10.2012 sõlmitud leping ei saa puudutada gaasitrasse, kuna lõpptarbijate (s.h OÜ XXXX), XXXX valla ja hagejaga reguleeriti kõikide kommunikatsioonide ja teede küsimus samuti 16.10.2012 sõlmitud lepinguga, kus gaasitrasse sees ei olnud (I kd, t lk 104107, leping lk 108-150).
18.Hageja on 21.03.2016 menetlusdokumendis välja toonud asjaolu, et tema majandustegevus on lõppenud 16.10.2012 XXXX vallaga sõlmitud lepingu alusel, millega hageja andis vallale üle teekinnistud ja valla vee-ettevõtjale OÜ XXXX piirkonnasisesed vee ja kanalisatsioonitrassid jms. Sellega lõppesid hageja tegevused, milleks OÜ XXXX loodi. Hageja on ise kandnud menetluses kulusid riigilõivuna 850 ning tasunud lepingulisele esindajale 3 447,12 eurot. Kohtumenetluses on hageja esindanud ennast ise, kuna puudub vara ja majandustegevus. Käesolevas tsiviilasjas menetletav nõue on hageja ainus vara. Kostja vastuväited
Kostja 03.12.2013 vastuses hagi ei tunnista järgmistel põhjustel: - Lepingu p 9 on vastuolu tõttu maagasiseaduse (MGS) § 22 lg 1 tuleneva keeluga tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 lg 1 alusel. Kostja on võrguettevõtja ja tal puudub õigus keelduda gaasi tarnimisest. Keeldumise ammendavad alused on MGS § 22 lg 10 ning neid aluseid käesoleval juhul ei esinenud. - Lepingu p 9 sanktsioneerib kostjat olukorras, kus kostja keeldub õiguserikkumise toimepanemisest. See on heade kommetega vastuolus ja tühine TsÜS § 86 lg 1 ja § 87 lg 1 alusel. - Lepingu p 9 on käsitatav ka tühise käenduskokkuleppena vastavalt VÕS § 142 lg 2, kuna pole piisavalt määratletud. - Alternatiivselt märgib kostja, et ta ei ole Lepingu p 9 tulenevat kohustust rikkunud. Lepingu p 9 alusel nõude esitamine eeldab, et lõpptarbijal oleks hageja ees võlgnevus.
Hagejal ei ole OÜ XXXX vastu nõudeid. OÜ XXXX on gaasivõrguga liitumise eest nõuetekohaselt tasunud. - Kostja ei ole Lepingu p 9 alusel ka varasemalt lõpptarbijate poolt tasumata liitumistasusid hüvitanud, liitumistasude maksmist taganud ega korraldanud. Poolte vahel sõlmitud lepingutest ei tulene kostjale sellist kohustust. (I kd, t lk 30- 37)
20.Kostja märgib 20.01.2016 selgitustes täiendavalt, et OÜ XXXX ei ole talle liitumistasu maksnud. OÜ XXXX võib olla sellise tasu maksnud kinnistu endisele omanikule. (I kd, t lk 5053).
21.28.04.2014 esitas kostja OÜ XXXX ja kostja vahel sõlmitud maagaasi ja võrguteenuse müügilepingu nr BML245/13 ning märkis, et kuna Leping sõlmiti 16 kinnistu osas ja hageja on ülejäänud kinnistute osas liitumistasud saanud, siis ei saa hageja nõue olla suurem, kui 1/16 kogu maksmisele kuuluvast liitumistasust, s.o 18 900,24 eurot. Kostja leiab, et Lepinguga on ta liitumistasu nõuded üle andnud hagejale. Käibemaksu maksmise kohustust kostjal ei ole.
22.30.06.2014 esitas kostja väite, et liitumistasu maksmise kohustus oli liitumislepingu sõlmimise aegsel kinnistu omanikul XXXXOÜ-l (MGS § 19 lg 1). Hageja on esitanud oma nõude ka XXXXOÜ vastu - Harju Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-07-25506 hageja nõude rahuldamata (I kd, t lk 151 jj).
23.28.09.2015 menetlusdokumendis esitas kostja väite, et soovib alternatiivselt esitada tagasinõude OÜ XXXX vastu juhu, kui kohus hagi rahuldab. Kolmanda isiku seisukoht
24.OÜ XXXX 25.01.2016 seisukoha kohaselt on tema sõlminud 16.10.2012 XXXX vallaga lepingu (II kd, t lk 71 jj ning I kd, t lk 96), mille kohaselt on ta liitumistasude maksmisest vabastatud, muud tasud on ta maksnud vallale ning tal ei ole täitmata kohustusi teiste isikute ees. (II kd, t lk 67 jj)
Kohtuotsuse põhjendused
25.Kohus, vaadanud läbi tsiviilasja materjalid, kuulanud ära poolte seisukohad korraldaval istungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
26.Hagiavalduses nõudis OÜ XXXXkostjalt põhinõudena 22 680, 30 eurot, viivist 05.01.2013 -14.11.2013 1 681,47 eurot ning edasiulatuvat viivist VÕS alusel alates 15.11.2013. Sellelt nõudelt on hageja tasunud ka riigilõivu (I kd, t lk 21, 24) 850 eurot. 08.05.2014 täpsustas hageja oma nõuet soovides saada põhivõlana 34 746,22 eurot, viivisena 05.01.2013-08.05.2014 kokku 4 599,07 eurot. Lisaks soovis hageja saada käibemaksu 6 949,24 eurot ning tingimuslikult suurendada veel nõuet 38 880,51 euroni + käibemaks ja viivised. 05.10.2015 istungil andis kohus hagejale tähtaja kuni 06.11.2015 oma nõude täpsustamiseks, suurendamiseks vms. Hageja oma nõuet selleks tähtpäevaks ei täpsustanud ning täiendavat
riigilõivu ei maksnud. 21.03.2016 esitatud hageja viimases menetlusdokumendis soovib hageja, et liitumistasu arvutamise aluseks oleks sama põhimõte, mis teiste 15 kinnistute puhul, mil reaalne tarbimisvõimsus ei olnud veel teada, sest majad olid välja ehitamata. Samas võib hageja arvates kõne alla tulla ka 08.05.2014 menetlusdokumendis esitatud tegelikust XXXX kinnistu tarbimisvõimsusest (mis on tänaseks teada) lähtuv arvutus. Seega on hageja üheselt oma nõude suuruse määratlenud hagiavalduses ning hilisemalt esitatud alternatiivseid arvutuskäike ei ole hageja nõude muutmise või täiendamisena kohtu määratud tähtajaks formuleerinud ega esitanud, samuti nõude täiendamiselt riigilõivu maksnud. Seega lähtub kohus hagiavalduses esitatud nõude suurusest.
27.Kostja on oma 28.09.2015 seisukoha punktis 14 märkinud, et alternatiivselt soovib ta esitada 3.isiku vastu tagastusnõude juhuks, kui kohus hagi rahuldab, kuid kostja ei ole hagi 3.isiku vastu esitanud.
28.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
-
-
-
-
-
Pooled on 20.07.2007 sõlminud gaasivõrguga liitumise kokkuleppe, mille kohaselt kostja ehitab 16-le kinnistule (s.h Saha-Loo tee 8) B-kategooria gaasipaigaldise alates kostjale kuuluvast torustikust kuni liitumispunktideni vastavalt XXXX koostatud projektile. Hageja projekteerib gaasipaigaldise. Lepingu punktis 14 on pooled kokku leppinud, et hageja tasub kostjale liitumistasu kokku 4 731 591 EEK/ 302 404 eurot. (I kd, t lk 9jj). Kostja ja 3.isik on 04.01.2013 sõlminud maagaasi ja võrguteenuse müügilepingu, mille alusel varustatakse XXXX kinnistut maagaasiga ((I kd, t lk 78). 3.isik ja XXXX vald on 16.10.2012 sõlminud Tallinna notar Priidu Pärna poolt tõestatud kokkuleppe detailplaneeringust tulenevate kohustuste realiseerimiseks, mille p 2.4 kohaselt tagab vald XXXX gaasitrassiga liitumisvõimaluse, 3. isik maksab selle eest kokkulepitud tasu ja on vabastatud liitumistasude maksmisest (I kd, t lk 96 jj). 16.10.2012 on Tallinna notar Priidu Pärna tõestanud ka hageja, XXXX valla, 3.isiku, OÜ XXXX jt vahel sõlmitud tehnorajatiste võõrandamise kokkuleppe, kinnistute müügilepingud, isiklike kasutusõiguste seadmise lepingud jms ning asjaõiguslepingud, mille p 2.1 ja 2.4 nähtub, et hageja on vallaga sõlmitud lepingu kohaselt välja ehitanud planeeringuala kommunikatsioonid: vesi, kanalisatsioon, pinnase-, sade- ja drenaaživee ärajuhtimise süsteemi, elektri alajaama, elektri ja sideliini ning gaasitorustiku. Lepingu p 3 nähtub, et hageja on kommunikatsioonide alused kinnistud müünud OÜ-le XXXX hinnaga 1 eur ja vallale 2 kinnistut kokku hinnaga 2 eurot. Tehnorajatiste võõrandamine ja servituutitde seadmine lepingus ei puuduta ühelgi juhul gaasivõrku. (I kd, t lk 108 jj). XXXX kinnistu esialgne omanik XXXXOÜ müüs 17.08.2007 sõlmitud ja Tallinna notar Maarika Rei poolt tõestatud lepinguga kinnistu, mis lepingu p 2.1.12. kohaselt ei olnud liitunud detailplaneeringujärgsete kommunikatsioonidega ning ühinemis- ja liitumistasud ei sisaldu müügihinnas. (I kd, t lk 183 jj) XXXX OÜ ja hageja on 14.06.2007 sõlminud Tallinna notar Merle Saar-Johanson poolt tõestatud kommunikatsioonide rajamise kokkuleppe, mille kohaselt hageja rajab lepingu esemeks olevate kinnistute teenindamiseks vajalikud kommunikatsioonid (vesi, gaas, side jms ning tee ja tänavavalgustuse) ning XXXXOÜ kohustub tasuma selle eest. (I kd, t lk 190 jj) Sarnane, kinnistu omanike poolt hagejale kommunikatsioonide rajamise eest tasumise kohustusega leping, on sõlmitud kõigi detailplaneeringu ala 15 kinnistu omanikuga (II kd, t lk 1 jj), välja arvatud XXXXkinnistu omanikuga. Hageja on täies ulatuses maksnud kostjale gaasivõrgu väljaehitamise eest, mis käesoleval ajal kuulub kostjale (vt ka I kd, t lk 55).
-
Kinnistu XXXXsuhtes maagasivõrguga liitumislepingu sõlminud isik ei ole maksnud liitumistasu ei hagejale ega kostjale (vt ka t lk 179).
29.Hageja väidab, et kostja on lepingut rikkunud, sest ta on XXXXkinnistu omanikuga sõlminud 04.01.2013 gaasitarnelepingu, kuid ei kinnistu omanik ega kostja ole maksnud hagejale liitumistasu. Hagejale tasutud liitumistasu võib kostja sisse nõuda kinnistu omanikult MGS § 20 ja 22 alusel. Liitumistasu arvutamisel tuleks hageja arvates aluseks võtta detailplaneeringujärgne kinnistu ehitusaluse pinna proportsioon kõigi kommunikatsioone kasutavate kinnistute ehitusalustesse pindadesse nagu seda tehti teiste 15-ne planeeringualasse jäävate kinnistute puhul. Konkurentsiameti soovitab liitumistasu määramisel aluseks võtta tarbija liitumisvõimsuse suhte lepinguga sätestatud piirkonna liitumisvõimsusesse. Hagis on aluseks võetud kostjale makstud tasu jagatuna kinnistute arvuga (16), mida rajatud kommunikatsioonid teenindavad. Viimase arvestusmetoodikaga on nõustunud ka kostja (vt ka käesoleva otsuse p 21).
30.Kostja peamiseks vastuväiteks on, et hagi aluseks oleva lepingu p 9 ja 9.1 on vastuolu tõttu MGS § 22 lg-st 1 tuleneva keeluga tühised vastavalt TsÜS § 87 lg 1. Juhul, kui lugeda lepingu punktid siiski kehtivaks, ei ole hagejal siiski nõuet, kuna lepingu p 9 ja 9.1 nimetatud eeldused ei ole saabunud – lõpptarbijal, ehk OÜ-l XXXX puudub võlgnevus hageja ees. Hageja ja kostja vahel 20.07.2007 sõlmitud leping on sisult liitumisleping. Hageja tasus 16 kinnistu eest kostjale liitumistasu. Kinnistute omanikega sõlmitud lepingutes on hageja võtnud endale kohustuse tagada kinnistu omanikele liitumise erinevate kommunikatsioonide, s.h gaasiga. Kostja vaidleb vastu ka liitumistasu suurusele, mis ei saa kostja hinnangul olla ühelgi juhul enam, kui 1/16 lepinguhinnast. Samuti ei nõustu kostja viivisenõudega.
31.Vaidlus on tekkinud sellest, et 16 arendatud kinnistu puhul ühe osas – XXXXkinnistu osas, jäi hagejal kinnistu omanikuga sõlmimata kommunikatsioonide eest tasumise kokkulepe. 3. isik, kui kinnistu omanik, on esitanud tõendid selle kohta, et tema on kommunikatsioonide eest tasunud vallale ning liitumistasu maksmise kohustust tal ei ole (I kd, t lk 96).
32.Hageja leiab, et lepingu sõlmimata jätmine XXXXomanikuga on eksitus, kuid vaatamata sellele peaks tema saama liitumistasu hüvituse kostjalt 20.07.2007 sõlmitud lepingu p 9 ja 9.1 alusel. Hageja nõue ongi esitatud lepingu alusel. Kostja arvates pole nõude aluseks olevad lepingu punktid kehtivad ning nõude esitamiseks vajalikud kokkulepitud eeldused saabunud.
33.Esmalt kvalifitseerib kohus pooltevahelise õigussuhte ning sellest tulenevalt lahendab vaidluse.
34.Nõude aluseks olev kokkulepe 20.07.2007 on pealkirjastatud küll kui gaasivõrguga liitumise kokkulepe, kuid selle sisuks on uutele tarbijatele kostja kui võrguettevõtja gaasitorustikuga liitumisvõimaluste loomine seeläbi, et kostja ehitab vastavad gaasipaigaldised ning hageja tasub selle eest arvestusega, et lõpptarbijatel võrguettevõtjale liitumistasu maksta enam ei tule.
Gaasi- ja tarbijapaigaldisena on lepingus silmas peetud kõige tõenäolisemalt MGS § 2 p 3 sätestatut, mille kohaselt on tarbijapaigaldiseks gaasitorustike talituslik kogum tarbija varustamiseks gaasiga. Seega on lepingu alusel ehitatud Harju Maakonnas XXXX vallas XXXX külas asuvale 16 (kokku 18 maaüksusele) kinnistule gaasitrassid ja loodud maaüksustele liitumisvõimalused, mis on ühendatud kostja gaasitorustikuga. Kostja väidab, et tegemist on liitumislepinguga ning hageja on lepingut sõlmides tegutsenud maaüksuste omanike esindajana. MGS § 19 lg 2 kohaselt iseloomustavad liitumislepingut järgmised tingimused: 1) märatud on liitumispunkt; 2) määratud on gaasi tarbimisrežiim liitumispunktis; 3) määratud on mõõtesüsteemi asukoht ja mõõtevahendite tüüp; 4) määratud on võrgu teeninduspiir; 5) määratud on liitumistasu suurus; 6) määratud on lepingu täitmise tähtaeg. Vaatlusaluses lepingus punktis 3-7 on kokku lepitud, et lõpptarbija peab liitumiseks omal kulul ehitama tarbijapaigaldise tarbimiskohast liitumispunktini kostja väljastatud tehniliste lähteandmete alusel, kooskõlastama gaasikulumõõtevahendi ja –süsteemi projekti kostjaga. Seega on määramata nii täpne tarbimisrežiim, mõõtesüsteemi asukoht ja –vahendi tüüp, samuti liitumistasu suurus. Liitumistasu on lepingus määratletud läbi ehitusetappide maksumuse (lepingu p 13). Hagiavalduse p 3 on sõnaselgelt märgitud, et iga üksiku kinnistu osas liitumistasu kokku ei lepitud ja lepingu punktid 13, 14 sätestavad kõigil lepinguga kaetud kinnistutel gaasipaigaldiste väljaehitamise kogumaksumuse. Punktides 13 ja 14 märgitud summad on kattuvad. Seega on lepingus liitumistasu üldnimetuse all kajastatud tegelikult peamiselt gaasipaigaldiste ehitusmaksumust ning ei tervikuna ega iga kinnistu kohta eraldi, pole võimalik eristada liitumistasu ega selles suurust Maagasiseaduse mõttes. Seega pooled ei ole sõlminud Maagasiseaduse mõttes liitumislepingut. Enim vastab lepingu sisu VÕS § 635 sätestatud töövõtulepingu tingimustele: kostja kohustus tegema töö (ehitama oma gaasitorustikuga ühendatud tarbijapaigaldise, mis võimaldaks 16 kinnistul liituda gaasivõrguga juhul, kui nad tarbimiskohast liitumispunktini ehitavad võrguettevõtja nõudmistele vastava torustiku) ja hageja kohustus selle eest maksma kokkulepitud tasu (liitumistasu). Tasu sisaldas 16 kinnistu jaoks tarbijapaigaldise ehitamise tasu ja kostja gaasitorustikuga liitumise tasu. Vaidlust ei ole selles, tarbijapaigaldis on välja ehitatud ja hageja on kostjale selle eest kokkulepitud tasu maksnud.
35.Leping sisaldab aga ka kolmandate isikutega seotud punkte: p 9 ja 9.1. Hageja väidab, et nende punktideta ei oleks ta lepingu üldse sõlminud (vt ka II kd, t lk 38 jj). Kostja väidab, et need lepingutingimused on seadusega vastuolus ja seega tühised.
36.Lepingu p 9 kohaselt on lõpptarbijale gaasitarnete alustamise eeltingimuseks hageja kirjalik kinnitus, et tarbija on maksnud kõik liitumistasud. Lepingu p 9.1 kohaselt on p 9 rikkumise tagajärjeks see, et kui kostja siiski alustab tarbijale gaasitarneid ilma hageja kirjaliku kinnituseta ning ilmneb, et tarbijal on hageja ees võlgnevus, kohustub kostja nimetatud võlgnevuse hagejale ise tasuma.
37.Tsiviilasja materjalidest nähtub (vt leping teiste kinnistute omanikega II kd, t lk 1 jj, I kd, t lk 190 jj), et lepingu punkt 9.1 omandab tähenduse koostoimes hageja ja kinnistu omanike vahel sõlmitavate lepingutega. Hageja sõlmis ülejäänud 15 kinnistu omanikuga notariaalselt tõestatud kokkulepped kommunikatsioonide rajamise ja liitumise tagamise kohta, mille eest on kinnistu omanikud tasunud otse hagejale. Nendest lepingutest tulenevalt saab tarbijal olla kohustus ja tekkida võlgnevus hageja ees, mille täitmise tagamiseks on pooltevahelises lepingus p 9.1. Kui tarbija ja hageja vahel kokkulepet pole (nagu XXXXkinnistu puhul), siis kokkuleppe väliselt ei saa tarbijal hageja ees olla kohustusi ega võlgnevust: -
Hageja ja kostja vahel 20.07.2007 sõlmitud leping ei saa tekitada kohustusi kolmandatele isikutele; Liitumistasu nõude õigus on MGS § § 8, 18,19,20 ja 22 järgi ning vastava lepingu alusel võrguettevõtjal; 3.isik on tarbijapaigaldise ehitamise ja liitumise eest 16.10.2012 lepingu alusel maksnud XXXX vallale.
38.Hageja märgib, et XXXX valla ja 3. isiku vahel 16.10.2012 sõlmitud leping on eksitus, kuna lõpptarbijate võlgnevuste lahendamiseks 16.10.2012 sõlmitud leping (I kd, t lk 108 jj) käsitles kõiki muid kommunikatsioone peale gaasi. Samuti on eksitus, et XXXXomanikuga jäi notariaalne kommunikatsioonide rajamise leping sõlmimata. Seega on küsimus selles, kes kannab hageja väljatöötatud äriplaanist hälbivate juhtumite riski.
39.-
Kohtu hinnangul saaks hageja esitada nõude kostja vastu lepingu p 9.1 alusel juhul, kui: hagejal oleks lõpptarbijaga sõlmitud leping, mille alusel viimane on kohustatud maksma võrguteenuse rajamise või liitumisega seotud tasu ja tarbija ei ole tähtaegselt seda tasu maksnud ja kostja on alustanud tarbijale gaasi tarnimist ja kostja pole enne tarbijale gaasi tarnimise alustamist saanud hagejalt kirjalikku kinnitust võlgnevuse puudumise kohta.
Kohtu arvates ei ole lepingu p 9 ja 9.1 MGS § 20 ja 22 vastuolus: VÕS § 5 sätestab lepinguvabaduse põhimõtte ning lepingu p 9 ja 9.1 ei väära kuidagi kostja õigust ja kohustust sõlmida tarbijaga võrguteenuse osutamise leping. Pooled on lepingu punktis 9.1 kokku leppinud teatud tagajärjed, mis saabuvad siis, kui kostja sõlmib tarbijaga võrguteenuse osutamise lepingu poolte kokkulepitud tingimusi rikkudes, kuid keeldu tarbijaga lepingu sõlmimiseks ei ole. Lepingu p 9 ja 9.1 regulatsioon on suunatud pooltevaheliste rahaliste arvelduste reguleerimisele ja info liikumisele.
40.Kohus selgitab, et tugineb poolte kokkuleppe sisu väljaselgitamisel lepingu tõlgendamise reeglitele. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Käesoleval juhul on hageja ise läbivalt selgitanud, et probleem ei ole tegelikkuses mitte pooltevaheliste kokkulepete sisus ja selle tõlgendamises, vaid selles, et teatud tegevused (tarbijaga lepingu sõlmimine) jäid eksituse tõttu tegemata. Samuti on probleemiks 3.isiku ja XXXX valla vahel sõlmitud leping.
Kohus leiab aga, et selle eest ei saa lepingu p 9 ja 9.1 alusel vastutada kostja. Kostja ei ole lõpptarbijalt hüvitist ega liitumistasu saanud, lõpptarbijal puuduvad aga hageja ees seadusest või lepingust tulenevad rahalised kohustused. Lepingu p 9 ja 9.1 rakendamiseks tuli hagejal sõlmida lõpptarbijaga leping, mis aga konkreetselt XXXXkinnistu puhul jäi ekslikult tegemata. Kostjal puudub puutumus selle eksimusega. Kostja võiks vaidluse lahendamiseks loovutada liitumistasu nõudeõiguse hagejale (mida kostja on menetluse käigus ka pakkunud), kuid hagejal ei ole tema soovitud tasu jäänud saamata kostja tegevuse tõttu, vaid seetõttu, et liitumistasu kommunikatsioonide väljaehitamise tasu sees, on tarbija ehk 3.isiku käest saanud XXXX vald (vt 16.10.2012 leping I kd, t lk 96).
41.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi rahuldamiseks puudub alus, kuna ei esine poolte vahel 20.07.2007 sõlmitud lepingu p 9.1 rakendamise eeltingimust – lõpptarbijal ei ole hageja ees võlgnevust. Kuna kohus leidis, et hagejal ei ole lepingust tulenevat nõuet kostja vastu ja seetõttu ei saa kostja olla ka viivituses, siis jätab kohus rahuldamata ka hageja viivisenõude. Lisaks märgib kohus, et tulenevalt kohtu järeldustest nõude puudumise kohta, ei ole vajalik otsuses käsitleda liitumistasu arvestamise metoodikat jms.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.TsMS § 173 lg 1 alusel märgib kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses.
43.TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et kostja kulude väljamõistmine hagejalt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes ebamõistlik. Hageja kui äriühing on loodud XXXX detailplaneeringu läbiviimiseks ning kommunikatsioonide väljaehitamise ja vallale ning valla ettevõttele üleandmisega 16.10.2012, hageja tegevus lõppes. Hageja on kaotanud osa tarbijapaigaldistesse tehtud investeeringust inimliku eksituse tõttu. Hageja on kohtumenetluses esindanud ennast ise ning juba kandnud kulutusi. Kuna hageja ei tegutse, siis puuduvad tal igasugused tulud ja sissetulekud, samuti puudub hagejal vara. Seda kinnitavad ka avalikult kättesaadavad äriregistri andmed (2014 majandusaasta aruanne on esitatud 0-kujul). Seega juhul ka, kui kohus hagejalt kostja menetluskulud rahalise summana välja mõistaks, puudub kostjal reaalne võimalus hüvitust saada. Sisutühja otsustuse tegemine on kohtu arvates ebamõistlik.
44.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.