XXi avaldus YYi vastu alaealise lapsega AAiga suhtluskorra määramiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 28.03.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
YYi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (isa): XX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Orav Puudutatud isik I (laps): AA, riigi õigusabi korras määratud esindaja Tiina Mare Hiob Puudutatud isik II (ema, määruskaebuse esitaja): YY Kohalik omavalitsus: MMMM vald (MMMM Vallavalitsuse kaudu), eeldatav lepinguline esindaja Laura Johanna Derkun
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 28.03.2023 määrus tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
MENETLUSE KÄIK
1.XX (avaldaja, isa) esitas 02.09.2022 Harju Maakohtule avalduse YYi (ema, kohtumenetluses puudutatud isik II) vastu AAa (laps, kohtumenetluses puudutatud isik I) suhtluskorra määramiseks. Isa palus määrata, et laps elaks vaheldumisi kummagi vanema juures ühe nädala kaupa. Avalduse kohaselt lõppes vanemate kooselu 01.03.2022. Peale lahkuminekut jäi ema koos lapsega elama perekonna varem ühisesse elukohta. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kuni vanemate lahkuminekuni elas laps mõlema vanemaga koos ja mõlemad vanemad panustasid lapse kasvatamisse. Mõlemal vanemal on piisavad oskused, teadmised ja kogemused lapse eest igapäevaselt hoolitseda. Isa kajastas avalduses ka mitmeid korralduslikke aspekte, mis palus määrata koos suhtluskorraga.
2.Maakohus suunas 04.10.2022 määrusega vanemad osalema lepitusmenetluses ja peatas tsiviilasja menetluse. Sotsiaalkindlustusamet teatas 29.12.2022, et perelepitusteenuse oli edutu. Maakohus uuendas menetluse 08.03.2023 protokollilise määrusega.
3.Isa taotlusel määras maakohus 27.01.2023 esialgse õiguskaitse korras kindlaks isa ja lapse suhtluskorra menetluse ajaks. Selle kohaselt on isal õigus suhelda lapsega nii, et laps viibib isa juures igal paaris nädala nädalavahetusel neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni. Esialgse õiguskaitse määrust ei vaidlustatud.
4.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja (lapse esindaja) kohtus lapsega isiklikult. Laps kinnitas esindajale, et vanemad tülitsevad omavahel palju ja see häirib teda. Vanemate peamine probleem on omavahelised suhted ja usalduse puudumine. Laps armastab mõlemat vanemat, kuid oma koduks peab seda, kus elab koos emaga. Esindaja ei ole vastu kahe kodu süsteemile, kuna seda toetavad Riigikohtu seisukohad ja Euroopa kohtupraktika, kuid palub võtta arvesse konkreetse lapse huve.
5.Ema vaidles avaldusele osaliselt vastu. Ema hinnangul on isa taotletud nädal/nädal (50/50) suhtluskord vastuolus lapse parimate huvide ja heaoluga. Isa oli kooselu ajal vägivaldne mh lapse suhtes. Ema pole keelanud lapse ja isa suhtlust, laps ise ei tahtnud isa juurde minna, sest koht oli tema jaoks võõras ja seal elasid võõrad inimesed (isa uus elukaaslane lastega). Isa manipuleerib lapsega – ostab talle piiramatult magusat ja laseb mängida vägivaldseid arvutimänge. Isa ei pööra tähelepanu lapse füüsilisele turvalisusele, mh oli laps sõidukis ilma turvavööta. Kohtuväliselt tegi isa ettepaneku, milles soovis last enda juurde vaid igal teisel nädalavahetusel reedest pühapäevani. Avalduses taotletu on tingitud isa soovist mitte tasuda elatist. Laps läheb varsti kooli ja tema huvides ei ole iga nädal kolida. Kokkuvõtvalt palub ema määrata, et isal on õigus suhelda lapsega nii, et laps viibib isa juures igal paaris nädala nädalavahetusel neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni, kusjuures isa võtab lapse neljapäeva õhtul lasteaiast või ema elukohast ja viib ta ema elukohta tagasi pühapäeva õhtul kell 18.
6.MMMM Vallavalitsus (kohalik omavalitsus) leidis, et avaldus on põhjendatud ja vahelduv suhtluskord on lapse huvides. Lapse tervis, areng, huvid ja igakülgne heaolu on mõlema vanema prioriteet. Lapsel peab olema reaalne võimalus osaleda mõlema vanema elus ja suhelda mõlema vanemaga. Kuigi võrdsus omaette ei tohi olla eesmärk, toetab vähemalt kuni kooliminekuni võrdne ajajaotus lapse heaolu. Isal on adekvaatne arusaam lapse arenguvajadustest ja õigustest. Lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, mis on eesmärgipärased ja proportsionaalsed, eelistades abinõusid, mis toetavad perekonda ning aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada ja taastada.
7.Maaohus kuulas vanemad isiklikult ära. Nad kinnitasid, et esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord toimib. Isa avaldas, et viimati karistas ta last kolm aastat tagasi, enam selliseid juhtumeid pole. Ema ei teadnud, et isa oleks last viimasel ajal füüsiliselt karistanud. Ema avaldas muret, et isa vanemlikud oskused ei pruugi olla piisavad, sest viimased viis aastat ei ole isa olnud lapse tervise eest esimene hoolekandja. Ema tõi välja ka selle, et kuna isa juures elab tema uus elukaaslane oma lastega, siis lapsel ei jää aega üks-ühele suhtluseks isaga.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Maakohus rahuldas avalduse 28.03.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) osaliselt ja määras järgmise suhtluskorra: -
laps elab vaheldumisi kummagi vanema juures ühe nädalaste perioodide kaupa, paaritutel nädalatel emaga ja paaris nädalatel isaga; lapse üleandmine toimub pühapäeva õhtuti hiljemalt kell 18. Lapse viib teise vanema elukohta see vanem, kelle hoole all laps eelneva nädala viibis;
2 (7)
-
-
-
-
-
-
-
-
jõulud (23.–25.12) veedab laps paaris aastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. Aastavahetuse (31.12 – 01.01) veedab laps paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga; eelnimetatud pühade veetmiseks antakse laps üle teisele vanemale vastavalt 23.12 ja 31.01 hommikul kell 10 ning 25.12 ja 01.01 õhtul kell 17; alates kooli minekust veedab laps paaris aastatel kevadvaheaja emaga ja sügisvaheaja isaga. Paaritutel aastatel veedab laps kevadvaheaja isaga ja sügisvaheaja emaga. Talvevaheaja (veebruaris) veedab laps paaris aastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga; emadepäeva ja ema sünnipäeva veedab laps emaga; isadepäeva ja isa sünnipäeva veedab laps isaga; kahe eelmises taandes nimetatud tähtpäevade tähistamiseks antakse laps üle selle vanema elukohas, kellega laps vastava tähtpäeva veedab, tähtpäevale eelneval õhtul hiljemalt kell 20. Lapsele tuleb tähtpäevale järgneva päeva hommikul kell 10 teise vanema elukohta järgi see vanem, kellega laps peaks vastavalt suhtluskorra graafikule viibima; laps veedab oma sünnipäeva paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Sünnipäeva tähistamiseks antakse laps üle sellele vanemale, kellega laps sünnipäeval koos on, sünnipäevale eelneval õhtul hiljemalt kell 20. Lapsele tuleb sünnipäevale järgneva päeva hommikul kell 10 järgi see vanem, kellega laps vastavalt suhtluskorra graafikule peaks viibima. Kui sünnipäevale järgnev päev on lasteaia- või koolipäev, viib vanem, kelle juures laps sünnipäeva veetis, lapse lasteaeda või kooli; kummalgi vanemal on õigus suhelda lapsega sidevahendi kaudu vähemalt üks kord päevas ajal, mil laps viibib teise vanema juures. Arvestades lapse magamamineku aega, peavad kõned toimuma vahemikus kell 18–19; lapse haigestumise korral, jääb laps koju vanemaga, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale viibis, kui laps haigestus. Haiget last ei viida lasteaeda ega kooli. Juhul, kui vanemal ei ole endal võimalik lapsega kodus olla, võtab haiguslehe teine vanem; kohtulahend asendab teise vanema nõusolekut reisimiseks, kui laps läheb reisile koos vanemaga, kellega käesoleva määruse kohaselt on tal koosolemise aeg. Nendest reisidest, mis langevad teise vanema suhtlusajale, peab reisi kavandav vanem teavitama teist vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirjaga) vähemalt 3 kuud ette, muudest reisidest vähemalt kolm päeva ette; vanemad arutavad ja otsustavad lapse elu puudutavaid küsimusi ühiselt, sh kooli valik. Vanemad annavad teineteisele teada lapse igapäevaeluga seotud muudatustest; vanemad suhtuvad teineteisesse lugupidavalt ja austavalt. Lapse juuresolekul ei halvustata teist vanemat, tema elukaaslast ega sugulasi. Ühtlasi ei anta muul moel lapsele teada enda hoiakutest teise vanema suhtes. Vanem peab hoiduma nii otsesest kui kaudsest tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.
8.1.PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutavates asjades esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lg 21 tuleb vanemate lahuselu korral neil leppida kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.
8.2.Põhiline vaidlus on küsimuses, kas lapsel peaks olema ema ja isa juures vahelduv elukoht või peaks säilima esialgse õiguskaitse korras määratud kord. 3 (7)
8.3.Suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda lastekaitse seisukohast ja arvestada ka vanemate ärakuulamisel esitatud täpsustustega. Avalduses taotletud ulatuses on vahelduv suhtluskord lapse huvidele vastav. Maakohus ei pidanud otstarbekaks suhtluskorra tingimusi eraldi käsitleda (v.a punkte, mida kohus muutis või lisas). Vanemad on avaldanud huvi lapse kasvatamise suhtes, mõlemal on lapsega lähedane suhe, plaanid ja väljakujunenud elukorraldus. Kohus on veendunud, et kordamööda eri kodudes elamine oleks lapse huvides parem lahendus, võimaldades võrdväärselt lähedast suhet mõlema vanemaga. Vanemate kodud on lähestikku, lastekaitse spetsialisti sõnul on ka isa kodu lapsele turvaline ja mugav. Asjas kogutud tõendite alusel ei ole alust arvata, et ühe või mõlema vanema vanemlikud oskused ei vastaks nõuetele või et vanemate käitumine oleks lapse suhtes ohustav või kahjustav. Vanemad suudavad teha vajalikul määral koostööd. Lapse isa on kohtule ärakuulamisel kinnitanud, et tema arvates on vajalik lapsele mõlema vanema juures kehtestada sarnased reeglid, see kehtib muuhulgas ka arvutimängude osas. Kokkuvõttes on mõlemad vanemad samaväärselt võimelised lapse eest hoolitsema pikema ajavahemiku kui nädalavahetus. Lähtudes PKS § 116 lg-s 1 sätestatud võrdsuse põhimõttest leidis maakohus, et vahelduv suhtluskord on lapse huvides.
8.4.Vanemate vaidluse all on lapsega suhtlemine sidevahendi teel ajal, kui laps viibib suhtluskorra järgselt teise vanemaga. Maakohus lähtus eeldusest, et kuivõrd mõlemal vanemal on lapsega lähedane suhe, siis saab laps ka ise vajadusel ja soovi korral teisele vanemale helistada päeva jooksul nii palju, kui ise soovib. Kindlaksmääratud ajaraam aga kindlustab selle, et kui lapsel ei ole olnud päeva jooksul aega helistada või videokõne teel suhelda, siis suhtluskorrajärgne vanem tagab suhtlemise võimaluse teise vanemaga. Eelnevast lähtudes on lapse huvides, et ta saab eemaloleva vanemaga suhelda kord päevas ajavahemikus kell 18–19.
8.5.Vanemate vahel on vaidlus ka reisimise küsimuse osas. Avalduse kohaselt soovib isa, et kumbki vanem võib reisida lapsega välisriiki kuni 14-päevaks ning selleks annavad vanemad vastastiku notariaalse nõusoleku. Maakohus leidis, et notariaalse nõusoleku nõue teise vanemaga reisimisel ei ole mõistlik, sest sellise kohtulahendi täitmine oleks liialt keeruline ning selle täitmise saavutamine täitemenetluses ei pruugi enne reisi toimumist alati olla võimalik. Kohus selgitas seda ärakuulamisel ja vanemad olid nõus, et kohtumäärus võiks notariaalset nõusolekut asendada.
8.6.Maakohus selgitas, et määratust erinev lapsega suhtlemise kord on vanemate kokkuleppel ja lapse huve arvestades alati võimalik, kuid kokkulepetele mitte jõudmisel tuleb järgida kohtu määratud korda. Vaidluste vältimiseks tuleks kohtumäärusest erinevad kokkulepped sõlmida kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirja teel).
8.7.Vanemate menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda ja lapse esindamise kulud jäid riigi kanda.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
9.Ema esitas 13.05.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt tühistada. Ema täpsustas 06.06.2023 kaebuse ulatust ja palub kokkuvõtvalt: -
-
-
määrata isa ja lapse suhtluskord nii, et laps viibib isa juures igal paaris nädala nädalavahetusel neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni selliselt, et isa võtab lapse neljapäeva õhtul lasteaiast või ema elukohast ja viib ta ema elukohta tagasi pühapäeva õhtul kell 18; täiendada sünnipäevade jms osas määrust otsustusega, et kui tähtpäevale järgnev päev on lasteaia- või koolipäev, viib vanem, kelle juures laps tähtpäeva veetis, lapse järgmisel hommikul lasteaeda või kooli; muuta lapse suhtluskorda lapse haigestumise puhuks nii, et laps jääb kuni tervenemiseni koju selle vanemaga, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale viibis, kui laps haigestus. Haiget last ei viida lasteaeda ega kooli; 4 (7)
-
muuta sidevahendite teel suhtlemise korda nii, et kummalgi vanemal on õigus lapsega sidevahendite kaudu suhelda tööpäevadel ajavahemikus kell 18–21 ning puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ajavahemikus kell 12–21.
Ema heidab maakohtule ette Riigikohtu hiljutise praktika (RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895) eiramist ja kohtu järelduste tõenditega sidumata jätmist. Hindamata jäid tõendid, mis viitavad isa tegevusele lapsega manipuleerimisel ja ema ähvardamisel. Samuti ei hinnanud maakohus vanemate tegevust lapse kasvatamisel sisuliselt, sh jäi tähelepanuta isa varasem vägivaldne käitumine. Lapse peamine kiindumusobjekt on ema ja 50/50 suhtluskord ei ole lapse huvides. Vahelduv elukoht on sobimatu ka põhjusel, et vanemad ei suuda omavahel koostööd teha. Maakohus ei hinnanud ema väiteid, et isa soovis kohtuväliselt teistsugust suhtluskorda ja taotleb avalduses märgitut ainult eesmärgiga mitte maksta elatist. Ema põhjendas, miks taotleb ta teatavate korralduslike aspektide muutmist.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. Isa vaidles kaebusele vastu. Lapse esindaja toetas kaebust. Ta leidis, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu ja saata asi tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus peaks lapse ära kuulama ning kohtu kaalutlusi ja järeldusi tuleb lahendis arusaadavalt ja usutavalt põhjendada. Kohalik omavalitsus toetas lapse esindaja seisukohti. Maakohus kuulas menetlusosalised 07.06.2023 ära ja otsustas 27.06.2023 jätta määruskaebuse rahuldamata. Ühtlasi edastas maakohus kaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 28.06.2023.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse tervikuna ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 3 koostoimes § 656 lg 1 p-dega 1 ja 5 ning lg-ga 4). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, kohtulahendi põhjendamata ja lapse ära kuulamata. See toob kaasa vaidlustatud määruse tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks saatmise. Põhjendused on järgnevad.
12.1.PKS § 143 lg 3 järgi võib kohus lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted tulenevad ka LasteKS §-st 5, mille p 3 kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes seada esikohale lapse huvid. LasteKS § 21 lg 2 järgi tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks mh kuulata ta tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Need sätted kohalduvad ka juhul, kui kohus lahendab hagita menetluse korras (TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2) vanemate vahel lapsega suhtlemise korra üle tekkinud vaidlust (PKS § 143 lg 21, RKTKm 15.02.2023, 221-5895, p 14).
12.2.TsMS § 5 lg 3 ls 1 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 ls 2 järgi nõuab kohus hagita menetluse asjas vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 442 lg-st 8 tulenevalt peab kohus lapsega suhtlemise korraldamise kohtulahendis käsitlema ja hindama laste huvide järgimise kohta esitatud kõiki asjassepuutuvaid väiteid (TsMS § 463 lg 2). Ka sellistes kohtuasjades peab kohus vajaduse korral ise välja selgitama asjaolusid, et kujundada seisukoht, milline suhtluskord on laste parimates huvides (RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 15). 5 (7)
12.3.Kuigi maakohus osaliselt viitas eespool p-des 12.1ja 12.2 märgitud normidele, jäid need sisuliselt kohaldamata. Õige on ema kaebuse väide, et samade normide kohta kujundatud Riigikohtu hiljutise praktika jättis maakohus tähelepanuta. Vaidlustatud määrusest ei nähtu põhjendusi, miks on käesoleval juhul lapse huvides vahelduv elukoht ema ja isa juures nädala kaupa. Eelkõige ei hinnanud ega põhjendanud maakohus, kuidas see mõjub lapse elukorraldusele praegu ja alates kooli minekust. Osaliselt reguleeris maakohus lapse ja vanemate suhtlust arvestusega, et sama kord kehtib ajal, mil laps on hakanud koolis käima. Samas ei ole määrusest võimalik aru saada, kuidas on kooliajal vahelduv elukoht lapse huvides. Üldjuhul peab vähemalt kooliajaks lapsel olema välja kujunenud kindel elukese, mida vahelduv elukoht pigem ei toeta. Vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 117) ei tähenda, et vanematel on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. Selline õigus ei tulene ka PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult (RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 19).
12.4.Maakohtu põhjendused ei ole piisavad ja jälgitavad. Määrust ebapiisavalt põhjendades rikkus maakohus TsMS § 465 lg 2 p 8. Ringkonnakohus nõustub lapse esindaja seisukohaga, et käesoleval juhul ei nähtu vaidlustatud määrusest, mida on maakohus käsitlenud lapse parimates huvides olevana, millistel otsustuskriteeriumitel lahend ja selle järeldused põhinevad ning kuidas on lapse huve kaalutud. Samuti on õige ema kaebuse väide, et maakohtu põhjendused ei ole seotud tõenditega. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1). Kohtulahendit tehes peab kohus kõiki tõendeid analüüsima ja hindama või põhjendama, miks ei oma mõni neist tähtsust (TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduv § 438 lg 1, TsMS § 442 lg 8 ls-d 3 ja 4). Neid norme ja reegleid maakohus eiras, sest vaidlustatud määruses ei ole viidet ühelegi tõendile peale menetlusosaliste seletuste.
12.5.Maakohus ei kontrollinud, kas laps on suuteline ise seisukohti omama ja neid kohtule esitama. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et laps seda ei suuda. Alates 20.11.2022 kehtiva TsMS § 5521 lg 1 ls 1 järgi kuulab kohus isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama. Tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi (TsMS § 6). Maakohus kuulas menetlusosalised suuliselt ära 08.03.2023, st tal tulnuks vähemalt kaaluda ka lapse ärakuulamist. See puudus tuleb asja uuel läbivaatamisel kõrvaldada.
12.6.Kohtulahendi ebapiisav põhjendamine ja lapse ärakuulamata jätmine on olulised menetlusõiguse rikkumised (TsMS § 656 lg 1 p-d 1 ja 5). Käesoleval juhul puudutab rikkumine ka lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, mistõttu tuleb ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud määrus tühistada tervikuna (TsMS § 656 lg 4). Määruse osaline kehtima jätmine kaebusega vaidlustamata ulatuses poleks eesmärgipärane ega kooskõlas TsMS § 2 mõttega. Menetluse ajal kehtib jätkuvalt esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord.
12.7.Maakohtu määrus tühistatakse eeltoodud kaalutlustel tervikuna, mistõttu pole vaja käsitleda kaebuse ülejäänud väiteid. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa ise määrata uutel tingimustel suhtluskorda ema soovitud viisil.
13.Vanemad esitasid määruskaebemenetluses uusi taotlusi, mis on TsMS § 662 lg 3 järgi põhimõtteliselt lubatav. Siiski ei pea ringkonnakohus vajalikuks taotlusi ise lahendada, sest kaebuse lahendus neist ei olene. Maakohtul tuleb vanemate taotlused lahendada asja uuel läbivaatamisel. Nii on võimalik menetlusosalistel uusi taotlusi täiendavalt põhjendada ja neile ka kohaselt vastata. Ringkonnakohus selgitab, et ema 30.05.2023 taotlused on jätkuvalt puudustega, sest ka 06.06.2023 selgitusest ei ole aru saada, millist konkreetset elulist asjaolu iga tõend peaks tõendama. Isa 05.06.2023 taotlus ei ole samuti korrektne, sest vähemalt üldjuhul ei saa tõendeid kohtule esitada viitena (lingina) menetlusvälisele allikale, vaid tõendi esitaja peab selle esitama viisil, mis välistab tõendi hilisema muutmise või kadumise. 6 (7)
14.Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasja digitaalsest toimikust ei nähtu kohaliku omavalitsuse esindaja volituste pikendamist pärast 31.12.2022. Praeguses menetlusstaadiumis saab eeldada, et volitust on pikendatud, aga maakohtul tuleb ebaselgus esinduses kõrvaldada asja uuel läbivaatamisel.
15.Käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav lahend TsMS § 173 lg 1 tähenduses, mistõttu menetluskulude jaotust selles ei märgita. Maakohus otsustab menetluskulude jaotuse asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2). Kui praegu lahendatava määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei jää menetluskuluna mõne menetlusosalise kanda, siis on emal õigus esitada selle tagastamise taotlus (TsMS § 150 lg 1 p 5). Lapse esindaja saab esitada riigi õigusabi kulude ja tasu taotluse maakohtule menetluse jätkudes.
16.Ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud (TsMS § 696 lg 1 ls 1). Käesoleva määrusega ringkonnakohus tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määruse peale kaevata (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.